ei ole kahju kulutada

Blogijad räägivad siin-seal, et millele kahju kulutada ei ole. Ma olen üldse kohutav laristaja, seega ma võiks enamike asjade kohta öelda, ei tõesti pole kahju kulutada pea millelegi, mis mulle meeldib või mida ma tahan. Nüüd võite ette kujutada, kuidas ma valimatult poes korvi laon kõiki asju, nagu saksapreili muiste. Nii vast suht ongi, välja arvatud nendel kordadel, mil mul raha pole ja ma rahumeeli poodi jalga ka tõstma ei hakka. Näiteks ükskord ma vaatasin, et mul on ainult 20 euri ja ma ei hakanud isegi poodi minema, sest kuidas ma lähen sinna, kuidas ma ei saa kõike, mida ma tahan. Ma kõlan nagu väike laps, aga noh, mis ma ikka varjan või ennast täiskasvanumaks valetan. Olen nagu olen. Uhke pole, aga mingit viitsimist ennast muutma hakata kah mitte.

Seega toidupoes laon korvi kõik, mille isu on. Täna ostsin pool kilo mureleid ja maksin selle eest 10 euri. KÜMME EURI! See on 150 krooni. Krooni ajal ma seda ostu vast teinud ei oleks, aga no mureli isu oli ja kust ma neid mujalt ikka saan. Peaks endale aeda murelipuu istutama, saaks järgnevatel aastatel ehk oma aia saaki. Kasvab see üldse meil või?

Mulle meeldib hea toit ja kui parasjagu raha kaardil on, siis miks mitte seda siis endale sisse süüa? Parem ikka kui…ma ei tea, sisse süstida 😀

Aga on asjad, mille puhul ma isegi üldse hinda ka ei vaata, kui vähegi saan ja need on asjad Marile. Näiteks täna astusin Juku mänguasjapoodi sisse, et Marile osta selline pusle, kus saad õngega magnetist kalu püüda. Psühholoogil oli selline ja Marile täiega meeldis see, seega ma tundsin kohe, et ma olen ilmselgelt vaest last piinanud, kui talle enne sellist ostnud pole. Poes ma seda puslet ei leidnud, küll aga leidsin ma Masha ja karu pusle ja Masha ja karu lego, mille osad sobivad kokku Duplo legodega. Väiksed karbid maksid 8.99€ (siin) ja ma oleks piirdunud kahe karbiga, et saada nii Masha kui karu. Paraku oli Järve keskuse poes esindatud ainult need karbid, kus karu ei olnud. Kuna ma juba seal olin ja ostmisvalmis ka olin, siis tahtsin ma ikka midagi sellist, kus mõlemad olemas oleks. Seega valisin välja komplekti, kus olid mõlemad ja lisaks liumägi (siin).

Ma oleksin tegelikult tahtnud talle hoopis seda suurt komplekti osta (siin), aga kuna see maksis mingi 70€ ja mul oli üldse 100€, siis tundus loogilisem osta natukene odavam komplekt, sest nagu öeldud, pusle võtsin ma ju ka. Ikkagi läks mänguasjapoes mingi 50€. Ma usun, et see vist ei ole täiskasvanud inimeste maailmas ratsionaalne käitumine, kui palgapäev on uuel reedel, et oma viimse 100€ eest 50€ eest lapsele kingitusi osta lihtsalt heast peast, aga no ma ju niiiiii tahtsin teda rõõmustada ja see on ju KÕIGEST raha. Küll teda kunagi juurde tuleb.

Poes käisin ka, seal kulutasin ka miskit, nüüd on kontol 16€. Pole hullu, on ka vähem olnud. Reede on ju kohe ukse ees, lähipäevil peaksin paari firma käest reklaamirahad saama ja no kui kõik ikka kuidagi viltu veab ja kohale ei tule õigeks ajaks, siis Kardol õnneks on raha, nii et näljasurma me siin surema ei pea.

Näljasurma ei sureks me vist siis ka, kui Kardo ka senditu oleks, sest ma olen tegelikult selline toidu hoarder, et mul on kõik kapd erinevaid aineid nii täis, et kuukese saaksime kohe kindlasti söönuks. Kui arvestada veel keldris lesivaid kartuleid, siis isegi kaheks-kolmeks.

