APRILL!

Ma ei ole suur naljasõber, seega mina eriti kellelegi aprillinalja visata ei plaani. Ma ei tea, mul peaks ikka eriti geniaalne pulliidee tulema, niisama “ma olen rase!” või “ma murdsin jalaluu” naljad on minu meelest nii vanad, et paha hakkab. Kuigi-kuigi. Kaks aastat tagasi tegin mina blogis “ma olen rase!” aprilli (LINK), aga noh. Ma olin ka. Nii et see polnud just eriti humoorikas.

Ma olen elus paar pranky teinud küll, aga neist kumbki polnud esimesel aprillil. Ükskord tegime sõpradega mu endisele peikale tünga. Olime Eval külas ja…mängisime peitust, nagu umbes kahekümne aastased inimesed ikka oma vabal ajal teevad. Harilik, eksole? Ühesõnaga meil tuli idee mu ekspeikale teeselda, et kell on kaks tundi ees. Seega, kui tema korra autos käis, siis muutsime ära kõik korteri kellad, tema enda mobiili kella, isegi ta käekella suutsin ma sellest nupukesest seisma tõmmata. Mängisime siis umbes 20 minutit veel peitust, kui mina äkki röögatasin, et püha issa ristike, me oleme juba KAKS TUNDI ja 20 minutit peitust mänginud ja peaks nüüd inimese kombel lõpetama ja koju magama minema. Ekspeika ei suutnud oma silmi uskuda. Rääkis muudkui, kuidas aeg ikka peitust mängides maagiliselt lendab ja muudkui imestas. Alles siis, kui ma autos hüsteeriliselt naerma hakkasin ja ta auto kella taipas vaadata, sai ta mu naljast aru.

Naljakal kombel oli mu teine vingerpuss seotud sama Evaga. Nimelt olin ma ennemuitstsel aal kõva couchsurfar ja host. Kes ei tea, mida see tähendab, siis põhimõtteliselt seda, et kui sa host’id inimesi, siis sa lased ränduritel üle maailma enda juures ööbida ja enamasti paned nendega pidu ja tutvustad linna. Muidugi seda ei pea tegema, võid ka niisama tasuta öömaja pakkuda. Olen ise nii rännanud ja seetõttu leidsin, et kena oleks siis vastu inimesi võõrustada.

Ühel päeval sattus minu juurde mormoon. See oli päris naljakas, sest mu profiil rõhutas seda, milline peomutt ma ikka olen, aga no siin ta oli. Ei suitsetanud, et joonud, et teinud midagi, mis jumalale mokka mööda polnud. Küll aga leidis ta, et jumalale on väga mokka mööda nalja viskamine, seetõttu genereeus meil idee. Kuna ka Eva oli just selle saidiga liitunud, saatis ka ta Evale palve tema juures ööbida. Eva korterinaaber Hardo õhutas teda noormeest majutama ja nõnda sain mina järgmisel päeval linnas Hardo ja Evaga kokku, et nende “võõra couchsurferiga kohtuda”. Asja iva oli siis selles, et kuna Eva on maailma kõige lahkem ja sõbralikum tüdruk, siis me tahtsime näha, millal vaesel inimesel piir ette tuleb, millal ta ütleb, et kuulge, seda tüüpi ma küll siia ööseks ei jäta. Ja oi kuidas see mormoon ta proovile pani, mul tuleb siiani naer peale, kui ma sellele mõtlen 😀

Esiteks embas ta Evat väga kohtlaselt pikalt ja ei lasknud temast lahti. Teel Eva juurde üritas Eva small talki aretada.

E: “So, what are you doing in Estonia?”

Mormoon: “Aah, I was kicked out form Utah. My ex put a restraining order against me, because I used to beat her. And my parents don’t want to see me, because I was in jail 2 times for beating up old people. It was really funny.”

Vaene Eva läks näost ära ja oli näha, et ta ei suuda aru saada, kas see tüüp teeb nalja või on tõsine. Seega mormoon jätkas talle rääkimast, kuidas ta vahepeal couchsurfingus pausi tegi, sest tal olid suured narkoprobleemid, mille tõttu ta inimeste kodusid paljaks varastas. Aga, et Eva ei pea muretsema, sest ta sai ravi ja on nüüd jumala korras. Eva muuseas ollagi ta esimene host pärast jamasid.

Eva nägu oli priceless, aga ta IKKA VEEL EI ÖELNUD MIDAGI ja lasi selle tüübi ebalevalt enda koju. Eva nägu oli muidu selline:

Eva pool nägi see tüüp ta kassi ja rääkis pikalt, kuidas neile meeldis lapsena kasse põlema panna ja talle siiani selle helge mälestuse tõttu kassid väga meeldivad. Eva pani oma kassi teise tuppa kinni ja oli juba üsna murelik. Lausa nii murelik, et mormoon märkas ta mures pilku ja kinnitas talle, et Eva ei pea kartma, sest tema kuri külg tuleb välja ainult siis, kui ta alkoholi joob.

Igatahes ma ei mäleta, kust tuli see idee, aga Eva ja Hardo läksid meile õhtuks kinopileteid ostma. Mina jäin Eva sõbrannaga ja mormooniga sinna. Kuna Eva sõbranna veel asjast ei teadnud, rääkisime talle ruttu jutu ära ja ühesõnaga oli ka tema meiega kambas, ning saatis Evale smsi, et ta RUTTU koju tuleks.

Kui Eva koju astus, siis oli mormoon ennast tema diivanile pikutama sättinud, särgi ära võtnud, vöö diivani kõrvale maha pannud, kätte võtnud õllepudeli (veega) silitas kassi ja ta jalge vahel oli mingi imelik kaamel, mis Eval kodukujundusena maas oli. Ühesõnaga see nägi nii haige välja, et Hardo ütles Evale, et kle mina lähen täna ööseks Mallu poole, sest mina selle hulluga küll siia ei jää. Selle peale LÕPUKS Eva murdus ja ütles, et tema ei taha ka siia jääda ja et see tüüp peab ära minema. Kui me talle lõpuks avaldasime, et see oli kõik meie salakaval nali, siis oli ta küll jupp aega nii pahane, et ma kartsin nuga saada. Õnneks ta lõpuks leebus, eriti, kui ma ütlesin, et mormoon siiski minu juurde ööseks tuleb, kus ta ka eelneva öö veetnud oli.

Muidugi kas te ei leia, et see on imelik, et ühel jumalakuulekal mormoonil sellised mõtted peas olid? Et ta lambist suutis nii haiget juttu ajada. Vot ma ka imestasin, aga kui ta lõpuks koju jõudes mulle põlve peale pruuni vildikaga peenise joonistas, siis ma enam ei imestanud, vaid hakkasin natukene arvama, et ta päriselt ka on kõiki neid asju teinud. Aga kes seda teab, eksole. Ära ta mind igatahes ei tapnud, seega saan kergendatult hingata.

Pikk jutt, sitt jutt, aga vot sellised on kaks eredamat mälestust mingisugusest vingerpussist, mis ma mänginud olen. Minu meelest ikka täiega lahedamad kui “APPI, MA OLEN HAIGLAS!” või “MU VANAEMA SURI ÄRA!” jms. Üldse on tobe minu meelest selliseid jubedaid õnnetusi (eriti surma) aprillinaljana ära kasutada.

Aga millised on lahedaimad naljad ja vigurid, mis teie oma sõpradele teinud olete, või mis teile tehtud on? Vahet siis pole, kas esimesel aprillil või muul päeval.