issand, kas su laps tõesti ei…?
Ma kujutan ette, et enamik lapsevanemaid on oma elus kokku puutunud sellega, et teistele inimestele paistab just sinu lapse areng/riided/käitumine/välimus/jumal teab veel mis, kuidagi vale olevat.
Te ei kujuta ette, kui mitu korda ma olen elus pidanud kuulma näiteks küsimust: “Miks su lapsel hambaid pole?”. Arvestades, et Mari esimesed hambad tulid aasta ja kahekuuselt, siis olin ma juba ise nii paanikas, et olin üsna veendunud, et hambutuks see vaene laps jääbki. Seda enam ajas närvi küsimus, et MIKS tal neid hambaid pole. No kust mina tean? Võite kindlad olla, et ma ei ole käinud noorkuu ajal ristteel kitse ohverdamas, et pulli pärast lapse hammaste suhutulekut hilisemaks lükata, ausalt kah. Või loodeti, et lapsel on mingi räigelt haruldane haigus, mille tulemusel tal hambaid ei tule (muuseas selline haigus on olemas) ja millest ma siis pisarsilmi rääkima hakkama peaksin? Kui keegi päriselt arvas, et tegu on haigusega, siis tundub selle kohta küsimine võhivõõralt üsna kohatu.
“Aga kuidas ta süüa saab?” tundsid paljud muret. “Issand, ma pean talle süüa ka andma või?” küsisin ma alati sama dramaatiliselt vastu ja pobisesin siis omaette, et küll see laste kasvatamine on ikka keeruliseks aetud. Vaheta mähkmeid, pane magama, nüüd selgub, et tuleb veel süüa ka anda!
Teine suur murepunkt võõrastele oli see, et miks ometi mu laps kiilakas on? Ma ei tea, kui palju võimalusi saab olla selleks, et üks väike laps kiilakas oleks. Ise ma tal neid maha ei ajanud, lihtsalt ei kasvanud teised suht terve esimese eluaasta. No mida ma tegema oleks pidanud? Talle väikse paruka ostma, et ilmarahvas tema (ääretult armsa) kiilaspea üle muret tundma ei peaks?
Teine omaette ooper hakkas pihta esimesest eluaastast ja kestab suht-koht siiani. “Oota, ta päriselt ei oska ikka veel rääkida või?” küsitakse minult. “Ei, ikka oskab. Mulle meeldib lihtsalt valetada, et ta ei oska, et inimesed arvaksid, et tal midagi viga on!”. “Aga mis tal siis viga on?” uuritakse minult murelikult, nagu ma oleks vähemalt Eesti tuntuim laste kõneekspert, kelle igapäevatöö hõlmab endas väikelaste rääkima aitamist ja kõne puudumise uurimist. Teate kui nõme mul oli, kui mult seda küsima hakati. Et mis tal VIGA on? Ma ei teadnud (ja no ega 100% ei tea päris täpselt siiani), mis on ta kõne arengut aeglustanud, aga üleolevad nõuanded stiilis: “Äkki sa peaksid proovima temaga rohkem rääkida?” ei aita ausalt mitte ühtegi lapsevanemat, kellel sama probleem on. Sama hästi võiksid sa soovitada, et kle äkki hakkad ükskord oma last armastama ja proovid teda näiteks rääkima õpetada!
Jumal tänatud, et Mari ikka nüüd mõndasid sõnu oskab, sest enne oli väga tavaline see, et kukuti täpsustama:
“No emme ta ju ikka oskab öelda?”
-“Ei oska.”
“Aga midagi ta ju ikka ütleb, ega ta päris vait ei ole?”
-“Ei ütle.”
“Appi. Sa mingi eee…arsti juures oled käinud vä?”
Nagu ausalt, öelge mulle, mis vastust inimene sellisele lollile küsimusele ootab? Kui Mari oli aastane, siis tõepoolest ma ei tormanud temaga saja arsti juurde, sest perearst sellest probleemi ei teinud ja ma ka ei pidanud vajalikuks, et kuna kõik teised lapsed midagi oskavad mingis edas, et siis minu oma ka kohe automaatselt peab seda tegema. Kui ta sai juba kaks, siis hakkasime ka arstide vahet käima. Aga seda teavad oma inimesed niigi ja kui sa oled jumala suvakas inimene, kes ei tea, siis on kaks varianti, et kui sind nii väga huvitab, siis googelda ja loe seda mu blogist või teine variant on lihtsalt elada teadmatuses ja iga õhtu ennast magama nutta, sest sul ei ole õrna aimugi, kas Mallukas käib ikka oma lapsega arsti juures või mitte.
Jumal tänatud, et ta omal ajal vähemalt keerama, roomama, istuma, seisma, käima “õigel” ajal hakkas. Ma olen nii palju kuulnud ähkimist teiste lapsevanemate poolt ka nende teemade kohta, nagu iga ema heaolek ja hüvang sõltuks sellest, et kellegi teisel sitt hakkaks. No te vaadake neid titegruppe netis. “Meie siin oskame juba seda ja teist, meil on sada hammast ja iga kord kui me potil pissil käime, siis lauame me heebrea keeles sepa poisse!” juubeldavad emad.
Ma saan neist tegelikult aru, ikka juubeldad, kui laps midagi ära õpib ja tubli on, see on ju iseenesestmõistetav. Aga see, et need samad tublid emmed siis mõne aja pärast teiste tittesid kommenteerivad, et “issand, minu Roger Janec Frederix oskas selles vanuses juba ammu seista!”, “Minu Mercedes teab ammu kõiki tähti, huvitav, miks sinu oma arengust nii maas on?”, “Meil tulid esimesed hambad küll üliammu ära, superimelik, et teil veel neid pole!”.
Palun jeesus küll, öelge mulle, miks seda vaja on? Ma saan aru, et me kõik võrdleme oma lapsi teistega, aga miks seda vaja siis nii avalikult teha on? Kui raske on täiskasvanud inimestel aru saada, et nagu kõik meie oleme ERINEVAD inimesed, on seda maast-madalast ka meie lapsed. Ja teiste laste kommenteerimine ja arvustamine, isegi kui see toimub viisakalt ja sõbralikult, on tohutult tarbetu ja tekitab suure tõenäosusega selle lapse emas pigem ebakindlust ja kurbust, kui et päriselt midagi aitab.