Ühesõnaga ma tean, et Marile meeldivad Masha ja karukene ja kui minu võimuses on teda kuidagi rõõmustada, siis seda ma ka teen. Ta oligi täpselt nii õnnelik, kui ma arvasin! Näitasin talle, kuidas Masha ronib redelist üles ja laseb liugu ja siis mõmmi laseb liugu ja…Tore on ju enda last rõõmustada. Ja loomulikult ma tean, et lastele ei ole just ASJU vaja, et neid rõõmustada, aga nii kaua kuni mul on võimalust pakkuda lisaks oma tähelepanule ja ajale ka asju, siis no miks mitte?

dsc_2424-9076855

DSC_2407-2

Minu meelest Mari on ise ka paras Masha. Täpselt samasugune suslik, nagu see multikamasha! Seega pole imeks panna, et tal on Masha ja karu piltidega riideid, voodipesu, saunalinad, värviraamatud, kaisukarud, pusled ja klotsid. Las tal siis olla, jumala eest :))

Aaa…pähe tulid asjad ka, millele ma ei raatsi kulutada – suvaliste poodide riided (ma eelistan kaltsukaid, sest mul ei tõuse käsi mingi 100€ kleidile raiskama), ehted, kellad, meigitooted, uhked kreemid ja šampoonid. Jumal tänatud, et ma blogin ja tänu sellele neid asju tasuta saan, aga kui ei saaks, ei nutaks taga ka.

Ps! Lugesin selle postiuse üle ja ma loodan, et teile ei jää muljet, et ma siin nüüd uhkustaks, et jeje, ma olen nii rikas, ostan mida tahan. Nagu öeldud, mul on 16€, seega ma vist väga rikka alla ei liigitu 😀 Ma lihtsalt ei ole kunagi mõistnud selle raha kogumise ja säästmise ja padja all hoidmise mõtet. Raha on vaja, et õnnelik olla, see on paratamatus. Seega ma hea meelega teen sellega ennast (hea söök!!!) ja teisi õnnelikuks. Ma igaks juhuks mainin, et ma iga kuu annetan kuskile ja kellelegi raha, kellel seda parasjagu vaja on, isegi, kui need on mu viimased kopikad.

Ka oma viimased 16 eurot kannan ma kohe ära, sest mulle jäi silma FBis kurb kiri, kus ühele väikse lapse emale on vähiraviks vaja saada mitukümmend tuhat euri, mida haigekassa ei korva. Ja kuna ta on 90% töövõimetu, ei saa ta ka pangalaenu, et enda ravi eest maksta. Kas see pole mitte jube?! Seega kellel kahju pole, saatke kah! Ma usun, et keegi meist ei tahaks olla sellises olukorras ja teineteist tuleb ju hoida, eks! SIIN peaksite abipalvet nägema ja seal on ka kontonumbrid ja asjad.

Millele teil pole üldse kahju kulutada?

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

56 Comments
  • A.
    May 29, 2016

    Mul ei ole kahju kulutada toidule, ma ei arva et ma pean sööma päevast päeva mingit jama vaid selleks et
    saaksin öelda et ma ilge säästja 😀 Aga mul on kahju kulutada nt särgile mis maksab 30 euri 😀

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Mul on sama värk. Muidugi ei ole nii, et hea toit on alati kallis ja odav saast. Nt searibi loetakse kehvaks lihatükiks (u 3€ kilo) aga meie pere üks lemmiktoite. Samas mulle maitsevad sinimerekarbid, mille kilo on tavaliselt umbes 7-8€ ja kui ma nüüd säästurežiimil oleks, siis seda kindlasti ostma ei hakkaks. Lisaks muidugi restoranis käimised, sest minu jaoks parim “puhkus” oli ennevanasti sõbrannaga restoranis head veini ja toitu nautida.

      • Aveli
        May 29, 2016

        Mul üks sõber eile küsis, et kas ma olen tööle hakanud degusteerijana, et facebooki ajajoon heade toitude pilte täis..Aga ei.
        Mulle meeldib ka head sööki süüa ja siis mulle meeldib teavitada ka sõpru, kust ma head sööki sain:) Mul sama, et särgi eest
        30 euri ei maksaks aga kvaliteetse söögi ja ajaviite eest hea meelega. Mul ka raha puu otsas ei kasva aga jah, ennast tuleb
        vahest premeerida:)

  • Kristi
    May 29, 2016

    Murelid on nõmme turul 7e kg,maasikad 3e jne:)sea
    sammud turule;)

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Maasikad mind nii väga ei huvita, aga pean siis turule minema jah. Aitäh soovitamast!!

