juua või mitte juua, selles on küsimus
Ma ei ole kunagi arvanud, et mul alkoholiga mingi probleem oleks. Iga päev ei joo, isegi iganädalaselt tegelikult ei joo ja mingisugust jubedat tungi alkoholi kaanida ma ka ei tunne.
Previous
kümblustünnid ja terrassid
Liz
May 26, 2025Endalgi ~16 – 25aastaselt oli pidu iga nv ja rohkemgi. Kolisin välismaale, jätsin suitsetamise maha ja kadus ka tung juua. Siis tuli laps ja peale lapse sündi ei tahtnud/saanud enam pikalt üldse juua. Ja selle ajaga juba sain aru, et milleks yldse juua, saab ka ilma. Nyyd 31selt kui laps on 4 olen aeg-ajalt nii ühe siidri/ shampa joonud. Aga purjus pole aastaid olnud ja pohmakat umbes 6 aastat.
Piret
May 26, 2025Selle “Purjus Mallu ja kaine Mallu” võrdluse peale meenus kohe üks stand-up klipp Glenn Wool – Sobriety https://youtu.be/oORFs2AFbrQ?si=6OApiSj3rSQSdUgW
Liis
May 26, 2025Endalgi see teema, et järgmine päev on nii sitt olla. Aga ma olen nüüd niimoodi proovinud, et joon a la pool pudelit veini ja siis joon ülejäänud õhtu alkovaba mulli hoopis. Aga seda siis kodustes olngutes, klubiõhtul ilmselt nii ei saa Aga jah, mis seal salata, õhtu jooksul olen siis vaiksem küll, ei lähe nii lärmakaks ja jutukaks. Aga vahepeal ongi toredam teisi kuulata.
Mallu
May 26, 2025Ma klubis õnneks suurt ei käi, aga mul on nagu see tihti olnud, et kui ma ka olen vaiksem, siis kõik kohe küsivad, et mis mul viga on 😀
Liis
May 26, 2025Ma täiskarsklane olnud nuud kuskil 4 aastat. Sest jargmine paev oli sama arevus nagu sa kirjeldasid ja mega ruttu tuli mälu auk.
Ja nalja koha pealt- sa sitaks naljakas kainena ju? Podcastis te pole ju segi kogu aeg ja ma kogu aeg irnun. Sama vlogides.
Mallu
May 26, 2025Aga podcastis ja vlogis ma olen nagu…omadega 😀 laval kardan 😀
Aivi
May 26, 2025Viimane alkoholi tarbimine oli 2021 aasta augustis. Peale seda kuidagi ei taha enam ka. Polnud muidugi ka enne mingi suurem asi “joodik” – palju ei kannatanud ja hommikuti oli nii-nii paha olla. Alguses arvasin ka, et kuidas ma siis nüüd seltskonnas niimoodi kaine olen. Niigi selline introvertne ja mitte väga suhtleja tüüp, aga peale esimest kainet karaoket on see ka kuidagi mõttetuks hirmuks jäänud. Tuleb välja, et ka kainena oskan nalja teha küll.
Elukaaslane mul pole kunagi alkoholi tarbinud, seega tal ka hea meel, et naine kõrval kaine nüüd on.
You
May 26, 2025Ma pole ca 5a joonud joonud, lonksu-kaks mekkinud olen.
Oli reaalselt nii paha olla pärast joomist, siiamaani meeles ja ei tihka seda klaasikest enam tõstma, muidu tarbiks aga kardan et on sama paha olla hahaha Samas viibin seltskonnas kus tarvitatakse alkoholi ikka,et kedagi ma hukka küll ei mõista.
Aga ju siis lihtsalt pole minu soontes seda alkoholi veeni
Epp
May 26, 2025Olen ise sarnase faasi läbinud. Nii palju ei joonud küll päris, aga tuli suht iga nädal korra ette. Aastad läksid, kõik oli oki kuni olin punktis, et kui jõin, oli niiiii halb olla pärast. Lõpuks lihtsalt läksingi suht päeva pealt mocktailidele üle ja tänasel päeval ei joo peaaegu üldse. St kui kellelgi synna ja valab klaasi šampat, siis joon ära aga kuidagi rõõmsamaks see mind ei tee ja ei näe joomisel mitte mingit pointi. Kui tahan kuskil heas kokteilibaaris koksi võtta, sest hea maitse, siis muidugi võtan, aga harva juhtub. Ajaga harjud ja sõpradega pole grammigi vähem lõbus koos olla. Töötan vaimse tervise kliinikus ja see mida sina koged peale joomist on suur!suur! ohumärk. Alkoholi tarbimise järel suureneb kehas stressihormooni hulk ja lõpuks tuleb päev kui see kohutav tunne ei lähe enam (alguses ilma xanaxita) ja hiljem ilma uue alkolonksuta üle. See juhtub ootamatult ja minu töökogemuses on järgmise päeva ärevus see märk, et on viimane aeg lõpetada – see on organismi hoiatus.
