elu update
Oi, kuidas ma eile ikka veel enesehaletsuses ringi rullisin. Kõik tundus nii võimatu ja nii … raske. Tobe kurta, sest tegelikult on ju maailmas küll ja veel inimesi, kelle elu on PÄRISELT raske ja ma ei tohiks sekunditki viriseda, aga mis sa ära teed, kui kiun pressib igast august välja.
Õnneks sain ma vannitoa tegemisele parema pakkumise kui see 2500. Mulle meenus, et see sama remondimees, kes lastetoa ja elutoa tegi, oskab ju ilmselt ka vannitubasid teha, seega võtsin temaga ühendust ja ta ütles, et saab juba uuel nädalal alustada.
Ma enam-vähem keevitasin peas mingisuguse kujutuse endale kokku, milline see vannituba olla võiks ja nüüd otsin mööda netti, et kust ma enda kujutust parema hinnaga leida võiks. Ma varsti näitan teile ka, et mis mõtted mul on.
Kuna vannitoa remont on ilmselt üsnagi ebameeldiv, siis otsustasime eest ära kebida. Sõbranna soovitas täiega Roosta puhkemaja, aga seal oli saunaga ja mullivanniga maja juba bronnis ja seega panin facebooki küsimuse üles, et mis puhkemaju veel soovitatakse. Ma isegi ei teadnud, et neid nii palju ägedaid on, aga on täiega! Valisime siis välja, et meie lähme Tindioru tallu.
Polegi kunagi sinna vaatetorni sattunud, nüüd on hea võimalus lastega loodusesse saada ja ringi trippida. Näiteks täna jalutasime lausa 10 kilomeetrit ja ma pean ütlema, et kaalunumber on kah liikuma hakanud. Loomulikult ei suuda ma seda “kord nädalas” kaalumist teha, sest ma tahan iga hommik näha, kas see eile kulutatud aeg ja kaalumine ikka “töötas” haha. Ma praegu mõtlen, et peaks mõõdulindiga ka mõõtma üle ennast, aga ma ei viitsi otsida, kus see lindirajakas on. Aga motiveeriv on küll, kui nii vähese vaevaga kaal ikka langeda suvatseb. Nüüd raudselt sõnun ära ja homme kaalun 10 kilo rohkem…
Igatahes vannitoa remont saab tehtud, vb saan isegi neerud alles jätta ja lisaks sellele saame perega kaunisse kohta puhkama minna. Selles suhtes, et eriti idekas oleks muidugi see, kui saaks nii teha, et lähme ära ja tagasi tulles ootaks meid juba uus vannituba, aga nii kaua me siiski ka ära olla ei viitsi. Ja et ei saaks öelda, et ise MIDAGI ei teinud, siis homme proovime plaate välja peksta ise, tundub selline mõnus stressi maandaja, haha.
Üldse on error sees, kodu on jälle nii sassis (jeesus, kas ma muust ka räägin, kui oma sassis kodust v?) ja täiega on selline tunne sees, et kui ma iga päev 2h kulutan jalutamisele, siis muu elu jääb elamata või toad koristamata vms. VÕI ma otsin lihtsalt juba vabandusi, miks mitte jalutada ?
Igatahes aitäh kõikidele, kes eile mu ranti kuulasid ja kaasa vingusid. Selliseid päevi on ka vaja ja eks alati on homme parem päev. Va need korrad, kui ei ole. Issand, ma pean teile lõpetuseks mega kurva stoori rääkima. Nimelt vaadake insta siiani arvab, et mulle meeldivad igasugused kurvad ja haiged lapsed ja nüüd ma leidsin ühe usa naise, kelle kaheaastasel lapsel kadus korraga tasakaal ära, läksid arstile ja seal selgus, et lapsel mega agresiivne ajuvähk vms, mille ellujäämisprotsent on NULL, seega ta saadeti pmst koju surema. Ja päevade jooksul on ta kaotanud pmst kõne ja kõndimisvõime ja … see tundub nii õudne ja kohutav, et palun minge kallistage kõik KOHE NÜÜD oma lapsi. KOHEMAID! Ja mõelge sellele perele siis, kui enda lapsed sigadusi kokku keeravad ja kisavad ja märatsevad ja laamendavad. See on lihtsalt niii õudne, et maailmas selliseid asjad toimuvad ja siis olen mina, kes nutab ja halab, et oi oi kallis on vannitoaremonti teha ja alla tahaks võtta, niu niu.
Persse, pean ikka endal selle perspektiivi paika panema. Tegelikult on ju kõik fine. Enamgi veel kui fine.
Et siis jah, sellised lood. Püsige muhedad.
Aga kui rantida tahate, siis palun väga, 10 asja, mis mind max närvi ajavad: