Anna-Maria Penu ” Minu Hispaania”
Seda raamatut lugesin juba ammu ja üle lugesin ta ainult selle blogimängu pärast. Ühesõnaga pean kurbusega tõdema, et kuigi kohati oli raamatus naljakaid kohti. Näiteks kus nad keraamikat korjamas käisid jne. Siis üldiselt see raamat oli minu jaoks.. noh kuidas ma ütlen, mitte terviklik kuidagi. Nagu oleks tükid vahepealt puudu, ja teisalt needki mis olemas, kuidagi poolikud või nii. See raamat ei paelunud mind nii palju, kui Epu enda “Minu Ameerikad” need olid kuidagi ladusamad, okei ka vahepeal sellised hüppan ajast-aega, aga kõik mis kirja sai pandud, oli põnev ja huvitav lugeda. Ikka veel tahan seda väljendit Epu raamatust ” Ega veerevale kivile sammal ei kasva ” mõnda oma kirjandisse sokutada, aga kunagi ei leia seda õiget kohta..:( Okei, tegelt ma tulen tagasi minu Hispaania juurde ikka. See raamat ikka ei olnud minu jaoks see PARIM raamat. Kuigi halvasti ei taha ka öelda, ega ole ka põhjust. Lihtsalt natuke pani igavlema se pidev heietamine raha puudumise pärast jne jne. Kuid , siin on see suur aga, et mulle meeldivad isiklikult naljakad raamatud, ja kuna siin neid naljakaid kohti sees oli, siis see raamat täitsa null minu jaoks kindlasti ei olnud, ütleme kümnest viis!