kingitused ja muu jutt

Ma alustan seda postitust teadaandega, et ma ei jõua ära oodata, millal ükskord need külmad ja kõledad ilmad tagasi tulevad, sest mul hakkab juba pea ringi käima sellest trippimisest 😀 Mitte et need kohad ise ei meeldiks, kus käinud oleme, aga laias laastus on juba selline tunne, et tahaks lihtsalt kodus passida ja mitte kui midagi teha. Olgu öeldud, et hetkel olen ma autos ja sõidan Hiiumaa poole. Mõtlesime sõbrannadega, et teeme sellise väikse tripikese omakeskis ja lähme vaatame Hausma asemel Tahkuna muud majutusasutused ka üle. Õnneks mina sõitma ei pea (ikka veel ei ole seda suurt sõitmistuhinat sees pärast peaaegu kolme aastat, kui võimalik, siis lasen alati kellegi teise rooli) ja saan rahus blogida. Pole selle jaoks ka nii ammu aega leidnud, et endal ka imelik.

Ma tegelikult tahtsin rääkida teemast, mis eelmise postituse all lahti koorus: kas kingitusi on imelik edasi kinkida? Ma sain enda üllatuseks teada, et enamik arvavad, et see mingi suuremat sorti patt või kuidagi ebaeetiline käitumine. Minu meelest on jumala normaalne, et kui mulle kingitakse midagi, mida ma ise ei kasuta (või mul juba nt olemas on), siis ei tohiks mingit probleemi sellest olla, kui ma selle kellelegi edasi kingin, kellel seda vaja on, või sellest rõõmu tunneks. Ainuke piinlik olukord oleks vist siis, kui sa kingitegijale endale kogemata selle kingi tagasi parseldad 😀

Üldse see eelmine teema ja selle kommentaarid näitasid minu meelest hästi, et tegelikult ongi inimeste arvamused ja maitsed väga erinevad. Seetõtturõhutasin ise ka, et see on ainult minu enda tagasihoidlik arvamus ühe või teise kohta. Ma usun, et ka mulle endale meeldivad mõned asjad, mida mõni teine iial ei tahaks oma kingikotist leida. Näiteks küünlaid võib mulle alati koju tassida ja võtan need enam kui hea meelega vastu. Samas mingusugused söödavad kinkekorvid jäävad mul alati kuskile vedelema, eriti kui need mingi ökokraam on. Sry, aga enamik nendest maheampsudest ja muudest “kommidest” maitsevad nagu papitükk. Ja ole nii tervislik kui tahad, ma seda süüa ikka ei soovi, kui just nälg silmanägemist ära võtma ei kipu.

Aga okei, mis ma enam ikka edasi jauran, hakkan jälle suure hooga puhkama. Kui kunagi jälle siia jõuan, siis räägin teile nendest imelistest laenupakkumistest, mida pangad mulle teinud on, haha. See on USKUMATU, kui seinast seina need on. Ma võin etteruttavalt öelda, et suurima ja väiksema pakkumise vahe on SADA KAKSKÜMMEND TUHAT euri 😀 Ometi on mu sissetulekud jne igal pool samad, mul pole laenukohustusi, ega liisinguid jne. Aga sellest juba järgmises episoodis, kus saame lisaks teada ka, kas Cassandra jäi lõplikult pimedaks ja kas Hulio ema kukkus trepist ise alla, või oli seal kellegi teise kuri käsi mängus. Stay tuned!

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

13 Comments
  • K
    June 28, 2021

    Olen kinkinud/ära andnud edasi asju, mis kasutust pole leidnud. Kas nad peaksid siis mul lihtsalt kodus vedelema? ?

    • Mallu
      June 28, 2021

      No ma mõtlen sama, et mis tast seal tolku on, kui kuskil sahtlis vedeleb elu aeg 😀

  • Maris
    June 28, 2021

    Minu arust jumala ok kingitusi edasi anda. Kuidas keegi.

  • Tt
    June 28, 2021

    Minu arvates väga okei kinkida asju edasi. Minul kinkides on täitsa savi mida sellega edasi tehakse. See muidugi ei tähenda, et kingib ka suva jura aga lihtsalt kui mingil põhjusel olen mööda pannud siis Issand jumal, kinkigu sellele kellele rohkem ära kulub!
    Ma olen ise kinkinud edasi spordiklubi kinkekaardi kuna see asus mu kodust väga kaugel ning rasedana polnud trenni kuhu minna aga selleks ajaks kui trenni saaksin, oleks aegunud ka.
    Mu ema on usin kommikarpide edasi kinkija. Ise ta neid ei tarbi….aga teistele muudkui kingib. Meile ka alati toob kuigi me samuti ei söö neid. Ainus mida sööme on Rafaello. Need n-ö odavad kuradi kommikarbid olen viinud Toidupanga kogumiskohta, kindlasti on neid kes tänulikud sööjad.

    • Tuvi
      June 28, 2021

      Imelikud kommid viin ma kontorisse, seal süüakse peaaegu kõik ära.

  • Marii Varik
    June 28, 2021

    Ma endale kingitud asja päris edasi ei kingiks aga lihtsalt nii sama olen küll kellegile andnud. Et äkki tahad saada, mulle kingiti aga ise ei kasuta??

