laste solgutamisest ja valesti kasvatamisest

Me oleme Kardoga nii ammu lahus elanud, et ma tõepoolest ei arvanud, et ma veel pea viis aastat hiljem kellegagi pean vaidlusi pidama, kas meie lastejagamise viis on õige või vale, aga näete – eksisin. Täna sain juba teist korda ühe nädala jooksul instas võõra inimesega sellel teemal rääkida.

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

18 Comments
  • S
    June 10, 2025

    Teie lahkumineku ees ausalt müts maha. See oleks minu “ideaal” kui abielu peaks lörri minema. Et täiskasvanud inimesed suudavad oma valu ja ego tahaplaanile panna ning ikkagi koostööd jätkata.
    Mul ausalt tekitab alati judinaid kui hakatakse ema õiguseid taga ajama. Ema PEAB OLEMA KOGUAEG LASTEGA. no halloo kosmos. Mul õnneks on ka ülivõrdes kirjeldatav mees ja laste isa. Ma ausalt öeldes ei kujuta ettegi, et ükspäev ütlen lastele, et näete issit ainult nädalavahetusel või meest panna olukorda, kus ta armastatud ja hoitud lapsed on temast eemal. Mu lapsed on ümber minu kui isa tööl või komandeeringus on. Nii kui issi pildis, siis on siis maailma naba. Tüdrukutel nt kui haiget saavad või “kogu maailm nende vastu” sobib ainult isa tugev kallistus ja lohutus pildis olles. Mis sulatab alati minu südame, et neil on see tugev mees, kelle embusesse pugeda.

  • Karula
    June 10, 2025

    Mina ei saa aru näiteks miks see ei sobi lastele, et nad saavad olla nädala ühes kindlas kohas ja nädala teises. Minumeelest just vaheldusrikas. Minul oli 7a saadik suviti suvekodu, elasimegi 6 kuud korteris ja 6 kuud suvekodus. Kas see siis pole solgutamine? 😀 lisaks käisime igal suvel 2 nǎdalat vanaemal külas(tavaliselt koos emaga ainult, isa jäi koju), ei mõjunud mulle kuidagi halvasti, just vastupidi. Praegu oma perega reisima ka palju ringi ja ööbime pool suvest karavaniga eri paikades. Ja lapsed oskavad nii hinnata seda, et neil korteris on igal ühel oma tuba kus olla ja palju ruumi, samas neile meeldib ka väga karavanis. On lapsi, kellele tõesti ei meeldi rändamine jne, kuid seda siis vaadaku iga vanem oma laste pealt. Kui lapsele veel rändamine meeldib, siis minumeelest kõik hästi. Mu lastele on talviti “piin” nii vähe inimestel külas käia ja koguaeg korteris olla. Aga talvel see ringi käimine kuidagi teistmoodi ja ei jaksa nagu ka.

    Aga nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.

  • K.
    June 10, 2025

    Lapsi ma jagama ei pea hetkel, aga ma olen alati teid imetlenud. Lapsed on TERVISLIKULT jagatud ja tegelikult on nad 100% oma koduga. Mu meelest see laps omas kodus ja vanemad vahetuvad on nii halb variant.

  • Rrrrr.
    June 10, 2025

    Ma just elu kade… 2 nädalat kuus lastevaba aega … mine või mehega lahku 😀 😀 (naliiii).

