mari ütles, et ma pean siia iga päev bloogima ja tubli inimene nagu ma olen, teengi seda. sellega kaasnevalt tunnen ma kahjuks tugevat vaimset survet, et ma peaks siis hakkama oode Marist kirjutama. et ta on ikka nii tore ja hea ja ilus ja nunnu ja lahke ja aus ja töökas ja usin ja kõik head omadussõnad ritta. samas seda oleks üpriski tüütu vist lugeda (va tal endal, sest endast viitsivad kõik inimesed häid asju lugeda :D).
aga tegelikult mul on umbes täpselt null asja öelda, niiet ma lähen joon rahus kohvi edasi. 🙁

homseni. 🙂 (katsetan muidu erinevaid värve, sest minu bloogis ei saa värve valida ja nüüd ma saan seda siin harrastada ning eriti õnnelik olla. )