  • A.
    May 29, 2016

    Jaa, nõus . Ma ise loen tavaliselt lihasisaldust ja kui 50% 100st on kõiksugu jura sees siis ma ei osta. Seni
    kuni võimalik ma ei osta, aga kunagi ei tea mis elus ette tuleb ja ühel päeval võib-olla seda kõige
    lihavaesemat ma peangi ostma.

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Sama siin, et kui mul pole piisavalt raha, et osta normaalset sinki, siis mingit 10%lise lihasisaldusega Valla vorsti ma ka ei ostaks 😀 Parem elaks vorstivaba elu 😀

  • Keidi
    May 29, 2016

    Umbes nagu mina, endal vaba raha palju ei ole aga ostmata ka ei jäta kui midagi tahan – pole vahet kas endale, vennale või kassile.
    Söök on viimane asi mille pealt ma kunagi kokku hoidma hakkan kui hakkaksin siis arvatavasti sureksin ma varsti nälga. 😀 😀

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Ma vist kah 😀

  • annukas
    May 29, 2016

    Minu jaoks on ka raha kogumine arusaamatult raske. Aga üritan ikkagi ja mitte sellepärast, et mulle
    lihtsalt masohhistlikult vaeselt elada meeldiks ja mõelda, et oi, mul on nii palju raha, aga näed, ei kuluta
    seda, vaid ka sellepärast, et (just nii nagu sina raha kulutamist põhjendasid) ennast rõõmustada – näiteks
    reisiga. Kui ei koguks ja selle raha mingitele mõttetutele asjadele ära kulutaks, millest rõõmu ainult
    hetkeks on, ei oleks ju raha, et reisile minna või mõni suurem asi osta.
    Kui aga lisaks emotsiooniostudele raha ka kõigeks muuks jagub, nagu sul paistab olevat, siis on muidugi
    teine teema. 🙂
    Samas iga kuu natuke kõrvale pannes saaks ju teiegi maja soojustatud või mis teil seal raha taga ootabki.
    Laste soojade näppude nimel oleks ma nõus küll ennast mõnda aega piirama ja raha koguma. 🙂

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Tjaa, osade asjade jaoks tuleb tõesti koguda, aga no tee või tina, MINA ei suuda. Õnneks Kardo suudab – ma aeg-ajalt kannan talle mingit raha, et tema seda hoiaks, et ma oma küüsi sellele taha ei saaks 😀

      • annukas
        May 29, 2016

        Mul on isegi eraldi ilma pangakaardita konto, kuhu raha koguda, aga ma kandsin ikkagi kuu lõpus
        tavaliselt sealt raha tagasi tavakontole 😀 Osad panevad mingi summa paika, millest allapoole
        kontoseis minna ei tohi. Aga mul töötab reaalselt miskipärast ainult see, kui panen sularaha
        kusagile mingi spets nõu sisse (praegu on veiniklaas, kogun Hispaania reisi raha, sümboolne
        vähemalt, mille peale Hispaanias ikka raha kulub, kui mitte veini.. :D). Täiesti ebaloogiline, aga mul
        nii toimib. Ja siis panen paika kindla summa, mis iga kuu kõrvale panen. Kahjuks toimib see ainult
        siis, kui reaalselt millegi jaoks vaja koguda on, aga võiks ideaalis iga kuu selle summa kõrvale panna,
        alati võib midagi juhtuda. Aga no nii suureks eneseületuseks pole ma veel valmis vist 😀

        Muidu toimib veel hästi toitumiskava jälgimine. Või vähemalt fitlapis v kuskil nädala menüü
        paikapanemine. Käingi ainult korra nädalas poes, mingit jama siis ka ei osta ja pole peavalu, et mis
        iga päev süüa teha. Siis hoiad küll toidu pealt raha kokku, aga sealjuures sööd ikkagi tervislikku ja
        täisväärtuslikku toitu. 🙂

  • Nele
    May 29, 2016

    Murelipuud kasvavad meie kliimas
    kenasti, praegu peaksid jõudma veel
    puukese osta ja maha panna.