    Ma arvan, et kõik on salamisi kadedad tegelt 😀

  • Elis
    June 10, 2025

    Päris tihti olen mõelnud nende inimeste peale kes erinevate elu aspektide ja olukordade peale tunnevad vajadust jagada oma kogemust: MINA teen nii, MINA ei teeks nii, MEIL on olnud koguaeg nii, MINA seda selga ei paneks ja MINA käin PÄRIS tööl jne Saad aru küll milliseid inimesi silmas pean Ja siis ma mõtlen, et kas neil on enesekindlusega ehk probleem? No, et vajavad maailmalt ja teistelt kinnitust siis, et nende viis elada on õige ja ainuke võimalik variant. Kunagi nägin filmi “Equals” , seal olid kõik ühtemoodi riides ja käisid kõik ühes tehases tööl ja olidki nagu emotsioonitud robotid…õõvastav värk! Aga see selleks, eksmehega saame samuti väga hästi läbi. Laps valis ise millal ja kelle juures olla tahab, enamuse ajast oli minu juures sest elasin koolile lähemal. Kõik lapsega seonduvad üritused veetsime alati koos, et laps saaks aru, et kumbki vanematest peale lahkuminekut ära ei kao. Siiamaani ( oleme lahus juba 15 aastat) ei saa osad inimesed aru, et kuidas ja miks me nii ilusti läbi saame. Et peaks ju ikka vihkama ja “kividega loopima” üksteist. Aga me tegime teadliku valiku olla oma pojale eeskujuks, et inimlikud ja sõbralikud suhted peaks olema normaalsus ka lahkumineku korral ning vähimalgi võimalusel peaks säilima austus teineteise ja ka lapse suhtes 🙂

  • Katu
    June 10, 2025

    Ausalt on see “idee” laste omast kodust, kus vanemad käivad korda mööda elamas ka kummaline. Võib-olla toimiks kohanemise perioodil ja väga väikestes, kes rohkem vajavad tuttavat keskkonda. Mina arvan just, et lastel põnev elada kord ühes kohas ja siis teises – mõlemas ilmselt oma head ja vead n-ö. Samuti käiakse ju nt puhkuste perioodil maal elamas, kas siis lastega ei või maale ka minna? Kui mõlemad kodus on kõik tingimused täidetud, et lastel mugav on ja neile seal meeldib olla siis kuidas see neile halb peaks olema. Mina ei kujutaks ette, et ma nädal aega kodus ei ela ja siis tulen ja pean nt tegelema tagajärgedega, mis mees on jätnud vms ja ei tunneks end n-ö vabalt ilmselt ka. Ning tõesti kas siis vaja igale ühele mitut elamist ja kuidas uued elukaaslased nendesse majutada..loomulik on ju, et kodu loob vanem vastavalt enda võimetele ja nägemusele ja lapsed elavad seal, mitte kodu ei loo lapsed, kes dikteerivad kus ja kes elab. Paljud inimesed ju ka kolivad tihtipeale kas uude koju või isegi uude linna/maakonda, mis siis lapsed tuleks maha jätta vanasse koju v sorti lihtsalt tundub väga ebaloomulik elukorraldus. Ja sinu lapsed ilmselt armastavad uut maja meeletult aga ka oma esimest või n-ö vana kodu ning veel rohkem ilmselt loeb see, kuidas ema ja isaga lapsed läbi saavad, et kõik end hästi tunneks ükskõik kus. Huvitav kas Märten peaks siis ka elama kord oma noorimate laste ema kodus ja siis vanemate laste emade asemel ja siis leidma veel aega sinuga koos elada

  • A
    June 10, 2025

    Ma olen just imetlusega vaadanud kui hästi teil Kardoga see lahutuse asi läks ja kuidas lapsi jagate. Ja mina isiklikult arvan, et mida rohkem on laste eludes turvalisi täiskasvanuid, seda rikkam on nende elu. Ja miks meedia sellest teemast üldse kunagi ei räägi? Väga paljudel on teie lahutusest ja laste jagamisest palju õppida

