mossitan ja puhin
Imelik rahutus. Ühest küljest on nagu kergendus, et see pulmatrall tehtud sai, sest ma olen tõesti nagu vanamutt, kes ei suuda normaalselt eladagi, ilma, et iga hingetõmme väsitaks ja uniseks teeks. Samas on ikka selline tunne, et nii palju asju on veel vaja teha.
Näiteks hakkasin siin ükspäev mõtlema, et magamistoa värvimise asemel võiks üldse selle ära teha, et vahetaks meie toa ja Mari toa ära. Siis oleks lastel kahepeale megasuur mängu- ja magamistuba. Meil oleks siis väike magamistuba, aga no ega meie seal magamistoas väga niisama ju ei tsilligi, kui ainult lähme magama. Samas kaasneks sellega KAHE toa remont ja see nõuaks omakorda ka seda, et me uue voodi ostaks, sest meie 2×2 suuruses voodi sinna teise tuppa ei mahuks. Oleks vaja mingisugust 180×200 suuruses isendit.
Ja muidugi ei taha ma seda teha KUNAGI tulevikus, paari aasta pärast, vaid ma tahaks seda teha kohemaid ja praegu. Aga olles aus, siis ega ma ei jõua enne oktoobrit sellist suurt kemplemist ära teha ja Kätu käest nõu küsides arvas temagi, et me peaks ootama, sest beebi on nagunii ju meie toas ja kui meil terve tuba voodit täis on, siis on meil seal lõpuks jube kitsas olla. Ja lisaks kaasneks sellega veel see, et Mari tuleks harjutada üldse teise tuppa magama. Arvestades seda, kui suur jamamine teda ainuüksi meie voodi kõrval asuvasse voodisse magama harjutada oli, siis tundub see lausa utoopiline.
Samas kui näiteks aasta-kahe pärast seda remondivärki tegema hakata, siis ei ole mõtet praegu üldse seda magamistuba ju tuunida, sest paari aasta pärast saab sellest ju lastetuba ja siis raudselt ma tahan sinna hoopis teistsuguseid värve kui veinipunane. Seega ei saagi ma praegu mitte midagi teha!
Mis teoorias ongi täpselt see, mida ma tahaks kõik päevad otsa teha – mitte kui midagi. Aga näed, vinguda on ikka vaja.
Vingumisest rääkides ajab mind mu blogi teema ka ahastusse. Nagu te ehk aeg-ajalt näete, siis mul jookseb leht tihti kokku ja kuna mu blogiga tegelevad hetkel kaks erinevat inimest, kellest kumbki ei suuda ära otsustada, et milles TÄPSELT on probleem, siis jõuab asi alati lõpuks selleni, et mu blogi külastatavus on nii suur, et ei talu ära olemast mingi ostetud wordpressi template’iga isend, vaid vaja on nullist ehitada uus lehekülg, mis kõiki pilte ja faile ja külastajaid ja mida kõike veel, ära kannataks. Kogu see nali maksab aga mitu tonni ja arvestades seda, et me hetkel arutleme siin Kardoga, et kas teeme selle vundamendisoenduse dekreedirahade eest ära ja siis võib-olla oleme talvel ühel hetkel olukorras, kus meil on lihtsalt raha otsas, või siis paneme dekreedirahad nn kõrvale ja kogume uueks suveks nii palju kui võimalik, et selles valguses tunduks vähe imelik paar tonni mu blogi alla paigutada. Sest noh, idee poolest see paar tonni oleks mul siis olemas, kui ma dekreedirahad saan, aga no suht imelik oleks, et ah lapsed, külmetage veel paar talve, emme tahab töötavat blogi!
Seega jah, see ajab mind närvi, sest ma olen lihtsalt üks inimene, kes tahab blogida ja tahab, et ta blogi näeks ilus välja ja ei jookseks kokku ja et ma saaks sinna pilte panna ja et inimesed saaksid seda rahumeeli lugeda, mitte iga kord pöidlaid pihus hoida, et no ÄKKI mu blogi täna veab välja.
