olen valedes elanud
Kui Mari sündis, siis käis ju Kardo veel tööl, mistõttu ma olin temaga kogu aeg kahekesti. Seega ma tean seda faktina, et Mari oli üsna vähenõudlik laps…Või oota. Kui ma praegu mõtlen, siis oli temaga ka pallil hüppamine ja kõik muud solgutused teemas, niiet päris meritähena ta esimene eluaasta ei lebanud. Äkki oli asi selles, et enne lapse sündi kõik käisid hirmutamas, et issand, magada ei saa ja gaasid ja koolikud ja mida kõike veel. Seda osa ei tulnud, seega tundus mulle, et jah, veidi tüütu, aga siiski mitte raske on see lapsemajandus.
Teine laps, pauh, samasugune. Üsna leplik, rahulik. Lutti ainult ei tahtnud, sellega oli rohkem mässamist, aga muidu jälle sain ma öelda, et oota, mis magamata ööd? Mis gaasivalud? Jumala lebo laps on!
Seda kõike olen ma ka Marta kohta rääkinud. Magab öösiti nagu miška, ei nuta, on hästi rõõmsameelne ja tubli. Nüüd olles kaks päeva Martaga, ilma, et Kardo mind aitamas oleks, saan ma aru, et issand jumal. Mis lebo laps? Mida? Ta on nõus maksimaalselt 10 mintsa üksi tegutsema, kui tahab sülle ja solgutamist ja nägude tegemist ja jalutamist ja hüpitamist ja noh, okei, kõiki basic beebiasju, mida nad ikka tahavad. Ainult, et mul on olnud alates Lende sünnist privileeg nimega Kardo. Ja püha jumal, kuidas ma olen teda siin reisil hindama hakanud. Kuidas ma varem seda ei mõistnud?
Loomulikult tegelen ma ka kodus lastega, aga selle mastaabini, et kui minupoolne osa on tehtud (süüa andmine) siis võin ma suva ajal öelda, et okei, ma tahan blogida, meilide vastata, koristada, poodi minna, mida iganes ma tahan. Ja Kardo võtab lapse üle ja tegeleb temaga siis ise. Väga lihtne beebi mul, eks ? Või on hoopis nii, et beebi on tavaline, aga selle beebi isa on lihtsalt väga imeline? Praegu mõtlen, et kui tihti on olnud nii, et ma ei viitsi temaga seal voodis rabeleda, annan ta hoopis Kardole ja lähen ise magama, et kui Marta ka Kardo süles magama jääb, siis ta toob beebi mulle kaissu. Kui mitte praegu, siis millal veel öelda #blessed?
Mu illusioon selle reisiga oli see, et päeval tsillime rannas, õhtul istume kuskil väliterrassil ja sööme, samal ajal kui Marta vankris magab ja Mari niisama viisakalt tsillib. Mari, muuseas, on kõiki mu ootusi täitnud ja viiesega reisimine on konkreetselt puhas lust ja rõõm. Nagu üks muhe reisisell, kes tahab palju jäätist, põrkepalle ja vees lebada. Mingeid probleeme temaga absoluutselt ei ole. Vahepeal tuleb veits jonn peale, kui uni peale kipub, aga siis räägime kõik kenasti läbi ja päriselt, Mari ei pea nüüd küll kunagi kuskile reisile saamata jääma, sest temaga raske oleks. Temaga on just tore! Isegi umbes seitse tundi lennukis ja Mari ajas seal suht omi asju. Joonistas tegeluskaartidele ja mängis tab’iga ja jutustas niisama.
Marta aga seevastu… Issand, ma tahaks juba ristimärki ette lüüa mõttest, et ma pean veel seal pea seitse tundi Martat sussutama ja väntsutama, et tal hea tuju oleks ja üle terve lennuki ei röögiks. Asja ei teinud lihtsamaks see, et kõik beebid olid suht kokku istuma pandud ja kui läbi ime õnnesus ühel enda oma magama/vaikima saada, siis hakkas kellegi teise oma röökima ja ajas magajad üles.
Lennukis on nii kitsas ja üldiselt aitab Martal head tuju hoida just ringi jalutamine, aga kus sa pagan jalutad, kui seal pole ruumi, et ennast pmst oma istekohtagi ära mahutada. Seega nägigi see reis välja selline, et kogu aeg üritasime leida mingitki viisi, kuidas ta vähegi rahul oleks. Ütleme nii, et see oli väsitav ja kurnav ja pingeline, sest kes tahaks, et tema laps üle lennuki kisaks, aga no seal EI OLNUD ruumi normilt tegutseda ka ja seega oli see lihtsalt üks keskmine õudukas. Terve aja mõtlesin, et oleks vaid Kardo siin, siis ta saaks mind aidata. Mul sõbranna ka muidugi aitas, aga no eks Kardo teab Martat ja ta vigureid rohkem, oleks veits lihtsam olnud.