    • Mallu
      June 28, 2021

      Nojah, ma tegelt mõtlesingi edasi andmist, see ongi pmst kinkimine ju

  • M.
    June 28, 2021

    Minule õpetas ema alati, et kingitusi pole viisakas edasi kinkida ja mul oli mind blown kui täiskasvanuna avastasin, et see jumal okei ju ? taaskasutus jne, miks ma peaksin mingit kola kodus hoidma kui keegi teine saaks sellest rõõmu tunda? Ja ega see kinkija ei tule ju kontrollima, et näita nüüd ette kus mu kingitud asjad on. Enivei, olen edasi kinkimise poolt ja mõttetu träni kinkimise vastu. Kui midagi kinkida ei oska, siis ära parem kingi midagi või kinkekaart ?

    • T.
      June 28, 2021

      Kusjuures minult on küll tihti küsitud, et mis ma selle kinkekaardi eest endale soetasin, mis too inimene mulle kinkis 😀 😀 Õnneks olin tol hetkel tõesti midagi ostnud, aga mingeid piletilevi ja apollo ja selliseid võiks ju süümepiinadeta edasi kinkida..

  • Irma
    June 28, 2021

    Mul on laste garderoobis isegi eraldi sahtel selleks, et sinna koguda topelt saadud kingitused ja siis vajadusel on sealt hea vōtta kinkimiseks. Üks vilede ja tuledega auto ootab ka, et teine poeg suuremaks kasvab ja saab endale sünnipäevaks selle. Esimene laps said neid jōuludeks kaks tk ja poodi tookord tagstada ei olnud vōimalik. Väga mōistlik ju?! 🙂

  • T
    June 28, 2021

    Mina saan teoorias ju aru, et mõistlik edasi kinkida, taaskasutus jne. Ja miks kodus träni koguda ja kõik muu. Lihtsalt see kodune kasvatus on ilmselt NIIIII tugev olnud, et siiamaani enamasti ma ei suuda kingitud asja edasi kinkida.
    Noh, õnneks ma ei ole edukas suunamudija, kellele lademetes asju saadetakse 😀 (palun mitte solvuda, see pigem huumoriga mõeldud). Kui oleks, siis ma vist peaks kuhugi teraapiasse minema ja ennast ületama hakkama ikka, sest koju ei mahuks asjad ära 😀
    Perega oleme õnneks saanud nii, et suuremad/kallimad kingid ikka lepitakse kokku – uuritakse, mida vaja võiks minna ja klapitakse siis mitme peale mingi vajalik asi, selle asemel, et hulgi mingeid pudinaid tuua. Sõpruskonnaga samamoodi, et enne uuritakse, mida võiks vaja olla või tehakse kinkekaart (seda küll viimases hädas, mina olen oma kinkekaartide-vastasust vist aastate jooksul kõigile suutnud piisavalt kuulutada juba 😀 Et kui mitte midagi ei oska kinkida, siis ärge kinkigegi midagi, aga kinkekaarti ärge ka tooge).
    Edasi olen andnud näiteks kommikarpe vms, mis näiteks mõni tuttav abi eest tänutäheks on toonud – sest noh, me enamasti ei söö kommi/šokolaadi ja siis on vahepeal ikka tekkinud mingid sürrid olukorrad, kus kapp kommi täis ja lõpuks aegub ära, sest keegi ei söö.

  • D
    June 28, 2021

    Kingin kingitusi edasi küll, seda enam, kui sarnane asi olemas või tõesti mingil põhjusel ise kasutada ei saa.
    Kirjatükis kõnetas mind hoopis enam öko-mökonduses pettumise noot. Sooviks saata mõned pakikesed proovimiseks. Magusaga tegu ei ole, reisile ülimalt mugav kiireks ampsuks kaasa võtta aga küll. Sigahea on ka ja lastele meeldib väga ?

  • P.
    June 28, 2021

    Pff… see ‘ei tohi edasi kinkida’ on ju jumala lambikas kellegi välja mõeldud……. “reegel”. Mu meelest on üleüldse see igasugune kingituste tegemine peavalu. Okei, saan aru, et lastele meeldib kinke saada jne. Aga mulle kui täiskasvanule käib täiega närvidele, kui siit-sealt tuleb mingeid kingitusi umbes et.. ma mõtlesin, et sulle vb meeldiks. Kes tahab kingituses osaleda, rääkigu mehega läbi, sest küll ta juba teab, mida ning ta on ka ainus inimene, kellelt kingi saamise vastu pole mul midagi. Teistele ka midagi kinkida ei taipa. Kes niiväga tahab, siis tulgu lihtsalt külla, vein ja suupisted kaasas. Või kinkigu kommikarp vms. Ikka keegi ära sööb ju.. Haha. Kuigi. Mul kunagi oli kolleegidel kõigil sünnipäevad kevadsuvel ja kombeks oligi kinkida kommikarp. Kuskil augustikuus üks ütles, et raudselt nii mõnedki karbid juba ringlevad:D A samas.. no miks ka mitte siis, onju… Kui ikka igalt kollegilt saad karbi, siis kes neid jaksab nii ruttu ära süüa? Vabalt võib neid uuele ringile lasta. Või on tohutult mõttekas minna poodi ja osta veel üks kommikarp. Kinkimiseks. Omal kapis ladu ootamas… Pff. 😀