Märteni postitus: mis siis, kui isa tahab DNA testi?

Ma siin ette mainin ära, et allolev postitus on Märteni kirjutatud. Külalispostitus, if I say so myself. Ma ise ei hakka siin sõna sekka ütlemagi, sest mul vapsjee suva, kelle poeg see meil üle nädala käib ja kes ta isa on, aga kui EMA saaks välja vahetada… sellest ma kirjutan ükspäev omaette postituse . Aga reaalselt vahepeal on endal ka tunne, et me elame vähemalt seebiooperis.

Mida sina arvad?

Your email address will not be published. Required fields are marked *

23 Comments
  • Lalala
    June 28, 2025

    Mul sõber tegi salaja DNA-testi pojale enda rahustuseks, kuna ekskaasa samasugune nagu Liina. Maksis umbes 140€ kui ma õigesti mäletan. Ma isegi ei oska öelda kas õnneks või kahjuks, kuid laps oli tema oma. On hetki kus ta on tõdenud, et elu oleks kordades kergem kui oleks midagi muud välja tulnud.

  • Kaisa
    June 28, 2025

    Ma just paar nädalat tagasi lugesin läbi Märteni raamatu ja ma imestan kuidas ta niikaua suutis selle naise bs taluda. Päriselt see naine on saiko

    • Katz
      June 28, 2025

      Mul tekib jällegi teistmoodi küsimus mille peale siin keegi ei tundu mõtlevat. Kui laps on ikkagi kasvanud teadmisega, et vat see siin on mu ema ja isa siis lõppkokkuvõttes mida peaks see laps tundma peale sellist testi? Kui vähe sa siis seda last tegelikult armastasid kui dna test muudab ta päevapealt sulle mitte kellegiks?
      Ma saan aru, et kellegile isaduse pähe määrimine on väga vale aga milles see laps süüdi on? Milleks siia ilma veel rohkem neid katkisi inimesi juurde luua? Kas see laps pole juba piisavalt kannatanud selle all, et vanemad läksid lahku ja kemplevad omavahel järjepidevalt?

      Ja kui isaduses on kahtlus siis miks seda testi kohe peale lapse sündi ei tehtud?

      Soomes näiteks on selleks õigus lapse esimesed kaks eluaastat. Selle järel ei vabasta see testi tulemus sind kohustustest isana

  • K2610
    June 28, 2025

    Endal on nelja lapse emana just vastupidine olukord. Koguaeg on olnud eksmehel “kahtlus”, et laps pole tema oma, aga kahjuks olles suhtes oli tema ainuke, kellel see pilk nö “kõrvale vaatas” ning sellepärast ka kahtlustas mind,et äkki ma olen samasugune. Surun talle seda dna-testi juba aastaid mitteametlikult, läbi kohtu üle pooleteise aasta, aga ei ilmu kohale ja ei taha teha,sest siis ju peab ka selle lapse eest vastutuse võtma.
    Kokkuvõttes arvan,et kui on mingit vingerdamist, siis KINDLASTI on olukord enam kui kahtlane, ning peaks selle testikese nagu muuseas ära tegema. ☺️

    • millimallikas
      June 30, 2025

      Kohtu kaudu saab sundida isa DNA testi tegema. Ähvarda teda kohtuga ja sellega seonduvate kuludega, kui ta vabatahtlikult ei taha DNA testi teha.

  • Mari
    June 28, 2025

    Muidugi tee test ära. Mul mees on naljatanud, et nii huvi pärast tahaks ka teha. Jumala eest, pane aeg ja lähme, sest need kaks väikest inimest on 100% tema omad ja konlreetselt ARMASTUSE viljad.
    Olen ka nõus eelmiste kommijatega, et kui hakkab mingi mähkimine ja keerutamine, võib olla sellel ikka põhjust küll.

  • Tigu
    June 28, 2025

    Ma laseks vabalt teha dna testi oma lapsele kui lapse isa seda sooviks, ma ei näe ka üldse porbleemi sellises asjas kui tõesti poleks midagi varjata. Kui just selle naise puhul pole tegemist meelega sellise inimesega, kes tahabki intriige tekitada ja panna Sind ennast olukorda, kus pead mõtlema kas on nii või naa viisi… Sest mõned saavad sellest haiglast rahuldust.