Näiteks täna kirjutasin Malluka lehel, et missioon võimatu on potil mitte käiva lapse käest saada pissiproovi. Ja ikka pidi tulema keegi ajuhiiglane: “Oota, misasja? ÜLDSE potil ei käi või?”. No sorri, aga mida küsimust? Mida ta vastuseks lootis saada?
“Käib küll, aga mul niisama polnud muust rääkida ja seeõtttu otsustasin oma lapse potil käimise harjumuste kohta valetada.”
“No ÜLDSE ei käi ei saaks öelda, sest ta käib potil iga T,R,L kell 20.00. Kuna täna on aga esmaspäev, siis on mul just täna see probleem.”
“Ei käi jah. Ma nimelt ei hooli ega armasta seda last absull, mistõttu on mul siiani mega pohhui olnud sellest, kas ta laseb püksi või mitte, mis siis?”
…
Kogu aeg on kellelgi mingi probleem TEISTE laste pärast. TEISTE elude ja kasvatusmeetodite pärast.
“Su laps läks NII vara lasteaeda? Issand jumal, vaene laps!”
“Su laps ei käi siiani lasteaias? Appi, kuidas ta küll kunagi üldse sotsialiseerima õpib?”
“Sa käisid ilma lapseta reisimas? Vaene laps, mida ta küll tundma pidi, nüüd on raudselt eluks ajaks käitumishäiretega ja ei suuda iial mitte ühtegi inimhinge armastada ega usaldada!”
“Sa käisid lapsega reisil? Raha liiga palju v? Teistele reisijatele ka mõtled, kes su tite karjumist kuulama pidid v? Kanaema oled v? Ta nagunii ei mäleta pärast sellest reisist midagi!”.
“Sa lähed kohe peale emapuhkust tööle? Sa vist ei hooli väga oma lapsest?”
“Sa ei lähegi peale emapuhkust tööle? Nojah, mehe kaelal ka hea elada…!”
“Sa annad oma lapsele kommi? Õudne, sa vist üldse ei ole ühtegi laste toitumisraamatut lugenud!”
“Sa ei anna lapsele kommi? Ei no mingi lapsepõlv võiks lapsel ka ju ikkagi olla.”
“Su laps läheb kell 8 õhtul magama? Millal te üldse temaga siis aega veedate?”
“Su laps läheb kell 11 magama? Appi! Keegi peaks lastekaitse kutsuma, see pole normaalne!”.
“Su laps ei käi huviringides? Rahast kahju v?”
“Su laps käib huviringides? Nojah, eks ikka parem, kui et sa kodus temaga TEGELEMA peaks!”.
Kas pole naljakas, kuidas võõrad inimesed teavad alati, mis on see salapärane normaalsuse tase ja nemad isiklikult püsivad ALATI selles kenasti sees. Minul näiteks on jumala suva, mismoodi teised oma lapsi kasvatavad. Nii kaua, kuni kellelegi liiga ei tehta ja kellegi tervist ei rikuta, siis iga pere õigus on kasvatada oma lapsi just niimoodi, nagu nad ise tahavad ja kuidas neile õigem tundub. Igasugused üleolevad moraalilugemised siinkohal on nii mõttetud ja tarbetud, et neil moraalitsejatel endal võiks ka vähe imelik hakata.
Ma luban, et kui ma veel ühe korra pean kuulma, et “minu laps küll…” siis ma…Suure tõenäosusega saadan selle vaese esimese lolli nii pikalt peesse, et paha hakkab. Uskuge mind, esimesed kakskümmend korda sa naeratad ja seletad, või ignoreerid, aga no igal asjal on kuskil mingi piir ja minu piir hakkab praegu kätte jõudma.
Nii siiber ees nendest ideaalsetest ja täiuslikest inimesest, kelle lapsed kaheaastasena aariaid laulavad ja kogu pere pesu ära pesevad, ise samal ajal programmeerimisega Eesti keskmist palka teenides või miskit. Loomulikult on need pereemad ise ka imeliselt täiuslikud, kes “teisi küll ei kritiseeri, aga….” nemad ei teeks iial nii ja naa ja sedamoodi, sest NEMAD tahavad oma lastele parimat, aga no kui teised ei taha, siis pole üldse nende asi ja nad ei kritiseeri kedagi :)))
Dicks.
Kaudselt laste teemasse läheb see ka, et täna lugesin arutelu selle kohta, et üli räme on ikka see, et mõni ema oma platsentat sööb. No ma ei tea, mul endal selliseid plaane pole, aga no mul ei saaks olla rohkem suva, kas keegi teine enda oma pärast ära praeb ja pintslisse paneb, või mitte. Nii nõme oli lugeda neid üleolevaid kommentaare, et nagu omg, pärast lakuvad äkki tited ka puhtaks, kui tahavad nagu loomad olla ääää. No armas taevaisa, mis see SINU ASI ON, mida teine inimene sööb? Ega keegi sinu platsentat nillinud pole, et tõmblema ja solvama pead.
Ok, ma sain nüüd enda arvamuse välja prahvatada, sest see lihtsalt nii tihti sööb mind seest, kui ma jälle pean kuskil kommentaarides vastama, et MIKS on Mari mähkmega. MIKS ta ei räägi? MIKS tal nii palava ilmaga kampsun seljas oli? MIKS ta kuskil trennis ei käi? MIKS ta ikka veel ise ei oska riidesse panna jne jne jne.
Mis see krt sinu asi on, miks. Sinu laps on või? Häirib sind kuidagi või? Ema oled mul või? Pelšše ma ei või!
Ühesõnaga, kui sul on arvamus või kahtlus, et kellegi lapsel on midagi viga, siis aruta sellest naabrinaisega, nagu iga teine korralik klatšimoor. Kui su “küsimuse” taga peitub soov teisele haiget teha, siis küsi, miks sa ometi selline dick olla soovid? Ja kui sind lihtsalt häirib nii hirmsasti kellegi teise pereelu ja lapse areng/välimus/kombed jne, siis mine palun sebi endale kuskilt üks väike suts keppi, hakkab kergem.
Ma lähen nüüd magama ära.