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Ooo! Räägin Kardoga, et ta selle ära teeks 😀

      • Angelika
        May 29, 2016

        Vaene Kardo , jälle üks kohustus juures,
        nagu ta neid videos ette ladus 😀 Ära teda
        igaksjuhuks keldrisse saada 😉

        • Mallukas
          May 29, 2016

          Ma kardan, et mina pean ikka selle istiku sebima, tema asi on see maha saada 😀

          • Käbi
            May 29, 2016

            Kusjuures ma eelmine aasta istutasin ühe tikripõõsa, ühe punasõstra, ühe mustsõstra, mõned kultuurmustikad ja
            maasikad. No ja lapsed on sillas. Sellel aaastal juba marjad küljes (küll veel väheke toored). Aga see emotsiooon….
            See aastat tahaks ka murelit ja õunapuud juurde

          • Mallukas
            May 29, 2016

            Meil on tikreid, vaarikaid (kollaseid ja punaseid) punaseid sõstraid ja üks mustikataim. Maasikaid pole see aasta veel pannud, aga vist peaks.

        • Merle
          May 29, 2016

          Kui mitut puud plaanis pole, siis vaata, et saaks kindlasti isetolmleja (sellised mureleid on
          loetud sordid). Muidu, kui läheduses teist tolmuandjaks sobivat puud ei ole, jäädki mureleid
          ootama.

          • Mallukas
            May 29, 2016

            Hea teada, tänks!

  • Anja
    May 29, 2016

    Fb-s Räägitakse, et keskturul 2,5 euri kilo. 🙂

  • Reet
    May 29, 2016

    Mina ka toidu ja lapse pealt kokku ei hoia. Toidukorvi
    laon seda mis maitseb(jälgin küll soodukaid ja
    odavamat kg hinda). Lapsel on palju riideid, mida ta
    ära kanda ei jõua(saan ka õelt tasuta) . Mänguasju ka
    ikka koguneb(kuigi neid saab ta iga paari kuu tagant
    ainult). Aga peale lapse sündi olen enda suhtes jube
    koonriks muutunud 😀 ei raatsi enam üle 30 eur
    riietele korraga kulutada.

  • Banaan
    May 29, 2016

    Minul pole samuti kahju kulutada laste peale, kaasaarvatud õelaste peale, suvepuhkustel pigem laenan juurde, et lastel oleks
    tore ja saaksid käia/süüa ja teha, mida tahavad. selleks ju puhkus ongi, samuti kulutan erinevate meisterdus ja ülesannete
    vihikute peale, et see on mul selline koostegemine lastega, kuna rollimänge mängitakse juba omavahel, siis erinevad
    kleepimise/meisterdamise/nokitsemise ülesanded on siis minuga kahasesse tehtavad. Olen saanud ka väga palju etteheiteid
    oma pereliikmetelt, et selline olen, aga ma ei saa parata, elan hetkes, naudin hetke ja mis homme on …no küll saab. Samas
    natuke olen siiski õppust võtnud, et oleks matuseraha arvel, juba nõme, kui täiskasvanud inimene sureb ja on paljas kui
    püksinööp. Kuna hetkel ma loodan, et ma surema ei hakka, siis pole kahjuks kogumisega veel alustanud…. Enda puhul, kui
    võimalust on, siis ostan igaks Tallinnas käiguks uue kleidi.

    • Mallukas
      May 29, 2016

      No ma arvan, et kui sa veel noor, siis matuseraha natukene vara koguda :D! Parem osta lastele asju ja endale kleite 😉

      • Banaan
        May 29, 2016

        Kusjuures selle raha kulutamise teemaga tuli meelde kaks sündmust: esiteks kui mehega kooselu alustasime, siis olid
        kõik kaardid pinnid minu käes, küll oli lahe elu, kui endal otsa sai, siis muudkui kandisn mehe arvelt endale juurde, kaks
        aastat hiljem, pärast mitmeid tõsiseid jutuajamisi võeti kaart ja pinnid minu käest ära, eesmärgiga natuke raha ka säästa
        vajalike asjade jaoks. Prioriteedid on erinevad, samas mehe eesmärgid saavadki olla suuremad, kui mina katan tegelt
        kõik laste vajadused mänguasjade jms näol. Teine seik oli see, et jõulude paiku nägin oma ekspeikat, nii 15-aasta tagust,
        ja esimene asi, mis ta mulle ütles, oli, et kas tead ma olen nüüd miljonär… ma ei tea, kas see oli öeldud, et hea, et sinust
        lahti sain, või et vaata kui hästi mul läheb. Eks ma isegi oleks v-o miljonär, kui ma ei elaks, hingaks ega lapsi kasvataks.

