kuri silm ja uhkustamine
Sattusin vaatama videot ja ma täitsa huviga arutaks seda teiega ka, et mis teie sellest teemast arvate. Nimelt seal videos üks naine rääkis sellest, et “kuri silm” on päriselt olemas ja tema soovitus oleks oma saavutusi, ebaõnnestumisi, plaane, rõõmu ja kurbust mitte kunagi avalikult jagada. Et ala kui siis ainult abikaasaga-emaga-isaga, aga isegi parimad sõbrannad, rääkimata nt võõrastest internetis, tuleb enda privaatsetest asjadest välja jätta.
Naine
May 11, 2025You do you! Aga ma arvan, et see oleneb inimesest ja tema olemusest. Kas oled avatud ja suhtleja ja siis räägidki kõigest kõigile.
Ma ise ka seda tüüpi inimene et vahepeal ikka too much information oma juttudesse panen vb mitte kõige õigemas seltskonnas. Samas oma perega suheldes hoian end tagasi, kuna näiteks õed on oma eludega väga privaatsed ja siis kõlab minu jutt nagu uhkustamisena..ma võiks pmst rääkida et ostsin 5 paari aluspükse ja palju need maksid või näidata vestlustes iga 3 eurost lillekimpu mille Lidlist koju toonud samas kui teised käivad isegi reisimas sedasi, et me alles millagi hiljem kogemata nende laste kaudu kuuleme.
Lisa
May 11, 2025Mul on üks ja ainus parim sõbranna ja temaga ma jagan kõike ja no mehega ka muidugi jagan kõike pole asju mida ei räägiks♀️ ehk kaks inimest kellega saad kõigest rààkida nii heast kui halvast.
Madli
May 11, 2025Enda kallitega ikka kõike, ilma filtrita.
CL
May 11, 2025Olen juba pikalt Sinu jälgija ja ma oleks päris pissed, kui minu panus jälgijana Sind elus edasi ei viiks♀️
Elan oma elu, millega olen väga rahul ja ei vahetaks seda kunagi muu vastu, isegi kui Sul parem pliit kui mul
Mallu
May 12, 2025Jah, see on tegelt naljaks, et kedgai võiks mingi PLIIT kadedaks ajada 😀
Epp
May 12, 2025No mind ei aja ka pliit kadedaks, aga ma saan aru, MIKS kedagi ajab. Tavaline inimene peab väga kaua enne kõrvale panema ja see kõik tuleb muude asjade arvelt, et endale 3000€ pliiti osta. Ja tõenäoliselt ta seda 3000€ pliiti ka ei osta, vaid 300€list. Aga head elu tahavad ju kõik elada ning muidugi ajab siis närvi mustaks, et kellelgi teisel tulevad need asjad “justkui nipsust”. Jah, tean, et sul ka ei ole üleöö midagi tulnud (inimeste poolehoid, koostööpartnerid ja kõik muud võimalused) aga et teatud elemendid käivad su tööga kaasas – ja see võib mõnel kõrvalseisjal küll kopsu üle maksa ajada. Et su töö iseloom on selline ja kui inimene ei oska sellega leppida või on parasjagu raske aeg ning mitte midagi endal pole, siis ajabki ju teise pliit kadedaks. Asi pole enam siis PLIIDIS, vaid selles, mida pliit esindab – kodutunne, oma vara, võimalused, staatus, rikkust jne.
