pildid ja suvalised küsimused

Mulle endale ei ole kunagi väga huvitav teiste inimeste reisipilte vahida, seega kes tahab, pange heaga aken kinni. Küll aga ei viitsi ma uut posti teha, et esitada hunnik suvalisi küsimusi, mis meil Kardoga viimase nädala jooksul tekkinud on:

  • Miks lennukis tuleb õhkutõusmisel ja maandumisel aknakate eest ära võtta?
  • Kas lennuki vetsus on selle pärast silt “SEE VESI POLE JOODAV” et sa seda ostaks, või see tegelt ka pole joodav? Mis on mitte joodav vesi?
  • Mis kuradi asi on bidee? Kardo arvas, et sinna pissitakse, ma arvasin, et ikka ainult lobistad seal oma hargivahet (meil on korteris kaks bideed :D)
  • Mis ajast rubiinid nii odavad on? Ühel lehel just vaatasin, et ala 40€ kõrvakad. Ma arvasin, et rubiinid on mingid megajuveelid.

d

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

27 Comments
  • Paula
    November 11, 2017

    1. Kui peaks toimuma hädamaandumine, siis on silmad harjunud selle valgusega (pimedusega), mis õues. Nt kustutatakse tuled ka selle pärast ära.

  • Marju
    November 11, 2017

    Pagan küll need Lende silmad on ikka sellised kuhu võiks ära uppuda. ????

  • Sandra Põld
    November 11, 2017

    1. Et su silmad harjuksid “hädamaandumise” juhul selle valgusega mis väljas parasjagu on. (kas siis täiesti pime või megaere)

  • Kati
    November 11, 2017

    Õhkutöus ja maandumine on kõuge kriitilisemad, katted eest, et misiganes võimaliku rikke vms korral saaks see võimalikult ruttu tuvastatud. Ja samal põjhusel lähevad ka tuled hämaraks, et oleks välja näha. Kokkuvõttes ohutuse mõttes. Ja vesi pole joodav, päriselt. Sest seda ei transporrdita joogivee nõuetele vastavalt. Pm sama koodav nagu wc potis seisev vesi 🙂

    • Katrin
      November 11, 2017

      Aga käsi on ok sellega pesta ja siis rõõmsalt sööma minna? Huvitav tõesti..

  • Silja
    November 11, 2017

    Lahedad pildid, mulle endale meeldib reisida siis on väga hea vaadata teiste omi! Kaunist reisi teile!

  • Helina
    November 11, 2017

    Bidee on väike duss, millega peale vetsus käimist hargivahet pesta saad. Ma ei kujutaks enam elu ilma selleta ette ? . Eestis Pole Väga levinud ,aga siin Soomes on peaaegu igas korteris.

    • Mallukas
      November 11, 2017

      Mul on kodus väike dušš allkorruse vetsus poti kõrval. Kasutasin seda peale sünnitust, niisama ei näe põhjust solberdada. Ja no, mida seal niiväga pesta on? Et pissid potil ära ja siis tilkudes komberdad järgmise potini? 😀

      • Ulla
        November 11, 2017

        Peale tampoonivahetust väga mugav 😉

        • Mallukas
          November 11, 2017

          mida sa teed seal tampoonivahetusel, et lausa bidee peal solistama pead :D?

      • Helina
        November 11, 2017

        Harjumuse asi 🙂 Vastasin lihtsalt su kysimusele, et mis on bidee 🙂
        Miks tilkudes teise potini komberdad ?? Kuivatad ära ja püksid üles tagasi ? Minu arvates igaljuhul super vajalik ja kasulik asi ?

        • Biki
          November 11, 2017

          Need asjad mis seal Hispaanias on on mu arvates küll täielik ulme 😀 Soomes olevaid duššid on nagu loogilised ja mugavad kuigi ma neidki ei kasuta peaaegu üldse.

          • L
            November 12, 2017

            Meil on alati klassikaline prantsuse bidee olnud (mitte käsidušh siis), lapsepõlve kodudest juba ja uutesse kodudesse kolides oleme ka alati pannud. Ei kujuta elu ilma selleta ettegi, nii harjunud. Kodus jääb WC paberi kasutamine ära või kasutad vähem (loodust säästvam) ja alati puhas-pestud.. Puhtuse ja bakterite seisukohalt väidetavalt ka tõhusam. Kui maailma vaadelda, siis c paberit ju kasutab maailmas peamiselt Euroopa ja
            Põhja-Ameerika…;)

            Aga eks ta on harjumuse küsimus. Eestlaste jaoks on see alati veider olnud, lapsepõlves oli vahel awkward ka, kui sõbrad külla tulid, aga ma ei tea, tegelikult olen 99,9 % oma elust ikka väga õnnelik selle leiutise üle olnud. Eriti mugav ka sulps-sulps enne/peale seksi;)

            Aga samas tunnen Eestisse kolinud hispaanlasi ja itallasi ja leiavad, et eestlased on täielikud barbarid, et bideed ei kasuta:D

          • tahaks kõike teada
            November 12, 2017

            liigne pesemine, ei pidavat ka hea olema. organism ei õpi bakterige võitlema. ja pealegi, on väga palju kasulikke baktereid, keda sa päevas 10x veegaminema uhad.
            ja miks vee kasutamine loodussõbralikum ja säästvam on, kui wc paberi kasutamine?
            ma saaks aru, kui sa ei kasutaks puhast vett. tean inimesi, kes pesumasina vee suunavad loputuskasti ja sellega vetsupotist hädasid alla uhavad ja vihmavee suunavad loputuskasti. vot need hoiavad loodust. aga puhta veega hargivahe uhamine vs wc paber.
            ootaks põhjendatud ja argumenteeritud kokkuhoiupoliitka seisukohta.

