bsh hagi mulle

April 30, 2025

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Lubja 4, 10115 Tallinn

Hageja:
Lepinguline esindaja:

Kostja:

31. märts 2025

Brigitte Susanne Hunt

Isikukood: 666

Vandeadvokaat Mihkel Gaver

Advokaadibüroo GAVER Turu 2, 51004 Tartu
Tel: +372 507 0011 E-post: mihkel@gaver.ee

Mallu Mariann Treimann

Isikukood: 49002204228
Nelgi tn 37, Tallinn 11211
E-post: marianntreimann@gmail.com

HAGIAVALDUS
mittevaralise kahju hüvitamise, viivise ja rikkumise lõpetamise nõudes

RESOLUTSIOON:

Palun rahuldada hagi.
Palun mõista Mallu Mariann Treimannilt Brigitte Susanne Hundi kasuks väljaebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitis kohtu
õiglasel äranägemisel.
Palun mõista Mallu Mariann Treimannilt Brigitte Susanne Hundi kasuks välja viivisVÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi välja mõistetud hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni.
Palun kohustada Mallu Mariann Treimanni lõpetama ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ning eemaldama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, veebiaadressil mallukas.eu asuvatest blogi artiklitest pealkirjadega „külakrooniku reportaažid“, „eks ma pean ka siis aus olema“, „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“, „ma otsustasin, et ma enam ei viitsi“ ja „BSH alluv täidab kohust“ järgmised ebakohased väärtushinnangud:
1. 4.1. „/…/ Selles suhtes, et ajas asja ära – tõestas jälle, kui segopää see BSH on“;
2. 4.2. „/…/ Siis võib ainult oletada, mis psühhoga igapäevaelus tegemist on /…/“;
3. 4.3. „ /…/ Uskuge mind, kui ei kaasneks, siis ikka tekiks aeg-ajalt tuju selle külahulluüle väike nalts teha.“
4. 4.4. „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“;
5. 4.5. „/…/ aga kuna see Eesti esiskiso jälle mässab /…/“
6. 4.6. „/…/ Ja kuna Kristina selle esisegasega ei viitsi suhelda /…/““

Advokaadibüroo GAVER | Turu 2, Tartu 51004 | +372 507 0011 | info@gaver.ee | www.gaver.ee

4.7. „ /…/ Ja vabandame – ALATI Kristina ei maksnud, mõnikord kraapis see rott ikka oma rahakoti ka välja“
4.8. „/…/Reaalselt vaataks nagu mingit ebastabiilset deemonit.“
4.9. „/…/ Pull oli küll külanarri üle natukene naerda, kui narr ise nalja teha tahtis, aga ma ei VIITSI enam. /…/ aga muus osas on mu soov, et selle klouni vastik japahatahtlik moll mulle enam kuskilt vastu ei vaataks.“
4.10. „/…/Mõlemadsellisedvõltsid,vihajavastikusttäisinimesed,keshoolivadainultsellest, millised nad (ja teised) välja näevad, Sisu sama palju, kui perseussil
pensionifondi.“
4.11. „ /…/ kus ta nagu viis päeva methi teinud kräkkar mingile loole kaasa lauldaüritab ja sitahaisunägu teeb.“

Palun määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud MalluMariann Treimanni kanda.
Palun mõista Mallu Mariann Treimannilt Brigitte Susanne Hundi kasuks välja viivismenetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

I. ASJAS TÄHTSUST OMAVAD ASJAOLUD

Mallu Mariann Treimann (edaspidi: kostja) on avalikkusele tuntud blogija ja suunamudijana, kestegutseb pseudonüümi Mallukas alt. Kostja peab ka samanimelist blogi veebiaadressil mallukas.eu (edaspidi: blogi), millele on võimalik pääseda ligi igaühel, kes ostab artikli või blogi tellimuse. Teisisõnu peab kostja blogi selleks, et teenida selle pealt tulu. Seejuures on üldsusele teada, et blogi pidamine ja seal artiklite avaldamine on kostja peamiseks sissetulekuallikaks, s.o blogimine ja artiklite avaldamine on sisuliselt töö, mille eest kostja enesele enda ettevõtte alt ka palka maksab. Seda, et kostja jaoks on blogis artiklite avaldamine tulutoovaks tegevuseks, on kostja ka ise meedias maininud – nii näiteks on kostja avalikult öelnud, et ainuüksi blogi püsitellijate pealt teenib tema ettevõte igakuiselt ligikaudu 21 000 eurot, millele lisanduvad veel üksikult ostetud artiklite summad1. Seega ei ole kahtlust selles, et kostja huvides on müüa võimalikult palju artikleid, kuivõrd artiklite ostust sõltub ka kostja sissetulek.
Märkimisväärne on, et kostjat peetakse avalikkuses üheks kõige populaarsemaks kui ka intrigeerivamaks, mõjukaimaks ning üheks tuntumaiks blogijaks ning üheks võimsamaks suunamudijaks2. Kahtlust ei ole selles, et kostja näol on tegemist isikuga, kelle kirjutatud artikleid loetakse ning keda jälgitakse sotsiaalmeedias paljude inimeste poolt.
Enese poolt peetavas blogis on kostja avaldanud ka mitmeid hagejat puudutavaid artikleid, mis kahjustavad aga hageja au ja head nime. Seejuures on artiklite avaldamine ja hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute andmine olnud kasumlik kostjale, kuivõrd hagejatega seotud

1 Õhtuleht. Pole paha! Mõjukaim blogija Mallukas vihjas, kui palju ta teenib ning mille jaoks raha kogub: ma ei taha jätta kröösuse muljet, 13. mai 2024. – https://www.ohtuleht.ee/melu/1106791/pole-paha-mojukaim-blogija-mallukas-vihjas- kui-palju-ta-teenib-ning-mille-jaoks-raha-kogub-ma-ei-taha-jatta-kroosuse-muljet (10. märts 2025).
2 Õhtuleht (viide 1); Buduaar. Paljastatud: loe, kui palju mallukas oma blogiga iga kuu raha teenib, 5. juuni 2017. –https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/paljastatud-loe-kui-palju-mallukas-oma-blogiga-iga-kuu-raha-teenib/ (10. märts 2025); Ärileht. Äraütlemata hästi tasuv amet. Mallukas teenib blogimisega aina suuremat tulu, 4. juuli 2024. – https://arileht.delfi.ee/artikkel/120305161/arautlemata-hasti-tasuv-amet-mallukas-teenib-blogimisega-aina-suuremat- tulu (10. märts 2025); TV3. Palju või vähe? Mallukas avalikustas täpse numbri, kui palju ta blogi pealt raha teenib, 15. mai 2024. – https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/kolmekas/palju-voi-vahe-mallukas-avalikustas-tapse-numbri-kui-palju-ta- blogi-pealt-raha-teenib/ (10. märts 2025).

artiklite eest on kostja teeninud märkimisväärset tulu. Kostja on ka ise avalikkuses tõdenud, et hagejat puudutavad artiklid on toonud talle märkimisväärselt tulu – nii on kostja nentinud, et on hagejaga seotud artikli avaldamisega teeninud ligikaudu 10 000 eurot3. Seega on kostja hageja isiklike õiguste rikkumisega edendanud oma äritegevust ning teeninud selle pealt tulu.