Kui ma Facebookis selle teema üle virisesin, siis pakkusid mõned lugejad välja, et arvestades, et mul on blogi lehel umbes 31 000 fänni, siis umbes mõnekümne sendiga igaühe käest, saaksin ma sellise lehe, et hoia ja keela. Noh, okei, mõneti õigus kah, sest kui nendest inimestest kasvõi 1/4dik tahaks mu blogi arenduseks euri anda, siis oleks mul pappi nii palju, et saaksin endale majale juurdeehitise ehitada ja selle otsast lõpuni rahaga täita. Ok, ok, päris nii ka mitte, aga see võiks fungata küll. Aga noh, ega ma tegelikult täpseid hinnapakkumisi ja asju üldse ei tea. Ainult seda tean, et arendustööd maksavad 35€/h+KM. Lisaks uurisin ma kunagi, et palju maksab selline nn “brändi loomine”, kus on siis uus logo ja FBi lehe ilus disain ja uus header jne, aga sellegi hinnaks oli mingi 700-800€ ja no… Ma siis parem olen bränditu edasi.
Ma muidugi saan aru, et sellised tööd ongi kallid ja jumal teab, et mina neist küll ise midagi teha ei oska ja no üheti oleks nagu imelik öelda, et jou lugejad, andke paar tonni (oleks siis vähemalt kuskil Portugaliski lõksus või midagi!) aga no teine variant on lihtsalt elada selle logu blogiga ja taluda seda, et see vahepeal pildi kotti viskab ja mõnda aega ei tööta jne. Mind ennast frustreerib see kõvasti, aga no võib-olla teid see üldse ei huvita ega häri, sellisel juhul unustage mu viimased neli lõiku üldse ära :D.
Ah, eks näis, mis selle värgiga saab. Enne kui ma ei saa mingeid konkreetseid hinnapakkumisi ja konkreetseid nimekirju asjadest, mis selle raha eest saab, siis ma seda teemat enam isegi mitte ei puuduta. Lihtsalt tahtsin oma masendust välja elada, kuidas üks selline väike asi, nagu blogi maha jooksmine, mind nii endast välja viia saab. Krt, nagu rase oleks või midagi!
Mis veel..Kui ma juba siin niisama jutustan ja halan, siis ma jätkan samal lainel ja räägin natukene sellest ka, et mul sai täna täis 32. rasedusnädal, mis tähendab, et lõpuni on vaid KAHEKSA NÄDALAT! Teate ma nii eredalt mäletan seda tunnet vahetult peale Mari sündi, kus ma iga päev endale ütlesin, et jumal tänatud, et see sünnitamise osa läbi on. Esiteks see hirm, et MIS SAAB painas mind juba ammu enne sünnitust ja pani mind kogu seda protsessi pelgama. Ja nüüd kui ma umbes tean küll, mis saab, siis ma tahaks nuttes mööda seinu üles ronida ja annaks pool oma maist vara, et ma saaks lihtsalt kooma langeda ja ärgates avastada, et issand, ma olen lapse saanud. Noh, nagu filmides.
Seega olen mina jälle see “vaene rase eit” keda ma vastsündinud Mariga ringi patseerides vaatasin ja mõtlesin, et issand jumal, vaesed inimesed, neil on veel nii õudne päev ees. JA NÜÜD ON MUL SEE PÄEV EES. Ma luban teile, kuradima viimane kord noh! Kunagi ühe lapse võtame veel kasutatuna ja ega meil neid lapsi nii palju ka vaja pole, et muudkui käi ja sünnita.
Rasedusega olen ka seal maal, et vaikselt tüürin sinna “jeesus, ma ei jõua enam!”. Näiteks täna tahtsin maast midagi üles võtta ja ühel hetkel avastasin, et ma lõin endale põlvega kõhtu, sest ma ei taibanud, et mu kõhu ja jalgade vahele ei jää piisavalt ruumi, et mu vatsa mahutada. Seega ei mingit kummardamist, normaalses asendis magamist, kõrvetisteta elamist. Raske on…Nagu…Üleeelatav, aga mitte kõige meeldivam siin elus. Kuidagi sürr on mõelda, et üks laps elab minu sees ja lihtsalt küpseb.