        • Mallukas
          May 29, 2016

          Haha, no siis me oleme üsna sarnased, sest ka minul oli vahepeal Kardo PIN kalkulaator….Kuni see mult ära võeti 😀

  • tr
    May 29, 2016

    Ma olen ka selline,et kui tahan siis ostan, raha ei loe
    (kui seda on).Isegi kui mul raha jumala otsas siis ma ei
    jäta sõbrannaga kohvikus käimata, selle kohvi ja koogi
    raha ikka leian ja see paari euro kokku hoidmine ei tee
    õnnelikumaks aga sõbrad teevad.
    Elu peab nautida oskama.

    Õudne on oma emaga kuskil käia,ta saaks südari kui
    teaks,et vahel isegi 3 eurist kohvi ostan kohvikus.Ta
    niigi ahmis õhku kui jutu sees rääkisin,et keskmine
    lõunasöögi praad on 4—5 €, tema meelest oleks 2€
    lagi.

    Poes ostan seda mida tahan,ei loe sente ja riisiterasid.

  • Reili
    May 29, 2016

    Lapse pealt ka kokku ei hoia, küll on see, et
    mõtlen need ostud läbi, et ei tekiks mingit
    ootamatut auku eelarvesse. Endal on just
    suurim nõrkus kallis kosmeetika ja riided 🙁

  • K
    May 29, 2016

    Mina kogun mingi lühiajalise eesmärgi jaoks (hetkel kahe reisi jaoks näiteks) ja lisaks on koguaeg arvel üks summa, et kui
    pesumasin nt katki läheb, siis järelmaksuga võtma ei peaks ja saaks kohe osta. Aga muidu pikemaajaliselt, et a la lapse
    täisealiseks saamiseni koguda, sellesse ma ei usu. Pigem siis investeerin kinnisvarasse (mida ma ka teen) ja pärandan selle
    kunagi edasi. Muidu ei osanud absoluutselt koguda, aga sain migni poolteist aastat tagasi päris suure palgakõrgenduse ja
    hakaksin iga kuu selle summa siis kõrvale panema, aga kogun siis jah mingi kindla asja jaoks. Kui need kaks reisi ära on, siis
    plaanime kohe järgmise nt.

    Aga ka mul pole lapsele kahju kulutada, arulagedalt vidinaid kokku ei osta, aga mänguasjad ja riided peavad olema
    kvaliteetsed, lisaks käime kinos ja loomaaias ja teatris jne jne. Kvaliteetsele toidule ka pole kahju, samas kui on kaks võrdselt
    hea maitsega asja ja üks on soodukas, siis valin ikka soodukaga asja. Samas Tere tooteid ei osta kunagi, kuigi need tihti
    odavamad, kuna ei salli oliver kruudat. Elamustele ei ole kahju kulutada ja kinkidele ka- kui tean ideaalset asja, mis kingisaaja
    õnnelikuks teeks, siis mõistuse piires selle ka ostan. Meigile ei ole kahju kulutada (aga teen ostes alati põhjalikku uurimistööd
    asja kohta, hetke emotsiooni ajel ei osta), sest see on mu hobi. Kahju on kulutada enda riietele (eelistan kvaliteeti, aga makstes
    võtab ikka hambaid krigistama :D) ja trenni kuukaardile oli ka, selel lõpetasingi ära, sest suvel vabas õhus niikuinii liigun
    rohkem.

    • K
      May 29, 2016

      Aa ja väljas söömisele ei ole ka kuni mingi piirini kahju kulutada, samas see läheb sinna elamuse alla ka natuke.