Blogis ilmus 2. veebruaril 2024 artikkel pealkirjaga „külakrooniku reportaažid“ (vt lisa 5), milles on kajastatud hageja ja tema sõbranna omavahelise suhtluse lõppemist. Seejuures on kõnealuses artiklis hageja kohta avaldatud alljärgnevad väited:
1. 4.1. „Selles suhtes, et ajas asja ära – tõestas jälle, kui segopää see BSH on.“
2. 4.2. „Arvestades, et BSH ise on oma storydes irvitavalt jaganud ülekande kuvatõmmist tekstiga a la et “Ütlesin Hannale sitasti, aga kandsin talle 50€ ja nüüd on fine!” Siis võib ainult oletada, mis psühhoga igapäevaelus tegemist on ja mis huvitavaid viise ta enda “parimate sõbrannade” alandamiseks välja on mõelnud“
Blogis ilmus 22. veebruaril 2024 artikkel pealkirjaga „Eks ma pean ka siis aus olema“ (vt lisa 6), milles kostja on enese mõttes seoses ettevõtjaks olemisega sidunud hageja poolt väljaöelduga. Seejuures on kõnealuses artiklis hageja kohta avaldatud alljärgnevad väited:

5.1. „Samas ma saan aru, et BSH on veendunud, et ega ma muidu ju tema üle nalja viskaks ja temast

räägiks, kui et siin PEAB olema midagi muud taga, kui lihtsalt see, et …I don’t give a fuck ta ähvardustest ja minu meelest on ta lihtsalt jube naeruväärne inimene. See, et sellega raha kaasneb on täiesti 100% boonus. Uskuge mind, kui ei kaasneks, siis ikka tekiks aeg-ajalt tuju selle külahullu üle väike nalts teha.“

Blogis ilmus 26. veebruaril 2024 artikkel pealkirjaga „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“ (vt lisa 7), milles on räägitud sellest, kuidas kolmas isik sõitis hageja autoga vastu posti selliselt, et autole tekkisid kriimud. Juba artikli pealkirjas on avaldatud hageja kohta väide sisuga „Eesti esivaletaja seiklused“ ning seejuures on artiklis hageja kohta avaldatud veel ka alljärgnevad väited:
1. 6.1. „Jumala haud, mul oli täna kindel plaan pediküüris oma sünnast blogida, aga kuna see Eesti esiskiso jälle mässab, siis tulen Kristinale vastu ja räägin teile sellle loo ära, kuidas Kristina on nahhaalist huligaan, kes teiste autosid lõhub ja selle eest maksma keeldub.“
2. 6.2. „See oli siis viimane kiri, mida Kristina tuimalt ignos, saadetud 11.02. Ja kuna Kristina selle esisegasega ei viitsi suhelda, siis ilmselt see ajas prõua jube närvi ja järgmine samm on kisada: “advokaadid!”.
3. 6.3. „Kristina on nende kahe seast alati olnud see, kes BSH eest igal pool maksab ja välja teeb „ /…/ „Ja vabandame – ALATI Kristina ei maksnud, mõnikord kraapis see rott ikka oma rahakoti ka välja“
Blogis ilmus 7. märtsil 2024 artikkel pealkirjaga „Ma otsustasin, et ma enam ei viitsi“ (vt lisa 8), milles kostja on taaskordselt andnud hinnanguid hageja osas. Seejuures on kõnealuses artiklis hageja kohta avaldatud alljärgnevad väited:
1. 7.1. „Mitte tööst või lastest või sõpradest, aga sellest kuradi BSHst. /…/…Ma ütlen ausalt, et see temahullupilk, jube naer ja miimika on mulle ajaga nii vastikuks muutunud. Reaalselt vaataks nagu mingit
  ebastabiilset deemont.“
2. 7.2. „Pull oli küll külanarri üle natukene naerda, kui narr ise nalja teha tahtis, aga ma ei VIITSI enam./…/ Selles suhtes, et kui ma kunagi oma kaasused kätte saan, siis ega ma seda teile ometi jagamata jäta, aga muus osas on mu soov, et selle klouni vastik ja pahatahtlik moll mulle enam kuskilt vastu ei vaataks.“

3 TV3. (viide 2).

Blogis ilmus 26. juunil 2024 artikkel pealkirjaga „BSH alluv täidab kohust!“ (vt lisa 9), milles kostja on avaldanud omapoolse arvamuse hageja kohta ilmunud saatest. Seejuures on kõnealuses artiklis hageja kohta avaldatud alljärgnevad väited:
1. 8.1. „Ma ütlen ausalt, et siin raamatut kirjutades ma näen oma eksil ja BSHl nii palju sarnasusi. Mõlemadsellised võltsid, viha ja vastikust täis inimesed, kes hoolivad ainult sellest, millised nad (ja teised) välja
  näevad, Sisu sama palju, kui perseussil pensionifondi.“
2. 8.2. „Ning kui saatest väheks jääb, siis ülepäeva pakub proua BSH ka oma storydes contenti, kus ta naguviis päeva methi teinud kräkkar mingile loole kaasa laulda üritab ja sitahasunägu teeb.“
Lisaks sellele, et kostja on avaldanud blogis hulgaliselt artikleid, milles on hageja au ja head nime teotanud, on kostja väärtushinnanguid hageja kohta avaldanud ka sotsiaalmeedia platvormil Instagram. Kostja tegutseb Instagramis kasutajanime „Mallukaz“ alt ning tal on 10. märtsi 2025 seisuga ligikaudu 69 600 jälgijat (vt lisa 10). Kostja on enese sotsiaalmeedias avaldanud järgmisehageja kohta käivad story-d4:
1. 9.1. Kostja on avaldanud 27. juulil 2024 Instagramis story sisuga: „Istume siin kambaga ja kuulamePVH storysid sellest, kuidas ta lõpetas oma isaga suhtlemise, sest inimene julges talt raha küsida. /…/Saatke keegi mulle PVH isa konto nr; ma veitsaga saan ikka aidata kui ta oma laps seda põhimõtteliselt valeks peab“ (vt lisa 11).
2. 9.2. Kostja on avaldanud 31. juulil 2024 Instagramis story sisuga: „1. Pvh pole mu seltskonnas iial olnudki“ (vt lisa 12, lk 5).
Kostja on seega avaldanud nii hagejat puudutavaid artikleid enese blogis kui ka story-sid sotsiaalmeediaplatvormil Instagram. Kostja poolt kasutatud kõneviis on olnud seejuures hageja au ja head nime teotav.
Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on kahjustanud tema isiklikke õigusi, st teotanud hageja au ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.

II. EBAKOHASTE VÄÄRTUSHINNANGUTE AVALDAMINE

Kostja on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja au. VÕS§ 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Au teotavate väärtushinnangute avaldamine saab olla õigusvastane ka siis, kui need käivad kannatanu kohta kaudselt. Au näol on tegemist isikliku õigusega, mille sisuks on isiku maine ning au teotamine tähendab seega isiku maine kahjustamist. Väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist ning väärtushinnangu, s.o arvamuse avaldajaks saab lugeda nii artikli autorit kui ka väljaande omanikku.5 Käesoleval juhul on kostja avaldanud hageja kohta viimase au teotavaid arvamusi enese blogis veebiaadressil mallukas.eu kui ka Instagrami platvormil. Blogis avaldatud artiklitest nähtub artikli autorina Mallu, mis on kostja üks eesnimedest, mistõttu ei ole kahtlust selles, et artikli autoriks on just kostja. Samuti on kostja avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid Instagramis kasutajanime „Mallukaz“ alt, ent ka selles osas nähtub sotsiaalmeediast, et kõnesoleva konto haldajaks ja omanikuks on just nimelt kostja (vt lisa 10). Kuivõrd kostja on olnud avaldatud artiklite autoriks, on olnud blogi kui

4 Sotsiaalmeediaplatvormis Instagram isiku poolt enese profiilil avaldatav lühike video või foto, mis kaob 24 tunni pärast peale avaldamist.
5 Tampuu, T., Käerdi, M. VÕS § 1046/3.2-3.3. Võlaõigusseadus IV. Komm vlj. Tallinn: Juura 2020; TlnRnKo 2-17-9739, p 38.

väljaande haldaja/omanik ning ka Instagrami konto „Mallukaz“ haldaja ja omanik, ei ole kahtlust selles, et kostja on andmete avaldajaks võlaõigusseaduse mõttes. Seega on kostja hageja mainet kahjustavate väärtushinnangute avaldajaks.

Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Üks ja sama avaldus võib sisaldada isiku kohta nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Ka üksainus avaldatud faktiväide võib samaaegselt sisaldada väärtushinnangut ning väärtushinnang võib sisaldada kaudseid faktiväiteid.6
Selleks et isiku kohta mingi väärtushinnangu avaldamine lugeda õigusvastaseks, peab olema tõendatud, et see väärtushinnang on isiku mainet kahjustav, st tema au teotav. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui avaldaja oli kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist; samuti võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Näiteks on eeldatavasti ebakohaseks tegevuseks isiku avalikkuse ees sõimamine. Isiku au teotava väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud samuti sellest, et tõeste asjaolude alusel kujundatud arvamus on oma sisult põhjendamatult negatiivne.7
Eeltoodust tulenevalt on kostja avaldanud hageja kohta veebiportaalis mallukas.eu mh alljärgnevad ebakohased väärtushinnangud, mis teotavad hageja au ja on õigusvastased alljärgnevatel põhjendustel:
16.1. Artiklis pealkirjaga „Külakrooniku reportaažid“ on avaldatud (vt lisa 5): „Selles suhtes, et ajasasja ära – tõestas jälle, kui segopää see BSH on.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Avaldatud hinnang on ebakohane, kuivõrd kutsub üles negatiivset suhtumist hagejasse – seejuures on üldsusele teada, et tähekombinatsioon BSH viitabki hagejale ehk Brigitte Susanne Hundile, s.o tegemist on hageja nimetähtedest koosneva lühendiga. Väärtushinnang tekitab mõistlikus lugejas arusaama, et hageja ei ole täie mõistuse juures ning ta on n-ö peast segi. Väljend „segopää“ on kõnekeelne versioon väljendist „peast segi“, mis Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab kohtlane, põrunud. Seejuures kohtlane tähendab Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt lihtsameelne või pisut napakas. Seega on kostja väidet avaldades viidanud hagejale kui lihtsameelsele või napakale ning seejuures on nimetatud väljendil Eesti kultuuriruumis halvustav tähendus. Ka kohtupraktikas on leitud, et väljendil „peast soe“ võib olla alandav iseloom, kui mõistlik inimene seda sellisena võtab ning seejuures tuleb väljendi ebakohasuse hindamisel arvestada konteksti ning seda,

6 Tampuu, T., Käerdi, M. VÕS § 1046/3.3. 7 Tampuu, T., Käerdi, M. VÕS § 1046/3.4.

kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada.8 Arvestades artikli negatiivset alatooni ja eesmärki hagejat halvustada, ei ole kahtlust selles, et ka väljendil „segopää“ on hagejat alandav ja mõnitav tähendus. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

16.2. Artiklispealkirjaga„Külakroonikureportaažid“onavaldatud(vtlisa5):„Arvestades,etBSHise on oma storydes irvitavalt jaganud ülekande kuvatõmmist tekstiga a la et “Ütlesin Hannale sitasti, aga kandsin talle 50€ ja nüüd on fine!” Siis võib ainult oletada, mis psühhoga igapäevaelus tegemist on ja mis huvitavaid viise ta enda “parimate sõbrannade” alandamiseks välja on mõelnud.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole selles, et esitatud väide käib hageja kohta, kuivõrd väide käib BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Väljend „psühho„ on lühend sõnast „psühhopaat“, mis tähistab psühhopaatia all kannatavat isikut. Psühhopaatia seejuures tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt psüühikahäiret, isiksust väärastavat tundeelu ja tahte haiguslikku kõrvalekallet. Eesti Entsüklopeedia kohaselt iseloomustab psühhopaatiat väärastunud tunde- ja tahteelu ning suhtlemislaad. Seega on Eesti ühiskonnas sõnal „psühhopaat“ negatiivne tähendus ning selle all mõeldakse isikut, kellel puudub empaatiavõime ning südametunnistus. Kuigi kostja ei ole otsesõnu öelnud, et hageja on psühhopaat, viitab kostja kaudselt sellele, et tegemist on psühhopaadiga – lause sõnastus „võib vaid oletada“ viitabki sellele, et kostja hinnangul on ilmselt tegemist psühhopaadiga. Keskmises mõistlikus lugejas tekitab avaldatud väide seega arvamuse nagu oleks hageja empaatiavõimetu, südametunnistuseta ning psüühikahäire all kannatav isik, kes ei mõista oma teo tagajärgi. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt – kostjal puudub igasugune meditsiiniline haridus, mistõttu ei ole ta ka olnud pädev hindama kellegi vaimset seisundit. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.
16.3. Artiklis pealkirjaga „Eks ma pean ka siis aus olema“ on avaldatud (vt lisa 6): „Samas ma saan aru, et BSH on veendunud, et ega ma muidu ju tema üle nalja viskaks ja temast räägiks, kui et siin PEAB olema midagi muud taga, kui lihtsalt see, et …I don’t give a fuck ta ähvardustest ja minu meelest on ta lihtsalt jube naeruväärne inimene. See, et sellega raha kaasneb on täiesti 100% boonus. Uskuge mind, kui ei kaasneks, siis ikka tekiks aeg-ajalt tuju selle külahullu üle väike nalts teha.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole selles, et esitatud väide käib hageja kohta, kuivõrd väide käib BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Kõnesolevas väites on kostja tituleerinud hageja külahulluks – sisuliselt on viidanud kostja taaskord hagejale kui vaimselt alaarenenud inimesele. Eesti kultuuriruumis on sõnal „külahull“ negatiivne tähendus, kuivõrd selle all mõeldakse isikut, kes on teistest samas kandis elavatest isikutest vaimselt alaarenenum, n-ö lollike, kes ei saa aru tema üle

8 TlnRnKo 2-19-15896, p 12.

toimuvast ning kelle üle naerdakse. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb arusaam, et hageja näol on tegemist nõdrameelse isikuga. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

16.4. Artiklis pealkirjaga „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“ (vt lisa 7) on avaldatud: „Jumala haud, mul oli täna kindel plaan pediküüris oma sünnast blogida, aga kuna see Eesti esiskiso jälle mässab, siis tulen Kristinale vastu ja räägin teile sellle loo ära, kuidas Kristina on nahhaalist huligaan, kes teiste autosid lõhub ja selle eest maksma keeldub.“ Kõnesoleval juhul on avaldatud hageja kohta kaks väidet, millest üks sisaldub artikli pealkirjas ning teine artikli sisus. Mõlema väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd sisaldavad kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väidete õigsust ei ole võimalik tõendada. Kuigi pealkirjast ja esitatud väitest ei tulene otsesõnu, et väited käivad hageja kohta, on artiklile lisatud juurde kuvatõmmised hageja ja kolmanda isiku ehk Kristina Pärtelpoja meilivestlusest, millest järeldub üheselt mõistetavalt, et esitatud väited käivad just hageja kohta. Esitatud väidete näol on tegemist väärtushinnangutega, kuivõrd sisaldavad kostja subjektiivset arvamust hagejast ning esitatud väidete tõesust ei ole võimalik tõendada. Esmalt on kostja tituleerinud hageja Eesti esivaletajaks, mistõttu tekitab öeldu keskmises mõistlikus lugejas arusaama, et hageja näol on tegemist kõige valelikuma inimesega Eesti Vabariigis. Seejuures on sõnal „valetaja“ negatiivne tähendus Eesti kultuuriruumis ning valetajaid mõistetakse hukka – seetõttu on esitatud väitel ka negatiivne mõju isiku aule ja heale nimele, kuivõrd on ilmne, et olukorras, kus Eesti üks mõjukamaid blogijaid väidab, et hageja on valetaja, soovitakse hagejast edaspidi eemale hoida ega soovita temaga äriliselt või eraeluliselt koostööd teha või kokku puutuda. Järgmiseks on kostja tituleerinud hageja Eesti esiskisoks ning ka sellega on tekitatud keskmisele mõistlikule lugejale arusaam nagu oleks hagejal skisofreenia. Skisofreenia näol on tegemist psüühikahäirega, millega kaasnevad luulud, häälte kuulmised, mida teised ei kuule ning ebaselged mõtted, s.o skisofreenikutel on üldiselt raskusi reaalsuse mõistmisega. Seega nimetades hagejat Eesti esiskisoks on jäetud keskmisele mõistlikule lugejale taaskord mulje nagu kannataks hageja mõne psüühikahäire all ning hageja vaimne seisund oleks kahjustunud. Esitatud väited teotavad hageja au ja head nime. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt – kostjal puudub igasugune meditsiiniline haridus, mistõttu ei ole ta ka olnud pädev hindama kellegi vaimset seisundit. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.
16.5. Artiklis pealkirjaga „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“ (vt lisa 7) on avaldatud ka: „See oli siis viimane kiri, mida Kristina tuimalt ignos, saadetud 11.02. Ja kuna Kristina selle esisegasega ei viitsi suhelda, siis ilmselt see ajas prõua jube närvi ja järgmine samm on kisada: “advokaadid!”.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kuigi esitatud väitest ei tulene otsesõnu, et väide käib hageja kohta, on artiklile lisatud juurde kuvatõmmised hageja ja kolmanda isiku ehk Kristina Pärtelpoja meilivestlusest,

