Raseduse rõõmud: uriiniseigad
Ükspäev kõndisime Kardoga õismäel poest koju tagasi, kui äkki tabas mind NII SUUR pissihäda, et kartsin ennast iga sekund täis pissida. Õnneks sain seda vältida nõnda, et kõndisin ülejäänud teekonna sirgete jalgadega, nagu mul oleks sitt püksis.
Loo õppetund oli selline, et nüüd käin ma enne iga käiku vetsus, olgu mul häda või mitte. Kui ise ei taipa minna, siis Kardo ikka suunab, et kallike, mine vaata, ehk saab miskit pissitud. Arusaadav – ega tema ka taha kusise eidega mööda linna jalutada.
Täna aga oli mul ämmakaaeg. Sinna tuleb teatavasti iga kord kaasa võtta uriinianalüüs. Hommikul olin veel endaga rahulolev, et ei unustanud seda kaasa võtta. Oma suure totsiku lasin kenasti täis, mässisin kilekotti, selle veel omakorda kilekotti ja lippasin bussile.
Istusin kõige tagumistele istmetele ja minu õnneks ja rõõmuks istus mu kõrvale rõve, verine ja haisev prükkar. Oh jumal, kuidas ma litsusin siis ennast vastu klaasi ja üritasin hingata võimalikult normaalset õhku, mida natukene akna vahelt tuli. Ise kirtsutasin nina.
Üsna pea sain aru, et see prükkar oli sinna armulise issand-jumal-jeesuse poolt saadetud, sest muidu oleks terve buss MIND vahtinud, et kallis inimene, miks sa siin kuse järgi haised. Sest loomulikult oli mu uriinitopsikene kotti ümber läinud. Kui ma seal seda päästa üritasin (no ma pidin MIDAGI arstile ka viima ju!), valgus kõik aina enam ja enam mulle kotti laiali.
“EIIIIIIIIIIIII!!!”, tahtsin ma röökida ja põlvili bussipõrandale langeda.
Seda ma ei teinud.
Haisesin rahumeeli edasi, ise võideldes sooviga ennast täis oksendada. Kott pissi täis, seda lekkis ka kilekoti minema viskamisel mu paremale küljele, seega ei saanud ma enam vastu akent ennast pressida, et hoida eemale vasakul pool olevast verisest, haisvast ja joobes prükkarist.
Enam ma nina ei kirtsutanud. Olen ma siis ise parem, kott pesuehtsat kust täis?
Mõnus. Sellega olid kaetud mu telefon, mu läpakas, mu apelsin, mu õun ja mu virsik. Isegi mu Rennied!
Läksin siis arsti juurde ja ulatasin talle kaks tilka uriini, mille tulemusena selgus, et ma olen suremas, väeti ja võiks rahumeeli dekreeti jääda. Sain isegi sellekohase paberi ja nii. Mari olevat aga elu ja tervise juures, kõik on korras, aga mina tema ümber niisama suren ja lagunen :))
Võtsin siis selle dekreedilehe ja istusin bussi. Haisvana muidugi. Läksin kontorisse, asetasin kusise dekreedilehe raamatupidaja lauale (teda polnud seal, nii et ma loodan, et ta ei loe mu blogi!), kuulasin, kuidas kõik mu üle naeravad ja tulin koju.
Bussiga muidugi. Uriini järgi lehates.
Õnneks sõitsin Männikule, nii et taaskord sain teiste reisijatega ühte sulanduda.
Nüüd panin koti pessu, käisin ise pesus ja olen dead inside.
WHY ME?!
Carolin
August 26, 2013Käisin tsekkimas päev otsa uut posti ja siis lõpuks ta tuli. Ja kõlab võibolla õelana, aga naersin pisarad silmis :D:D
Mallukas
August 26, 2013mul endal ei ole veel naljakas 🙁 ootan pikisilmi kardot koju, et talle ka “rõõmusõnumeid” jagada 😀
A.
August 26, 2013Hahaha, väga hea ! 😀 Korralik kajakas siinpool.
Mann
August 26, 2013Ma ka hirmuga transpordin uriiniproovi koguaeg. Õnneks olen suutnud ikka seda püsti asendis hoida 😀
kaie
August 26, 2013Mind ajas ka naerma 😀 kuigi ise ka samas olukorras 🙂 oh seda pissihäda koguaeg.
Kristiina
August 26, 2013Kasuta hõbepaberit (foolium) uriini topsi ümber.
Andra
August 26, 2013Ma tahtsin ka väikese naeruturtsatuse valla päästa, aga siis mul tuli meelde, et karma’s a bitch ja ma pean ka järgmisel nädalal proove viima 😀
Mia
August 26, 2013sa õnneks ei pissinud end ise täis 😛
Mina olen seda aga teinud, keset kesklinna Tallinnas. Muidugi oli siis ka väga kurb, sest põiepõletik tuli külla. Aga pärast ma muidugi naersin. Ja mul oli ka oma mees kõrval kui end täis tegin. Sõitsime veel bussiga koos koju ka, ma ei kujuta ette palju ma haisesin:D
Mallukas
August 27, 2013Haha, vähemalt ei pidanud üksi olema 😀
Lilli-Jana Haljasmets
August 26, 2013Aga kuidas sinu tervisega lood on? Saan aru, et midagi on halvasti kui varem dikreeti pead jääma?
Mallukas
August 27, 2013Dikreedike tuli peale jah, aga halvasti eriti midagi ei ole. Kõht on pidevas toonuses ja vererõhk natuke madal. Arst arvas, et ma lihtsalt nii väike, et mu sees pole eriti ruumi, seega tunnen iga ta miljonit liigutust nii kõvasti, et see teeb haiget ja ajab sisikonna pingesse. Aga noh, selline on elu 😀
pets
August 27, 2013Kas tänapäeval tõesti kaanega topse ei eksisteeri? Minu meelest müüakse apteekides isegi spetsiaalseid uriinianalüüsi topse. Kaanega ja puha.
Lilli
August 27, 2013Olgu, ütle siis Marile, et ta eriti ei boksiks seal 🙂 ja muide ma töötan ju apteegis, nii et võin sulle keeratava punase kaanega uriinitopse tuua 🙂 need ei tohiks läbi lasta ja ümber minna 🙂
Aivi
July 15, 2014No mina hetkel naeran ka nii, et silmist vesi väljas! Vabandust.. Tean nii täpselt seda tunnet, kui uriinitops kotis elama hakkab. 😀 Hetkel raseduse lõpp käes ja loodan, et saan enne maha, kui jälle uriini haiglasse viima pean. 😀
Skorpaneiu
August 2, 2015Sul ikka juhtub alati midagi! Naeran
kõht kõveras. Sul pole vähemalt igav!
😀 😀
Ja vabandust minu rumaluse pärast,
aga oled sa lapseootel, et dekreeti
jäid vms? 🙂
Skorpaneiu
August 2, 2015Appi kui LOLL olen ma tõesti! Ma ei
taibanud pealkirja lugedagi, vaid
hakkasin kohe su juttu lugema, nii et
pealkirja ma üldse ei näinud, alles
nüüd märkasin. Nii häbi on mul nüüd!
:S 😀 😀
Skorpaneiu
August 2, 2015Pekki, see ju vana postitus!! 😀 😀
Topelt häbi nüüd noh! 🙁
Mallukas
August 2, 2015See jah 3 aastat vana 😀
Lili
August 2, 20152 aastat pigem 😀
Mallukas
August 2, 2015HAha, ma ajast ees 😀