Mann/Mariliis
July 26, 2016Aamen, naene! Minu mõtted kirja pannud nüüd siia. Muide, mul poiss juba 8 aastat vana ja endiselt käib emmede seas selline
kemplemine. Võiks ju loota, et see sügav emmestumine läheb üle, kui laps kooli läheb Mai ääss! Siukene võrdlemine käib ja
muidugi teiste lapsed küll juba oskavad ujuda ja neil pole küll hambaauke ja nemad küll teevad igal hommikul oma voodi ise ära
jne jne. Minu laps on absoluutselt fantastiline. Sõitku kõik kommenteerijad seenele!
Sirle
July 26, 2016Ma täitsa tean, mida see kõik tähendab. Kuulen seda sama juttu koguaeg, MIKS su laps IKKA VEEl seda, seda ja seda ei tee?
MIS TAL VIGA ON? Mul laps 1a1k ja ei kõnni veel. Oi kui palju ma kuulen selle kohta, et MISMÕTTES ta IKKA VEEL EI
KÕNNI? Mis siis selles on, et veel e kõnni? Ega ta elu lõpuni roomama ikka ei jää. Ja mina ei näe veel mingit probleemi selles, et
aastane ei kõnni. Hakkab siis käima kui tunneb, et on vajalik. Samamoodi, et MIKS tal NII VÄHE juukseid on? Nagu, kuidas ma
seda teadma peaks? On vähe siis on. Hammastega oli sama teema, tulid ka alles aastaselt esimesed hambad. Ja siis? On ta
nüüd nii palju halvem teistest ja ebanormaalne sellepärast? Mul on teistest inimestest suht savi, aga sellised titemutid ajavad
mind närvi lihtsalt. Miks see on teiste inimeste asi? Teeb see nende elu kuidagi hullemaks? Ma ei tea. Ma ei tuleks selle pealegi,
et selliste asjade üle hakata juurdlema, palju teistel samavanadel hambaid, juukseid vms on. On palju on. Iga laps on erinev ja
areneb erinevalt. Need samad “titemammad” peaksid ise ravile minema, et aru saada, KÕIK pole perfektsed ja kõik arenevd
erinevalt :). Sa oled aga tubli, et sellisest teemast kirjutad. Ja Mari on ka väga armas ja tubli. Aga noh, kindlasti on ta 10ne aasta
pärast HOOPIS TEINE INIMENE, kui need, kes hakkasid 9kuuselt raamatuid lugema ja peale sündi potil käima 🙂
Mallukas
July 26, 2016Muuseas, mina siin ütlen, et Mari hakkas kõndima “normaalsel” ajal, aga ju siis ei hakanud, sest ta hakkas ka aasta ja kahekuuselt 😀
Evely
July 26, 2016Oi, issand, see on lootusetult hilja. Tubli
laps hakkab kõndima 8-9 kuuselt,
normaalne laps hiljemalt aastaselt! 😀
Sirle
July 26, 2016Einoh, siis on ju selge. Sinu laps ka ebanormaalne 😀
rrr
July 26, 2016Issand, hommik on ju- mismõttes lähed magama? 😀
Tegelikult jumala minu mõtted. Endal küll last ei ole, aga see jutt sobib ükskõik mille jaoks. Kui keegi tuleb jälle jutuga stiilis, et:
“eino väga imelik küll, et too nii ja naa teeb..noh eks igaüks elab oma elu, aga MINA küll nii ei teeks…”, tahaks tõesti küsida, et:
“kuidas, mis otsast, mis moodi see sind hõõruma peaks? ja kui hõõrub, siis kas on ikka väga mõnus?”
Janely
July 26, 2016AAMEN! Krdi õigesti kirjutatud!
Niion
July 26, 2016Täiesti nõus ja lähen ise ka selle peale närvi, kuigi mul ei ole isegi lapsi. Sõbrannade pealt näen seda sama ja olen öelnud ka, et pool
aastat kaagutatakse, et miks laps ei kõnni/räägi/potil ei käi, aga siis kui laps hakkab käima/rääkima/potil käima, siis kõigil nagunii
ükskõik ja ununenud, et millal see juhtus ja et üldse mingi “probleem” oli. Täiesti pointless teema. Aga jah, inimeste taktitundetus
üllatab – mulle meeldivad ka need küsimused paaridele, kes on kaua koos olnud, et “Miks te juba lapsi ei saa?”, et nagu selle
variandi peale ei ole mõelnud, et äkki teised on 9 aastat proovinud ja ei saa ja see küsimus on nagu korralik slap in the face? Või
siis mulle endale on ka alati meeldinud küsimus “Miks sa nii pikk oled?”. Nagu tõesti – mis vastus see olema peaks?!
Carry
July 26, 2016Aplodeerin seistes!!!!!! 😀 Tubli!
Lily
July 26, 2016MIKS sul on siin kirjas: Posted on 26. juuli 2016 by Madis Männik?
Ja teiseks tahtsin küsida, mis teema selle armsa taevaisaga on üldse? Kust see tulnud on?
Mallukas
July 26, 2016Mul leht oli korra maas ja mu IT vend aitas selle tagasi saaada 😀
Egle
July 26, 2016Dicks be dicks. 🙂
Mõtlesin küll mainida, et lihtsalt tuntakse huvi,
aga edasi lugedes tegin teise järelduse.
Parooliga postitusi ei näe, aga elan teile kaasa
ja loodan, et kõik ok.
Muideks, kas peale kaerahelveste olete veel
mingi hea asjaga parte toitnud? Üks õhtu
jalutades sattusin sinna tiigi äärde ja kohe
paterdati mu poole, kuid va vanal matsil polnud
miskit kaasa võetud.
Mallukas
July 26, 2016Ma midagi muud ei oska neile anda 🙁
Egle
July 26, 2016Mind ajab närvi, kui küsitakse, et “kas ta on hea laps?”
Ei tead, mul on nii nõme laps, kahju, et välja vahetada
ei saa. Mismõttes hea laps, milles see siis väljendub?
Isegi kui ta sööb halvasti või ärkab öösiti, või ta tahab
rohkem tähelepanu või mida iganes, siis need ei tee
teda ju pahaks lapseks.
A.
July 26, 2016+1, sünnitasin äsja teise lapse ja põhi küsimus on
kõigil, et kas ta on ka sama hea laps nagu esimene?
“nope, ikka sitem, viin tagasi ja proovin uuesti, äkki
kolmas tuleb samasugune nagu esimene..” või mida ma
vastama pean.