millest järeldub üheselt mõistetavalt, et esitatud väide käib just hageja kohta. Kostja on nimetanud hagejat esisegaseks ning kui arvestada sõna „segane“ tähendust, on kostja viidanud hagejale kui isikule, kes es ei ole täie enesevalitsuse, tajumise, normaalse mõistuse juures, on aru minetanud ja hull. On ilmne, et Eesti kultuuriruumis on sõnal „esisegane“ negatiivne tähendus ning selle all mõeldakse ebastabiilset ja hullu inimest, kelle mõistusega ei ole kõik korras. Seega tekitab väide mõistlikus lugejas arusaama nagu oleks hageja hull ja mõistuse kaotanud ning seejuures viitab kostja nagu ei oleks Eestis kedagi hagejast hullemat. Esitatud väide teotab hageja au ja head nime. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt – kostjal puudub igasugune meditsiiniline haridus, mistõttu ei ole ta ka olnud pädev hindama kellegi vaimset seisundit. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

16.6. Artiklis pealkirjaga „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“ (vt lisa 7) on avaldatud ka: „Kristina on nende kahe seast alati olnud see, kes BSH eest igal pool maksab ja välja teeb „ /…/ „Ja vabandame – ALATI Kristina ei maksnud, mõnikord kraapis see rott ikka oma rahakoti ka välja“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole, et väide on esitatud BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Sisuliselt on kostja rääkinud hagejast kui rotist, kes ei raatsi enda ressursse kulutada ning elab teiste rahadest. Kostja on võrrelnud hagejat kahjuriga, viidates seeläbi sellele, et hageja näol on tegemist ihne ja omakasupüüdliku inimesega. Eesti kultuuriruumis mõistetakse rottide all ihneid ja ebameeldivaid inimesi, kes tahavad kõike tasuta saada ja on koonerid – seetõttu on sellel sõnal ka negatiivne tähendus. Keskmises mõistlikus lugejas tekitab väide arusaama, et hageja on ebameeldiv, ihne ja kooner, kelle eest tuleb alati teistel maksta. On ilmne, et avaldatud väide teotab hageja au ja head nime. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.
16.7. Artiklis pealkirjaga „Ma otsustasin, et ma enam ei viitsi“ (vt lisa 8) on avaldatud: „Käisime peredega väikesel Hiiumaa puhkusel ja ma tundsin, et ma olen nii väsinud. Mitte tööst või lastest või sõpradest, aga sellest kuradi BSHst. /…/…Ma ütlen ausalt, et see tema hullupilk, jube naer ja miimika on mulle ajaga nii vastikuks muutunud. Reaalselt vaataks nagu mingit ebastabiilset deemont.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole, et väide on esitatud BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Kostja on võrrelnud hagejat ebastabiilse deemoniga, mistõttu on ta kaudselt väitnud, et hageja on nõrgamõistuslik ja õel inimene. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on deemon paha, kuri, õel vaim, mistõttu ei ole kahtlust ka selles, et sõnal „deemon“ on Eesti kultuuriruumis negatiivne tähendus. Tituleerides hagejat ebastabiilseks deemoniks on kostja avaldanud ja seega ka mõistlikus keskmises lugejas tekitab öeldu arusaama, et hageja näol on tegemist paha, õela ja kurja inimesega, kellel ei ole vaimselt kõik korras. Avaldatud väide on hageja au ja head nime teotav. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku

õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt – kostjal puudub igasugune meditsiiniline haridus, mistõttu ei ole ta olnud ka pädev hindama kellegi vaimset seisundit. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

16.8. Artiklis pealkirjaga „Ma otsustasin, et ma enam ei viitsi“ (vt lisa 8) on avaldatud: „Pull oli küll külanarri üle natukene naerda, kui narr ise nalja teha tahtis, aga ma ei VIITSI enam. /…/ Selles suhtes, et kui ma kunagi oma kaasused kätte saan, siis ega ma seda teile ometi jagamata jäta, aga muus osas on mu soov, et selle klouni vastik ja pahatahtlik moll mulle enam kuskilt vastu ei vaataks.“ Esitatud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega, kuivõrd need sisaldavad kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väidete õigsust ei ole võimalik tõendada. Kuigi esitatud väidetest ei nähtu otsesõnu, et väited on avaldatud hageja kohta, nähtub artiklit tervikuna hinnates, et väited on esitatud hageja kohta – artiklis on läbivalt räägitud just nimelt hagejast. Esmalt on kostja väitnud, et hageja on külanarr ja narr, viidates seeläbi nagu oleks hageja näol tegemist isikuga, kes kaldub ühiskonna käitumisnormidest kõrvale ning keda ei maksa tõsiselt võtta. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähistab sõna „narr“ ogarat inimest, kes on naeruväärne ning tobeda- ja lollivõitu. Seega on keskmises mõistlikus lugejas tekitatud arusaam nagu oleks hageja lollivõitu ja rumal, kelle üle naerdakse. Eeltoodu tõttu ei ole kahtlust selles, et sõnal „narr“ on Eesti kultuuriruumis negatiivne tähendus ning seetõttu teotab vastavasisulise väite avaldamine ka hageja au ja head nime. Samuti on kostja nimetanud hagejat klouniks, kellel on vastik ja pahatahtlik moll. Seejuures molli all tuleb mõista hageja nägu. On üldteada, et klouni all peetakse silmas tsirkusekoomikut ehk isikut, kelle üle naerdakse ning kes on veidi totakas ja rumal. Seejuures olukorras, kus kostja on väitnud, et hageja on kloun, kellel on pahatahtlik ja vastik nägu, on tekitatud keskmises mõistlikus lugejas arusaam nagu oleks hagejanaeruväärne inimene, kes tahab teistele inimestele halba. Veelgi enam, öeldes, et hageja nägu on pahatahtlik ja kole, on kostja avalikult solvanud hagejat, viidates nagu oleks hageja välimuselt kole. Avaldatud väited on hageja au ja head nime teotav. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.
16.9. Artiklis pealkirjaga Blogis ilmus 26. juunil 2024 artikkel pealkirjaga „BSH alluv täidab kohust!“ (vt lisa 9) on avaldatud: „Ma ütlen ausalt, et siin raamatut kirjutades ma näen oma eksil ja BSHl nii palju sarnasusi. Mõlemad sellised võltsid, viha ja vastikust täis inimesed, kes hoolivad ainult sellest, millised nad (ja teised) välja näevad, Sisu sama palju, kui perseussil pensionifondi.“ Esitatud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega, kuivõrd need sisaldavad kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väidete õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole, et väited on esitatud mh BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Kostja on öelnud, et hageja on võlts, viha ja vastikust täis, viidates hagejale kui ebameeldivale inimesele, kellest tuleks eemale hoida, kuivõrd ta tahab teistele halba ega ole usaldusväärne. On ilmne, et Eesti kultuuriruumis on sõnadel „võlts“, „viha“ ja „vastik“ negatiivne tähendus, mistõttu tekitab öeldu ka mõistlikus keskmises lugejas arusaama, et

hageja on äärmiselt ebameeldiv inimene, keda ei saa usaldada ning kes pakitseb vihast ja tahab teistele halba. Esitatud väide teotab hageja au ja head nime. Samuti on kostja hageja kohta öelnud, et hagejas on sisu sama palju, kui perseussil pensionifondi – seejuures ei ole kahtlust, et selle sõnastusega üritatakse öelda, et hagejal puudub sisu, s.o hageja on sisutühi inimene. Nimetatud fraasi avaldamisega on hagejat mõnitatud ning tekitatud keskmises mõistlikus lugejas arusaama, et hagejal ei ole peale välimuse mitte midagi. Esitatud väide toetab hageja au ja head nime. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