  • P.
    June 10, 2025

    Tere Mallu. Pooldan täiesti sinu mõtet, et kui teile ja lastele sobib…siis kelle kuradi asi on tulla midagi muud “soovitama”
    Meil on näiteks nii, et kui 2 a tagasi lahku sai mindud siis kolisin mina välja. Ja kuna laps veel lasteaias, siis sai tehtud nii et üks viib hommikul lasteaeda ja teine võtab õhtul lasteaiast ja siis viib järgmisel hommikul lasteaeda jne… Ühesõnaga meie mõlemad näeme last igapäev ja laps näeb mõlemat vanemat igapäev. Meie jaoks on see sobiv ja toimib hästi. Samuti veedame ka kolmekesi koos aega, kui laps selleks soovi avaldab. Ja laps saab alati öelda, kumma juures parasjagu olla soovib. Eks näis, mis siis saama hakkab kui kool peale tuleb aga sinnani veel aega ja võtame rahulikult. Samuti ei ole meil ka minhit elatise maksmist v sendi pooleks saagimist vms. Lasteraha tuleb 80€ ja see kulub lasteaia tasuks. Easy.

  • Üksikema
    June 10, 2025

    Mul põhimõtteliselt kaks varianti kuna lapsed 2 mehega. Kahe puhul on olnud n-ö mugavusisa, kes võtnud lapsi siis kui talle sobinud ja põhimõtteliselt elavad lapsed 24/7 minuga, sest nad ei ole huvitatud ise iaa juures käima. Sellist 50/50 jagamist pole temaga kunagi olnud. Pesamuna on nädala sees minuga ja nädalavahetusel issiga. Kõik ju oleneb ka sellest, kui kaugel vanemad teineteisest elavad jne, sest koolis ja lasteaias käies ei ole võimalik kaugelt lapsi vedada. Mina isiklikult ei mõista ega poolda seda sisse-välja kolimist. Kui lastega ausalt rääkida, selgitada, saavad nad väga hästi kõigega hakkama. Kõige olulisem on see, et vanemad suudaks omavahel laste osas normaalselt suhelda ning mõlemad mõistaks oma vastutust.

  • Kristel
    June 10, 2025

    Mina olen kuulnud sama ettepanekut nii lastekaitselt ja psühholoogidelt, kus on soovitatud sama, et vanemad peaks oma kompse tassima. Minul laste isaga on väga halvad suhted ja ma ei kujutaks ette mitte ühtegi maailma, kus peaks jagama korterit inimesega, kus suhtes oli pidev vaimne vägivald. Olgu ta seal korteris või mitte. “Rather eat shit and die” nagu Sulle meeldib öelda. Jube targad on need targutajad, aga kas mitte ei vasta tõele see, et kui vanemal on hea ja rahulik, siis on ka lastel 🙂

  • Lu
    June 10, 2025

    Lisaks sellele, et lapsed peaksid elama ainult ühe vanema juures, ei tohiks neid ka vanavanemate juurde lasta
    Minu lastel on terve elu ainult üks kodu olnud ja paar aastat tagasi plika küsis, et miks meie kunagi kolinud ei ole?? Et teised ju küll kolivad.
    Laste isaga oleks lapsi hea meelega jaganud, aga ta ise ei soovinud nende elus osaleda.

  • Nell
    June 10, 2025

    Ma ei viitsiks üldse mingi suvalise naisega argumenteerida enda laste kasvatamise teemal või ennast kuidagi õigustada. Kaasa arvatud teemad “lastel on vaja kindlat rutiini ja sätin enda elu selle järgi”. Suht tihti, kui olen maininud, et lapsed pigem kohanenud minu elu ja käikudega, on tulnud sealt teise poolt pushimist, kuidas ikka kindel uneaeg lapsel õhtul jne, et ikka ei saa nii, et kella 21ni vahest külas, sest laps peab ju kell 20 voodis olema. Ma absull ei viitsi, pööritan mõttes silmi ja mõtlen, et jäägu talle tema õigus, kui ta seda nii väga vajab. Ei viitsi pikemalt argumenteerima hakata ja vahetan teemat.