Mis puudutab aga teemat, siis tegelikult on põnev teema – minu hinnangul pole palju vaja, et “kuri silm oma töö ära teeks”. Ma mõtlen, et pole PALJUDE inimeste silmasid vaja, piisab mõnest üksikust. Mul kulus AASTAID aru saamiseks, et iga jumala kord kui ma oma (tollal) lähedasele sõbrannale kõik kandikul ette kandsin – nii rõõmud kui mured, filtrita, täielikult usaldades – oli tema esimene mikroreaktsioon selline… paus, vaikne kohkumine, tühjus… Ja alles siis tulid sõnad ja äraõpitud vastused. Sain hiljem aru, et mina tunnistasin oma “vigu” igal sammul, keerasin naljaks, olin nö ladna inimene – näiteks jutu sees, et oih näed täna hommikul jäin bussist maha, aga ikka jõudsin õigel ajal ülikooli eksamile ning igale minu “avameelsusele” oma “vigade” osas tuli sealt selline “aaa”. Siin on raske seda tunnet edasi anda, aga see temapoolne “aa” oli nagu nõustumine, et “oled jah vigadega”. Muidugi tagasisidestasin sõbrannadele reaalajas ka oma endist boyfriendi, mis lõppes küll kakofooniaga, aga algas muinasjutuliselt. Noore ja naiivsena kandsin kõik intiimsed hetked sõbrannadele ette, mis tegelikult oleks pidanud meie vahele jääma lõpuni välja. Energeetiliselt avasin nagu akna meie suhtesse: “tulge kiigake”. Minu pöörases teoorias lasingi oma sõbrannasid ülekantud tähenduses meie voodisse, kuna ma niivõrd jagasin seda. Et kujuta ette, et suhe on kott ning iga sündmus ja sõna, mida kumbki ütleb, lisab sinna kotti ühe mänguasja. Mina kutsusin aga lähedased kotti vaatama, neid mänguasju uurima ja ei pidanud väga arvet, kas need asjad ka sinna tagasi pannakse… Uskusin, et sõbrannad nii ka teevad ju? Sain oma õppetunnid kätte, sest kahju oli tehtud. Keegi küll välja ei öelnud, aga muidugi olid nad kadedad, kui ise samal ajal meeleheitlikult suhet otsimas….
Samamoodi ei jaga ma oma praegust suhet ka nt sotsiaalmeedias või lapse pilte… mõni üksik siin ja seal, aga “lugu jutustama ei hakka”.
Sina Mallu, jaga aga edasi – usun, et sul on justkui hingetasandil siin mingi missioon ja sa saad sellega väga ägedalt hakkama. Ja mõnes mõttes sa peadki end täielikult ja avameelselt andma ja jagama, et inimesteni jõuda. Kartulid sulle, tomatid mulle vms 🙂
Mallu
May 12, 2025Jah, sellega ma nõustun küll, et kui endal pole hästi kõik, siis ajavad närvi need, kellel on. ERITI, kui on nende hinnagul liialt kergelt tulnud. Ja ma ei vaidle vastu, et siin arvutis trükkida ON tegelikult lihtsam, kui õeks õppinud olla või teetöid teha või poes kassas töötada. Aga samas ma saan ka aru, et enamik inimesi ei tahaks elusees enda asju niimoodi jagada, nagu mina seda teen ja samuti ei sooviks need inimesed kõige sellega tegeleda, millega mina igapäevaselt tegelen. Seega jääme kõik oma liistude juurde ja olgu siis mõned pahased, kui nad peavad. Tunnen neile kaasa ja loodan, et ka nende elu lihtsamaks läheks ❤️
Selle hingetasandil missiooniga – ära hakka isegi pihta, ma olen chat gptga sellel teemal pikki vestluseid pidanud 😀
Ja
May 12, 2025Varem olin jagaja, tegin storysid jne. Täna on elujärg paranenud ja on käputäis sellega kaasa tulnud. Pigem ei jaga, sest sealt tuleb kadedus. Vähemalt nii mina tunnen. On sõpru, kellega hea heietada ja olla kahe jalaga maa peal. Ja on sõpru/tuttavaid, kellega koos olles väga valin sõnu. Nendega on ka tore olla koos ja rääkida, aga mingi hetk tunnen kus ainult noogutan kaasa viisakusest. Aga samas mingi hetkeni on ka nendega tore olla, tavaliselt peale 3ndat pokaali pean ennast välja vabandama♀️
Helery
May 12, 2025Ma nii põdeja või rõõmustaja, et jagan kõike õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ja ette põdemisi oma sõbrannadega♀️.