  • Liis
    May 29, 2016

    Minul pole kahju kulutada sellele millega
    kaasneb pikemas ajas ka hea emotsioon n hea
    restorani toit, väljasõidud sõpradega, reisid jne.
    Iga kord kui meenutad reisi vms tuleb see
    emotsioon meelde … Asjade kogumine justkui
    jätavad mind külmaks. Milleks on mul vaja
    kümmet käekotti kui mul on kolm olemas 😀
    emotsioon vaid lühiajaline ehk uue asja
    ostmise hetk. Põhimõte : Collect moments, not
    things…

  • Käbi
    May 29, 2016

    Mina ei raatsi lastele selliseid mõttetuid odavaid plastmasjunne osta. Pigem ostan natuke harvem aga korralikud asjad. Ei näe ka
    mõtet kümnendat barbiet või sjandat kaisukat osta. Raamatute, legode, lauamängude ja sporditarvete pealt kokku ei hoia.
    Rohkem panustame emotsioonidele: teater, kino, reisid… Samas õnneks on selleks võimalus…
    Toiduga on ka naljakas: kasulike asjade peale raatsin kulutada aga ebatervislike asju ei raatsi osta 😀 😀 😀

  • väga väga naine
    May 29, 2016

    Mul ei ole kahju kulutada inimestele – heale inimesele võib rahuga maksta rohkem – väljas süües jäätisekokteilidele ja üldiselt ka
    larpidele. Kui vähegi raha on ja Poeglaps tahab, siis ka legodele mitte.
    Kõiges muus on ammu paika loksunud, mis on parima hinna-kvaliteediga tooted ja siis ostan neid.

  • PillesPositivePower
    May 29, 2016

    Hey ! nii lahee et Masha JA kARU mänguasju =)
    kust see t särk saadud on ?

    • Mallukas
      May 29, 2016

      t-särgi saime Türgist minu mäletamist mööda, aga rimi hypermarketis oli ka masha ja karu riideid

      • PillesPositivePower
        May 29, 2016

        ohoo lahe..Tyrgis on ka siis Mashake popp

  • Lily
    May 29, 2016

    Ma olen juba mitu korda imestanud, miks nii paljud kirjutavad Masha, mitte Maša, nagu loogiline oleks, vene multa ju?

    • Greiss
      May 29, 2016

      Tõ chto.. kui vene asi, siis peaks äkki üldse kirillitsas olema? 🙂 Shampoon ja shokolaad kirjutatakse ju ka, kui lihtsalt pole seda õiget
      tähte klaviatuuril.

      • Mallukas
        May 29, 2016

        Mul klaviatuuril on olemas, aga noh, ma ei teagi, miks ma nii kirjutan 😀

  • SP
    May 29, 2016

    Magnetiga puzzle saad Karupoeg Puhhi kauplusest 😉 http://pood.karupoegpuhh.ee/beebikaubad/3602-kalam%C3%A4ngu-
    pusle-magnetiga.html?search_query=magnetiga&results=3

  • põmm
    May 29, 2016

    No vot mina olen kas nii vaene või tõeline ihnuskoi, aga ma ei suuda praegu meenutada midagi, mida ma rahale mõtlemata ostaks
    🙁 Pole mu peres kunagi raha palju olnud ja eks see ongi sellise koonritunde tekitanud. Muidugi ms ostan lastele asju kui vaja ja
    vahel niisama ka, kui just hädasti pole vaja, kuid ikkagi mul hing nutab sees, sest tekib kohe vaesuse tunne peale. Noh, et kas ikka
    saan nüüd terve kuu elatud ja kas ikka tuleme toime jne… Õudne, koguaeg on rahamure peas tiirlemas… Isegi siis kui muret
    otseselt pole.

  • maria
    May 29, 2016

    Ma kah ostan lastele igasugust nanni, mul lapsed paar
    aastat vanemad, neile meeldivad iga nadal uued
    kleidid, peavorud ja kaekotid, h&m is on palju ilusaid
    asju lastele, selliseid lihtsaid suvekleite ja laste ehteid
    ja kotte.
    Meil on siin pood tkmaxx, seal on palju disainerite
    riideid lastele hilfiger, ralph lauren jne, sealt ostan
    lastele palju asju valjas kaimaks. Mulle meeldib kui
    lapsed on ilusti riides.
    Ise armastan Karen Milleni riideid ja ikka juhtub, et
    ostan mone jaki voi kleidi, seal on lihtsalt nii ilusad
    riided.
    Toit peab ka hea olema, aga restoranide peale ei
    raiska suurt, parem ostan midagi muud.
    Lastega kaime kull valjas, pargis, loomaaias, rannas.
    Restoranidest eelistan pigem Hiina voi Nigeeria toite,
    need on lihtsalt vorratud.