  • Kadi Mets
    June 28, 2025

    Kui te kohut käite, siis teavita ka enda juristi ja nõudke see kohtu kaudu välja.
    Ma usun, et kui isal on kahtlus ja see on tõendatud kahtlus, siis peaks kohus ka seda otsustama, et DNA test tehakse.

    Väga kurb on kuulda ja lugeda, et ka selliseid naisi on.
    Edu teile!

    • E
      June 28, 2025

      Ma tean ühte naist kes ise rääkis mulle ,et pole kindel kes isa on 2 vahel oli valik ja samas määris sellele kes rohkem meeldis pähe .
      Ja kui ta testi tahtis hakkas tõmblema.ise laseks küll mehel testi teha kui soovib ei solvuks ega midagi jumala ok .

      • Kessu
        June 29, 2025

        Ma tean kas sama naist või siis on neid juhtumeid veel Eestis.

        Kui midagi varjata pole, teed Sa selle testi ja ei keeruta.
        Liina suurim hirm on seotud materiaalse poolega.

  • Monika
    June 28, 2025

    Aitäh, et sa jagad oma elu ja nii isiklikke teemasid nagu oma lapsed. Sinu küsimus isaduse koha pealt on täiesti õigustatud ja seda kohtu kaudu nõuda on igati asjakohane. Loodan, et saad oma vastuse – huvitab see muidugi, kas see kohtu jaoks ka midagi tähendab või midagi muudab..

  • Brittly
    June 28, 2025

    Kohutav olukord ja tekitab abitut viha selle Liina vastu. Aga kannatavad lapsed- nad ei tohi isegi kodus rääkida, kui tore neil isa kodus oli. Lastekaitse peaks seda kuulma, kuidas lapsed ema juures peavad oma tundeid ja emotsioone alla suruma, et mitte ema tuju rikkuda.
    DNA test tee kindlasti, eneserahustuseks. Aga mitte salaja, vaid taotle kohtult selleks luba kui muidu ei saa.

  • Ma
    June 28, 2025

    Huvitav jah. Mina emana lausa sooviks et isa seda DNA testi teeks. Äkki siis saab aru et tema peab ka öösiti lapsega jändama. 😀 Aga kui ma teaks et on 50/50 et mu laps ei pruugi olla selle mehe oma siis ma ütleks et “see on minu privaatsus”. 😀

  • Anu
    June 28, 2025

    Do it!!!

  • Mallu fänn
    June 28, 2025

    Kui sa kahtled muidugi tee südamerahustuseks see test.Kripeldatud südamega elamine on õudus.

  • Helena
    June 28, 2025

    Väga karm teema. Ma alguses ka kohe mõtlesin, et väga kahtlane ja kindlasti proovi ikka see test kuidagi ära teha. Aga siis tabasin end mõttelt, et aga mis siis, kui ta polegi sinu oma. Olgugi, et sina armastad teda ikka, sina oled tema jaoks issi ja te tahate endiselt üle nädala koos olla, siis mida see proua sulle kättemaksuks korraldada võib. Ütleb, et näe, ise sa seda tahtsid, nüüd siis teame et laps pole sinu oma ja hoia oma käed temast eemale. Huhh, kuidas see kõik võib eskaleeruda ja lõpuks kannatate teie poisuga kõige rohkem. Aga samas – millisel juhul ei kannataks. Igatepidi haigelt nõme olukord.

  • Kaisa
    June 28, 2025

    Poja sul nii pisike, et see teadmine teeks tema elu lihtsamaks. Kunagi ta nagunii kuuleb, et kaheldi. Kahtlus.
    Sa armastad teda edasi ja veri kiindumust ei too. Sinu poja jaoks ja mingil hetkel meile kõigile on päritolu oluline teave. Ja teadmine.
    Ja ilmselgelt – kui kahtlust poleks, ei oleks eks ka selle vastu.