16.10.Artiklis pealkirjaga Blogis ilmus 26. juunil 2024 artikkel pealkirjaga „BSH alluv täidab kohust!“ (vt lisa 9) on avaldatud: „Ning kui saatest väheks jääb, siis ülepäeva pakub proua BSH ka oma storydes contenti, kus ta nagu viis päeva methi teinud kräkkar mingile loole kaasa laulda üritab ja sitahasunägu teeb.“ Esitatud väite puhul on tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väite õigsust ei ole võimalik tõendada. Kahtlust ei ole, et väide on esitatud mh BSH ehk Brigitte Susanne Hundi kohta. Kostja on võrrelnud hagejat viis päeva methi ehk metamfetamiini teinud kräkkari ehk narkomaaniga. Keskmisele mõistlikule lugejale tekitab öeldu arusaama nagu olek hageja näinud äärmiselt halb välja ning on ebastabiilne ja ebameeldiv. Seejuures on narkomaanidel Eesti kultuuriruumis negatiivne tähendus, mistõttu on ka öeldu hageja au ja head nime teotav. Seejuures on väidetu ka hagejat mõnitav ega põhine tegelikel asjaoludel. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

17. Täiendavalt on kostja avaldanud hageja kohta sotsiaalmeediaplatvormil Instagram kasutajanime Mallukaz alt story sisuga: „Istume siin kambaga ja kuulame PVH storysid sellest, kuidas ta lõpetas oma isaga suhtlemise, sest inimene julges talt raha küsida. /…/Saatke keegi mulle PVH isa konto nr; ma veitsaga saan ikka aidata kui ta oma laps seda põhimõtteliselt valeks peab“ (vt lisa 11) ja ka story sisuga: „1. Pvh pole mu seltskonnas iial olnudki“ (vt lisa 12, lk 5). Esitatud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega, kuivõrd need sisaldavad kostja subjektiivset hinnangut hagejast ning esitatud väidete õigsust ei ole võimalik tõendada. Kuigi postitustest ei tulene otseselt, et väited on avaldatud hageja kohta, on võimalik seda järeldada kõiki asjaolusid kogumis hinnates.

17.1. 2024. aasta juunis ilmus kanalil TV3 saade „Üks nädal Brigitte Susanne Hundiga“, mille peaosas oli hageja. Andrei Zevakin avaldas oma YouTube’i kanalil 07.07.2024 video, kus ta kommenteeris hageja saadet „Üks nädal Brigitte Susanne Hundiga“ (lisa 13). Nimetatud videos on tituleeritud BSH ehk hageja PVH-ks. Videost öeldakse selgelt välja, et PVH on lühend persevahehigist ning seejuures on videos kuvatud ekraanile tekst „Üks nädal PVH- ks“, s.o saate nimes on asendatud hageja nimi lühendiga PVH (video ajahetk 00:00-00:13). Videos öeldakse veel: „siukest hästi palju sihukest kahepalgelisust – kõik, mis käib PVH juurde, noh tähendab, BSH“ – märkimisväärne on, et öeldu ajal on asendunud ka ekraanile kuvatud tekst „Üks nädal PVH-ga“ tekstiga „Üks nädal BSH-ga“ (video ajahetk 01:11-01:20). Seega on videos nimetatud hagejat PVH-ks ning avaldatud väide sai sotsiaalmeedia kaudu kiiresti

üldsusele, sh kostjale, teatavaks. Kostja kirjutas enne Andrei Zevakini video avaldamist, et ta „ei jõua bsh saate reacti ära oodata“ (lisa 13, ajahetk 00:50). Sellest järeldub, et kostja on kõnesolevat videot vaadanud ning on teadlik, et videos nimetati hagejat õigusvastaselt PHV-ks ehk persevahehigiks. Võttes arvesse, et kostja on korduvalt hageja osas sõna võtnud, ei ole kahtlust selles, et kostja on teadlikult hakanud hagejat edaspidiselt PVH-ks kutsuma.

17.2. Kostja Instagrami story-d, kus väärtushinnangud on avaldatud, on tehtud pärast Andrei Zevakini videot, mistõttu ei ole kahtlust selles, et kostja on PVH all silmas pidanud just kostjat. Asjaolu, et kostja on väited avaldanud hageja kohta, on ühtlasi tuvastatav seeläbi, et kostja on postituses viidanud, et ta „istub kambaga ja kuulab PVH storysid sellest, kuidas ta lõpetas oma isaga suhtlemise, sest inimene julges talt raha küsida“. Vahetult enne kostja postituse avaldamist oli hageja avaldanud story, kus rääkis sellest, kuidas ta lõpetas oma isaga suhtlemise. Tegemist oli story’de seeriaga, millest üks oli järgmise sisuga (vt lisa 14): „mu isa ütles mulle täna lause, kui ma ütlesin talle, et ma olen su tütar ja ma tahan sinuga suhelda ja ma väga hea meelega tahan, et sa oleksid mu elus; ma võin sulle anda nõu nii palju, kui ma tahan, aga ma ei anna sulle raha. Siis ma nägin täna, kuidas mask reaalselt langes. Üli dramatic. Ma nägin, et ta oli nii kaua seda fake mängu kaasa teinud, et ta lihtsalt ei suutnud enam ja siis tal lihtsalt mask langes. Selle peale, kui ma ütlesin, et ma ei anna sulle raha, ma ei tee seda. Ma ei pea – ükski laps ei pea seda tegema. Siis ta ütles mulle, et ärme suhtle rohkem.“ Seega avaldas hageja avaldas story selle kohta, kuidas ta isa ei suhtle enam temaga, sest hageja ei olnud nõus talle raha andma ning peale seda on kostja omakorda teinud story, kus ütleb, et kuulab PVH story-sid sellest, kuidas ta lõpetas isaga suhtlemise, kuna viimane julges temalt raha küsida. Asjaolusid arvestades on ilmne, et väärtushinnang käib hageja kohta. Samuti on ilmne, et ka järgmises story-s on väärtushinnang avaldatud hageja kohta, kuivõrd postitus tehtud pärast seda, kui hageja avaldas story sisuga: „/…/ „Ja et te näete veelgi täpsemalt ehk, miks ma otsustasin sealt seltskonnast välja saada.“ /…/“. Seega on kostja hageja postitusele n-ö vastanud ning kirjutanud, et PVH ehk hageja ei ole kunagi tema seltskonnas olnud. Kontekstist on igale mõistlikule lugejale seega ilmne, et kostja pidas PVH all silmas hagejat.
17.3. Tituleerides hagejat PVH-ks on kostja hagejat avalikult solvanud ning mõnitanud. Nagu öeldud, mõistetakse PVH all persevahehigi, mistõttu on kellegi tituleerimine PVH-ks vulgaarne ja solvav, s.o kostja väljendusviis on olnud ebasünnis. Seejuures ei ole kostjal olnud ka mõistlikku õigustust hagejat üldsuse eest halvustada ning hinnang on antud ilmselgelt meelevaldselt. Märkimist väärib, et hinnang on ebakohane ka asjaolu tõttu, et sisuliselt on kostja avalikkuse ees sõimanud hagejat, s.o jaganud hageja kohta halvustavaid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on väärtushinnang hageja au teotav ning seetõttu ka ebakohane.