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Ma juba saan su kommentaarist aru, et ega sa vast Eestis ela 😀

      • maria
        May 29, 2016

        Ma jah Iirimaal, 10 aastat juba. 😀

  • LIISU
    May 29, 2016

    Tudengina kulutan isegi söögile raske südamega. Kuu eelarve toidule on 30-40 eurot, kolme erinevat toidukorda päevas selle
    eest ei saa! 😀
    Kui rohkem võimalusi tekib, siis kavatsen köögi einevaid maitsetaimi ja eksootilisemat kraami täis osta. Ja kindlasti spontaanselt
    reisida. Eks selle nimel hetkel kooliga vaeva näengi.

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Issand jumal, vaene lapsuke. Tallinnas õpid või? Tule hakka minukal söömas käima, ma miskipärast teen alati nagu mingisugusele armeele :D:D

  • Akinai
    May 29, 2016

    Minul on ka see kiiks, et isegi kui mul on rahakotis
    viimased kopikad ei ole mul nende eest kahju kellelegi
    rõõmu valmistada. No ei ole seda rahaahnust sellist
    küljes.. kuigi saadava palga suhtes olen ma keskmisest
    vaesem 😀 Sellest hoolimata tuleb ja läheb see raha
    ikka samamoodi, vahet ei ole kas sente lugedes või
    vahel emotsiooni ajel midagi ostes. Ma leian, et see
    rahast kramplikult kinni hoidmine teeb lõpuks endale
    liiga (ema mul näiteks on vastupidisel arvamusel ja
    justnimelt sente taga ajabki – olin talle kord tellitavate
    asjade eest mõne päeva võlgu ja hiljem nägin, kuidas
    sentide täpsusega oli märkmetesse kirja pandud, mis
    summa mul talle vaja anda on :D)

    • Mallukas
      May 29, 2016

      Haha, mul on sama värk rahaga. Ja no näiteks kui ma lähen poodi ja küsin ämmalt, et kas ta ka midagi tahab, siis ma ei tuleks selle pealegi, et temalt pärast nende asjade eest raha küsida. See oleks niiii imelik. Samas kui Kardo või ta vend emale midagi toob, siis ema laob neile peopeale sendipealt raha tagasi, need võtavad ka 😀 MEGA imelik, ma jooksen alati minema, jätku omale oma kopikad 😀

  • Sandra
    May 30, 2016

    Mul ei tulegi pähe, millele ma niisama kulutaks, ilma hinda vaatamata. Ise ei teeni, õpin, ema toetab, ja siis abikaasa palk. Ostan
    alati asju selle järgi, mis on odavam, mitte seda, mis tahan. Kogu raha lähebki pmst söögile, kui maksud ja kõik muu jura maha
    võtta., Riideid jms pole kunagi ostnud. Pesu ostan turult, ei suudaks elu sees mingi 20-30€ nt rinnahoidja alla panna, ulme.
    Enne abikaasaga koos elamist elasin ainult ema toetuses, see ikka õpetas väga säästlik olema, kui kuuks oligi ca 50€ söögiks ja
    kõik. Selle ajaga õppisin viimaseid eurosid ka pikaks venitama ja söönud sain ikka. 😀 Mees teenib küll Eesti keskmist palka, aga
    kuna elame kahekesi ühest palgast, siis ei ole väga lihtne hakkama saada ja kuu lõpuks on ikka näpud põhjas alati ja vaatame, et
    laud tühjaks ei jää. Samas on meil nt. 2 autot, mida paljudel ei ole, seega ei saa väga vinguda ka, et raha vähe. 😀 Mul oli enne
    mehega kokku elamist auto ja mehel on oma ja nii ta jäi, mõlemad käime eri aegadel ja eri suunas tööl/koolis ka, nii et ühega ka
    välja ei mängiks. Eks olen mugavaks läinud ka, bussidega ei viitsi kolistada. Tallinnas saaks veel, aga Tartu ühistransport on suht
    õudukas, koguaeg pea ümber istuma. 😀 Nii et ühest küljest nagu raha poleks, aga samas “uhkustame” kahe autoga. 😀 Üldiselt
    mees kipub rohkem kulutama ja nt. toidupoes rohkem lubama, just peale palgapäeva eriti, mina ikka vaatan ainult hinda ja
    ostan selle, mis nt 50 senti odavam või kui leian, et liiga kallis, siis ei osta.