          • Biki
            November 12, 2017

            Mis su mikrofloorast seal all järgi jääb kui sa pesed iga kord peale vetsus käiku. See kohe kindlasti hea pole ja ei leia isegi enda puhul et see oleks vajalik. Ära nüüd oma bakterivabadusega üle pinguta 😀

          • K.
            November 12, 2017

            Minu jaoks kõlab elementaarselt, et inimene peseb ennast peale tualeti kasutamist. Kuigi eraldi bidee selleks kõlab nagu overkill, puhast vett saab ka tavalisest kraanist. Siis on näiteks seksi ajal värske ja puhas olla, teete oma kallimale teene. Ja terve, hea tervisega inimene pesemisest haigeks ei jää 😀

          • Biki
            November 12, 2017

            Oot kuidas on seotud omavahel need kaks asja nagu hügieen seksi ajal ja enda pesemine peale igat vetsus käiku 😀 ? Mu partneril pole olnud kunagi mu hügieeniga probleeme seksi ajal , sest ennast enne seksi ja peale seda pesemine on midagi muud. Aga noh eks igaüks teab mis teeb. Kes peseb ennast peale igat pissilkäiku, aga noh mul lihtsalt pole mingit haigust mis paneks kohe haisema iga natukese aja tagant seega tõepoolest ei usu et peaks olema elementaarne ennast pesta päevas kümneid kordi.

  • Krista
    November 11, 2017

    Lapsed on nii rõõmsad ja õnnelikud :). Teil oli väga õige otsus sinna põrutada ja sooja päikest nautida!
    Maril on mõnel fotol jätkuvalt see vahva “veidi kreenis-käed laiali-üleval” poos:)

  • M
    November 11, 2017

    Palun ära tarbi lennukite, laevade jms kohtade kraanivett. See vesi tuleb ju paakidest. See vesi seisab seal ja neid paake ei puhastata. Kui puhastatakse siis pigem pannakse veele miski keemia juurde.. ökkbökk

    • Mallukas
      November 11, 2017

      ma ei olegi tarbinud, issand jumal 😀 mind lihtsalt huvitas, et mis krdi vesi see siis on 😀

  • Anni
    November 11, 2017

    Rubiinidel hinnaerinevus seetõttu et ühed on kunstlikud-laboris/tehases valminud ja teised looduslikud 🙂

  • Kiku
    November 11, 2017

    Oo nii äge, et mõlemad rannad juba läbi käinud. Selle viimase ranna juurest mööda jalutusteed edasi minnes tuleb jube äge selline bassein ookeanis. Proovige see ka järgi.

    • Mallukas
      November 12, 2017

      bassein ookeanis? kus see on :PP

  • Deliisa
    November 12, 2017

    Tallinnas jõuab lennukitesse puhas joogivesi Ülemiste veepuhastusjaamast ja kohe kindlasti ei lisata sellele mitte mingisugust keemiat.
    Kuna lennukit tangitakse puhta veega igas jaamas ja me kõik teame, et puhas vesi ei ole igalpool maailmas sama puhas, siis ehk sellepärast polegi soovitav juua.

  • Kata
    November 12, 2017

    Bidees pestakse enda intiimseid piirkondi jah..? sinna ei käida pissile.
    Aknad peaksid lennukis tõusmisel/maandumisel olema avatud ikka kiireks evakuatsiooniks kui see vajadus peaks tekkima.. pardameeskonnal on üldjuhul evakuatsiooniks mingi poolteist mintsa aega, et kui midagi toimub siis vast kergem välja pääseda.

  • Agne
    November 12, 2017

    Just vaatasin mingit välismaa stand up etendust ja seal see tüüp rääkis, et need katted peab sp eest ära võtma, et siis on reisijad nö piloodi silmad. Et no pmst kui tiib põlema läheb või mootor küljest ära kukub, siis reisijad näevad ja saavad piloodile öelda, et kle ups, vasak tiib kukkus ära vms.

  • LM
    November 12, 2017

    Kaks põhjust on, miks lennukitel peab aknakatted üles panema:
    1. Kui miskit juhtub ja lennuk peab hädamaandumise tegema, siis on aknast näha, kas saab kasutada kõiki varuväljapääse või on nt ühe pääsu taga tulekahju tekkinud.
    2. Kui tehakse hädamaandumine ja on vaja kiiresti lennukist ära minna, siis on silmad harjunud juba selle valgusega, mis väljas on (nt kui magasid terve lend ja väljas päev, siis harjuvad silmad ära, et nii ere on ja vastupidi)