18. Kohtupraktikas on loetud Eesti kultuuriruumis halvustavaks väljendid „/…/pöörande tädi /…/justkui vaimse kiiksuga.“ ning seetõttu asus kohus seisukohale, et tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega.9 Samuti on kohtupraktikas leitud, et väljendid „kohutav jõletis“ ja „süüdimatu“ on au teotavad väärtushinnanguid, kuivõrd tegemist on selgelt negatiivse tähendusega väljenditega, mis näitavad isikut halvas valguses10 ning väljend „väärakas“ on negatiivse seosega hinnang ja tekitab mõistlikus inimese negatiivse emotsiooni.11 Hinnates seega

9 HMKo 2-19-11282, p 45.
10 TlnRnKo 2-19-15896, p 12. 11 HMKo 2-19-14337, p 13.

kohtupraktikas ebakohastest väärtushinnanguteks peetud väljendeid, ei ole kahtlust selles, et ka kostja poolt avaldatud väärtushinnangud on ebakohaseid, kuivõrd on negatiivse tähendusega ning hagejat solvavad. Nii näiteks on kostja öelnud hageja koht „segopää“, „esiskiso“, „psühh“, „ebastabiilne deemon“, „PVH“ ehk „persevahehigi“, „viis päeva methi teinud kräkkar“, „külanarr“ jms. Kostja avaldatust väljendub üheselt kostja tahtlus hagejat üldsuse ees halvustada ning tema üle avalikult naerda, tekitades seejuures ka mõistlikus inimeses arusaama, et hageja on ebastabiilne ja psüühikahäire all kannatav isik, kelle üle tuleks üheskoos naerda.

Isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel kohalduvad õigusvastasuse kindlakstegemise üldpõhimõtted. See tähendab, et kui kahju tekitaja tegu on vahetult suunatud teise isiku isikliku õiguse rikkumisele, on see tegu eelduslikult õigusvastane.12 Sellise teo puhul esineb üldjuhul ka teo toimepanija tahtlus. Süü võibki esineda kas tahtluse või hooletuse vormis. Tahtlik tegu on suunatud vahetult kannatanu isikliku õiguse kahjustamisele ning on seega alati ka õigusvastane ja süüline.13 Hageja hinnangul on kostja tegu tahtlik, kuivõrd kostja tegevus on suunatud vahetult hageja isiklike õiguste kahjustamisele. Kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud seejuures tulu saamise eesmärgil, kuivõrd kostja elatub blogipostitustest saadavast tulust, mistõttu on kostja huvides kirjutada vulgaarseid, kõmulisi ja n-ö draamat tekitavaid artikleid, kuivõrd on üldteada, et draama ja kõmu müüvad ning inimesed soovivad sellekohaseid artikleid lugeda. Kostja on avaldatud artiklites viidanud konstantselt hagejale kui ebameeldivale inimesele, kellel esineb mõni psüühikahäire ning kes on rumal ja teiste naerualune. Kostja on avaldanud hagejast negatiivseid asjaolusid, jättes seega hagejast tahtlikult mulje kui äärmiselt ebameeldivast, halvast ja ebastabiilsest inimesest. Seejuures on kostja olnud teadlik enese blogi suurest lugejaskonnast, mis tähendab, et kostja on tahtlikult avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta avalikkusele. Kuivõrd kostja tegevus on olnud tahtlik, siis on kostja hageja isiklike õiguste rikkumises süüdi ja seega on kostja tegevus õigusvastane.
Eeltoodust tulenevalt on kostja teotanud hageja au, kuivõrd on vaidlusalustest artiklites ja sotsiaalmeediaplatvormil Instagram avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärushinnanguid, millel on hageja mainet kahjustav iseloom ning seega on selline kostja tegevus õigusvastane.

III. MITTEVARALISE KAHJU HÜVITAMISE NÕUE

Vastavalt hagiavalduses eelnevalt toodule on kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi, kuivõrd onavaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Eeltoodu põhjal on kostja rikkunud tahtlikult ja süüliselt hageja isikuõigusi ning kostja selline tegevus on olnud õigusvastane, millest tulenevalt on hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Õiguskirjanduses on selgitatud, et ebakohase väärtushinnangu avaldamise teel isiku au teotamise korral on võimalik nõuda nii juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist või eeldatavast au teotamisest hoidumist ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.14
VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtupraktika kohaselt ei pea kannatanu mittevaralise kahju olemasolu tõendama, vaid mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab üksnes sellest, kui on tehtud kindlaks hageja isiklike õiguste rikkumine15. Käesoleval juhul ei ole

12 T. Tampuu, M. Käerdi. VÕS § 1046/3.1. 13 T. Tampuu, M. Käerdi. VÕS § 1046/3.6. 14 Tampuu, T., Käerdi, M. VÕS § 1046/3.7. 15 RKTKo 2-20-2032 p 13.

kahtlust selles, et hageja isiklikke õiguseid on rikutud – hageja on eelnevalt selgitanud, et kostja on avaldanud tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid nii blogis kui ka sotsiaalmeediaplatvormil Instagram.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on varasemalt sedastanud, et arvesse tuleb võtta ka artikli avaldamise motiive, sh varalise kasu saamist.16 VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega otsustab kohus hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.17
Kuigi mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooniotsusega, soovib hageja tuua välja asjaolud, mida tuleks kohtul kahjuhüvitise suuruse otsustamisel arvesse võtta. Esmalt tuleks arvesse võtta, milline roll on kahju tekitajal ehk kellena kolmandad isikud kahju tekitajat ühiskonnas tajuvad. Kostjat peetakse üheks mõjukaimaks ja tuntumaiks blogijaks (vt käesoleva menetlusdokumendi p-i 2), kellel on sotsiaalmeediaplatvormil ligikaudu 69 600 jälgijat ning kelle blogil on mai 2024 seisuga ligikaudu 3500 püsitellijat18. Püsitellijate arvule lisanduvad veel inimesed, kes ostavad ühekordse ligipääsu artiklile. Seetõttu ei ole kahtlust selles, et kostja on ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud tuhandetele inimestele (sotsiaalmeediaplatvormil Instagram seega kümnetele tuhandetele). Seejuures on märkimisväärne, et blogijat peetakse mõjukaks ja tuntuks, mistõttu on ilmne, et tema lugejad kujundasid ka enese arvamuse hagejast kostja esitatud väidete pinnalt, kuivõrd kostjat austatakse ning tema arvamust usaldatakse. Täiendavalt tuleks kohtupraktika kohaselt arvesse võtta ka elukalliduse tõusu. Riigikohtu kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ on öeldud: „On murettekitav, et kohtud lähtuvad enamasti varasemas kohtupraktika analüüsis märgitud kahjuhüvitiste suurusest ning üksnes üksikutes tsiviilasjades on arvestanud elukalliduse tõusu“. Seega järeldub eeltoodust, et hüvitise määramisel tuleks lisaks muudele asjaoludele arvestada ka elukalliduse tõusu ning mitte lähtuda üksnes varasemate hüvitiste suurusest. Riigikohtu hinnangul ei tohiks väljamõistetud hüvitis olla seejuures sümboolse suurusega19, vaid peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele.20
Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleks arvesse võtta ka rikkumise raskust ning asjaolu, et avaldatud ei ole mitte üks ebakohane väärtushinnang, vaid avaldatud õigusväidete arv on suur. Seejuures on õigusvastased väited avaldatud blogis, mille eesmärgiks on tulu teenimine, mistõttu on kostja hageja isiklike õiguste rikkumisest saanud varalist kasu – veelgi enam, kostja on ise avalikkusele nentinud, et kostjaga seotud artiklid on väga tulusad ning ühe artikliga teenib tulu ligikaudu 10 000 eurot21. Täiendavalt tuleks hageja hinnangul kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta kostja käitumist ka pärast rikkumist ning asjaolu, et artiklid, kus ebakohaseid

16 RKTKo 3-2-1-18-13 p 28.
17 RKTKo 3-2-1-18-13, p 21. 18 Õhtuleht (viide 2).
19 RKTKo 2-21-5449/19, p 15. 20 RKTKo 3-2-1-19-08. p 13.