Ma olen talle mitu korda sisendada püüdnud, et kui tal tekib tunne, et peaks välja tulema, siis võiks ta proovida nii teha, et ajab käed üle pea sirgu ja jalad ka hästi sirgu ja kõht tõmmaku sisse ja proovigu lihtsalt võimalikult pulgakujuliselt välja kukkuda. Eks ma oktoobris annan teada, kas ta kuulas mu palveid või mitte.
Kardan sellegipoolest.
Ah, mis ma siin ikka halan, tegelikult elan ma kõik üle. Kõik katkised blogid ja sünnitused ja ootele jäänud remondiajad. Lihtsalt vahepeal tuleb tuju natukene kurta, halastage! Vähemalt Mari pissis täna jälle potti ja mul on šokolaadi, nii et elus on ka palju ilusat 😀
H
August 20, 2016Sellest sirgu tõmbamisest vast väga kasu pole, sest mu meelest see “raskuspunkt” oli pigem pea väljapressimine, seda kuidagi kortsu ei saa tõmmata 😀 edasi tuleb ju kiirelt. Kui jalad ees sünnib, siis ei oska kommenteerida 😀
Mallukas
August 20, 2016No aga äkki kätega teeks kiirelt “tee valla” ja siis lupsaks kohe välja :D?
H
August 20, 2016rebestab jah kätega kiiresti kõik lõhki ja hea tulla 😀
Helena
August 20, 2016Kunagi oli teema, et üldse lähete pooleks aastaks vms Kanaaridele, kus uut beebit ka muuhulgas kasvatada koostööpakkumise kaudu? Mis sellest sai? 😀
Mallukas
August 20, 2016No seda me ei saa enne plaanida, kui laps käes paraku. Jumal teab, milline ta on 😀
Jubin
August 20, 2016Aga kuule, kui sul seda vaba aega on, ja tegevusetus peaks olema sihiks, ning iga penn arvel -DIY!!!
Kohe päris ausalt võin öelda, et tänapäeva programmeerijad suuremalt jaolt googeldavad vastavad koodijupid, mitte ei kirjuta neid peast.
Tegelikult teha ise endale veebileht lihtsalt google abiga, oleks kõige odavam, sinu jaoks avardav ja kui valmis saad, oleksid mega uhke enda üle.
Ma olen oma laptop’i, kuhu klaasitäie veini peale valasin, parandanud just nii, et teine arvuti on googlega kõrval ja pusin mis käseb.
Ja sain korda! Ning uhke tunne oli ka.
Ehk pole nii halb idee 🙂
Mallukas
August 20, 2016Mul pole aega elamisekski, rääkimata nüüd lambist kodukate tegemise ära õppimisest 😀
Ma peaksin sulle oma kalendrist pilti tegema, sa oksendaksid vist, kui sa näeksid, kui palju tegemisi mul igapäevaselt tegelikult on ja sinna sisse ei ole arvestatud kõiki blogiasju 😀
mina
August 20, 2016wow. päriselt või? nii lolle programmeerijaid polegi au teada 😀
Leevi
August 21, 2016Tundub, et oled kaugelt näinud, kuidas mõni programmeerija oma tööd teeb, aga töösse süvenenud pole ning teed siin nende mainet lambist maha. Kindlasti ei googelda nad suuremalt jaolt (ma vähemalt pole küll kunagi ühtki sellist näinud, kuigi tean neid 20 ringis kindlasti), vaid väga vähesel määral + nad panevad ka ise lahendusi internetti üles. Jah, nad aeg-ajalt Googeldavad aja kokkuhoiu tõttu. Ei ole mõtet leiutada jalgratast kui keegi teine arendaja on selle jalgratta juba leiutanud. Kui klient on ulmerikas ja tahab maksta peale selle eest, et arendaja mingit koodijuppi tingimata ise kirjutaks, siis ei tasu karta, et ta sellega hakkama ei saaks. Saab, aga üks-mitu lisatundi läheb arvesse kirja ka selle eest.
DIY-meetodi soovitamine siinjuures on täielik absurd. Inimene, kes ei ole varem programmeerimisega kokku puutunud, ei tea isegi MIDA googeldada või millised tulemused välistada. Veel vähem teab ta, kuidas kuhugi mida sisse kirjutada või mida kirjutamiseks kasutada. Ka tema aeg on raha ning kokkuvõttes maksab ta oma aega kulutades 10x peale.