Mallu
May 26, 2025Jumal küll, kuradi organisim….juua ka ei lase 😀
L
May 26, 2025Olen nüüdseks 1,5 a tarbinud mega vähe alkoholi. See ei ole mu elu absoluutselt kuidagi kõigutanud. Seltskondades mul isegi ei isuta ja joon alkovabasid kokteile või niisama mingit limpsi/mahla. Siin ja seal ka pool klaasi mulli jne.
Pohmakad on lihtsalt nii rämedad ja alkoholi maitse ei ole seda sitta olemist väärt enam.
Ja me ju kõik vaatame ja armastame sind mil sa oled 99,9% ajast kaine, seega ära üldse põe.
Sotsiaalne surve on eestlastel kuidagi nii sügavale imbunud, et peab jooma ja sa pole normaalne, kui ei joo. Tee seda mida sa ise tunned, et on parem just su olemisele, su kehale jne.
lll
May 26, 2025Njaa.. mul läks üle pika aja lappama aastavahetusel. Täiesti segi läks kõike ja jumala chill, isegi ära ei vajunud ja rääkisin inimestega juttu ja… ainuke asi, et kui ma hommikul oma kodus ärkasin, siis pidin kella pealt vaatama, mis kell ma magama jäin ja taipasin, et ma ei mäleta mingit viimast 5 tundi kuni magamaminekuni. Ainult üksikud mälupildid. Ja selline asi juhtus ju viimati noorena, enne lapsi, kui koguaeg pidu käis ja mäller käis asja juurde. No siis pärast seda aastavahetust ma mõtlesin, et krt, ei taha juua enam, kui nii käest ära läheb asi. Niiet 5 kuud saab kohe, jei.
Mari
May 26, 2025Minust räägid? Täpselt sama!
Aga tahan seda pohmaka osa ajada vanuse kaela (olgem ausad, see vanus ikka natuke ka mõjub. Ma sama vana kui sa) aga samas tean ka, et kui kuukama hakkan siis ikka korralikult.
Ja järgmine päev – lõppu ei mäleta, meeletu ärevus ja paanika, et mis sitta ma korda saatnud olen (eks vahel olen ka liiga lõviks joonud), olen kole ja mõttetu eit, keegi reaalselt ei tahagi olla mu sõber ja välja kutsuvad/tulevad vaid haletsusest või pole neil kellegi teisega olla/minna.
Viimase aasta olen kodust väljas käinud paar x aga kodus väikse siidrikese vms olen ikka üksi teinud.
Ja endalgi peas sama mõte, et mis mõtet on kokku saada kellegagi kui väikest jooki ei tee? Kuigi on saadud ja oldud ja tehtud kõike lõbusat ILMA ALKOHOLITA!
Ütleme nii, et hetkel olen punktis kus life sucks aga mul on vähemalt imeline psühhiaater!
PS: sa oma kainetes stoorides oled ka ikka va naljanina ja no worries, kes arvab, et sa jama ilma alkota siis joogu nemad rohkem (joogu sind nende mõistes naljakaks siis)
Your life, your choises!
Hugs and kisses :*
K
May 26, 2025Mingi hetk tekkis küll endal ka tunne, et veits palju on seda dringitamist. Nüüd olen püüdnud kodus tarbimist täiesti vältida või vähendada – pole kuigi raske, kuna neid alkovabu varianti on nii palju, mis on megamõnusad! Ka väljas käies piirdun pigem 1-2 kokteili või joogiga. Aga mind ei utsitanud mitte pohmellikartus (seda mul väga ei teki nagunii, lihtsalt järgmine päev jube väsimus), vaid alkoholismikartus, kuna peres on see kalduvus sees.
Tõsiasi on, et tegelikult ei ole lõbutsemiseks üldse alksi vaja, sõbrannadega on ALATI silmad naermisest märjad nagunii!
