eestlane pole laulurahvas, vaid vingurahvas!
Sattusin mina eile lugema artiklit, kus naine hädaldab, et tema ei saa aru, miks seda emadepäeva niimoodi kõigile nina alla hõõrutakse, kui maailmas on ju olemas naisi, kes miskil põhjusel lapsi ei saa. Jah, kammoon, ega ma loll pole ja olles ise Delfis töötanud (ja sinna ise “lugejakirju” vorpinud), tean ma väga hästi, et need kirjad pannaksegi üles, et inimesed käima tõmmata. Otsustasingi teema just selle pärast rahule jätta, sest ega ometigi keegi seda kirja päriselt ei kirjutanud.
Siis aga kuulsin siit-sealt, et sellised inimesed eksisteerivad päriselt – jube emadepäev, sest KÕIK JU EI OLE EMAD. No halloo, on ikka hea põhjus miks vinguda ja oma elu raskeks mõelda. Tõepoolest on kurb, kui inimene tahab olla ema ja see ei ole füüsiliselt tal võimalik. Aga kui seda emaarmastust nii palju sees peidus on, et lausa emadepäeval silmast vere välja võtab, siis ole inimene ja lapsenda endale üks laps. Ah, võta kohe kaks, kui võtmiseks läks! Kaua sa ikka halad ja soiud?
Artiklis oli muidugi eriti “jultunud” lugu välja toodud, kuidas üks häbitu poemüüja soovis naisele head emadepäeva, KUIGI TAL JU POLE LAPSI! Ma ei tea… ma isiklikult miskipärast ei ole märganud inimeste otsaesisel tätoveeringud infoga, et kas neil on lapsi või mitte. Kuidas veel võiks üks inimene teada, kas naine on sünnitanud või mitte? Ma olen kuulnud müüte selle kohta, et pärast sünnitust olevat naine alt nagu ämbrike, aga ma omast kogemusest ütlen, et püksid lähevad ikka jalga ja baaripukid kuskile haihtunud pole, kui neile istunud olen. Mitte, et üks poemüüja nüüd su tutti kiikama peaks, aga noh, ma niisama siin juurdlen ja arutlen 😀
Ning miks selline viha emadepäeva vastu? Ma ikka arvan, et kui see naine just pühast vaimust ei sündinud, siis TAL ikka on ju ema olemas. Seega ei pea ta ju terve päeva oma olematute laste üle halama, või võiks oma emaga koos midagi põnevat teha?
Ja üldse. Kui me sellises vaimus jätkame, siis palun mina edaspidi ära keelata kõik artiklid, mis räägivad suvevormist, sest MINUL isiklikult suvevormi ei ole. Veel võiks viisakusest ära bännida ka igasugused maijooksud ja maratonide promomised, sest meie kodumaal leidub ikka veel inimesi, kellel pole jalgu! Seega võivad nad väga suureks solvanguks pidada kõiki neid “tule jooksma” loosungeid. Kus ta siis jookseb, kui tal jalgu pole?
Aga kuna vinguda on tore, siis mis asjad teid vinguma ajavad?
Karmen
May 11, 2015Ma enam jaanipäeva ka ei tähista. Ma pole
Jaan.
Laura R
May 11, 2015Mina ka mitte. Ma pole Jaan ja ühtki Jaanist tuttavat ka ei ole, seega on jaanipäeva tähistamine minu jaoks üdini solvav.
Mallukas
May 11, 2015Vot selle peale ma ei tulnudki, et see Jaanipäev on ju puhta solvav tõepoolest! Edaspidi boikoteerin!
Kats
May 11, 2015Kadripäev, mardipäev, mihklipäev jne Nii paljud inimesed pole, Kadrid, Mardid, Jaanid jne Lõpetame ära selle pulli,
inimesed pole ju süüdi, et vanemad sellist nime ei märganud panna ja peavad nüüd kannatama selle pärast 😀 😀 😀
Mallukas
May 11, 2015😀
ML
May 11, 2015Huh, mul vähemalt 1 püha jääb, mul nimelt vend Jaan ja lausa Jaanipäeval sündinud, et vast seda püha võin tähistada?!
😛
Aga Kertu jutuga väga nõus, tegelikult ei tohiks üldse midagi teha ega kuskil käia ega olla, sest see võib ju kellegi silma
ja/või tundeid riivata. Ja ega ju niisama mitte midagi teha ka poleks ilus, sest keegi kuskil peab liiga palju tegema jne, jne
😉
Kertu
May 11, 2015Isadepäeval vingutakse, et paljudel ei ole isasid (ja üleüldse need kes alles on on täielikud sead), jõuludel virisetakse et kõik
veedavad pühi perega aga mõni on ju üksik. Pühad tuleb ära keelata! Päevad tuleb ära keelata! Mõni ei saa reedel
nädalavahetust alustada vaid peab tööl olema. Töö tuleb ära keelata, nii palju on neid kel ei ole tööd.
