head emadepäeva kõigile!
Heihoo, mu armsad lugejad. Ma ei tea, kui paljud teie seast emad on, aga kõikidele, kes on, tahan ma täna soovida head emadepäeva. Kui aus olla, siis ega ma seda püha nüüd mingiks väga suureks asjaks ei pea, et oleks üldse mingisuguseid kingitusi ja asju oodanud, aga kui eile sõbranna sünnalt koju jõudsin, olid lapsed (haha, kes üldse usuks, et kolm alla viiest last ise koristaks?) Kardo maja ära koristanud. Üheskoos olid nad ka keeksi küpsetanud, sest ma arr-rrrr-rrrmastan keeksi ja kolm kaarti kah valmis meisterdanud. Igalt lapselt ühe. Pisiasjad, aga nii armas.
Muuseas, kas te olete kunagi selle peale mõelnud, et kui meesterahvas on vähegi normaalne inimene, siis saab ta isana sellist ülistust, et hoia ja keela. Kui aga naine kõiki neid samu asju teeb, ei paista keegi sellest välja tegevat. Just seetõttu tahan ma täna kõikidele emadele öelda järgnevat:
- Küll sa oled hea ema! Saad aru, iga kord, kui beebil vaja oli, siis sa vahetasid ta mähkmeid!
- Küll sa oled hea ema! Sa teed neile alati süüa, kui neil kõht tühi on!
- Küll sa oled hea ema! Sa paned nad hommikuti riidesse ja viid täitsa ise lasteaeda.
- Küll sa oled hea ema! Kui mees tahab kuskile minna, siis sa hoiad lapsi ja ei helistagi mehele iga tunni aja tagant, et palun tule koju, keegi nutab/kakab/märatseb/laamendab.
- Küll sa oled hea ema! Kui su laps abi palub, siis sa aitad teda alati!
- Küll sa oled hea ema! Iga kord kui peab, viid ta arsti juurde kontrolli.
Tegelikult nali naljaks, aga nii see on, et tegelikult on lapse saamine ja ta elus hoidmine kohati üsna tüütu ja nõuab palju enesekontrolli ja kannatilikkust. Aga samal ajal… Samal ajal on sul kodus kõik see:
Ma poleks kunagi üldse arvanud, et ma tahaks ema olla. Veel vähem uskusin ma, et ma võiks HEA ema olla, sest nagu te kõik teate, on mu iseloomujoonte seas muuhulgas laiskus, vähene stressitaluvus ja allergia nutmisele ?♀️ Ega ma iga päev ennast parima emana ei tunne, ikka on mõnikord kahtluseuss sees, et äkki teised on oma lastele kuidagi paremad emad ja ma keeran nad oma oskamatusega täiesti pekki.
Aga siis vaatan neid – jooksevad ringi, naeravad, kallistavad, musitavad, hüppavad, jooksevad ja üks neist lobiseb kogu aeg nii palju, et vahepeal ei jõua pehmelt öeldes ära kuulata seda vadistamist. Siis jääb igatahes tunne, et nad on õnnelikud küll siin meiega ja minuga. Ja mis see elu mõte muud on, kui olla õnnelik ja armastatud ja seda nad on. Ja mina ka olen, seega ma soovitan soojalt seda emadusevärki kõigile, kes veel seda rada käima pole hakanud. See on super intensiivne, keeruline, täis süütunnet ja hirmusid. See paneb sind igapäevaselt muretsema ja see on kõige vastutusrikkam teekond, mida sa võtta saad. Aga see on lihtsalt selline hunnik armastust, mida pole võimalik kogeda, kui lapsi pole.
Ja nagu ma siis ütlesin, kui ma load sain, et kui ISEGI MINA sellega hakkama sain, saate teie ka. Et kui keegi mu lugejatest mõtleb, et ei tea, kas nad on lapse saamiseks piisavalt küpsed ja valmis, siis hehe, kui ISEGI MINA selle kõigiga hakkama saan, siis saate teie ka. Ootan põnevusega uusi emasid selle “emadusetiimiga” liituma, sest see on best tiim ever! Soovitan soojalt.