Kõhukott oli TÄIEGA abiks, ilma selleta poleks vist üldse hakkama saanud. Mitmed emad õõtsutasid ennast seal vahekäigus, beebid kottides. Ma isegi pakkusin enda oma ühele naisele laenuks, kes lapsega püstijalu jauras, aga ta lapsele ei meeldinud kotis olla. Midagi muud ma ei suuda isegi välja mõelda, et see tagasitee kuidagi lihtsam oleks, sest Marta on veel nii väike, et palju teda just ei rõõmusta. Süüa tahab, vahepeal midagi krabistada, ringi vaadata ja suht kõik. Vahepeal, kui olukord eriti hulluks läks, siis viisin ta vetsu mähkimislauale ja lasin tal seal veits hängida. Seal oli veidi rohkem õhku ja ruumi ja lisaks ainult meie kaks, et tõmbas veits rahulikumaks. Aga noh, vetsujärtsud tekkisid alati ootamatult ja ma ei saanud ju vetsu kinni ka hoida, et mu laps hängida saaks. Seda enam, et mingi sitane peller pole envei mulle mõnusaim koht, kus tsillida ?
Ühesõnaga, kohale me jõudsime, aga esimene päev oli suht hullar. Marta magas vaid 30-40 mintaseid sutsakaid, kuigi kodus teeb alati vähemalt kaks pikka und (2-4h). Sellest tulenevalt oli ta ärgates alati mega viril ja viriseski nii kaua, kuni uuesti korraks tukkuma jäi. Ja no KUI miljon korda ma oleks tahtnud, et Kardo oleks lihtsalt lapse võtnud ja temaga ise tegelenud. St Kerli aitab mind täiega, aga see pole ju TEMA laps ja tema kohustus mingit röökivat titte kussutada. Õnneks oli Martal paar paremat hetke ka, nt kui nad bassus käisid, et siis ta vähemalt kisa kuulama ei pidanud ja ma sain 15 min ÜKSI olla terrassil ja lihtsalt tühja pilguga kaugustesse vaadata. Õnn. Lihtsalt õnn!
Aga nüüd ma siis tean, et mul pole “kerge” beebi. Ta on tavaline tüütu ja nõudlik beebi, nagu nad ikka on. Lihtsalt hea mees on mind hea eluga ära harjutanud, pole midagi teha. Ma isegi siin mõistsin, et miks inimesed viitsivad meelde jätta, et mis kell nende lapsed söövad ja magavad. Sest kui on rutiin, on palju lihtsam majandada nendega. Eile oli parem päev, Marta magas mega pika lõunaune, oli 2h üleval ja läks juba kell kaheksa ööunne! Aga terve aja olin ma mega pinges, et oota, kas ta ikka magab või on tegelt üleval?? Kas ta kohe ärkab? Ei saanud üldse nn lõdvaks lasta. Seega ma täna proovin vaadata, et mis kell ta magab, äkki tal on ka minu teadmata graafik. Loota ju võib.
Eks ma virisen ka rohkem, kui asi väärt on. Sest tegelt on ju reisil tore ja lapsed ei ole ka mingi ÜLEMÄÄRA keerulised siin. Lihtsalt ma võrdlen olukorraga, kus ma oleks lasteta või Kardoga. Samas võiks ju võrrelda sellega, et kui Martal oleks gaasid, Mari jonniks 24/7 ja ma oleks siin ihuüksi. Sellisel juhul oleks prageune lausa kaunis unelm, eksole. Perspektiivi küsimus.
Mis seal ikka, elame edasi ja naudime ilma ja seda, kuidas ma iga päevaga Kardo olemasolu hindama hakkan. Seda enam, et mul ühe sõbranna mees läks just veits põlema. Et kui mees on elus ja terve ja kõigele lisaks veel niiii pühendunud isa ja abikaasa, siis tekib endal ka vaikselt tunne, et peaks parem abikaasa olema.
Nali.
Ega lolliks ka ei maksa minna.
