õhtu

jou, ma käisin liisu pool. esiteks ma läksin sinna mingi sada aastat. ostsin kristiinest suitsu isegi. ja ootasin 23. nägin siis rened ka. me tsättisime. meil kummagil polnud tuld. igatahes. tuli hoopis 17. läksin siis selle peale. kui te veel ei tea siis pange kõrvataha, et bussile on vastik ronida rääkides telefoniga, teises käes rippumas laps. igatahes, jõudsin õnnelikult kohale, ja me läksime liisu poole. võtsime riki riidest lahti ja jäime koridori. ma naersin sada aastat sest kõik kes tulid ütlesid ” lota oma kohale!” mis tähendab et lota pidi kappi ronima. ja ta ema mainis et vahest panevad nad kapi teibiga ka kinni. nad on sjuuksed loomaarmastajad seal;D ma isiklikult võitsin lota südame, kuid sellest hiljem. me jõime kohvi all ja siis tuli meil MEELETU idee minna “selverisse” jeei. me tegime seda. me jalutasime nii palju ja ma ajasin liisu paanikasse;D siis me möirgasime keset teed. kui me tagasi jõudsime, siis me vennad olid elus. siis me läksime üles ja ma läksin emmessenni ja jukit polndki. njääh. igatahes. me siis hängisime ja ma otsustasin mängida kutsuga. ma mängisin koeraga kes hakkas mind armastama ja urises liisu peale kui liisu mindhammustas ja kui ma lebasin maas mängides koeraga hüppasid mulle peale kaks noormeest, kellest üks sülitas ( joonatan ) ja teine kes niisama möirgas. igatahes oli lõbus. hiljem nägin ma kohutav välja. siis ma uurisin liisu raamatuid ja lakkisin küüsi ja vaatasin liisu arvutist pilte. da. igatahes oli vahvanz. siis ta ema tõi mind koju, siis liisu saatis:*