lugu sellest kuidas päevad vennad pole.

Päevad pole tõesti vennad. Isegi õed või onunaised pole. Äärmiseljuhul õepoja vennatütre vanavanaisa emavennad. Sesmõttes, et eile veel oli mu elu roosiline, aga eile veel ei olnud mu elu nagu seebioooper. Sesmõttes et mõni mees ei suuda natuke aega ka normaalne olla, ja leiab et elu mõte on võõrastele naistele messida. Tahaks tappa selle litsi enne kui ma täisealiseks saan, siis oleks normal, ei läheks vist eluks ajaks vangi.

Tänase päeva lustilugu oli see, kui hommikul bussikas tuvi libises ja külili kukkus. Ma mõtlesin, et ma naeran kuus aastat, selle asemel muigasin kaheks sekundiks ja läksin bussi peale.