armastuskiri

Kallis Marta,

Ma hakkasin täna mõtlema, et äkki hoiab sind välja tulemast naiselik solvumine? Kui sinu suurem õde oli väike ja elas samas korteris, mis sina hetkel, saatsin ma talle sinna pidevalt kirju, et talle teada anda, kuidas meil siin väljaspool elu käib ja vihjata, et ta on ka meie sekka väga oodatud. Ka väiksem suur õde sai aeg-ajalt kirju, kuigi ma pean tunnistama, et oluliselt harvemini, sest juba siis hakkasin ma otsima vabandusi teemal “mul on juba laps ja temaga nii hirmus palju tegemist”. Jah, nagu sa võid arvata, siis ma hea meelega kasutaks nüüd siis vabandust, et “mul on juba kaks last ja nendega nii hirmus palju tegemist” ja viiliksin sääraselt kirjasaatmistest, aga nüüd ma saan ise ka aru, et see on olnud sinu suhtes ebaaus. Äkki oled sina neid kirju oodanud? Ma kujutan ette, et üsas võib üsna igav olla ja ega siit väljaspoolt muid helisid vist väga sinuni ei kostu, kui su kahe õe kriiskamine ja muul ajal coca cola vulin sinu ümber.

*Hehe, hakkasid just luksuma. Sorri, räägin jah taga.*

Ära saa valesti aru, see kiri siin ei ole väljatõstmisteatis. Äärepealt oleks sulle säärase asja ka saatnud, aga siis mõtlesin, et arvestades fakti, et su õed on maru erinevad inimesed, siis võid sina ka olla nendest erinev. Su õed nimelt olla väga issi moodi, äkki siis oled sina minu moodi. Ma nimelt hilinen IGALE POOLE, seda enam on mul raske pahane olla, et sina ka rahulikult muned. Ma tean ju küll, et see ongi alati nii, et vaatad, et ah aega on ja siis avastad, et oh jumal, ma pean 10 mintsa pärast kesklinnas olema. Sul küll nii pikk teekond pole, ma olen aru saanud, et tegelikult ainult mingi 20 cm, aga no kui mina peaksin trippima 20 cm mööda mingit imelikku kitsast kanalit tundmatusse, siis ma vist ka väga ei kiirustaks. Jumal teab, mis teisel pool on.

Et sa natukene rohkem seda kanti usaldaksid, siis ma ütlen sulle kohe ära, et meid on siin neli, kes sind pikisilmi ootavad. Okei, ma valetan, sest praeguseks ootavad sind vähemalt tuhanded ja tuhanded inimesed, sest emmel on nimelt selline töö, et ta kirjutab internetti igast loba, mida inimestele lugeda meeldib ja teda kutsutakse Mallukaks, aga ära muretse. Isegi su õed ei saa täpselt aru, mis töö see selline on, seega ära sellega oma pead pikalt vaeva. Isegi pooled suured onud ja tädid ei saa aru, mis töö see on, seega tõesti ei ole see asi, mille üle mõelda. Mõelda tasub selle üle, et mitte iga väike beebi ei ole nii paljude poolt oodatud, mida mina sinu asemel võtaks suure eelise ja boonusena.

Kodus ootavad sind väga-väga sinu õed. Eriti see suurem. Ma tegelikult ei tea, võib-olla väiksem ka, aga temaga on see nali, et ta veel nii palju rääkida ei oska ja seetõttu on ta sinu tuleku suhtes siiani napisõnaliseks jäänud. Selles suhtes võin vähemalt kinnitada, et sul on temaga palju ühist, sest ega sinagi siin esimestel aastatel väga sõna suust saa. Ära muretse, see on üsna tavaline värk.

Marist pead sa teadma seda, et tema on selle maja printsess. Kui sa tahad, siis võid ka kunagi hakata, aga hetkel on selle koha võtnud tema ja printsess-Mari ei jõua ära oodata, millal sa oma nina välja pistad. Tal on kindel plaan sind sülle  võtta ja lubas sul isegi tema kaissu magama minna, kui sa seda tahtma peaksid. Isegi kui tahad, siis ma sooovitan seda pakkumist esimeste kuude jooksul mitte vastu võtta, sest mina olen selle austatud printsessi kõrval maganud ja ma ütlen kohe ära, et see vehib unes nii hirmsasti, et kui sa päris esimestel kuudel ihunuhtlust saada ei taha, siis jää parem minu kõrvale. Ma luban, et ma ei hakka sind kuskile kaugele tudule sundima, hoian sind enda ligi, võtan kaissu ja teen sulle tasakesti pai. Küll sa hiljem jõuad õdedelt tousid kirja saada, sorri, ma tean juba ette, et ma seda kahjuks ära hoida ei suuda.