Kristi
August 20, 2016Hei. Kirjutasin sulle e-mailile. Sooviks aidata su kodukaprobleemiga 🙂
Kristel (kolme lapse ema)
August 20, 2016Appi, pidin ribadeks itsitama ennast… : … Ma olen talle mitu korda sisendada püüdnud, et kui tal tekib tunne, et peaks välja tulema, siis võiks ta proovida nii teha, et ajab käed üle pea sirgu ja jalad ka hästi sirgu ja kõht tõmmaku sisse ja proovigu lihtsalt võimalikult pulgakujuliselt välja kukkuda. Eks ma oktoobris annan teada, kas ta kuulas mu palveid või mitte.
Kristiina
August 20, 2016Ma purskasin ka selle koha peal kõvasti naerma 😀
Lilli
August 20, 2016Ma lugesin selle koha lausa elukaaslasele ette ja hirmusin 😀
Angelika
August 20, 2016Minul pole kunagi sinu blogi kokku jooksnud 😉 ole chill 😀
L
August 20, 2016Soovitan koduka probleemide lahendamiseks sellist firmat nagu Voog (https://www.voog.com/et) külastada, kes ise tegeleb ka majutamisega ning disani poolest on nad ka väga mõnusad. Ehk nad pakuvad mõistlikumat lahendust kui paar tonni ja meeletu aja- ning närvikulu.
Leevi
August 21, 2016Paar tonni on VÄGA ODAVALT saadud! Kui keegi pakub odavamalt, siis mul tekiks tõsine kahtlus tema pädevuses. Hea (aga lihtne) disain ise juba maksab tonni.
Oskaja arendaja töötund on kallis ja tööd on neil sellegipoolest kõriauguni ja kui lepid odava lahendusega, võid lõpuks saada parema blogi asemel hoopis lihtsalt raisatud raha ja raisatud närvid.
Aga tõsi, mul pole samuti sinu blogi kunagi kokku jooksnud, kuigi olen vähemalt pooltel kordadel kohe peale postituse avaldamist läinud lugema. Mees ütles, et sul a’la 5000 lugejat näevad kenasti blogipostituse ära, kuna server saab nendega kenasti hakkama, aga järgmisel 200-l näitab errorit mõnda aega. Ehk siis protsent on tegelikult väike. Numbrid on suvalised.
Kersti
August 20, 2016Keisri lõige on ka lahendus…. aga noh, proovi Sa seda mõnele arstile või ämmakale rääkida… igatahes, mina olen keisriga väga rahul!
Pille
August 20, 2016‘Keiser on ka lahendus’ võrdub mu meelest samaga, kui ülekaaluline valib trenni asemel rasvaimu + lõikused. Keiser jäägu ikka erakorraliseks protseduuriks.
Aveli
August 21, 2016Kui ikka meditsiiniliselt võimalik siis on loomulik sünnitus igatahes mõistlikum. Sinu võrdlus on väga naelapea pihta 😉
kiks
August 21, 2016Mina näiteks julgen arvata, et loomulik sünnitus oleks ehk palju kergem olnud 😀 Ma nutsin peale keisrit 3nädalat kindlasti kodus edasi, sest nii kuradima valus oli end liigutada. Peale sellist läbielamist ei suuda uue lapse peale enam mõeldagi 😀
A.
