Me eile vaatasin “The Notebooki” ja ma nutsin 20 minta ühtejutti, sest see oli lihtsalt nii kurb, ja AINA hullemaks läks. Kõigepealt nad läksid lahku, siis nad said jälle kokku. Need noored, ah te nagunii aru ei saa:D Aga vanurina see naine tundis ta ära ja sis jälle ei tundnud ja siis nad surid koos maha. Igatahes, sad. Ja pärast filmi olin ma kaa quite sääd. Siis tegime veskarit. Ma tõmbasin selle suitsu omale kopsu ja vaatasin kaua ma suudan hinge kinni hoida. NOT a good idea. Mul on siiani süda paha.

Nüüd eilsest päevast siis. Läksin Maarjaga linna, sain Liisu, Hendriku, Liisiga, Pisiga kokku. Läksime politseiparki, kus olid Jürgen ja Rasmus ja Kris ja Raigo. Mingi tüübi rulaga niiizama sõitsin ringi. Alandav,ma oskan täiega sõita ka. Sassu ja Liis tulid ka. Nad olid kivis vms. Jei. Siis ma andsin enda ja Jürgeni kindad sassule ja Liisile. Ma loodan omi kunagi tagasi saada, hihi. Läksime siis Liisuga Virru. Seal oli Lex. Tiiat ja Kasparit ja Markat isegi nägin. TENi marka aimiin. Siis tsillisime vets, Lex andis Tiiale 100 eeku. Läksime siis Liisuga virust välja. Seal oli kolm düüdi. Mingid 20 aastased. Nad rääkisid inglise keeles. Palusid et me mingit.. ma ei tea mida teeks. Siis Liisu sõi saia ja ma niizama naersin nigu poolearuline. Igatahes, jah. Selles heast lausest ma juba rääkisin. Eila. Siis läksime tegime picce ja siis Liisu poole. Ja nüüd siin me siis olemegi, heihoo.