Nüüd suvel tuleb lademetes kirju kuidas vabaõhuüritustel iga asi kedagi häirib, küll lapsed, küll toidulõhnad, küll alkohol. Siis
on kellegil lademetes sugulasi-tuttavaid kes külla pressivad vägisi või on naabrid hoolimatud ja ei mõista et peaks
haudvaikuses elama. Mis muruniitmine see on keset nädalavahetust või tööpäeva õhtul! Miks te ei või seda teha siis kui ma
tööl olen?
Aga mulle on silma jäänud et toimetajad ei viitsi enam oma lugejakirju värskendada ka, nii mõnigi kopeeritakse lihtsalt uuesti
kui on taas aeg avaldada ja klikke koguda. Isegi tõlkelugudega ei üritata enam eriti.
See tuletab meelde, et vaktsineerimisteemalist sõda ei ole ammu delfi naistekas toimunud.
Kris
May 11, 2015Ei käi see mitte ainult eestlaste kohta. Selles artiklis pajatas hoopis keegi Alice ajakirjas Women’s Day. Muidu kõigega nõus.
Ebapärlikarp
May 11, 2015Mul näiteks on üldse probleem sellega, et kõik võtavad faking kõike LIIIIGA isiklikult!!!!
Raitsu
May 11, 2015Ja rahvakeeles nö Munadepüha tuleks ka ära keelata, sest minul naisena munad puuduvad!
Mirjam
May 11, 2015Aga siis keelame ära isadepäeva ja
Jaanipäeva ja üleüldse kõik pühad mis
olemas, sest on ju olemas inimesi,
kes sellest ühel või teidel põhjusel
puudutatuna tunnevad…
No aga
May 11, 2015Ei käi see lapsendamine ju nii, et tere tahaks üht last.
Enamusel lastekodulastel on ikkagi vähemalt üks
vanem, neid kes on seaduslikult orvud, on käputäis ja
tavaliselt on need lapsed retardid.
A
May 11, 2015Retard nüüd küll lapse kohta ei
ütleks.. Kust selline arvamus tuleb?
V2ikeime
May 11, 2015Ja kirjutan ka siia.
Esiteks küsiksin, kust pärineb Sinu info selle kohta, et need nö ülejäänud lapsed on retardid??
Kas Sina oled kokku puutunud nende lastega?
Tõsi on küll see, et niisama lihtsalt lapsendada ei saa, selleks tuleb käia maha pikk teekond. Lisaks ei saa ka KÕIKI lapsi
lapsendada, sest nagu “no aga” kirjutas, siis tal on olemas seaduslik hooldaja/vanem, kellel on õigused lapsele. Ja ainult kohus
saab need õigused ära võtta, misjärel on laps lapsendamiseks vaba. Niikaua saab olla lapsele hoolduspere.
aga
May 11, 2015https://translate.google.ee/#en/et/retard
See ei ole ju solvang, see on fakt
Reet
May 11, 2015Sul on tuline õigus aga tead,
lapsendamine Eestis on peaaegu
võimatu. Mul on üks tuttav, kes ise
lapsi ei saa ja tahtis siis
lapsendada. Järjest rohkem nõuti
igasugu utoopilisi asju ja pm peab
selleks olema miljonär, siis jättiski
ta asja katki ja loobus. Üks tobe
nõudmine oli näiteks see, et kodus
PEAB olema nõudepesu masin. Ostsid
mehega siis koju selle ja järgmine
kord tuli juba uus asi, mis olema peab.
Kahju muidugi, et lapsed endale
armastavat kodu ei saa. Ma aran, et
eks seal mängus ole ka meie eesti
ebareaalsed ja vastuolus olevad seadused.
Mallukas
May 11, 2015Imelik, meil üks perekonnatuttav pole mingi miljokas ja lisaks sellele üksikema – sai beebi lapsendada.
Reet
May 11, 2015See oli 5 aastat tagasi ka. Võib-olla
nüüd on asjad teistmoodi.
Mallukas
May 11, 2015Meie perekonnasõber sai samuti lapse u 5-6 aastat tagasi.
krissu
May 11, 2015Mina näiteks samuti lapsi ei saa ja ka
lapsendada ei saa mis sest ,et olen
majanduslikult kindlustatud , terve,
oman kodu , meest. Läbi tehtud AML
ravi ja lapsendamisel kriips peal.
Liisa
May 11, 2015See jutt ei vasta tõele. Ainus võimalus, mida näen, on, et ametnik otsis põhjust, miks sundida seda konkreetset peret loobuma, st
ta nägi, et inimesed ei sobi lapsendama. Tuttavad lapsendasid, olles äsja kolinud nõukaaegse remondiga majja, kus puudus vesi ja
kanalisatsioon, alustasid seal oma kätega remonti, st polnud lootustki, et see üleöö valmis saaks. Lapse said nad siiski ja väga
ruttu. Nõudepesumasinat neil muide pole tänase päevani 😀
V2ikeime
May 11, 2015Kuna olen ka ise lapsendamise teekonnal hetkel, siis need jutud, et peab olema nõudepesumasin või muud utoopilist, on küll laest
võetud. Pigem arvan, et need inimesed ei sobinud oma isiksuste pärast lapsendamiseks.