August 20, 2016Haha, sa oled ikka nii lahe. Ja meenutad mulle aeg-ajalt täpselt mind ennast, vähemalt koristamise & remondi koha pealt. Häirib, tahaks muuta, sada “aga” on ees, lõpuks jõuan mõtetega kuskile tulevikku, et aga siis tuleks üldse nii ja naa.. Ja siis ei saagi midagi teha veel. Aga ikkagi tahaks ju! 🙂
Ja Mari tegi pissi potti! Juhhuu:) Mis nipiga see õnnestus? Või ta ongi nüüd potti ja seal käimist hakanud rohkem omaks võtma? Kui jah, siis mis edusammudeni viis, kui saladus pole? Oleks omalgi hea kõrva taha panna 😉
Isver, 8 nädalat on ju sisuliselt juba mittekuimidagi. Esimese rasedusega tundus see mulle nagu homnepäev. Samas kui ikka 2 ndl üle kandsin, tundus iga uus päev nagu terve nädal, ämmakal käies hakkasin nutma, kuidas ma ikka enam ei jaksa ja laske ära sünnitama 😀 😀 Naljakas, kuidas lõpus on rasedusest nii villand, et lausa anud seal ämmakal, et andke ometi saateleht sünnitama 😀 Aga 8 nädalat, jaaaaa… Alles sa teatasid oma rasedusest. See oli nagu eile. Kuhu krt see aeg kaob :/
Mallukas
August 20, 2016Mari on enne ka nüüd paar-kolm korda pissi potti teinud, aga rohkem on juhtunud seda, et ta istub potil, tõuseb püsti, läheb teise tuppa, laseb vaibale ja tuleb potile tagasi 😀 Ma ei tea ise ka, kuidas see õnnestus, andsin talle potil istudes telefoni kätte ja nii ta istub seal. Muidugi enamasti siis, kui tal hädagi pole, sest siis saab ju telefoni! Aga täna ta konkreetselt kuses mulle sülle alguses, siis tõstsin potile ja sinna lasi siis suurema osa 😀
A.
August 20, 2016No edusammud ikkagi, eriti nonde juttude taustal, kus pissiproovi jaoks ühtegi pissi ei õnnestunud potti saada 🙂
Mallukas
August 20, 2016Jah, kaks päeva peale seda, kui Kardo peale mitmenädalast üritamist lõpuks riidest mähkmest topsikusse midagi väänas, siis ta tegi esimese pissi potti 😀
A.
August 20, 2016P.s. Mul pole ka kunagi su blogiga probleeme olnud. Loen igast erinevatel aegadel. Lucky me?
nimekaim
August 20, 2016Mis puudutab remonti, siis mina jõudsin enda jaoks seisukohale, et kõike, mis tulevikus saama hakkab, ei suuda ikka ette mõelda, seega…kui on tunne, et on vaja teha ühes toas remonti, tuleks seda teha. Kui paari aasta pärast on vaja toad ära vahetada, siis teed kahes toas remonti. Teoorias lihtne, kui raha on 🙂
Lilli
August 20, 2016See pole üldse naljakas, aga on ka 😀 kõik on veel liiga eredalt meeles 😀 ja see sama asi, mida endale korrutan – jumal tänatud, et mul on sünnitatud ja kui rasedana vaatasin teisi rasedaid, et noh neil ka raske, siis nüüd vaatan neid selle pilguga, et vaesed rasedad, nad ju peavad sünnitama, kas neil on üldse aimu, millesse nad end mässinud on 😀 AGA ma tahan juba teist last veel, kuigi mõtlesin, et never again. Ja ma juba tunnen, et ahh, sünnitus on ju täiega üleelatav 😀 ja kuna mulle rasedus ei meeldi, siis osaliselt oli sünnitus kergendus ka – viimane megapiin ja ongi laps käes ja MA EI OLE ENAM RASE! Jee!
Birgit
August 21, 2016Koduleht lase freelanceris ära teha, kui inglise keeles suhtlemist ei pelga, siis mingid india poisid teevad selle sulle tõenäoliselt paari sotiga ära, kuna nende jaoks on see sama suur raha kui meie jaoks paar tonni..või siis on nad lihtsalt veel suuremad tööloomad kui eestlased.
Pille
August 21, 2016Ma küll rasedaid nähes ei mõtle, et oi, vaesekesed, mis neid veel ees ootab jne. Sünnitus on jah valus ja kõik, aga mul on meeles ainult see ainukordne hetk ja need ülevad emotsioonid, kui laps ära sündis ja ta endakätte sain. See meenubki, kui viimase vindi rasedaid näen ja mõtlen, et kui nad vaid ise ka teaks, mis elamus neid ees ootab. Ja pigem on imikuga toimetulek, gaasinutud, pidev mõistatamine, enda kurnatus jms seal kõrval palju hullemad, sest sünnitus on kõige järgnevaga võrreldes ikka väga lühiajaline asi.
