lugu sellest, kuidas ma ehitusbrigaadiks hakkasin
Nagu te kõik teate, oleme me mõnda aega juba õndsalt Õismäel elanud. Kuigi saunamajake seisab tühi, kui hariliku eestlase rahakott, ei olnud me kumbki seal koristamas ega sorteerimas käinud. Kuigi oleks pidanud kokku kraamima ju Kardo asjad ja minu asjad, mis ma sinna tassinud olin. Ühesõnaga tuli see teha üürnikukõlbuliseks.
Kuna alguses oli Õikalgi tegemist omajagu ja nädalavahetused läksid mööda kallistades ja voodis vedeledes, siis ei saanud me kohe kuidagi hakkama sinna Männikule minemisega. Sel nädalavahetusel me seda ometi tegime ja Kardo oli NIII FREAKING STRESSED OUT.
Ta on mul selline, et ta tahab, et kõik oleks väga hästi tehtud. Mina, seevastu, aga olen rahul, kui kõik on lihtsalt…tehtud 😀 Seega ei saanud ma aru tema paanikast, kui ta jauras midagi praost põrandas või vähekestest värvipritsmetest. Keda sellised pisiasjad siin ilmas ikka huvitavad? Mind igatahes mitte :))
Igatahes ei suutnud Kardo seal kuigi palju korda saata, sest teda juba stressas out see, et ta värvis aknalauad ära ja siis me põgenesime ruttu-ruttu koju, Õismäele, tagasi, kus ta ei pidanud mitte midagi värvima ja enda kalleid närve kulutama.
Mulle aga meeldib ju meisterdada. Ja mulle meeldib Total Makeover Home Edition 😀 Seega võtsin ma Sannul kratist kinni ja ütlesin talle, et esmaspäeval lähme meie Männikule ja teeme selle kuradi sauna nii korda, et kalli Kardo närve säästa (ühtlasi seetõttu, et me saaks selle välja üürida enne seda, kui Mari ülikooli läheb, või strippariks hakkab, või mida iganes ta oma eluga edaspidi teha soovib).
BEFORE:
Nagu näha, siis on need pildid tehtud siis, kui mina seal sees veel elasin oma kassiarmeega. Kuna aga nõnda ei ole sobilik ühte majakest üürile anda, siis lendas laivi brigaad MalSan! Või SanMal. Või rase naine ja tema fabuloosne sõber!
Alustasime juba varakult. Mina tegin siin teadupärast kodus Kardole hommikusöögi, siis läksin Sannuga K-Rautasse ja nõnda läksimegi Männikule, kus värvisime ära KÕIK puidust asjad, mida me leidsime. Alguses ühte lauda lihvisime, aga asiis andsime alla, sest see tundus lamp :)) Ja koristasime ja koristasime ja koristasime, sest viimane kord suutis Kardo selle suure vaiba üles kiskuda ja jätta saunamajja vot sellise laga:
Ja kui ma nüüd ÜDINI aus olen, siis kui ma Männikult kassidega lahkusin, siis ma jätsin südamerahuga nende toidunõud sinna ja tulemus oli säärane 😀
Andke andeks, et ma sellise jubeda pildi siia panen, aga see on rohkem nagu endale karistuseks ja häbipostiks, et ma enam elus säärast viga ei teeks. Annan endast igatahes parima, olles ennast nüüd avalikkuse ees häbistanud 😀
Ühesõnaga, alustasime siis mõlemast lauast, mida me noh, nats lihvisime ja muudkui värvisime:
See kirjutuslaud oleks lõpuks olnud IDEAALNE, aga kapinupud, mis ma talle ostsin, osutusid liiga lühikeste kruvidega olevat ja seibe meil ka ei olnud ja tegelikult ma ei tea, mida ma räägin, sest ma lähtun praegu ainult Sannu antud informatsioonist. Ta oli meil see teadjam pool, ma tahtsin ainult värvida! Eks tuleb sinna mingi muu lahendus leida.
Aga ühesõnaga, lõpuks oli olukord säärane: AFTER
Meeleolu loomiseks tegime veel kaminasse ka tule ja…No ÖELGE, et see ei ole võrratu tulemus ühe 9. kuud raseda naise poolt? JULGEB KEEGI ÖELDA VÕI?!
Ja nüüd tuleb ainult boiler ära parandada ja uus üürnik, sind ootab saunamajake männikul. Vaglad võtsin kaasa.