  • Kristlin
    June 28, 2025

    Ma arvan , et kindlasti tee see test. Lõpuks ise küll valid kummal viisil. Isiklikult teeksin alguses salaja ja hiljem siis kohtuga kui salajasest testist tuleks vastus mida ei oota.
    Toon võibolla küll veidra välise näite aga ehk abiks siiski.
    Enne kui mu ema ja isa kokku läksid oli mu isa koos ema sõbrannaga Juuliga* kellest ema lihtsalt lahti ei saanud. Kui isa juuli korduvate petmiste pärast maha jättis läksid mõni kuu hiljem mu isa ja ema kokku. isa töötas soomes ja sugulased, sõbrad panid tähele kuidas nii mõnigi juuli väitel mees sõber, venna sõber, õe sõber, klassivennad teda külastavad. Viis kuud hiljem tuli juuli rasedakaardiga uksetaga palju õnne saad isaks. Kui isa DNA testi nõudis ja lubas lapse üles kasvatata, toetada koolitada ja armastada juhul kui tõesti on tema laps. Sõimas Juuli isal näo täis “kuidas sa julged sellist asja nõuda.”Kadus Juuli nelja tuule poole ja hiljem läbi minu ema töökaaslaste tuli välja, et ta pole kindel kes täpselt isa on. Peale raseduspuhkusele jäämist pages venemaale ja isa otsis aastaid teda aga ei leidnud. 2 aastat hiljem tuli postkasti pilt beebist kus siis oli venna sünnikuupäev märgitud. Ma sain oma vennast teada kui olin 17,tänu sellele kuna vanema ja mu ema mulle lõpuks rääkisid isa ei tahtnud ise torkida valusat teemat. võtsin ühendust ja ega temagi teadnud, et tal õde on. Kui talle tõde rääkisin mis ta ema tegelikult tegi seda muidugi ta ei uskunud. Teadis vaid oma isa nime keda polnud kunagi näinud ja teadis terve elu, et isa teda ei tahtnud ja teda pole olemas. Novot tegime siis omavahel DNA testi, et saaksin seda isale näidata. Vend muidugi iitsatas sellest ka enda emale kellelt sain mina ja minu ema sõimukõned ja kirjad. “ Mismõttes te panete mu pojale pähe mõtte DNA testi teha.” Test siis ütles ilusti ära , et jah oleme õde ja vend. Muidugi selle peale keeras venna ema ära, plaksutas käsi ja eurod jooksid silme ees. Nõudes siis saamata jäänud lapsetoetusi jne. Eks ta kahtles lõpuni välja kas ikka on mu isa laps see ega ta muidu nii sõjakas poleks olnud ja lõpuni välja vastu. Hiljem muidugi arvamus muutus nagu näha oli.
    Kui ema ja isa lõpuks lahku läksid ja isa geberniitama hakkas , et soovib ka minuga DNA testi teha. Ütles ema vaid , et palun tee kui soovid.‍♀️

  • Mariel
    June 29, 2025

    Kindlalt tee test. Minu eksil kellega saame siiani hasti labi oli sarnane lugu. Vottis uue naise, laksid lahku ja jarsku oli naine rase ja laksid tagasi kokku lapse prst. Kaks nadalat enne synnitust tuli kuskilt valja et lahusoldud aja jooksul oli naine enda eksiga maganud ( fun fact mehele ytles seda omakorda enda eks kes oli kuskilt kuulnud 😀 )
    yhesonaga ta ootas synnituse ara ja tegid kohe testi, aga tellisid kuskilt ja jobu lasi naisel posti panna, tagasi tuli positiivne vastus. Mitu aastat olid koos, mina ytlesin talle pidevalt et kle see laps selle teise mehe nagu, nagu taiestii. Et akki teed uue testi, ta vist ka ei julgenud ja eks sydames lootis et nii pole. Siis nad laksid lahku, naine noudis veel ulme summasid ja vist isegi kohtusse laks. Lopuks mees vottis julguse kokku, salaja vottis lapselt juuksekarva vms ja saatis ise seekord ja yllaylla LAPS POLNUDKI TEMA OMA.
    Naise pohjendus oli et ta ise ka ei teadnud kumma oma on aga ta laks kindla peale valja sest teine mees oli pmts mottetu vend kes joi koguaeg. Ma olen seda isegi moelnud salajuttudesse kirjutada aga naed sobiski siia paremini 🙂