Ps1! Lennukis rahunes Marta vahepeal ainult siis, kui ma midagi ümisesin või laulsin. Ma aga ei tea palju laule ja see olukord oli nii trööstitu, et ma hakkasin Martale laulma laulu sõnadega: “Ma poon ennast lennuki peldikusse üles”. Millele järgnes hitt “Kus on Kardo?”. Lõpuks sain ma aru, et ma peaks albumi välja andma. Mõtlesime kohe hittide pealkirjad ka välja:
1. Kaua see õudus veel kestab
2. Ma poon ennast lennuki peldikusse üles
3. Kus on Kardo?
4. Mälestused internetist aka oleks mul vaid nett
5. Mitte kuskil pole nii kuiv õhk kui lennukis
6. Kitsas nagu ema üsas 7. Nahkistme ood
8. Pistrikupesa asub istme all
9. Oleks mul vaid ruumi
10. Kes laseb lennukis peeru on tropp
11. Persevest on ka istme all
12. Alp
13. Ma ei sõida enam kunagi lastega lennukiga
14. Oleks mul vaid raha esimese klassi jaoks
15. Oo armas vetsujärjekord
Samuti sai kohe valmis tehtud ka mu esimese albumi kaas, mis kirjeldab mu meeleolu:
PS2! Olen reisi ajaks üle võtnud GoTraveli insta (@gotravel.ee) niiet seal on igast klippe ja pilte, mis mujale ei jõua 🙂 Tulge kaege perra!
Ps3! Ma kirjutasin seda posti kolm tundi ?
Eisuudauskuda
March 29, 2019Ma arvan, et Kardo ei tahtnud reisile tulla kuna vajas ise ka puhkust. Kamoon, võta end kokku. Kardo teeb kõike ja sa veel vingud. Vähemalt nüüd said aru, kui hea mees sul tegelt on. Loodan, et Karts saab aru kui sitt naine ja laste ema tal on.
Mallukas
March 29, 2019Ma ise loodan ka, et ta lahutuse sisse annab, ise ei raatsi!
Mari
March 29, 2019???? ma ka juba lahutaks! Issandissand, mis naine sa , Mallukas, oled. (Sarkasm)
Kusjuures selliseid asju lugeda on nii veider, sest miks meeeees on nii suppertubli, kui ta teeb rohkem kui nö “tavaline Eesti mees”? Aga keegi ei kirjuta või ülista naist, kui tantsib tegelikult sama. Naisest lihtsalt oodatakse seda nii automaatselt. Sööda , korista, kasvata, jää seal kõige juures veel naiselikuks jne .
Ongi Kardo tubli, tublim kui nii mõnigi mees . Aga sina selle pärast pole sitt naine ? või ema
Vaike
March 29, 2019Ta ükskord ütles mulle, et ta enne ei anna, kui sa maja ära oled renoveerinud. Aga siis KOHE.
Mallukas
March 29, 2019Krt seda ma arvasingi…
Mairi
March 29, 2019Haha,ma tegelt arvasingi, et selline postitus tuleb ? mul õnneks ka mees aitab ülipalju ilma temata ei mõtleks isegi kuskile kaugele minekut. Kui ikka laps jauramisega kopa ette viskab, siis hea mehele anda.
L
March 29, 2019Mina ka ei tea lastelaule, seega ümisesin enda väänikutele: üks ühte ja kaks ühte, kolm, neli, viis, kuus ühte, seitse ühte ja kaheksa ühte, üheksa ühte ja kümme täis.
üks kahte ja kaks kahte jne jne jne
Kats
March 29, 2019Ma pole tükk aega niimoodi naernud 😀 Aga veits kriipi oli lugeda. Lendame paari päeva pärast umbes sama vana lapsega sulle sinna järgi….
Mallukas
March 29, 2019Jõudu ?
Kris
March 29, 2019Ei tea mis Kardo nüüd vaba ajaga peale hakkab.. Kindlasti koristab elamise ära, aga see saab ju ruttu tehtud 😀 Loodan, et ta naudib, on selle ära teeninud 🙂
Mallukas
March 29, 2019Koristama hakkas ta esimene päev ?
Nelly
April 4, 2019Issand, ma sain naerda üle pika aja! ? Minul oli see sama lend päris esimene kogemus lapsega lendamisel ja pean tänama Tallinna lennujaama töötajaid, kes vähemalt üritasid beebiga pered eraldi 3 istme peale laiutama panna ? Päris tasuta see beebipilet siiski polnud ju. Tagasilennul olin täiesti paanikas korraks, sest seda luksust enam polnud. Õnneks vedas meil prouaga, kes oli ülimõistev ja nõus end iga hetk liigutama, kui vaja ja suhtles ka mu lapsega. Mõtlesin siis, et kas Smartlynx lennukitel on ka mõni muu klass peale tavaklassi? Selles lennukis vist mitte, eks?