Hehe… Naljakas isegi mõelda. Mina ja ema. Kolme lapse ema. What nagu, millal see veel juhtus?
Pika jutu lõpuks mu äsjane vestlus Mariga. Reaalselt ma mäletan nii hästi, kui ma muretsesin, et miks ta ometi ei räägi ja MILLAL ta rääkima hakkab ja et mitte kunagi ma ei tüdineks ta jutust ära. Nüüd iga päev mõtlen, et hoia jumal, kus inimene alles jõuab vadrata ?
“Emme, sina oled väga tubli mees,”
-Aitäh, Mari, aga ma tegelikult ei ole mees. Issi on mees.
“Aaa, no siis sa oled tubli laps, sest vanaema on sinu emme ja sina olid ka kunagi tita.”
-Põhimõtteliselt küll.
“Kui mina suureks kasvan, siis mina saan seitse last ja sina tuled meile külla ja ütled “oi Mari, sa oled nii tubli, said seitse last” ja mina ütlen, et “ah mis sa nüüd, ma ei ole mees, issi on mees” Okei? Ja siis sa oled hästi vana.
-Okei, kui sa tahad, siis me võime nii teha küll.
“Aitäh emme, sa oled väga tubli mees….See tähendab…vanamutt!”
Älis
May 12, 2019Tubli Mari :D.
Ilusat emadepäeva sullegi!
Kats
May 12, 2019Päris hea loogika Maril 😉 kui mees ei ole, siis oled vanamutt 🙂
Aga selleeest kobe vanamutt 🙂
Head emadepäeva!
Heidi
May 12, 2019Sul on, mille üle õnnelik olla! Ilusat emadepäeva jätku!?
TYY
May 12, 2019Aitäh, sulle ka toredat emadepäeva.
Olen ikka saanud lillekese ja kaardi pojalt aga see esimene kord on imearmas pilt mu silme ees, mis iga aasta meenub. Kui mu kahe poolene tuli emadepäeval tuppa ja väikese trullaka rusika seest upitasid välja kollased paiselehed ja lapsuke rõõmsalt hõikamas Hemme tõin sulle lille! Vauwww! Ma sain ju aru et keegi teda aitas, sest kahene ei tea veel tähtpäevi ju. Ma tänan seda salapärast juhendajat, et mulle eluaegse mäestuse kinis.
Triinu
May 13, 2019Eilne kõige armsam ja pisarat sima toov hetk oli muidugi päris hommiku. Issi oli eelnevatel päevadel aidanud lastel kingid ilusti valmis seada ja ära pakkida ja peita. Hommiku tegi pannkoogid ta ka valmis, aga kuna tal oli emadepäeva hommikul võistlus, siis jõudis ta ennem ära minna kui lapsed üles ärkasid. Ärkasime siis me vaikselt. Sõime kooki ja kõik oli armas, korraga 5 aastane Sandra küsib kus issi on. Ütlesin, et võistlusele läks varakult. Siis ta jäi veidi mõttesse, aga jutustas edasi ja sõi. Siis pärast elutoas multasid vaadetes, küsis ta otse, et emme millal kingitused anda võib. Nagu mai saa, pisar tuleb sellele mõeldes siiamaani silma:D lapsed siis 5 ja 3 aastane:D
C.
May 14, 2019Ma ootan oma esimest last, tänaseks siis 21+5 ja äehhh ma olen juba praegu nii armastust ja heldimust täis kui mõtlen sellele väiksele tegelasele kõhus. Hirme on meeletult, kas ma saan hakkama, kas ma üldse oskan ema olla. Kõigil mu sõbrannadel on olnud tüdrukud ja neist ma vähegi midagi tean ja ma saan poja, kas ma oskan poega kasvatada 😀 sellised veidrad mõtted käivad vahepeal koos raseda hormoonidega, siis pisardan veits ja elan edasi :D:D
Aga sul on super äge pere, armsad lapsed ja väga tore ja toetav mees, 110% põhjust õnnelik olla 🙂