  • L
    June 10, 2025

    Mina olen olnud ise olukorras kus vanemad lahutasid kui olin 8aastane. Algul elasid samas külas umbes alla km eemal ja sain ise valida kus olla soovisin. Siis aga ema kolis uue mehega umb 30km kaugusele. Neil jäi kokkulepe kuna ma olin üpris noor, et elan emaga nädala sees (sest isa oli pikalt tööl) ja nvdel olen isaga. See sobis meile kuniks sain vanemaks ja tahtsin rohkem isa juures olla, siis läksin vanasse kooli tagasi mis oli täpselt mõlemast 15km ja bussid liikusid mõlemas suunas. Sain valida ise kus olla soovisin ja andsin siis päev enne teada emale ja isale kui olin järgmisel päeval peale kooli teise juurde minemas. Ütleksin ja see polnud ideaalne aga mulle meeldiski vaheldus, et 2 kodu ja saingi valida kus olla soovin. Jõulud, sünnipäevad jne tähistame kõik siiani koos perega nii ema kui ka isa kohal. Ütleksin, et ma ei oleks muud moodi ettekujutangi kuidas teisi oleks see parem olnud. Meile selline variant sobis ja mulle kui lapsena ka ei olnud selle vastu midagi (ofc vahest tiinekana oli väsitav oma tavaari ühest kohast teise tassida, aga see oli mu enda ülepakkimis probleem :D)

  • Kati
    June 11, 2025

    Ma ei kujuta ette kuidas see lahendus pikaajaliselt toimida saaks. võibolla nö ülemineku perioodil ajutiselt!? Minu puhul ei oleks see muidugi ka ajutiselt väga sobinud.
    Lapsele on kõige olulisem õhkkond. Läbi stressi ja pisarate kunstlikult “laste säästmine” teeb palju rohkem kahju kui kaks õnnelikku kodu.
    Eriti väikelapsele mõjub kõige laastavamalt pinges ha stressis lapsevanem. See nö “solgutamine” ei ole selle kõrval midagi.

  • Väike Myy
    June 11, 2025

    Lapsed ja nende tundlikus on erinev isegi samas peres. Siin on kõige olulisem, et kodu vahetus igale neist sobiks. Mõelgem nenedele, kes peavad olema ühiselams, erikoolis, kuudeviisi haiglas- seal pole kumbagi vanemat. Elus tuleb ette mitte ideaalseid olukordi, ja selles ei saa minna ülevõlli napakaks. Lapsd on üldjuhl väga mõistvad ja mõistlikud. Kui vanem on rahulik ja rõõmus, kandub see üle ka lapsele. Eriti oluline, et vanemad teineteist ei mustaks ja kritiseeriks .
    AGA nagu ma olen tähalapanuud, siis ei ole teil raskusi teha kodupäevade vahaetusi laste soovide järgi. Selle pärast ei saa ma üldse aru, mida mõni kõiketeadja sulle etteheidab. Igas jumala videos on lapsed vahetud, rõõmsad, õnnelikud.
    Sa oled tõeti olnud lahutusest saati väga õiglane ja ilus vaadata kuidas te omavahel asju olete korraldanud. Eriti tõusis mu austus su vastu kui blogis mõned kommenteeerijad pasundasid et sul on õigus poolele majale ja sa selle teema ära lõpetasid, öeldes see on Kardo kodu ja punkt. Tavaliselt võetakse sõna ja arvustatakse siis, kui endal miski pitsitab või ollakse rumalalt oma arvamuses jäigalt kinni.
    Sa oled olnud paljudele eeskujuks kuidas lahendada raskeid otsuseid. Kuna minu laste isa ei hoolinud ega osalenud, siis olid lapsed minuga 24/7 ja mul polnud ka mingitki turvavõrgustikku. Seega kasvasin mina nendega niivõrd kokku, et isegi ei osanud kogemata sülle kukkunud oma vaba-aega kasutada.(kui lapsed nädalavetuseks laagrisse läksid) Muud kui muretsesin, kus ja mis nendega on. Samal ajal teadsin ju, et ei saa midagi valesti olla. Täiesti kohtav minule, jumala normaalne neile. Alles tütre ülikooli minek sundis mind ensega tööd tegema ja temast lahti laskma. Asju võib vaadata ka teiselt poolt, kus vanemlik tähelepanu on ahistav või hoopis mõlemale sõltuvust tekitav. Ema ei oska ja laps ei taha eraldi olemist väärtustada.
    Võibolla on Too kritiseeriv vanem just selline, kes pole nõus või pole valikutki jagada oma last.
    Aga mõte, et lapsel on kodu ja vanemad rändavad näib ikka eriti veider. Ma lihtsalt ei suuda seda enesele ette kujutadagi. Millegipärast tuleb silma ette Pipi Pikksukk. Laps kes pidi ruttu suureks saama … Kuskil on isa ja kuskil ema…kodus pole kumbagi, vaid kiirvisiidid. Nii kipub minema, kui kodu pole kummagi vanema oma, vaid lapse oma, eriti kui teismeiga juba käes on.
    Lihtsalt kummaline, et keegi võtab ja kukub kiumuma väga hästi toimiva peresüsteemi üle. Sina lase ikka samas vaimus edasi, radariks sinu kena südametunnistus.
    P.S teema väline küss-
    Kas suurd tüdrukud /Mari ja Bellu vist )said omale toad kolmandale korrusele ?