Ja ei, miljonär ka olema ei pea, oma kodu ka ei pea omama. Peab olema aga hea ja piisav sissetulek, vastavad isikuomadused,
teadmised lapse arengust ja kasvatamisest ning olema valmis kardinaalseks muutuseks, kui kord tuleb telefonikõne ja ongi
pisikene oma uute vanemate poole teel.
Kerttu
May 11, 2015Mind ajavad vinguma inimesed kes
vinguvad 😀
Mirjam2
May 11, 2015Üldiselt on selline virisemine
muidugi kohatu ja asja ei muuda.
Lugesin ise ka seda artiklit ja
mõtlesin ise ka sellele, et
emadepäeval peaks justkui mõtlema oma
emale ja mitte olematutele lastele.
Eriti tobe tundus intsident
poemüüjaga, sest kuidas tema peab
teadma, kas konkreetsel naisel on
lapsi või mitte. Hiljuti ostis mu
mees poest hulga reisiraamatuid ja
müüja soovis talle head reisi. Mu
mees oleks võinud ka solvuda, sest
puhkust ja reisimist ta mõnda aega
endale lubada veel ei saa.
Emadepäeval peaks olema koos oma
emaga ja tegema selle päeva tema
jaoks toredaks ja heaks.
Teisalt olen natuke selle naisega
samas paadis, sest ka mind ootab mõne
aja pärast ees sama protsess, mis
seda naist. Oluline ei olegi, kas see
on pastakast imetud artikkel või
päriselt juhtunud, sest selliseid
naisi ju on. Päris hirmutav on
mõelda, et mis siis saab, kui see ei
õnnestugi. Minu füüsiline tervis pole
ka nii tugev, et kordi ja kordi
kunstlikku viljastamist uuesti proovida.
Adopteerida? Nii palju kui olen
kuulnud, siis see on väga pikk ja
keeruline protsess ja ei käi ilmselt
nii, et ma tahan ja kohe adopteerin.
Ühtedel tuttavatel inimestel on see
õnnestunud, aga see eeldas meeletult
pabereid, nõustamist ja ma päris
täpselt ei teagi, mida kõike veel.
Neil läks minu teada hästi, sest neil
oli kusagil keegi tuttav, kes
adopteerimisprotsessi kiirendas.
Mina ja mu abikaasa oleme täitsa
tavalised inimesed, ei ole ülirikkad,
kuigi nõudepesumasin siiski on.
Põhiliselt on meil lapsele pakkuda
lisaks söögile ja kodule palju
armastust ja hoolimist, aga ei tea,
kas sellest piisab…
Minu pika jutu lühikene mõte on see,
et tihti on raske mõista, aga väga
lihtne hukka mõista. Isegi, kui
konkreetselt seda naist ei ole
päriselt olemas, siis selliseid naisi
on kindlasti, kes nende probleemidega
emadepäeval maadlevad. Ka ise mõtlen
vahel sellele, et kuigi mul on väga
vedanud, sest mul on väga toredad ema
ja vanaema, keda saan sellel päeval
külastada ja rõõmustada ning väga
tore ämm, kellele ma ka väga rõõmsalt
kooki teen ja külla lähen, siis
midagi on ikkagi puudu.
Mallukas, kallista oma Marit ja tunne
rõõmu, sest ta on kindlasti kõige
erilisem kingitus, keda elu kinkida
võib.
K.
May 11, 2015Hmm, antud loos ei olnud küll tegu eestlasega, miks Sa eestlaste peale näpuga näitad?
“Ajakirjas Woman’s Day kirjutab vapper naine nimega Alice Mathias”
http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/kallis-maailm-palun-lopeta-mulle-see-emadepaeva-nina-peale-viskamine?id=71426687
Mallukas
May 11, 2015sorri, ma eeldasin et see nende tavaline väljaimetud lugu 😀
K.
May 11, 2015Niimodi naersin su jutu peale praegu, eriti see lõpp “kus ta siis jookseb kui jalgu pole”
A.
May 11, 2015Me siin kohe kohe üritame 2 aastat last saada ja ei miskit, ka arstide poolt mõlemad igatepidi läbi uuritud ja kõik olevat super,
kuid ikka ei midagi ja ei olnud mina küll nüüd eile nutuäärel seetõttu. Pigem soovisin kõigile tutvusringkonnas olevatele
emmedele ilusat päeva ja kuigi oma emaga on suhe karile jooksnud, sai ka temale toredat päeva soovitud. Ei tunne küll ennast sel
päeval kuidagi … halvasti. Pigem on teised päevad, kui iga kuu kinnitust saad, et pole jälle õnneks läinud need mis kerge pisara
silma toovad.
maali
May 11, 2015issand ma ei tuleks selle pealegi, et tunda end kuidagi kõrvalejäetuna emadepäeval, kuna mul endal lapsi pole. Minu jaoks
tähendab emadepäev siiani eelkõige oma ema ja vanaemadega tähistamist ja on ikkagi selline natuke erilisem ja pidulikum päev 🙂
Igaüks peakski emadepäeval ikkagi eelkõige oma ema esile seadma, lisaboonus on see, kui oled ise ka ema ja midagi vahvat saad 🙂