mõistus (ega tissidki) pole enda teha

Mina teilt Instas küsimas, kas ma peaks tuka lõikama.

Kõik:

Ma küsimas oma sõpradelt, kas ma peaks tuka lõikama.

Sõbrad:

Mina küsimas Kardolt, kas ma peaks tuka lõikama.

Kardo:

Ja mida mina teen? Loomulikult lõikan endale tuka, mis nägi salongist lahkudes mega ilus välja ja täna hommikuks selline, et ma meenutan umbes 19 aastast vene noormeest. Täiuslikuks teisikuks olemisest on puudu ainult hõre vunts.

Et olukord veel parem oleks ja et ma ikka full on meesterahvast meenutaks, otsustas taevaisa, et kuule… Sa ju ei imeta enam, võtan nüüd su tissid ära, baiiiiii! Ja nii ta ka tegi. Neli aastat sain neid nautida, alates sellest hetkest, kui ma Lendet ootama jäin kuni praeguseni oli mul ikka korralik… riiul. Aga nüüd on nad selllised tühjad ja.. ilmselt mingi -A korv. Ja mulle tundub, et see juhtus PÄEVADEGA! Seega kõik mu rinnahoidjad on mulle väiksed, ma näen välja nagu mees ja paksem ka, sest enne olid tissid vähemalt kõhust ees.

Üldse oli päev läbi nii kehv tuju, et läbi suure häda ronisin veel õhtul trenni, kuigi ÜLDSE ei viitsinud ja lootsin, et “peale trenni on ikka hea tuju”. Ütleme nii, et ei ole. Ainult jalad ja tagumik valutavad, aga tuju on sama.

Ma enne mõtlesin kogu aeg, et mina küll endale kunsttisse ei panna, aga nüüd mõtlen, et huvitav, kas seda järtsuga saab teha v ? Samas alati on võimalus, et ma lähen kliinikusse ja nad on nagu: “Vabandage Vadim, aga meestele me seda teenust ei paku.”.