  • Inimene
    June 18, 2025

    Minu lapse isa ei tundnud oma lapse vastu mingit erilist huvi. Mitmel korral lubas kokku saada lapsega ja ei ilmunud kohale. Lõpuks ma pöördusin kohaliku lastekaitseametniku juurde, kes kutsus meid mõlemaid kohtumisele, kus panime paberile lapsega kohtumiste lepingu ja graafiku. Sellest ta kinni ei pidanud. Ütlesin, et ma olen kurnatud ja tahaks endale ka mõnikord vaba nädalavehtust, siis vastas ta selliste surematute sõnadega: “Mina ei pea sulle litutamise aega võimaldama.” See oli üle 15 a tagasi, aga meelest ei läe iial. Ja andeks anda ka ei saa, sest keegi pole ju vabandust palunud. Jutt oli 1-2 nädalavahetusest kuus.
    Muidugi ma olen sinu peale kade! Aga “solgutamine” on siiski see, kui lapsele lubatakse kokkusaamist ja siis jäetakse see ette teatamata lihtsalt ära, korduvalt. Või kui juba suuremal lapsel kästakse sõita isa tööobjektile ja siis isa ise ei ilmugi sinna kohale. Ütleme siis nii, et ma kahetsen, et olen ise lasknud last niimoodi solgutada, saan endaõigustuseks öelda ainult seda, et ma lootsin. Kogu hingest iga kord lootsin, et seekord on asi paremini.

  • Ef
    June 24, 2025

    Ma armastan oma lapsi väga, aga üks parimaid asju abielulahutuse juures on… lastevabad nädalad. Meil on samuti lapsed 50/50 jaotatud ja paljud asjad dubleeritud, et ei koli kõigi patjade ja hambaharjadega, vaid peamiselt kooli- ja trenniasjadega. Ja keegi, kes tuleb rääkima, et see “vale” jagamine on, võib oma noka kinni panna ja teiste elusid vähem kommenteerida.

  • Eva
    June 30, 2025

    Minu lapsedelavad 99% ajast inuga ja käivad siin minu lähedal koolis ja sõbrad jne siin ..nende isa kellega me jagame nvsid ja laste vaheaegu elab pea 4h eemal. Lastel on reaalelt 2 ema ja 2 isa kes kõik teevad tiimidööd et lastel oleks hea ja rahulik käia ja olla. Lapsed ei kaeba ka . Seega win win. See ühe kodu ümber tiirutamine oleks absurd. Meie nn kärgpered toimivad ja lastel on vedanud et neil lisa ema ja isa on nii ägedad.