  • Mai
    May 30, 2016

    Minul on tihti nii,et kui sõbrannadega
    riiidepoodi lähen,siis endale pole midagi
    ostnud,aga abikaasale mitu särki või pusa 😀
    Kingituste puhul on mul komme raha laristada.
    Ma tahan teha kinke,mida inimesed väga
    tahaks,aga ei raatsi ise osta.
    Aga kuidagi on nii,et vahet pole,kas ma teen
    lähedasele kingi või mitte. Kuu lõpus olen ikka
    vaene 😀 Kui teen kingi siis olen rahaliselt
    vaene,aga see rõõmu tunne on pikk 🙂

  • Annika
    May 30, 2016

    Mureliga on see lugu, et parimad sordid vajavad heaks saagikuseks tolmendajat, nii et äkki mõtled ikka kahe puukese peale,
    sest mureleid ei saa ju ometi liiga palju olla 😛 Näiteks “madissoni roosa” ja “Dönisseni kollane” saavad ise endaga hakkama
    küll, aga koos tolmuandjaga oleks oluliselt viljakamad. Näiteks mina soovitaksin Sulle “Arthurit” ja temale tolmuandjaks
    “Leningradi Musta” Mõlemad on nii head ! Ma olen muidugi tohutu murelisõber ka 😀

    Mis kulutamisse puutub, siis elukaaslase kingiga on mul sihuke lugu, et tulgu või pankrott ja näljahäda, aga kink olgu selline,
    mis ikka tõelist rõõmu teeb 🙂 Ja elukaaslase lastega on sama lugu, ma ostan neile hea meelega asju kui tean, et need tõelist
    rõõmu teevad. Iseennast kipun sageli ära unustama, aga siis mingi hetk jälle mõtlen, et kuu peale kõik, ma TAHAN seda ja ma
    OSTAN selle ja küll siis pärast vaatab edasi 😀

    Mingid säästud mul alati on ka, ükskõik kui palju või vähe siis parasjagu, aga midagi ikka. Mulle meeldib toidust naudingut
    saada ja mulle meeldib siiras rõõm ja positiivsed emotsioonid ja kui tuleb rohkem kulutada kui plaanis, no siis tuleb…küünte ja
    hammastega raha kinni hoidmine mind kah õnnelikumaks ei tee 🙂

  • R
    May 30, 2016

    leian et halb ja odav söök võib lausa haigeks teha. niisiis toidule laristan nii et oioi… väljas söömas
    meeldib ka käia väga. riiete ja muu kraamiga olen seda meelt et pole vaja üle tarbida. see asjade rohkus
    on tegelt pärast jumala ahistav ja rõve. teismelisena ostsin metsikult riideid ja aksessuaare kokku. mingi
    hetk ma tundsin kuidas asjade küllus mind närvi ajas. jagasin kõik laiali ja jätsin ainult suurimad
    lemmikud. hea on olla.

  • Kätlin
    May 30, 2016

    Tänu sinule toetasin ka Karlose emmet!

    • Mallukas
      May 30, 2016

      Nii tore :))

  • Altius
    May 30, 2016

    Tahaks nii Mari lugusid edaspidi ka lugeda, mida peab tegema, et parooli saada? 🙂

  • TT
    May 30, 2016

    Mina sattusin siia blogisse esmakordselt rasedana kui googeldasin midagi raseduse kohta ja see viitas sinu blogile, olen seda
    lugenud ja kaasa elanud su elule. Kõige meelsamini lugenud siiski postitusi Marikesest kuna nüüd on mul ka tütar, kes 1 a ja 2 k.
    Väga aktiivne, kohati isegi liiga…ja oligi hea saada nippe kuidas last arendada ja tegevuses hoida kuni hetkeni kui ma avastasin, et
    sa oled Marikese postitused lukku pannud :(. Väga kahju igatahes!