kogu tõde minust ja võõrastest meestest baarides

Jumala haud, ei saa mina hommikul silma ka avada, kui juba on postkast täis Õhtulehe linke, kus paljastatakse brutaalselt (koos fotodega!) minu kõik need miljonid võõraste meestega flirtimised, mis ma suutsin reedel korda saata ????. Ma isegi ei oska selle peale eriti midagi kosta, kui ainult naerda.

Ma siis viin teid lähemalt enda reedega kurssi, sest kõiki kindlasti raudselt huvitab. Me läksime Andra ja Mardiga Mannasse väikest mulli jooma. Mõne aja pärast tuli suht meie kõrvallauda istuma seltskond tüdrukuid, kellest üks on Õhtulehe ajakirjanik Merilin Lutsar. Ma isegi veel korraks mõtlesin talle naljaga ütlema minna, et ma loodan, et sa üks nendest pervertidest pole, kes enda vabal päeval teisi pildistama kukub, aga siis mõtlesin, et mis ma ikka hakkan. Ega ma seal midagi nii väljakutsuvat nagunii tegema ei hakka, et mind pildistada tarvis oleks.

Tegelikult ma olen vist teile enne ka rääkinud, et mina ja flirtimine käime kokku nagu muruniiduk ja top crop. Ehk siis ma olen terve elu nii suutnud ringi sahistada, et mul pole õrna aimugi, kui keegi minuga flirdib ja kui mina seda teha üritan, siis jään ma täiesti vait ja tõmban lukku ära, sest ma ei saa aru, mida ma ütlema peaksin 😀 Seega ma võin teile garanteerida, et mina kohe kindlasti flirtimise peal väljas ei olnud, vastasel juhul oleks Merilin teinud minust pildi, kus ma tuima nägoga seina vahin vms.

Olukord oli hoopis selline, et see meediasse paisatud vaene härrasmees oli ühe neiuga koos samas seltskonnas, kellega ma hakkasin vetsu järjekorras juttu puhuma. Oleks keegi seal pilti teinud, oleks palju mahlasema artikli saanud. No näiteks “Kas tõesti muutis orientatsiooni? Mallukas flirtis kauni blondiga!” vms. Ja pärast tegime me tema laudkonnaga ühe shoti, kui see mees otsustas mulle näidata, kuidas “valsi tantsimine käib”. Ma olen kindel, et need paar sammu, mis me seal koperdasime ei olnud kindlasti valss, aga selles suhtes õnneks ma just tühistasin need plaanid enivei ära, kus kavatsesin rahvusvahelisele võistlustantsu MM’ile minna.

Et siis ma usun, et ka kõrvalt vaadates oli üsna sama vaatenurk olemas, et rääkisime paar sõna juttu, “tegime kaks tantsusammu” ja mina läksin oma sõprade juurde tagasi, muud miskit. See ajakirjanik nägi seda ju 100% ise ka, aga aiii, tahaks ikka salaja pilti teha. Jumala eest, ma olen ausalt nii sõbralik inimene, et ta oleks võinud mul paluda vähemalt pildil kena ollla, ma oleks 10/10st vastu tulnud ???? Ja see on nii naljakas, et ma üldse peaksin sellist asja seletama, sest teoorias võiksin ma ju ka vabalt ringi flirtida, kihluda, abielluda ja lapsigi saada – vaba maa. Aga selle asemel peaksin ma kogu aeg paaniliselt ringi vaatama, et kas keegi mind äkki pildistab.

Ma olen viimaste aastate jooksul nii vähe väljas käinud, et tõepoolest see veidi tekitab imeliku tunde, sest …kas see on nüüd mingi thing v? Mul on automaatselt selline tunne sees, nagu ma oleks midagi “valesti” teinud ja nüüd mind on sellest hirmsast teost paljastatud või miskit. Kuigi ma tegelikkuses käisin sõpradega väljas, jõime paar pudelit mulli ja vihtusime tantsu. Kujutate ette, mingi ime läbi otsustasime me veel Andraga KLUBISSE edasi minna, kus me olime konkreetselt viimase lauluni välja. Tantsu sai vihutud nii kõvasti, et ma ei saanud veel eile enda kaela liigutada ja sääremarjad olid nii hellad, nagu ma oleks ainult sina piirkonda peksa saanud.

Ja teate mis v? Mul oli ausalt nii tore õhtu ja hommik. Ma suutsin isegi kuidagi nii hakkama saada, et alkoholiga pidasime inimlikku piiri, jõime ikka vett vahele, suhtlesin hästi paljude inimestega ja vahelduse mõttes oli selline väljas käimine lausa hädavajalik. Nii et palju ilusam artikkel oleks olnud, et Mallukas pani uue ja vanade sõpradega hea peo maha, aga vot nendega miskipärast ei viitsitud pildistada, kuigi ta istus ju seal samas ????.