Siis see lollakas “kas ta öösiti magada laseb?” kui ütlen
et laps veidi jonnakam ja ei lase tuleb õpetusi nagu
oavarrest inimestelt kelle viimased lapsed sündisid ca
30a tagasi, või siis ollakse vait ja muigatakse (much
wow sa oled õnnelik et ma magada ei saa?) ja kui ma
ütlen et kõik ok ja magan ja söön nagu normaalne
inimene saan ülbe vastuse et nojah mis siis elul viga
kui kõik lapsed nii IDEAALSED on.
t
July 26, 2016Kui oma laps oleks ka normaalse/kiire arenguga siis
kindlasti ka kekutaksid ja imestaksid,olen täitsa
kindel.Emade värk:)
Kui laps on erivajadusega siis niigi on kehv tunne ja
muidugi käib ajudele kui päritakse aina.
Lis
July 26, 2016Minu armas poeg saab sügisel kaheseks ja
räägib ca 60 sõna aga lauseid ei moodusta ja
enamus tuttavate/sõbrannade lapsed juba
jutustavad nagu vanad mehed. Kuna minu
pisipoja on teiste inimeste arvates jube suur,
st “ebareaalselt pikk ja jõhkralt suure jalaga”
siis kõik eeldavad et ta on juba kolme aastane
ja peaks ammuilma igasuguseid imetrikke
tegema. Mul on jällegi kopp ees et mulle
öeldakse et mu laps on KOHUTAVALT SUUR,
minu meelest on ta täiesti tavaline väike
armas põnn. Ja seda rõhutatakse igal
kokkusaamisel mingi 50 korda ja siis
naerdakse poisi üle. Poiss on 90cm pikk ja
kaalub 12,5kg…minu meelest täiesti tavaline
laps kes saab varsti kaheseks. Ja kui ta ka
oleks 2 aastaselt 2 meetrit pikk siis mis see
teiste asi on?
Teine laps on ka täiesti standartne beebi ja
tema puhul rõhutatakse ka et ta on ikka
“RÄMEDALT PIKK…nagu volask”. Mõlemad
vastavad normidele ja on TÄIESTI TAVALISED
lapsed aga ikka võetakse kuskilt kinni ja
hakatakse surkima.
Minu jaoks on nad ikka minu pisikesed ?
Lenne
July 26, 2016Seda pika juttu ajavad väikeste emad meil sama teem oi kui suur tegelt arstijuures mõõtes oli eesti keskmine vb cm rohkem
2a oli92cm.mind häirima pole hakanud aga lihtsalt naljakas vahel kui tead et pole vaga pikk tegelt
Lotte
July 26, 2016Mina ka ei mõista seda, miks on vaja vinguda
teiste laste arengu üle.
Mind huvitab hoopis palju rohkem see, miks
seesama geeniusest lapsega ema ei räägi 10
võõrkeelt ja ei ole ravi vähi vastu leidnud. Ta on
ju NII VANA juba… Minul on küll lehma
lellepoeg, kes selles vanuses rääkis 20 keelt ja
ehitas keldris kosmoselaeva.
V
July 26, 2016Olen su jutuga 100% ja rohkem ka nõus. Mu laps on
1,4 ja pm kiilakas. Väga hõredad ja heledad udemed.
Tütarlaps. Issandjumalhoia, kuidas tuleb küsimusi, et
MIKS tal OMETI juukseid pole, vaene tüdruk! Nojah,
aitäh, et muret tunned, aga ma ei hakka talle
sellepärast kanashitta pähe määrima, et ehk see aitab.
Kõik tuleb omal ajal ja tulemata ei jää..
Aitäh SUUREPÄRASE emotsioonitulva eest, Mariann!
Seda lihtsalt peab jagama ??☺?
kk
July 26, 2016ehh .. ole õnnelik sellegi üle, minu plika oli 3 kui esimesed udemed hakkasid pähe tulema, nüüd 6 selt juuksed õlgadeni 😀 Teistel
on juba aastaselt sama pikad juuksed kui tal 😀
Päss
July 26, 2016Ma siia kirjutan kohe et minu laps on küll samasugune
nagu sinu oma. Vanust sama palju.
Mul tuttav, kelle laps sündis samal päeval nagu minu
piiga.. ja tema ei unusta mulle stabiilselt meelde
tuletada et ta laps räägib juba eesti, inglise ja vene
keeles ( värvid, numbrid ). Ta ei unusta mulle pidevalt
meelde tuletada et laps juba tunneb numbreid ja
oskab arvutada. Küll on ta lapse juuksed pikemad ja
teeb seda teist ja kolmandat paremini. Hakkas tema
oma enne keerama roomama kõndima. Minu oma
jättis kaks esimest üldse vahele. On tema oma
mähkmeta juba lausa aasta, minu oma käib ikka
mässudega sest potti nähes pistab röökima. Seega
jagan sinu valu/rõõmu. Call it how ever you want. Ega
ma last see tõttu vähem armasta.
Jaana
July 26, 2016Mulle ei mahu üldse pähe mingid normid, ausalt! Mis normid, mis mõttes PEAB oskama !? Ma olen saanud silmaarstilt
kommentaari : ” Te peate oma lapsele püsivust õpetama!”. Mismoodi ? Ütlen, et kallis poja, hakkame nüüd püsivust õppima ja
siis panen seina äärde ja ütlen, et ära nüüd liiguta ja hinga 5 minutit? Ta on 3 aastane, poiss peale kauba .. ja kurat võtaks, mulle
meeldib, et ta kusagil nurgas ei istu nagu mõmm, vaid ongi laps ja rööveldab ringi! Kas seda mitte lapsed ei peakski tegema ? Ei
?! Ja üleüldsegi, kas silmaarst silmi ei peaks kontrollima, mitte kasvatusalast nõu pakkuma ? Oh well .. Perearst tundis ka
muret, kui värve küsis, et mis, ta ei tunnegi värve ? Tunneb küll !! Aga ainult siis, kui ta ise seda tahab .. näitab küll tänaval, et
näe sinine traktor jne jne .. Aga lihtsalt, kui talle midagi nina-alla visatakse, nii ütle nüüd, mis värvi see on- ta ei ütlegi, SEST TA
LIHTSALT EI TAHA! Või lasteaias kutsuti mind vaatama pilti, mille laps joonistas ja lisati juurde, et näe vaata ikka, milline pilt
see on , ta üldse ei oska joonistada, peaksite ikka kodus harjutama rohkem temaga. Mida harjutama ? Joonistamist ? Uskumatu,
aga ma teen seda, aga ma ei sunni teda lauataha joonistama, kui tal selleks tuju ei ole. Milleks ? Kui talle esimese pusle ostsin ja
suure õhinaga tahtsin seda temaga kokku panna- ta jooksis minema, autodega mängima. Ja las ta mängib autodega kui tahab,
ei pea seda puslet panema. Paar kuud hiljem, tuli ta ise selle puslega minu juurde ja see sai kenasti kokku pandud. Või
jalgrattaga sõitmine. Miks kurat peab ta sellega sõitma, kui ta ei taha ? Tõstan muudkui vägisi rattale ja keelitan sõitma ? MIKS ?