21 TV3 (viide 2).

väärtushinnanguid on avaldatud, on endiselt kõigile lugemiseks kättesaadavad22 – eelkõige tuleks arvesse võtta asjaolu, et kostja ei kahetse, et on hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud ega näe, et oleks teinud midagi valesti. Täpsemalt on kostja avaldanud 4. oktoobril 2024 artikli pealkirjaga „aga mis siis saab, kui BSH jälle hagi sisse annab?“, milles on öelnud järgmist: „Ütleme, et ta annab hagi sisse. Esiteks võidakse seda mitte isegi menetlusse võtta. Aga ütleme, et võetakse ja ta kaotab? Mis siis saab? Mitte midagi, sest ma lasen ikka oma joru edasi siis, kui mu hing ihaldab. Aga mis siis saab, kui ta võidab? Jälle ei juhtu mitte midagi. Noh, peale selle, et ma pean advokaadile maksma ja ilmselt siis talle ka paar sotti kuni MAX tonnike. Mis ta arvab, et siis ma lõpetan temast rääkimise või? Parimal juhul õpetab see mind lihtsalt paremini sõnu valima, et ma teine kord seda kopikat talle maksma ei peaks. Halvimal juhul maksan talle mitu korda seda kopikat, so what. Mul polegi muid hobisid, jäägu mulle vähemalt see!“ (vt lisa 15). Kahtlust ei ole selles, et kostja võtab hageja isiklike õiguste rikkumist kui tulu toovat meelelahutust ning seejuures on kostja sõnaselgelt öelnud, et isegi, kui kohus peaks hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu temalt kahjuhüvitise välja mõistma, siis see ei tähenda, et ta oma tegevuse lõpetaks, kuivõrd kahjuhüvitise suurus on paarsada eurot kuni 1000 eurot. Seetõttu tuleks kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta kostja suhtumist tehtule ning määrata kahjuhüvitis selliselt, et see motiveeriks ka kostjat edaspidiselt rikkumisest hoiduma, s.o kahjuhüvitise suurus peaks olema piisav, et sellel oleks kostjale eripreventiivne mõju. Ka kohtupraktikas on leitud, et kahjuhüvitisel peaks olema üld- ja ja eripreventiivne eesmärk, mis aitaks hoida ära kahju tekitavaid tegusid tulevikus.23 Arvestades ülaltoodud asjaolusid, kohtupraktikat ning asjaolu, et kuni 1000eurone kahjuhüvitis kostjat ei mõjuta on hageja hinnangul õiglaseks hüvitise suuruseks vähemalt 3500 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hageja isiklike õiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

IV. NÕUE ÕIGUSVASTASE KÄITUMISE LÕPETAMISEKS

VÕS § 1055 lg 1 ls 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev võib kannatanunõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et au teotava väärtushinnangu avaldamise korral saab lisaks mittevaralise kahju hüvitamisele nõuda juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist või eeldatavast au teotamisest hoidumist. Seejuures kahju tekitava käitumise lõpetamise all mõeldakse kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist. Õigusrikkumise lõpetamise ehk kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude saab esitada juhul, kui kostja on õigusvastase teo toime pannud ning selle kahjustav mõju on jätkuv. Kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue tähendab sellisel juhul sisuliselt ka sarnase tegevuse tulevikus keelamise nõuet.24
Kuivõrd kostja poolt avaldatud artiklid on hagiavalduse esitamise seisuga jätkuvalt kostja blogi veebilehel kättesaadavad, siis on hageja õiguste rikkumine jätkuv, kuivõrd avaldatud ebakohased väärtushinnangud on endiselt avalikkusele kättesaadavad. Tulenevalt asjaolust, et ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on olnud õigusvastane, nõuab hageja, et kostja lõpetaks kahju tekitava käitumise, st lõpetaks ebakohaste väärtushinnangute avaldamise. Seejuures on hagejal ka õigus nõuda, et kostja hoiduks uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest – on

22 K. Krillo, K. Piho. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020. – 2022. aastal. Kohtupraktika analüüs. Tartu: Riigikohus 2023, lk 23.
23 K. Krillo, K. Piho. (viide 20), lk 25.
24 Tampuu, T., Käerdi, M. VÕS § 1046/3.7., VÕS § 1055/3.1.

ilmne, et oht rikkumiste kordumiseks esineb, kuivõrd kostja on ka ise avalikkusele nentinud, et isegi kui hageja pöördub enese õiguste kaitseks kohtusse ja hageja hagiavaldus rahuldatakse, jätkab kostja enese tegevust (vt käesoleva menetlusdokumendi p-i 25). Kõiki asjaolusid arvestades on hagejal seega õigus nõuda rikkumise lõpetamist ning väärtushinnangute eemaldamist.

29. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohust kohustaks kostjat lõpetama ebakohaste väärtushinnangute avaldamise ning eemaldama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, aadressil mallukas.eu asuvatest blogi artiklitest pealkirjadega „külakrooniku reportaažid“, „eks ma pean ka siis aus olema“, „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“, „ma otsustasin, et ma enam ei viitsi“, „BSH alluv täidab kohust“ järgmised ebakohased väärtushinnangud:

29.1. „/…/ Selles suhtes, et ajas asja ära – tõestas jälle, kui segopää see BSH on“;
29.2. „/…/ Siis võib ainult oletada, mis psühhoga igapäevaelus tegemist on /…/“;
29.3. „ /…/ Uskuge mind, kui ei kaasneks, siis ikka tekiks aeg-ajalt tuju selle külahulluüle väike nalts teha.“
29.4. „Fast and Furious Kristina ja Eesti esivaletaja seiklused“;
29.5. „/…/ aga kuna see Eesti esiskiso jälle mässab /…/“
29.6. „/…/ Ja kuna Kristina selle esisegasega ei viitsi suhelda /…/““
29.7. „ /…/ Ja vabandame – ALATI Kristina ei maksnud, mõnikord kraapis see rottikka oma rahakoti ka välja“
29.8. „/…/Reaalselt vaataks nagu mingit ebastabiilset deemonit.“
29.9. „/…/ Pull oli küll külanarri üle natukene naerda, kui narr ise nalja teha tahtis, agama ei VIITSI enam. /…/ aga muus osas on mu soov, et selle klouni vastik ja
pahatahtlik moll mulle enam kuskilt vastu ei vaataks.“

29.10.„/…/ Mõlemad sellised võltsid, viha ja vastikust täis inimesed, kes hoolivad ainult

sellest, millised nad (ja teised) välja näevad, Sisu sama palju, kui perseussil

pensionifondi.“
29.11.„ /…/ kus ta nagu viis päeva methi teinud kräkkar mingile loole kaasa laulda

üritab ja sitahaisunägu teeb.“

V. VIIVISE NÕUE

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldajanõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja soovib viivise väljamõistmist kostjalt hageja isiklike õiguste rikkumise tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitiselt. Kuivõrd hageja esitab kõnealused nõuded hagiavaldusega, siis palub hageja kostjalt välja mõista viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni kohase täitmiseni.
Eelnevast tulenevalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kohtu määratud mittevaralise kahju hüvitiselt viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

VI. 34. 35.

ulatuses kindla summana hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni sealt edasi välja mõistetud hüvitiselt kuni kohase täitmiseni.

MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

Allakirjutanu kinnitab, et on hageja lepinguline esindaja käesoleva tsiviilasja menetlemisel.
RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS § 133 lg 1 alusel liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõue hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvutatud viivise summale. Hagihinnaks on praegusel juhul 7780,50 eurot (mittevaralise kahju hüvitamise nõue 3500 eurot + mittevaralise kahju hüvitamise nõude ühe aasta viivis 390,25 eurot + õigusrikkumise lõpetamise nõue 3500 eurot + õigusrikkumise lõpetamise nõude ühe aasta viivis 390,25 eurot). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagihinna 7780,50 eurot puhul maksta riigilõivu 665 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud (vt lisa 16).
Hageja palub hagile lisatud tõendid võtta asja juurde.
Juhul kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, palub hageja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 2 rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Enne tagaseljaotsuse tegemist palub hageja ennast kohtul sellest teavitada, et hageja saaks esitada taotluse menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1 teatab hageja, et on valmis sõlmima kompromissi. Kui kostja soovib siinse vaidluse kompromissiga lahendada, palub hageja esitada kompromissiettepaneku viivitamata, sh enne sisulise vastuse koostamist hagiavaldusele.
Hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
Käesolev menetlusdokument on esitatud allakirjutanu poolt digitaalselt allkirjastatuna Harju Maakohtu Tallina kohtumajale e-toimiku infosüsteemi vahendusel.

Lisa 1 – Ajaleht Õhtuleht 13. mai 2024 artikkel;
Lisa 2 – Uudisteportaal Buduaar 5. juuni 2017 artikkel; Lisa 3 – Ajaleht Ärileht 4. juuli 2024 artikkel;
Lisa 4 – Uudisteportaal TV3 15. mai 2024 artikkel; Lisa 5 – Malluka blogi 2. veebruar 2024 artikkel;
Lisa 6 – Malluka blogi 22. veebruar 2024 artikkel;
Lisa 7 – Malluka blogi 26. veebruar 2024 artikkel;
Lisa 8 – Malluka blogi 7. märts 2024 artikkel;
Lisa 9 – Malluka blogi 26. juuni 2024 artikkel;
Lisa 10 – Kostja Instagrami profiil;
Lisa 11 – Kuvatõmmis kostja Instagrami postitusest; Lisa 12 – Ajakiri Kroonika 01.08.2024 artikkel;
Lisa 13 – Väljavõte Andrei Zevakini videost;
Lisa 14 – Hageja Instagrami story;
Lisa 15 – Malluka blogi 4. oktoober 2024 artikkel;

36. 37.

38.

39. 40. 41.

Lisad: –

– – – – – – – – – – – – – –

– Lisa 16 – Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mihkel Gaver
Vandeadvokaat, Brigitte Susanne Hundi lepinguline esindaja

Mida sina arvad? Cancel reply

23 Comments

Liis Treubladt
April 30, 2025

Täiesti hull, kui palju sisuloojana aega oleks, lihtsalt kellegi blogis, instas ja värkides möllata ja otsida, kus midagi temast mainitud on .

VASTA
Krissu
April 30, 2025

Apppi ma ei viitsinud lõpuni lugeda, kahju lausa kohtunikust kes peab seda tsirkust lugema, pakun huupi, et ega temagi lopuni lugeda ei viitsi

VASTA
Ab
April 30, 2025

Issand jumal, kas sellele hullule mingit kohtu bänni ei saa panna, nagu kasiinodes sõltlastele pannakse. Reaalselt masendav, milliste mõttetute asjade alla maksja raha läheb, kui asi peaks kohtupinki jõudma (või isegi ju selle jama kaalumine võtab ressurssi).. tramaivõi

VASTA
H
April 30, 2025

Käsi püsti kes kõik ära lugesid

VASTA
Y
April 30, 2025

Appi, kui naljakas, need tsitaadid on päris head. Teisalt kahju, et sa jälle nende BSH lapsikustega pead tegelema.

VASTA
Tibu 0
April 30, 2025

Armas Taevaisa, anna kannatust!

VASTA
Siisike
April 30, 2025

Kuidas ta viitsib? See ei ole normaalne.

VASTA
Unimemm
April 30, 2025

Isssssssand, Ma ütlen: “MA EI JOUA SEDA LUGEDA!!!” Oudne, ei imesta, et need kohtuasjad venivad! Kohtunikud on ju ka kõigest inimesed! Nad jäävad iga kolmanda rea taga magama!
Aga sa oled äge naine! (

VASTA
K.
April 30, 2025

Tundub, et BSH on suur Malluka blogi lugeja

VASTA
Kssksss
April 30, 2025

Ise mõnitab ja teeb teistele, siis pole midagi, aga kui keegi tema pihta midagi ütleb, siis jookseb kohtusse. Tramaivõi pangu põlema end või mingu tööle kui rahaga nii hapud seisud on.

VASTA
Teele
April 30, 2025

Ja miks on meie kohtud ülekoormatud, tulevane jurist aitab sellele kõvasti kaasa

VASTA
Liisu
April 30, 2025

Mul on siiralt kahju, et mõni advokaadibüroo sellise asjaga aastal 2025 veel tegeleb üldse, .. kuna hakatakse reaalselt tööd tegema.. kaua selle isiku igavuse peletamisel kesta lastakse?
Kellelgi on papid õhtal vist
Vähem bali retriite eksole

VASTA
Lu
April 30, 2025

Ja seda jama tahab ta kohtusaalis arutada? Tõesti muud targemat teha ei ole? Või on nii meeleheitel, et ajakirjandusel temast värskeid pilte ei ole?

VASTA
Kkk
April 30, 2025

Kes reaalselt viitsib selle pasa läbi lugeda?
BSH puhaku jalga. Eesti kohtute koormaja nr 1.

VASTA
Epp
April 30, 2025

Ta ise ju tõestab igapäevaselt instas, et ta ongi sellise mulje inimestele jätnud, täiesti iseseisvalt ja vabatahtlikult. Ma vaatan ta storysid sama cringe nàoga nagu Britney omasid, ainult et Britneyst on reaalselt kahju.

VASTA
Ka
April 30, 2025

Päris palju lohakusvigu on hagis sees.
Raha nõutatakse ühe kodaniku käest, MalluMariann Treimann ja süüdi palutakse mõista Mallu Mariann Treimann 😀

VASTA
H
April 30, 2025

Armastan üheksanda punkti esimest lõiku. Lihtsalt, adore it, ausalt. Kuidas saab panna sellist asja kohtupaberitesse ja nimetada seda mitte süsteemi ülekoormamiseks. Mu meelest on küll Malli äärmiselt sümpaatne ja heatahtlik inimene. Bsh oli väga ebaviisakas, kui Malli kingavalikuid maha tegi ja ta vääriks ühte hagi selletõttu, sest ta on bully kingade pärast.

VASTA
Marge
April 30, 2025

Punktid 3 ja 6 on täpselt samad ju.

VASTA
Nõup
April 30, 2025

Näe, BSH reageerub ka nimele PVH

VASTA
Varms
April 30, 2025

See blondu on ikka täielik lammas.
Mida siin hagida on, sest kõik siin blogis on ju kirjutatud naljaga pooleks või päris naljaga! Tegelased, nimed (ka initsiaalid), sündmused ja juhtumid on täielikult välja mõeldud. Igasugune sarnasus päris inimestega on juhuslik ja tahtmatu.
Blogi eesmärk on huumor ja satiir.
Naer on lubatud – solvumine pole kohustuslik.

VASTA
Laura
April 30, 2025

Arvan et mitte üks täiemõistusega inimene ei viitsinud seda pas.a lugeda .

VASTA
Kadi
April 30, 2025

Kahju kohtunikest ja advokaatidest, kes selle pasa kõik läbi peavad lugema. Mina ei viitsinud, õudne pask lihtsalt. Nagu kellegil targemat poleks teha.

VASTA
Hh
April 30, 2025

Kas sa solvasid teda isiklikult või tema kaubamärki, selles hagis ta ajab need kaks ise ka jälle sassi. Ta on korduvalt rõhutanud, et ta on vahel Beshaa ehk kaubamärk ja teda isiklikult teavad vähesed ehk ilmselt pole sa teda isiklikult solvanudki. Kaubamärgil ei ole aud ja head nime;)

VASTA

Mida sina arvad? Cancel reply

23 Comments

Liis Treubladt

Krissu

Ab

H

Y

Tibu 0

Siisike

Unimemm

K.

Kssksss

Teele

Liisu

Lu

Kkk

Epp

Ka

H

Marge

Nõup

Varms

Laura

Kadi

Hh

meil on vaja NAISI