Veel on siin tegelane nimega Lende ja ma usun, et temast saab sulle juba aasta jooksul üks hea kamraad. Kui printsess-Mari on kärsitu, krutskeid täis ja hulljulge suslik, siis Lende on tasane, tarmukas, järekindel ja tõsine väike inimene. Ma olen näinud, millise pühendumusega ta oma nukkudele lutti pakub, vankriga ringi kärutab ja neid potile tõstab. Seega usun, et ka sina saad mingi osa sellest hellusest ja armastusest endale, sest alguses meenutad sa talle kindlasti ühte väikest nukubeebit, keda kudrutada.

Veel on siin meie maja kõige suurem tegelane, keda sina hakkad issiks kutsuma. Või “Kaadoo!” nagu õed teinekord teevad. Muuseas, Lende kutsub teda mõnikord hellitavalt “beibiks” ka, see on päris naljakas, sa võid seda ka teha. Issist saab kindlasti sinu suurim sõber, sest esiteks on just tema see, kes sind päästab põletikku suremast. Ma ei tea, kas sa oled kursis, aga see pikk toru, mis su kõhust seina sisse läheb, see lõigatakse siinpool katki, et sa elu aeg minuga ühenduses olema ei peaks ja seda tuleb hoolega puhastama hakata. Asi, mida sa peaksid minust teadma on see, et kahjuks on nabad minu jaoks nii rämedad, et jah… esimesed paar nädalat tegeleb Kaardooo sellega, et sa kenasti ära paraneksid. Et siis kui sa MUUD tema juures esiti ei leia, siis vähemalt hinda seda osa. Ega tema selle suhtes midagi teha ei saa, et tal süüa sulle pakkuda pole, aga seevastu on tal hea suur süli ja suured käed, millega hea pai teha. Küll sa näed. Ja kui sa suuremaks kasvad, siis sa saad aru, et ei ole paremat mängukaaslast, kellega legodega ehitada, piparkooke küpsetada, õues mürada ja mänguväljakutel tuiata. Su issi on selline mees, et ta teeb seda kõike korda sada ja kui sa mind ei usu, küsi õdedelt. Nad annavad raudselt soovituskirja, kui sa seda soovid.

Noh ja siis siin olen veel mina. Sa tead mind sealt seestpoolt raudselt juba päris hästi, ma olen see, kellel madal hääl ja ebanormaalselt kiire pulss. Aga tegelikult..hmm, kuidas end tutvustada kellelegi, keda ma veel ei tea, aga juba armastan. Nagu kirjutaks vanglasse armastuskirja või nii. Mh, ma ei tea tõesti, kuidas ennast kirjeldada, ma olen kindel, et ka minu olemusega viivad su õed sind kurssi, aga omalt poolt võin ma sulle teha järgnevad lubadused:

• Ma olen küll kohutavalt kärsitu ja emotsionaalne inimene, aga ma luban su järele alati oodata. Isegi kui sa oled üks nendest, kes naeruväärselt kaua ennast valmis sätib ja kunagi enda võtmeid ei leia, enne kui me majast lahkume. Meil on muuseas nutilukk, nii et võtmeid pole vajagi!
• Ma võin olla kohutavalt labane, nagu jutud levivad, aga ma garanteerin, et lastele läheb see kenasti peale. Sa peaks nägema, kui palju pepu- ja puuksunalju me siin Mariga teeme, see on ebanormaalne!
• Ma saan väga harva pahaseks ja kui saan, siis lõppeb see sellega, et ma hakkan kurjalt kolmeni lugema ja jään siis vait, sest mul pole õrna aimugi, mida peale kolme teha tuleb ja lasen sul arvatavasti lollustega edasi tegeleda. Nagu sa aru saada võid, ei ole ma kõige rangem lapsevanem.
• Ka mulle meeldib mõnikord mõne toidukorra asemel jäätist ja kommi süüa, nagu su õdedelegi. Ei mingit minupoolset hala: “Enne sööd oma kotletid ära ja siis saad jäätist!”. Kuigi ma ei saa garanteerida, et seda hala su isa poolt ei tule, aga MINU poolt raudselt mitte! Ma söön praegugi Lende eest varjates mesikäpa shoksi, päris hea on!

Et jah, kui midagi siin kirjas mainitust huvi pakub, siis ole aga lahke – me ootame sind. Ja ma luban sulle, et teenindus on väljaspool sama hea kui sees. Meil on siin hästi soe ja mõnna ja meie igatahes ei suuda ära oodata, millal sa tulla kavatsed ja oma punnis põski meile näitad. Ma saan aru küll, et seal sees on hea, aga meil on ka hea ja kahjuks ma pean sulle ütlema, et kuigi ma sind otseselt välja tõsta ei tahaks, siis mul on su elupaik lõpuks ikka tühjaks vaja saada, sest maru raske on juba sind igale poole kaasa tassida.

Vot… Et kui valmis oled, siis tea, et meie oleme ka.
Laav ju!