Ma olen talle kõiki asju tutvustanud, millega vähegi kursis olen, aga kui ta ei taha, siis ta ei taha! Las laps olla laps, tehku seda,
mis talle meeldib, millal meeldib ja kuidas meeldib. Kooliminekust alates on nagunii ainult üks PEAB, seni võiks ju lapsel
lapsepõlv olla. Aga vot on surve ja igaltpoolt, kui pole teised titemammad on arstid, kasvatajad, sugulased .. Tabasid naelapea
pihta Mallu- minu jaoks ka jube ketasse ajav teema!
Pets
July 26, 2016Vot, olen nõus et lapsele on võimatu midagi õpetada
kui ta ise selle vastu huvi ei tunne. Esimene laps
hakkas võrreldes teisega kõike varem tegema. Teine
laps (3) läheb paari nädala pärast lasteaeda. Siiamaani
ei oska riietuda. Ok, pükstega saab hakkama, aga
pluusi lihtsalt ei taha ise panna. Pliiatsit käes hoida ei
oska, teda ei huvita see joonistamine.. Ja ka muid
käsitöölisi tegevuste ei oska, sest tal pole lihtsalt huvi
olnud selle vastu. Kuidas saab sundida sellist last kas
ei taha…? Isegi ujuma pole ta see aasta läinud, sest ta
lihtsalt eo tahtnud vette minna. Sai vastu tahtmist
korra vette pandud, et natukenegi märjaks saaks. (oli
palav paev ja olime vudilas, kuidagi oli jahutust vaja)
aga ikka polnud nõus ujuma või veega mängima
minema. Esimene seevastu tundis enne kaheseks
saamist tähti, joonistas palju ilusaid pilte..
Iga lapse areng ja huvi uute tegemiste vastu on erinev,
küll ükskord on ikka esimene kord, aga kõige paremini
õpib laps siis, kui ise ka tahab.
Lil'
July 26, 2016Inimestel on mingi haige soov teisi inimesi kogu aeg raamidesse suruda, ei saagi täpselt aru miks, sest erinevus ju rikastab! Igaüks
arvab, et nende eluviis on kõige õigem ja teised ikka ei tea mitte midagi…
Jaanika
July 26, 2016Väga meeldib see postitus ??
Mari
July 26, 2016Tõsiselt hea oli seda lugeda!
Nojah
July 26, 2016Väga palju on kinni üldises intelligentsis. Paraku
kõigile seda ülemäära antud ei ole ja siis tulevadki
sellised veidi sobimatud märkused ja küsimused.
Samas, eks kõik vanemad natuke eputavad oma
lastega, see on täiesti normaalne.
Virsik
July 26, 2016Mu laps veel aastaselt ei kõndinud ja ükskord tuulise
ilmaga tassisin teda süles. Vastu tuli üks vanaproua,
kes küsis, et noooh, kas ta sul kõnnib ka juba. Ma
ütlesin, et ei kõnni veel. Ta vastas, et jah, praegu on nii
tuuline ilm, et ei kõnni jah, aga muidu ju ikka?!
What the…?
Käbi
July 26, 2016Üldiselt olen ma sinu kirjutatuga väga nõus aga seda siis, kui need asjad on pahatahtlikult öeldud.
Samas on päris palju lapsevanemaid, kes lihtsalt ei tea ja ei oska tähelepanu pöörata teatud asjadele- eriti esimese lapse
vanemad.
Kui sul Mari kõnega mure oli ja mõni inimene kirjutas, et lase ikka spetsialistil asi üle vaadata, siis sellisest kommist oli palju
rohkem kasu kui sellest, et küll Mari ise rääkima hakkab 😉 Mulle tundub kohati isegi see pahatahtlikum. Hea oli, et sa “aega on
küll” teed ei läinud vaid arstile pöördusid.
Spetsialistid on siiski põhjusega kirja pannud, mida laps võiks hiljemalt teatud ajaks osata ja väikeste laste puhul on kindel see, et
mida varem probleemiga tegeleda, seda suurem on tõenäosus, et mure saab lahendatud. (mõni laps vajab võimlemist ja teine
kõnes abi jne). Muidugi võib õnneks minna ja kõik tuleb hiljem ise aga kui ei tule?
Ma ei räägi siin muidugi hammaste tulekust või juuste kasvus vms see on muidugi absurd.
Vaike
July 26, 2016Pahatahtlikkus on üks asi, aga teine on taktitus. Ka siis, kui on tõsine soov aidata, on oluline, kuidas küsimust/kommentaari
serveerida. Muidugi alati ei oska, sest kunagi ei tea, kuidas miski teise jaoks kõlab, aga väga isiklike küsimuste puhul, mis ei pea
isegi lapsi puudutama, olen ka ise korduvalt kogenud nördimust, et miks on vaja teiste haavades sobrada. Ok, küsid ühe korra, aga
teist korda kohe otsa!?
Ave
July 26, 2016Loen sinu juttu ja tahan ise sinu
asemel nendele küsijatele vastata
täpselt seda mida sinagi!! Nüüd
tüdruk juba 11 ja käib Waldorf koolis
ning nüüd ma siis kuulen seda
küsimust, et kas ta on arenguhäirega,
et tavakoolis ei õpi? Ma ei hakka
ütlema, mida ma vastanud olen. Olen
sama kogemuse saanud, mis sinu jutust
loen, Keegi nagu pidas raamatust
näpuga järge, et nüüd on selline
vanus ja oskama peab vot seda ja toda
ning siis nõuti, et miks ma oma
lapsega ikka kogu aeg alla latti
panen. Näiteks – miks ta ei käputa
neljakäpuli? Ma ei tea miks, aga
vingerdas roomata nagu luurel olev
sõdur ning kui sai 9kuud vanaks, siis
hopsti püsti ja hakkas käima
päevapelt. Ei vajanud tugesid, ei
kukkunud ümber, käis nagu juba suur
laps, perfektselt. Tehke järgi
üheksakuused! Potile teda ei saanud
enne 2 aastat. Mässasin treenida ja
ta isegi ei vihastanud, saatis mind
lihtsalt pikalt omas keeles ja
jalutas minema. Sai kahe aastaseks,
jalutas vannituppa, võttis poti,
püksid maha ja tegi mis vaja ning
nõudis paberit. Rohkem mähkusid ma
tema jalas ei nänud. Ei maganud ta
võrevoodis, oiii kui palju ma sain
selle eest riielda ja kästi igasugu
võtteid kasutada, sest laps peab
magama võrevoodis!! 10 hammast oli
suus 3 kuuselt, jälle halvasti.
Kiilakas oli kaks aasta. Nüüd selline
parukas, et uhke kohe. Tähti ei olnud
nõus õppima kuni kooli minekuni,
seega olin minu laps täiesti
kirjaoskamatu kui läks kooli.
Esimesed kaks eluaastat ei olnud ta
nõus sööma. Ma sain juba
närvivapustuse, sest ma kartsin et ta
nälgib surnuks end. Mees rahustas, et
pole hullu, kui enam ei liiguta, siis
tellime meedikud ja turgutavad ta
veenisiseses toitega üles. Taas
alates teisest eluaastast hakkas
sööma, aga ainult väga väga grillitud
liha. Kaks aastat, päevas kaks korda
grillisin liha. Kahesele ei anta ju
grilliha, aga ta röökis nii kaua,
kuni ma tegin talle selle liha,
Seisis ahjuukse ees ja ootas kuni
küpses valmis. Sõi ainult kätega
kausist, lusikas, kahvel ja nuga
ajasid teda marru. Lasteaias oli nõus
kasutama lusikat, aga siis kui ise
tahtis. Ma võingi siin jääda
kirjutama igasugu veidrustest, seoses
oma tütrega, aga täna ma tean, et ta
on fantastiline ja ma olen õnnelik,
et ma ei ole kordagi allunud survele
ning teda ümber hakanud treenima. Las
ta olla selline nagu on, sest mees
ütles ka, et mis siis kui ei vasta
normidele, aga kes on öelnud, et
lapse poolt loodud normid on
ebanormaalsed. Seega võta vabalt ja
naudi iga väiksematki eripära,
millega Mari eristub kõigist maapeal
elavatest inimestest. Ja miks üldse
peab rääkima, kui tal senini ei ole
veel olnud põhjust midgi öelda 🙂
maria
July 26, 2016Mul polnud juukseid kuni neljanda
eluaastani.
Sundisin samal aastal kui oli
tuumakatastroof, piimahambad olid
teravad nagu noelad ja musta varvi.
Uued hambad tulid normaalsed ja
juuksed kasvasid ka lopuks page 🙂
maria
July 26, 2016Veel niipalju, et laps kes potil ei kai ja
on pissiproovi vaja, arst Saab kleepida
pisikese kiletasku, mahe Peale ja palju
juua anda, ise seda proovi nii saada
on ju voimatu, meil nad vahemalt
aitavad nii.
Angela
July 26, 2016Appi… naera puruks!!!
????
Way to go girls!!!!
???
❤
minasiin
July 26, 2016Sa ei muuda maailma, alati on mingi shitapea kuskil nurga taga ärkamas, pole mõtet vahtu raisata lihtsalt.
Joanna
July 26, 2016100% nõus!! Olen ka esimest korda emarollis ja ikka olen sattunud lugema foorumeid, kus käib teinekord ikka selline teiste
mahatampimine. Ise olen pigem selline, kes väga kuskil kommenteerima ei kipu, aga no mõnele targutajale kohe tahaks paar
”head” sõna öelda…ja tõesti ajab närvi see normi tagaajamine, et kui mu laps ei tee selleks ajaks seda, teist ja kolmandat, siis on ta
vist mingi suure ajuhälbega vms. Kindlasti on asju, millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata, aga see on ikka täiesti absurd, et
kui laps pikemat aega kiilakas on, siis tal on raudselt mõni suurem viga küljes. Mina olen seda meelt, et igaüks teab ise, kuidas oma
last kasvatab ja millal ta kuhugi pöördub, peaasi, et laps on rõõmus, hoitud ja armastatud ja kui kuskil foorumites küsitakse
lootusrikkalt nõu, siis jumala eest pole vaja hakata, selles inimeses veel rohkem paanikat tekitama. Seega, on su postitus täiesti
minu vaatenurk! High five 😉
päikesejänku
July 26, 2016Sa oled lihtsalt super Mallu!!! 😀 ma pole nii head asja
veel lugenud..KUNAGI 😀 olen 1000% nõus ja sinu
poolt 😀
Kaisa
July 26, 2016Hahaa! Nalja kui palju, kuid sellised need inimesed ükskord on. Ükskõik kas teed või ei tee, ikka on valesti.
Minu lapsel polnud ka kuni aastani juukseid, samuti hakkas ta roomama alles 11-kuuselt ja kõndima 1a.5k. Teised muidugi
targutasid, et ära anna talle nii palju süüa, ta nii paks. Kust kuradi kohast nemad teavad, palju ma talle süüa annan? 😀
Laps sündis 3700g, 1kuuselt 5400g, 2kuuselt 6700g, 3kuuselt 8500g, 4 kuuselt 9800g. Enamus aega sai rinnapiima…ja sis
õeldakse, et ära anna süüa 😀 tahtis ja söi, ja regulaarselt, mitte nii nagu jumal juhatas….mis ma teha saan, et 4kuuselt juba pea
10kg kaalus, laps wana rahu ise ja mingit jonni ei olnud kunagi 😀 Lapsed on nii erinevad, kuid inimestel on nii igaw, vaja sorkida ja
uurida ja targutada, et neil kõik kõige parem..
Naera puruks
July 26, 2016Oh joppen puhh,ma sain nii naerda et
päev mitmeks päevaks hea.
Niipalju kui on lapsi on ka nende
areng erinev,kõik ei ole ühesugused.
mu pojal tulid 4 kuuselt
hambad,tütrel pealt 10 kuuselt
poja kaalud 9 kuuselt 12 kg,tüdruk5 kg.
pojal polnud sündides ripsmeid ja
tütrel polnud kulme.