Mallu
May 12, 2025Õige kah 😀
Sibul
May 12, 2025Olen veendunud, et noor inimene jagab seda, mida soovib. Kogenud suunamudija jagab seda, mida tahab ja sutsakaid siit-sealt, et “jagatus” ka intriigi oleks.
Ainukesed inimesed, kelle jagamisi omast elust võiks täiesti ausana võtta, on vanad inimesed. Neil suures osas pole enam midagi, mida varjata.
Vanarahval on olemas jah kartus ” kurjast silmast”. Seda ei pea kuskilt tiktakist vaatama :D. Oma lehmalauta:) ei lastud võõrast inimest, ainult loomavelskrit lubati. Võõra inimese lauta laskmisega karteti, et kadedusest võib mõni loom nn.kurja silma tõttu haigeks jääda.
Vanana siis saab mõela, et mis õigesti või valesti läks. Ma küll isiklikult usun (üldse ei arva, et teised peavad samamoodi uskuma), et mingid universaalsed seadused, siis ilmaruumis kehtivad küll.
K
May 12, 2025Jaga muidugi kõike edasi! Pole kunagi tundnud et kui räägid millegist, siis et see oleks uhkustamine v kiitlemine. Samas sa teed sitaks tööd ja näed vaeva selle elu nimel, mida elad, niisiis go for it! Kellegi kurja silma pole küll mõtet karta. Ise jagan ka oma elu normaalselt lähedastega ja isegi oma värsket positiivset rasedustesti, ei kujuta ettegi kuidas kõike endale hoida
Mallu
May 12, 2025Esiteks – palju õnneee! See on kindlasti nii tore ja põnev aeg! Ma ka rasedusi suht kohe jaganud, ei jaksa sellist saladust ju endale hoida 😀
Tyy
May 12, 2025MU elus on perioode, kus kõik haakub ja sujub justkui ise enesest ja siis jälle aegu, kus üks shitt ajab teist taga. No see sitamagneti periood. Tänavu avastasin, ensele uue mõttekese. Äkki EI PEAKS halvale osale andma ISE nii palju tähelepanu – hoidma teda aina meelel ja tähelepanu all. See tähendaks vähem regeerimist. Päris keeruline, kui karakter on selline, kes süttib kiirelt ja samas oled õigluse eest võitleja. Eks ma nüüd õpin oma mõtteid ja reaktsioone tsipa vaoshoidma. Alati ei õnnestu, aga jah, draamat näib nüüd jupike vähem olevat.
Sama võib olla ka hea ja halva näitamise kartusega. Kartus üldiselt kipub ligitõmbama seda mida kardad.
Mul oli töökaaslane, kes kõiges, absolutselt kõiges ja pidevalt nägi tähendust. Mingid numbrid, autodel mis teel tööle tulles nägi, siis kella minutid, päeva horoskoobid jne jne. Mitte miski polnud talle juhuslik. Jube tüütu ja väsitav kuulamine jah, muidu tore tüdruk, aga muutus mu silmis neil hetkedel naeruväärseks. Seda kõike oli liiga palju, 24/7 kõikvõimalik märkide osimine.
Ma saan aru nii, et jah oma sisetunnet võiks kuulda võtta. Ent sisetunne ei ole midagi, mis sul katkematult soovitusi jagab. Pigem on ta harv ja ootamatu.
Niisma kadetsejate, õelutsejate sõnu ja pilke ei karda.
Tõelise ülekohtu valus sajatus võib tõesti olla väga tugeva energiaga ja tuua kaasa kannatusi kellele see suunati. Mingi egolaksu peale solvumine ei ole aga sama asi. Kaugel sellest.