Mallukas
August 21, 2016No minu peale sündi “elamus” oli beebi, kes ainult sõi ja magas. Ei mingit kurnatust, ei mingit mõistatamist ega kurnatust. Seega sünnitus oli sellise elu kõrval nagu mingi auto alla jäämine 😀
Viki
August 21, 2016Ma tavaliselt kasutan Google Chrome’i sirvimiseks aga kui sellega blogi kokku jookseb, siis vahetan Firefoxi vastu ja sellega saab alati kõik loetud.
Reet
August 21, 2016Mul on majas üks naaber viimase vindi peal rase ja kui ma ta paistes palljalgu nägin, siis tyli enda raseds meelde ja mõtleain küll, et ohbissand vaesekene 😀
Jah sünnitus on valus ja õnneks see valu läheb suht ruttu meelest. Ja kui mina lõpuks peale 43 tundi valusid ja üle tunni aja pressides lapse kõhule sain, siis ma tundsin ennast nagu olümpiavõitja 😀 nagu oleks maailma tähtsama, parima ja raskema asjaga hakkama saanud 🙂 kokkuvõttes oli see siiski maailma parim kogemus.
J
August 21, 2016Ma pean mainima, et 60days in uus hooaeg hakkas 😀
Mallukas
August 21, 2016OMG, TÄNKS!!!!!!!
A
August 21, 2016Minu meelest pole üldse halb idee, et panna üles enda kontonr kuskile ja kes soovib see võib “annetada” sinu blogi korrastamise fondi 🙂 Ega see kohustuslik pole ja ega sa sellega kedagi ei sunni. Minul sulle paar eurot pole raske kanda, (ja kindlasti ka teistel kellele su blogi meeldib lugeda) aga tahaks küll et blogi koguaeg korralikult töötaks 😀 Ja ühtlasi ülejäänud rahaga võid sa ka midagi ilusat endale lubada, maja ära parandada ja vb ehk tänutäheks lugejatele midagi loosida. Mul poleks kahju sulle “palka maksta” paar senti, selle eest et meid igapäevaselt lõbustad 😀 Maksaks parem paar eurot sulle, et saaksid enda blogi arendada kui et maksaks iga kuu paar eurot mingi meelelahutus ajakirja ostmiseks..
Carry
August 21, 2016Mul polegi nagu kokku jooksnud kordagi..hmm, äkki loen harva 😀
Katrin
August 22, 2016selle remondiga seoses – mul ka frustratsioon, kuna vaja 1-toalises korteris remonti teha. Aga kuidas sa teed remonti ühetoalises korteris? kuhu kõik need asjad panna? Ulme ju lihtsalt!
blogi on mul küll vaid mõned korrad kokku jooksnud. Ja isegi, kui see on kokku jooksnud, siis võtan tšillilt ja tšekkan mõne aja pärast uuesti. Nii et pole probleemi! 😀
Aga see raha kogumine on küll äge mõte 😀 miks mitte proovida? Aga oi, ma kujutan ette seda vingu perekoolis ja elu24-s….
Elo
August 22, 2016Mul on kahju lugeda, et sa sünnitamise ees nii suurt hirmu tunned. Ma olen TÄIESTI kindel, et oktoobris saame lugeda postitust kus sa kirjutad, et asi polnud üldse nii hull kui sa kardsid. Kui sul esimene sünnitus oli nii raske ja valus, siis teine PEAB olema kergem. Juba ainult selle pärast, et sa oled selle enda jaoks juba nii hulluks mõelnud. Ma väga väga loodan, et see nii on.
Kas sa sünnitusabi loengutes oled käinud? Mina õppisin sealt õiget hingamist sünnituse ajal ja arvan, et see aitas mind väga oluliselt. Olen ise kaks last sünnitanud ja oli küll valus, aga õnneks hirmu ei tekkinud.
Muidugi inimesed ja sünnitused on erinevad ja mõnel ongi lihtsam kui teisel. Väga loodan, et su teine sünnitus on sama meeldiv kogemus kui minul olnud on.
Elan sulle väga kaasa ja loodan, et sul läheb kõik kergelt ja kiirelt.
K
August 22, 2016Aga tee siis remonti ainult Mari toas praegu.. Värvi veinipunaseks? Siis on aasta-kahe pärast vähem remontida?