Arvan et nii mõnelgi lihtsalt suur
tähelepanuvajadus või kadedus.
Kaie
July 26, 2016Ma tean,ma tean…Miks ta ei loe ,miks ta ikka veel ei
tunne huvi kooli vastu vaid päevad läbi sul õues suvel
mängib,ta peab sul toas ikka tähti tegema,minu laps
luges juba teise raamatu läbi. Tegemist 5a pojaga,see
miks ja miks ,paneb karjuma mis see sinu asi on kui ta
ei tunne veel huvi ja elab oma mängu maailmas, ju pole
ta veel valmis. Iga laps on erinev,igal lapsel tuleb omal
hetkel huvi tähed /numbrid ja muud oskused oleme
selgeks saanud ju kõik,lihtsalt selle nimi on aeg ! Jõudu
sulle!
Kati
July 26, 2016Kõik lapsed on erinevad ning arenevad just nendel
aegad, kui nad selleks valmis on. Vahet pole kas õpib 9
kuuselt või 1,5a kõndima, peaasi, et kõnnib. Ei ole ka
vahet kas tulevad hambad 6 kuuselt või 1,2a suhu,
peaasi, et tulevad. Ei tea kust on tulnud emadele
selline komme võrrelda oma lapsi, kes mida paremini
ja kui vara teeb. Tean paljusid lapsi, kes näiteks veel 8
kuuselt ei rooma või aastaselt pole juukseid peas.
Eks need on ikka need emad, kellele mõjub arengust
maas laste kommenteerimine kui rahusti. Enne
vaadaku oma lapsi, kui hakkavad teisi halvustama.
Iga ema kasvatab oma lapsi omamoodi.
Mulle väga Mari meeldib, omamoodi eriline on.
Jõudu teile! 🙂
Susanna
July 26, 2016Üks küsimus ka sulle siia teema alla 🙂
Miks sina kommenteerid neid, kellel lapsi ei ole? Ala stiilis, et no
kuidas üldse saab lapsi mitte tahta jne? Kas ka see ei peaks
olema iga inimese isiklik asi?
Tihtilugu on sinuga just nii, et ise käid ja kommenteerid
blogipostides aga kui on sinule hell teema, siis justkui teised ei
tohiks. Tegelikult ei peakski, lihtsalt sa ise astud koguaeg sama
reha otsa 🙂
Mallukas
July 26, 2016No pigem on tegu ikka sellise mõttega, et “kuidas küll…” mis iganes. Ma ei ole mitte kunagi läinud kellelegi tõde kuulutama, et iga naine PEAB lapsi saama. Mina igatahes olen õnnelik, et ma lapse sain, aga kui keegi teine ei taha, siis ärgu saagu.
Susanna
July 26, 2016Personaalselt ehk mitte aga kommenteerinud oled küll,
lihtsalt selline tähelepanek, vaevalt sa seda halvaga
mõtlesid.
Ilmselt suur osa sellistest küsimustest, mis sulle esitatud,
pole vast ka halvaga moeldud. Aga saan ka sinu
seisukohast aru. Isiklikumad teemad teevad meid lihtsalt
tundlikumateks.
Mallukas
July 26, 2016No ma saan idee poolest aru, mida sa mõtled, aga vahe on selles, et ma päriselt ka mõistan, et osad ei taha lapsi. Ma olen sõna võtnud pigem selle arvelt, et ma ise ka kunagi rääkisin, et ei taha ja nüüd lapsed on nagu parim osa mu elust 😀
Susanna
July 26, 2016On kaks varianti- kas hakatakse arutlema, et ei
tea mis tal VIGA on, et tal ikka veel lapsi ei ole
VÕI
Issand, kuidas saab mitte lapsi tahta
Ei ole ka lihtne, ei ole 😀
Mallukas
July 26, 2016Noh, vabalt saab mitte tahta 😀 Mul endal ka sõpru, kes ei taha. Eks ma omaette arvan küll, et see on “veel ei taha”, aaga eks näis. Neid lapsi saama ei sunni 😀
TM
July 26, 2016Ma küll tihti Su blogi ei loe, kuid kord ammu sattusin
lugema seda, kuidas Sa rääkisid halvustavas võtmes
emadest, kes kaua imetavad. See kuulub ka ju mu
meelest samasse patta kõigega, mida siin mainisid. Ka
imetamine (kus, kuidas, kaua) on iga inimese enda asi
ja inimese halvustamine millegi sellise pärast teeb
haiget. Ma nüüd ei kirjuta, sest olen solvunud ema, kes
4 aastat oma last imetab. Ei. Mul on kolm last ja leian
tihti küsimas/räääkimas just neid samu lauseid. Kas
hambaid pole/meil veel pole/meil ammu, kas potil
käib/me ei saa kuidagi potile/meil hakkas juba 7-
kuuselt juba käima jne. Kuna mul on 3 last, kes on
täiesti erineva iseloomu ja arenguga, siis on ka palju
erinevaid kogemusi. Jah, lapsed on täiesti erineva
arengukiirusega, ja halvustada ema või last, on ikka
äärmiselt kohatu. Minu küsimuste/jutu taga on küll
kohe kindlasti alati uudishimu, kuid mitte paha, vaid
siiras huvi, kuidas teistel läheb ja samas on väga tore
ka ise oma laste arengust rääkida, kui keegi küsib. On
igasugu inimesi, kuid ma tahan loota, et salvava
inimese käitumise taga on põhjus (paha päev,
sotsiaalne eraldatus, depressioon, üksindus jne).
Vähemalt mina kipun küll uisapäisa ja teinekord
pahasti ütlema siis, kui hoopis enda asjadega hädas
olen.
Mallukas
July 26, 2016Jaa, ma olen sellest kirjutanud ka, et see oli tõesti minust väga nõme niimoodi öelda, sest mis see kurat minu asi on, kaua keegi tahab oma last imetada või kas üldse tahab. See on ikka iga ema isiklik asi, mitte minu (ja kellegi teise) asi kraaksuda.
Ja küsimise ja halvustamise vahel on erinevus ju olemas. On vahe, kas sa küsid, et oh, millal teil esimesed hambad tulid, või ohkad dramaatiliselt, et issand, kas sa ikka arstil käinud oled? Mis lapsel viga on?!