  • Kiku
    June 29, 2025

    Minu mõlemal tütrel on OMA isa ja mõlemal on ka just oma isa geen ja välimus. Mina vist selles laste tegemises ei osalenudki, mulle jäeti lõppvaatus ja mõtlen, et kuna mõlemad tüdrukud on just isade moodi mitte minu, siis veidi solvaks kui tuleks kumbki selle jutuga. Aga samas, minul pole midagi varjata ja mina tuleks sealt sirge seljaga välja. Seega tehku või mitu testi ja inimene peab ometi saama rahu. See, et Liina nii vastu on, siis on paratamatult mingi põhjus, miks…peaksid siiski selle testi ära tegema kui ikka nii hinge peal on.

    • Triinu
      June 29, 2025

      Muidugi nõua see test kohtu kaudu välja! Kui selgub, et isa on see hästi sarnane tüüp, siis ehk eks võtab väheke vaiksemaks.

    • Terje
      June 30, 2025

      Mul on kaks poega ja üks neist on nagu isa suust kukkunud 🙂
      Vaatasime lapsega tema isa pildialbumit ja laps hõiskab, et näe, mina siin koos issiga (tegelikult oli tema isa koos oma isaga) 🙂 seega kui panna nende pildid kõrvuti, siis täpselt üks ühele isaga ja veidi peaks vaatama pikemalt, et aru saada kumb on kumb.
      Väiksemal on mingid väiksed sarnasused, aga noo kui neid koos vaadata, siis elus ei arvaks, et vennad. Üks on hallide silmadega, teine pruunide silmadega 🙂 ainult juuksevärv on neil täpselt üksühele.
      Väiksem ikka veidi mind ka saanud, aga suurem poeg issi vol 2.

  • Tajuja
    June 29, 2025

    Huvitav, et teadmata sinu lugu ja nähes su väikest poissi, oli alati mõte – huvitav, mis nägu see ema on, et poisis pole grammigi Märtenit. Ma ei kahtlustanud üldse, aga oli selline tugev hämmeldus. Miks ma peaksin võõra lapse suhtes nii tundma, ei tea. Küll on aga mulle elus antud võime vahel asju teada, nii et ma pole ise neid soovinudki uurida. Ma ei pea end absull selgeltnägijaks, ei ei ei, aga neid ootamatuid olukordi on olnud läbi elu mitmeid, kus hiljem selgub, et ma ei ole eksinud. Need sajavad nagu ei kuskilt mulle teadvusse,kui faktid. Ise hämmeldunud sellest veendumusest.
    Vot nyyd selle postitusega meenus, et olin 10 aastane, kui sain õe ja kogesin esimest korda seda ei tea kust ilmunud teadmist, et tema isa ei ole minu isa. Uskumatu, aga see 10 a mina teadis samal hetkel ka seda, kes on isa. Mul oli kohutavalt häbi nii tunda. Ma ei ole mitte iial seda teadmist jaganud. Tänane postitus tõi meelde ja tekkis küsimus, kas see peaks saama avalikuks, eriti õe jaoks.
    Ka meie oleme absoluutselt erinevad õega ja temas pole ei ema, ega isa geene. Ja seda oleme läbi elu kuulnud liiga palju, et meid õdedeks ei peeta. Mida see teadmine muudaks, seletaks. Mitte midagi minu jaoks. Ma ei oska endalegi vastata, miks peaksin selle teema lahendama. Mis teie arvate või teeksite.
    Märteni loos ja minu loos on sama – super haige isiksusega emad. Vanusega läheb asi aina hullemaks. Isa meil enam ei ole.

    Peale Liina komentaari pojale teie abiellumise kohta, et see on rõve ja tänast infot lugedes saab vaid öelda, et hinnang antakse just selline, nagu ise ollakse.