Elis
May 26, 2025Jep, sama teema. Pohmaka hommikul oli alati selline tunne nagu ma oleks inimese eelmine õhtu mõrvanud. Hirm, häbi,süütunne? Ei tea. Aga see on tegelikult tüüpiline ATH “maskimine”. Mul endal ka ATH. Terve elu olen ennast “käima” tõmmanud alkoholiga sest muidu ei ole nii sotsiaalne ja lõbus nagu teised minuga harjunud on. Aga pikemas perspektiivis teeb vast alkohol hullema töö kui see, et ma kellegile iseendana “ei meeldi” või lõbus ei tundu, ausalt. Need kellele ma tõsisemana/vaiksemana ei meeldi…ju siis teed peavad lahku minema Usu mind, sinu inimestele meeldid sa edasi Ise hetkel ei joo üldse sest noh, veidi rase… aga enne rasedust vahetasin kange alkoholi ja mullid ja veinid siidri vastu välja. See ei hakka mulle igatahes nii ruttu pähe(kraade ju vähem)
Kendra
May 26, 2025Mina lõpetasin ka alkoholi joomise, sest mul oli järgmine päev nii halb olla, isegi mitte füüsiliselt, aga vaimselt. Päris mitmeks päevaks suurendas ärevust ja kuna mul ärevushäire nagunii siis ei tahtnud enam iseendale seda hullemaks teha. Alkohol on depressant ja tegelikult võimandab juba olemas olevaid probleeme (mul siis ärevus). Võibolla kui oma ebakindlustest lahti saad, siis ei tekita alkohol neid probleeme.
Kui aus olla siis alguses oli raske ja igav seltskonnas kaine olla, teistel tundus kuidagi nii lõbus, aga ajaga märkasin, et naeran ja naljatan täpselt sama palju nagu teised, kes joonud.
Ega su lahe iseloom sellest alkoholist ei tule, ja koguaeg ei peagi ülinaljakas olema.
Sa oled ka tegelikult inimene ja sa ei pea mõtlema, kas sa teiste jaoks piisavalt naljakas ja “entertaining” oled. Kui ei sobi siis nagu te ise ütlete:” eat shit and die”. Ära ole enda vastu nii karm, enamustel inimestel ei ole sellist survet ja publikut. Nagunii kõigile meeldida ei saa.
Mallu
May 26, 2025aga ma nagu tahaks kõigile meeldida ja olla entertaining 😀 samas ma ei eelda kunagi kellestki teisest, et ta minu meelt lahutama peaks 😀 Seda siis niisama seltskonnas, laval ma ju PEAN entertainima, aga iseasi tõesti, et kas just purjus olema pean 😀
Liisu Miisu
May 26, 2025Minul oli sama mure – joomised läksid selliseks, kus enam ei mäletanud, mida tegin ja kass oli peal. Mida ma tegin – läksin psühholoogi juurde ja läksin sinna nii, nagu mul oleks alkoholiga probleem ja et ma ei tahaks, et see oleks minu jaoks mingisugune probleem. Käisin enda 5-6 seanssi ära ja nüüd olen nagu teine inimene, oskan piiri pidada, ei pea iga peo jaoks pudelil korki maha keerama ja hing on selles osas ka kuidagi rahulikum. Ehk kui paha tunne püsib ikka sees ja on tunne, et peaks midagi ette võtma, siis psühholoogiseansid aitasid mul hästi, arvan, et teistel ka. 🙂
K
May 26, 2025fellow ath’kas siin. Mina pole 2,5kuud joonud, sest alkohol, eriti vein, muudab mind kurvameelseks ja pärast kassin 2 päeva veel edasi, et ma võiks üldse olemata olla ja see ärevus saadab mind veel mitu päeva. Samas tunnen ka et ilma alkota olen kuivik niiet siin on nii et kas joood ja kannatad või oled kaine ja oled veits mitte nii humoorikas (mis ebatõenäoline)
F
May 26, 2025Kui inimene ei piirdu paari pokaaliga ja enamasti järgneb oksendamine/pohmell, siis mina näen siin küll probleemi. Alkohol kontrollib sind, mitte vastupidi. Miks inimesed üldse arvavad, et purjus inimesed on lõbusad ja toredad? Enamasti pigem ikka ei ole-hakkavad lärmama ja teevad nalju, mis tegelikult ei ole naljakad. Isegi ei tea, kas leidub inimest, kellele alkohol mõjuks positiivselt. See udune või läikiv pilk ja pehme keel, võeh. Ma arvan, et sul on väga vedanud, et Märten pigem ei joo ja koos suurepärane võimalus harrastada üldjuhul kainet eluviisi. Võidavad kõik sellest.
Mallu
May 26, 2025Jah, selles suhtes on sul õigus, et kainena purjus inimeste keskel olla enamasti ei ole super fun ja nad tõesti pole nii naljakad, kui nad arvavad 😀
Epp
May 26, 2025Mõistan sind sajaprotsendiliselt – kõiki tahkusid sellest dilemmast.