TM
July 26, 2016On jaa! Lugesin isegi kunagi perekooli foorumit
ja aina imestasin paljude emade suuvärgi pärast.
Sain esimese lapse 20-aastaselt ja olin
kohutavalt haavatav kõige suhtes. Tundsin end
läbipõrununa ja piitsutasin end kõiges. Kuid tänu
sellele ei nautinud oma lapse beebiaega, vaid
käitusin temaga nagu “õige” ema seda tegema
peaks. Nüüd kolmandaga olen palju tsillim. Omad
nö reeglid on mul ikka kõigiga, kuid ei juhtu
miskit, kui elu tahab minna teistmoodi, sest iga
laps on eraldiseisev isiksus oma eripärade ja
iseloomuga. Minule on antud õnn ja võimalus
teda saata ja suunata tema elus ning olla lihtsalt
olemas.
Tiia Tiik
July 26, 2016Minu laps õppis küll enne kooli 2rattalise
jalgrattaga sõitma. Vanem laps 7aastaselt
aga sai hakkama. Noorem laps palju
varem… Kõik on suhteline. Loomaaia
töötajale osteti 3rattale jalgratas, sest ta
ei osanud sõita 2rattalisega. Nüüd
loomaaias paljud sõidavad sellistega, sest
sinna mahuvad paljud asjad pakiraamile
ära. Tahtsin öelda, et inimesed on
erinevad ja sellega tuleb leppida. Lapsed
on ka erinevad ja laske lastel olla laps
?
Marian
July 26, 2016Kui mu esimene oli poolteist ja ootasin teist titat, siis
kõige opakam küsimus oli see, et kuidas ma kavatsen 2
lapsega hakkama saada? Eee…mida…kavatsen? Pean
oma viie aastaku plaani välja võtma?
Anna
July 26, 2016Mina näiteks tean just tänu sellistele
kaagutajatele väga hästi, milliseks ma oma last
EI taha kasvatada. Kasuisal on õnnestunud mu
vennast sarnane inimene teha – kipub
halvustama kõike ja kõiki mis teisiti on. Isegi
mulle on näkku öelnud, et olen rõve, sest mu
kõrvarõnga augud ei ole mitte tavalised 1-
3mm, vaid 14 😀 . Minu jaoks üsna lamp asi
mille kallal vinguda, sest pole need ju tema
kõrvad, aga tänu kasuisale on tal vaja kõik
välja öelda mis ei meeldi 😀
See laste võrdlemine ei saa ka siis läbi, kui
lapsed juba täiskasvanud on, ikka on vaja
üksteist üle trumbata stiilis “Minu laps
lõpetab cum laude ja teenib juba 2000€ kuus,
mis mõttes sinu oma kutsekas käib” jne. See ei
saagi mitte kunagi läbi 😀
Kaire
July 26, 2016Teemasse. Aga kes on Madis Männik 😉
Mallukas
July 26, 2016Mu IT vend.
Maire Leidma
July 26, 2016????????????????
Helen
July 26, 2016Ma loodan, et sul hakkas endal ka ehk sips kergem pärast seda postitust, said auru välja ja vaieldamatult õige koha peal ka 🙂
Aga pissiproovi osas anti mu lapse jaoks haiglas selline… kleebitav kiletoru nagu, mis siis õige koha ümber käib ja peaks
midagi koguma (läks siis mähkmesse, paljal lapsel oleks vist naljanumber kui miskit jalgevahel tilbendaks ja küllap väga ei
püsiks ka õigel kohal). Map tea, kust normaased lihtinjmesed neid saada võiks, aga ehk apteegis ka oleks 🙂
Marta
July 27, 2016Väga hea postitus!
Kats
July 27, 2016Tead, ma lohutan sind, mulle tundub et ma
olen ka see normaalne inimene keda ei koti
kelle laps millal käima hakkas jne, mul tuttava
laps hakkad käima alles 1,5a hambad tulid ka
suhu pea aastaselt, mõne sõna ütleb nüüd
alles 2-a ja olen kuulnud ainult 3-4 sõna tema
suust on sadu neid asju mida ta teha ei oska,
mida minu laps sellises vanuses ammu tegi,
aga jumala eest ma ei lähe kunagi ütlema, et
issand mis su lapsel viga on, et ta 2a ka veel ei
räâgi, mu omal oli 1,8a R täht ammu suus.
Nagu see lohutaks seda ema. Mina
ristivastupidi igakord ütlen sellele emale, aga
lapsed ongi kõik erinevad, arenebad erinevalt,
ära muretse küll ta ükskord ikka rääkima
hakkab. Ja seda et issand sa ei tegele ega
suhtle oma lapsega et ta ei räâgi on ta samuti
teistelt palju kuulnud, aga tegelikult selle
lapsega just vastupidi väga tegeletakse ja
suheldakse ja käiakse igalpool, samamoodi
käib ta ju lasteaias kus suhtlust on palju, aga
lihtsalt kõik tuleb omal ajal. Nii, et pea püsti ja
varu kannatust 🙂 Laps on ju laps ja sama kallis
ja armas ikka, hoolimata sellest et ta ei räägi,
no mis siis, küll hakkab. ?
Sirly
July 27, 2016Kirjutan ka uuesti 🙂
See on väga haige kuidas teistele jääb nn võõras laps
ette.
Ma ikka tihti pean kuulama,kuidas ma oma last kapis
kinni hoian,kuna ta on liiga valge. Või siis tal on
kohutav vitamiini puudus(just ma sööngi pojaga koos
kõik puuviljad/juurviljad ja vitamiinid tema esst ära) ja
istub liigapalju toas. Laps ise juba nördinud ja ütleb
tihti,et ta ei tahagi pruun olla. Ta mul blond,mis blond.
Kui ta sündis,ütles isegi ämmakas,et pole nii blondi
last ammu näinud. Ja ninakesel on tal tedretäpid.
Seega ta mul läheb roosaks ja taas valgeks.
Enamasti ongi need kõige rargemad just need,kellel
omal last ei ole.
Liinak
October 9, 2016Ma ei ole mitte kunagi ühtegi blogi kommenteerinud, aga see oli tôesti niiiii super, et ma ei suuda lihtsalt naeru tagasi hoida 🙂
Ilmselgelt puudub sellistel inimestel oma elu.
Väga hästi kirjutatud!