Meie võtsime kohapeal ka saaretuuri bussiga, kuna see oli siiski esimene Tenerife reis ning tahtsime natuke näha ja kuulda, kuid see oli vist hullem veel, kui lennukis ?♀️ Mul on hetkel sama tunne, et lapsega reisile? – ei kunagi enam! Kuid rahustav on mõelda, et 5-aastasega juba võiks ?
PS!.. Ja siis tegi minu preili oma kurikuulsa “Trrrrr” ja äratas kõik magavad beebid üles ?
inge
March 29, 2019Jummel kui hästi kirjutatud!
Rosa
March 29, 2019Lapsega on tegelikult väga normaalne reisida, aga vältida tuleks odavlennufirmasid, kus pole endalgi ruumi ja ümber on kahtlane seltskond. Reisin oma sõpradega 3-4 x aastas, tavaliselt Aasiasse ja Lõuna Ameerikasse, kuhu lennud on ikka väga pikad, Neil ka lapsed alati kaasas. Üks oli esimesel USA reisil 5 kuune, praegu on 2 ja pool. Teise pere laps alustas kaugreise veelgi nooremana. Aga lapsega ei maksa tavaklassi tõepoolest ronida või siis tuleb lennukit ja isetkohta hoolikalt valida. Pooled probleemid jäävad kohe ära, on endal mõnusam ja teised reisijad ei pea seda lõputut röökimist ja sahmerdamist taluma.
Mallukas
March 29, 2019No tegelt ei maksa kellelgi tavaklassi ronida, aga ma avaldan sulle väikse saladuse- inimesef mitte ei eelista tavaklassi, vaid see on lihtsalt odavam ?
Rosa
March 29, 2019Imikule on lend nagunii tasuta. Mina olen edukalt hakkama saanud ka tavaklassis, pole probleemi, sest lapsi mul ei ole. Küll aga eelistavad lastega pered tavaklassist eemale hoida, eelkõige enda mugavuse pärast. Oled vaadanud kui väike on hinnavahe on business classil ja economy classil? Vo first classiga on suurem hinnavahe, aga mitte röögatu.
See on imelik eelarvamus, et kõik peale economy on tapvalt kallis, sageli ei viitsita isegi hinnaerinevust vaadata. Sama istekoha valikuga- lendu broneerides saad valida koha avariiväljapääsu juures ja ruumi on hoobilt rohkem.
Vaike
March 30, 2019Avariiväljapääsu juurde ei lasta lastega, Rosatška.
Liisa
March 29, 2019Rosa, watch out, et alla ei kuku oma kõrge hobuse seljast! :O
Alice
March 29, 2019Ehk toob Sulle veidi leevendust nipp, mida oma tegelasega kasutan ? (Martast mõned nädalad vanem). Nimelt hakkasin telefoni üles kirjutama, mis ajal ta midagi teeb/tahab/vajab (sööb, magab, on üleval, kakab jm). Sealt joonistus paari päevaga välja tema enamvähem graafik ja selle teadmine tegi minu elu oluliselt lihtsamaks.
Mallukas
March 29, 2019Jaa, juba panin kirja
Tiina
March 29, 2019Ma kasutan sellist äppoinagu Baby Tracker. Unede ja söögi jms jaoks imelihtne ja ka saab graafiku + keskmised näidud jms. ?
Birgit
March 29, 2019Ma olen ka lapse sünnist saati seda äppi kasutanud ja no nii hea on vaadata ja järge pidada, et ma ei kujuta ette, millal ma ükskord lõpetan 😀 Laps juba 1a4k ja mul ikka äpp igapäevaselt asendamatu 😀
Mallukas
March 30, 2019Sa selle ajaga pole ikka graafikust aru saand või ?
Deia
March 29, 2019Seda teadsid ammu kõik, et Kardo teeb kodus ja lastega enamus tööd ära.
Mallukas
March 29, 2019Mina ka, ma lihtsalt ei arvanud, et see nii tüütu on ? Ja no kodus ma teen raudselt rohkem kui Kardo, ta nii aeglane, et ma jõuan sama ajaga terve maja ära koristada, kui ta ainult köögi vms.