Oimakas
October 1, 2013Tead, ma arvan, et see vaglakasvatus on mingi kassitoitude spetsialiteet. Ma pidin kunagi kuuaega sõbra korteris elama ja ta kassi patsutama-toitma, kuni kõik mu ülejäänud sõbrad Amsterdamis hullasid. Kuumal juulikuul. Ja mul hakkas endast hale, panin kassile sada kaussi konservi ja kala ja värki ette, ning läksin nädalavahetuseks kuhugi rattamatkale. Tagasitulles avastasin eriti segaduses ja pettunud ja võibolla natuke näljase Kaspari (kass), kelle toidu asemele oli tekkinud paljulapseline vaglapere. Kusjuures toored hõbeheigi fileed, mille samuti talle sinna kõrvale panin, ei ussitanud üldse… niiet vot. 😀
T.
October 1, 2013Ma sain oma vaglakogemuse seoses prügi sorteerimisega. Biojäätmeid teadupärast peab iga päev välja viima, aga ma seda eriti teha ei viitsinud. Üks päev hakkasin sinna midagi panema ja tundsin rämedat haisu ja vastu vaatasid vaglad. Niiiiii hirmus oli! Üritasin neid uputada ja siis vetsust alla lasta ja pärast kartsin vetsu minna. 😀 Vihkan igasuguseid selliseid olluseid. Igatahes… alates selest hetkest ma enam prügi ei sorteeri 😀 Muidugi võib-olla on vaglad tekkinud ka tavalise prügi hulka, kui sinna kassitoitu visanud olen…ma ei tea… ma loodan, et mitte. Mul on siiamaani paras trauma sellest olukorrast….
T
October 1, 2013Need hirmsad vaglakesed on ju kõigest kärbsevastsed. Neid küll ei peaks kartma 🙂 Kalastustarvete poes maksavad need ikka vaklade kohta päris kenakese summa 😛
Kärt,
October 1, 2013Kardo oli kindlasti oma tubli raseda naise üle uhke 🙂
Katharina
October 1, 2013Nii nunnu! Ise võiks seal vabalt elada 🙂
Liisa
October 1, 2013Mh, koli või ise Tallinnasse, et sellises lahedas majakeses elada saaks 🙁
Mallukas
October 1, 2013Pead vist kolima jah 🙁
AbFab
October 1, 2013Kui sa seal vahepeal sünnitanud oleksid, oleks isegi Delfi kommentaatorid rahul.
Mallukas
October 1, 2013Ahjaa, unustasin mainida, et kui Maximas valmistoidu järel käisin, siis sünnitasingi kiirelt ära, aga pärast tegin ikka remonti edasi. See oli nii teisejärguline asi, see sünnitus, et unustasin isegi kirja panna teise.
Kea
October 1, 2013Viimane lause pani ikka väga punkti tervele jutule 😀
Sandra
October 1, 2013Nooohh, vaglad on rõvedad, olen saatuse sunnil üht isegi suudelda saanud. Nimelt õemehe vanaisa saatis kunagi ise suitsutatud hirve või kellegi liha. Seisis see ilusti külmikus, sai natuke näritud ja nii ta seal ootas järgmisi sööjaid. Ühel õhtul veinitasime sõbrannaga ja nälg tuli peale, oli plaan siis vähe liha lõigata, aga võta näpust, keegi teine jõudis ette. Nimelt otsustasid vaglapoisid hirve ise ära süüa ja ka ülejäänud külmikus vähe ringi vaadata. Öökisin ja kiljusin ja kõike muud, võid ise ette kujutada, viskasin kõik toidud ära, ainuke, mis alles jätsin, oli siis pett. Sel õhtul kadus loomulikult söögiisu ära. Järgmisel päeval otsustasin kama teha, noh pett ju olemas. Tegingi, aga üks sindrinahk oli sinna kuradima peti sisse peakat pannud, nii siis sain teda veitsa lutsutada ja siis sülitasin köögipõrandale, pikaks ajaks kadus nii peti kui ka kama isu ära 🙂
Aga saunamajakese tuunimise koha pealt suured kiidusõnad, koliks kohe sisse! Üks tubli rase naisolevus oled ikka!
Mallukas
October 1, 2013Aaaah, ma oleks hapet joonud, kui ma enda suust vagla oleks leidnud 😀
elex86
October 2, 2014No ma tean, et pole ilus teiste õnnetuse üle naerda aga ma ausalt ei ole süüdi, et sul selline naljakas õnnetus juhtus 😀 . Ise oleksin küll vist sellises olukorras otsad andnud :S .
Krissumissu
October 2, 2013Kas sul sinna inimene juba leitud ? Aga vingelt tehtud !
Mallukas
October 2, 2013ei veel
Krissumissu
October 2, 2013aga pane hind siis ka ;))
Reet
October 2, 2013Ma ei saaa ilmselt nende vaklade pärast nüüd magadaa 🙁 Ei tohi õhtuti enam su postitusi lugeda 😀
preili R
October 2, 2014Oi kus ma sain nüüd narda teie vaglajutu peale 😀 😀
Kristiina
October 3, 2014See kass seal esimesel pildil ennast lakkumas on ka lahe 😀