Ma jõin vallalise ja lastetuna aastaid tagasi nii, et maa oli must… Okei, mul ei olnud palju vaja, aga ma jõin segamini ja terve öö. Ma polnud kunagi niisama trinksutaja ning ei vajanud alkoholi regulaarselt, vaid pigem ainult siis, kui oli midagi tähistada või kui oli peole minek. Ja selles suhtes oligi mu suhe alkoholiga resoluutne – kui joome, siis korralikult ja nii, et pohmakas on tuumapohmell. Aga ma kannatasin selle 20ndate alguses kenasti ära. Olin rivist väljas järgmine päev, muidugi, aga siis läks elu ikka edasi.
Niisiis mu viimane suur kuukamine jäi sinna 2019ndasse, sest 2020 jäin lapseootele ja imetasin mitu head aastat otsa, niiet sisuliselt viimased 5 aastat olen tinistanud korraga vaid paar klaasi maksimum. Ma väsin kohe ära, pärast 1-2 klaasi tekib juba pohmakas. Ja kui juhtub, et olen kauem üleval ja joon nt gin-toonikut, siis ma olen järgmine päev TÄIESTI nulliseisus omadega. Viimane koosviibimine sõpradega, kus jõin paar klaasi ginikokteile päädis sellega, et ma vaimselt taastusin sellest rõvedast tundest nädal aega…. Selline tunne, et keha liigub aegluubis ja mingi kiht valehäbi istub mu näos, mis ei peaks seal olema.
Jah, alkohol on mürk, aga ometigi oli see minu suhe alkoholiga eluterve ja tasakaalus. Ta oli nagu hea sõber, kellega kord sinise kuu jooksul kokku saime, oma tähistamised ära tähistasime ja eludega edasi läksime. Aga nüüd on nagu arusaamatu tunne – mis siis juhtus meie vahel, et see mu nii rivist välja lööb? Tundub, et see sõprus pole enam midagi väärt.
Küll olen siiski täheldanud, et kui võtan klaasi-kaks shampust nt päevasel ajal, siis mingeid “jääknähtusid” ei kaasne. Küll aga tähendab, et ma ei saa end alkoholi tarbides täielikult lõdvaks lasta, st juua kasvõi 1-2 kokteili rohkem, sest see lõiv, mida hiljem maksan on liiga suur.
Helina
May 26, 2025Sa oled täpselt see kes sa oled ja just sellisena nagu oled 🙂 Ka kaine peaga oled just parasjagu nii lõbus ja naljakas nagu sa oled. Alkohol ei tee inimest toredamaks ega lõbusamaks, minu arvates on se pettekujutelm. Küll jah alkohol võimendab hetke emotsioone, on se siis lõbu, nali, kurbus, viha jne.
Mina ei ole kunagi palju joonud, küll ei saa ma öelda et ma poleks kunagi joonud. Minu soovitus on. Ära võta eesmärki mitte juua ja mitte kunagi juua vaid pigem, et ma praegu ei taha ja ei joo ka. Kui sa jätad endale selle võimaluse, et ma võin ja saan iga kell juua kui ma tahan siis, ei ole ka seda vajadust. Noh nagu lapsed, et kui keelad kommi süüa siis nad seda ilmtingimata tahavad aga kui kommikauss on laual vabalt siis enamasti see seisab suht kaua puutumatuna, sest neil on seda alati võimalik sealt võtta kui isu tuleb. Mu meelest on sama ka alkoholiga, kui just pole sõltuvust, mida sul ju ometi pole 🙂
Mina pole täiskarsklane aga ma lihtsalt ei taha ja just sellepärast et pärast on halb ja paha olla ja kõik see illest sa kirjutad. Samas see kõik annab mulle võimaluse et kui ma tõesti tahan siis ma seda saan ja võin teha ja ma ei peta ise end ega ka teisi 🙂
M
May 26, 2025Mul pohmellid eriti hullud ei olnud, aga alkohol hakkas väga kergesti pähe küll ja peod läksid liiga rajuks. Mind aitas see, et hakkasin arvet pidama oma jookide üle, kolm jooki on mu piir, sealt edasi joon alkoholivaba, või mulliga vett. 1 jook=klaas veini, üks kokteil, 1 shot jne. Ja isegi kui otsustan, et ok, ma täna joon viis, siis ma teadlikult joon viis, aga mitte viisteist. Teine trikk, veini juues hoia veeklaas käepärast, sa ise ei panegi tähele, et möödaminnes rüüpad pidevalt ja kui keegi veel klaasi täidab ka pidevalt ongi tulemus käes.