Marianne
March 29, 2019Sain kuu tagasi esimest korda emaks. Ma olen täiesti läbi omadega. Ma pole kunagi nii väsinud olnud. Ja mu laps pole ka kõige hullem röögats keda ma kohanud olen. Mõtlesin ükspäev su blogi lugedes, et küsin su käest kuidas KUIDAS!? On võimalik, et sul on aega ja energiat kõiki neid toimetusi teha ja samal ajal selline püss välja näha ja piltidel naeratada. Siis ma taipasin, et sul on ju Kardo. Minul on ka abikaasa keda ma väga armastan aga kelle ma tahaksin ära kägistada iga kord kui ta hakkab vinguma, millal ma süüa hakkan tegema või miks mul üks või teine asi tegemata on või kui palun tal lapse mähet vahetada ja ta jooksu paneb. Ta näeb, et olen öö otsa magamata olnud ja, et olen väsinud aga ta nagu eeldab, et minu jõuvarud on lõputud. Lisaks valutab mu selg meeletult ja operatsiooni haav on ka veel hell. Haiglas olles olin nii uhke ta üle. Kuna mul oli keiser olin enamuse ajast pikali. Ta hoolitses terve nädala lapse eest pesi peput ja söötis ja tegi kõike. Ma rääkisin kõigile kui tubli mees mul on. Nii kui koju saime oli sellega ühelpool. Nüüd mul on nagu kaks titte. Palun kas võib Kardot laenata, kuni reisil oled?
Mallukas
March 29, 2019Vaeseke, nelgi 37, mine viska beebi letti ?
Marianne
March 29, 2019Tänud ?
Mann
March 29, 2019Eelmisel reisil mõtlesin, et punkt 13. MITTE KUNAGI ENAM. (Käisin kahe lapsega reisil.)
AGA Mul on sügisel ees kolme lapsega lend. ???
Älis
March 29, 2019Ma ütlen sulle, et ega pooleteise aastasega parem olnud. Need smartlynxi lennukid on niiii kitsad ja jubedad, nagu odavlennud ikka ja pealegi charterid. Seal ei saagi lebolt olla. Meie lend kestid küll 4 tundi, aga sihtkohta minek oli hullumaja,u nagu sul. Tagasilend läks kuidagi kergemalt, laps magas rohkem ja oli üldse normaalne olla. Kui mitte võtta arvesse see seik, et meie ees istus üks perekond, ka suts üle 1a lapsega, kellel korraks olevat palavik tekkinud jne. Eks lapsed ikka suhtlesid ja vahetasid mänguasju jne..Siis ma veel ei osanud midagi mõelda. Saabusime koju, läks mingi 2-3 päeva ja meie lapsel sama jama, lõi korraks palavikku ja siis tekkisid vinnid ja issand jumal, me saime selle kurikuulsa enteroviiruse. Lapsel oli peale keha ka terve suu ville täis. See jama kestis üle nädala, te ei saanud ei süüa ega midagi, mul tekkis rinnapõletik, sest ta ei võtnud rinda korralikult. Muidu oli tore perereis, aga see haigusepisik tagasilennult rikkus nats üldmulje ära. Lennukid on väga räpased kohad üldse.
Jonna
March 29, 2019Kas ta pöörab ka end ise juba?
Mallukas
March 29, 2019Jaa mõlemale poole. Kui Riias käisime kuu alguses siis hakkas keerama 🙂
Anu
March 29, 2019??? aitäh naerupahvakute eest!
Hm
March 29, 2019Ma ei saa aru, mis selle postituse point on? Kas peaksime kaasa tundma sulle? Oli sul akuutne vajadus tittedega reisile ronida? Müstiline, kuidas sinu vanuses inimene ikka veel absoluutselt ümbritsevat ei taju ega ette mõelda oska.
Mallukas
March 30, 2019Mina jälle ei saa aru, mis sinu kommentaari point on, aga see see elu võlu ongi. Ma võin iseenda blogisse kirjutada mida soovin ja sina võid siin häliseda, kui soovid. Kaastunnet vaja pole, võid selle heaga omale jätta 🙂
Laura
March 30, 2019Mida Mari teeb? Sheivib end enne randa minekut? ? #ikkaginaine
Mallukas
March 30, 2019Mätserdas päiksevahuga ?
Jaanika
March 31, 2019@HM
Ma ei saa aru, mis selle kommentaari point on? Kas peaksime takka kiitma sulle? Oli sul akuutne vajadus võimalikult õel ja nõme paista? Müstiline, kuidas sinu vanuses inimene ikka veel absoluutselt ei taju empaatiat. Kehvake iseloom, kust tänitamiskunsti õppisid?
Ele
March 30, 2019Tagasisõit ei pruugi üldse sarnaneda minekuga. Kindlasti magab Marta rahulikult pool lendu maha. 🙂
Mõnusat ilma nautimist. Mari on nii armas.