blogieetikast

Suur oli minu üllatus, kui sattusin nägema postimehest artiklit (LINK), kus arutati blogieetika üle. Ühesõnaga, kes artiklit lugeda ei viitsi, siis ajakirjanik räägib, kuidas tema tuttav turundusjuht oli saanud kirja, kus blogija soovis tulla sööma ja vastutasuks siis kirjutada sellest artikkel. Hirmus oli selle loo juures see, et kuna see turundusjuht ka ISE blogija on, siis tema mure oli selle üle, et blogija oli nõus ka oma artiklit siis vastavalt soovidele muutma, mida õige arvamusartikli kirjutaja mitte iialgi ei teeks. Blogieetika on nullis!
Nagu paljud, arvasin ka mina esiti, et huvitav, kas ta räägib minust? Noh, käisin ju mina Triinu ja peikadega Platzis söömas (LINK), kus turundusinimene on toidublogija, tundub ju küll, et ehk see mina olin? Samas ei olnud meid kohe sugugi 10, see oli esimene koht, kus ma mõtlesin, et huvitav kas ta ikka minust räägib. Teiseks vaatan, et rohkelt veini…Okei, ilmselgelt meie! Aga siis jõuan kohani, kus olevat pakkunud välja võimaluse oma postitust muuta ja kohandada vastavalt nende soovile. Hmmm….
Lugesin kogu meie kirjavahetuse läbi ja säärast pakkumist ma ei näinud. Oleks ka imelik kui oleks näinud, sest ma pole elusees kellelegi säärast võimalust pakkunud. Jah, loomulikult võib inimene artikli enne läbi lugeda, et vältida mingisugused faktivigu vms, aga minu arvamust ei saa ju ometi keegi muuta, aga seda võimalust ma ise küll tavaliselt välja ei paku.
Ühesõnaga, nende soov oli, et ma kirjutaksin Platzist kui lapsesõbralikust kohast. Ütleme nii, et seda ma siiski teha ei saanud, sest no Marivanusega ei ole seal tõesti mitte essugi teha. Igal pool olid madalad riiulid klaasidega, mis väikseid lapsi magnetina tõmbab. Ühtlasi loen mina mängunurgaks ikka korralikku aiaga “lapsevanglat”, kust väiksed nääpsud plehku ei saaks panna. Seal oli aga üks mänguasjakast ja laud joonistamiseks. Nagu ka postituses öeldud, ei läheks mina sinna alla kolmeaastasega, sest neil ei ole seal eriti midagi teha, peale üldise laamendamise.
Kui postitus avaldatud sai, sain ma turundustädilt pettunud kirja, et NII suure koguse veini peale, mis me jõime, oleksime võinud ikka parema postituse kirjutada. Okei, tema palvel ma lisasin ühe asja – selle, et seal on suur valik klaasiveine. See pole ju vale, ongi suur valik klaasiveine, väga vahva. Aga minu ülejäänud arvamus oli aus – söök on hea, jook on hea, aga no lapsega, ei.
Ühesõnaga oli minu postitus nii pettumust valmistav, et ma sain ikka suhteliset krõbeda kirja sealt. Vot ei teagi, kas ta lootis, et ma selle peale teen selle ümber ja rohkem ülistavaks, ma ei tea. Blogieetikast siin aga juttu olla ei saa, sest ise ma küll ei tunne, et ma midagi valesti teinud oleksin.
Okei, nagu ma lugesin ühe postituse kommentaaridest (LINK), siis viiskas oleks märkida postituses ära, et tegu on kinnimakstud asjaga. Tõesti, seda ma ei teinud, sest ma lihtsalt olen näinud, mis siis saab, kui ma seda kirjutan. “Kuradi blogijad saavad kõike tasuta, otsige endale päris töö! Ma võiks ka blogija olla ja kõike tasuta saada, aga see on HALE! Ps! Sa paks” ja muud sellised kenad kommentaarid ja kirjad. Milleks? Ma ei näe vahet, kui minu edastatud arvamus on nii ehk naa aus.
Mul on täitsa ausalt tulemas ka arvustus Kohalikust ja Elevandist, kust ma ka muuseas NENDE KULUL käisin ja ka väga rahule jäin. Ma ei tea isegi, kuidas on võimalik mitte rahule jääda, kui sa saad sõpradega nautida head sööki ja jooki? Kui just tõesti väga õudne koht pole vms. Need kaks ei olnud, aga ma lihtsalt pole neist kirjutamiseni veel jõudnud. Loodame siis, et ma neist piisavalt “õigesti” kirjutan, et turundusinimesed ei solvuks “kesisest postitusest” ja torma ajakirjanikest sõbranjedele kurtma ja mingit käojaani ajama.
Mina näiteks ei arva, et mu lugejad peaksid kahtlema minu jutu usaldusväärsuses. Olen ka kirjutanud kehvasti asjadest, mida proovinud olen ja kaotanud selle läbi nii mõnegi koostööpartneri (nt Maybelline). See on muidugi ka tobe, sest kõik asjad ei saagi meeldida ega sobida. Näiteks Levelzone’iga on mul vägagi pikaajaline koostöö olnud ja ma usun, et nemad saadavad mulle ka kõige rohkem asju testimiseks. Kõik asjad mulle ei sobi, kõik lõhnad ei meeldi, aga ega nad selle pärast solvu, kui ma seda ka ütlen. Enamik asju on ikka meeldinud ja leiavad väga tihti kasutust, seega ei olegi põhjust kellelgi pahandada, leian ma.
Samas on olnud nii (just hiljaaegu oli), et üks firma saatis mulle 3 asja, millest 2 täiesti kasutuskõlbmatud. Ma oleks võind ka kirjutada, et oo nii head asjad, sest koht ise on selline, et sealt võib igasugu kraami saada, mida vaja läheb ja seeõttu säästaks ma ju raha nende ostmisel, aga mu käsi lihtsalt ei tõusnud seda kirjutama. Seega ma kirjutasin firmale, et ou, ma rebsin ennast ühe tootega põhimõtteliselt ribadeks ja teine on lihtsalt täispask, ma ei saa kirjutada neist midagi, mis teile meeldiks. Selle peale palusid nad tuimalt asjad tagasi saata ja nentisid, et koostööst ei tulnud “see kord siis asja”. Ei mina tea, kas nad teinekord siis tahavad ka minuga enam asju ajada. Ma natukene kahtlen.
Seega – minu arvamused on ausad, päriselt kah. Üldse harva on keegi palunud enne postitust näha, sest enamasti käib see ikka nii, et kirjutan ära ja siis saadan lingi. Tõesti, kui on mingi faktiviga sees või olen midagi konkreetselt valesti kirjutanud või valesti aru saanud, siis loomulikult muudan selle ära, usun, et see mind küll vähem eetiliseks ei tee.
Aga lugejad, ootan teie vastukaja ka, mis te arvate sellest teemast, asjade testimisest ja reklaamimisest ja nii? Kas arvate, et peaksin edaspidi kuidagi selgemini märkima, mida ma ise olen ostnud ja mida kingituseks saanud? Üldse, ootan teema kohta arvamusi 🙂
Pss
April 17, 2015Kas mitte Mari-Leenul ei ole selline stiil? Kirjutada restoranidesse ja nõuda endale õhtusööke jms? Minu meelest tal lausa
inimene selleks palgatud, kes päevad otsa nurub talle asju.
Mallukas
April 17, 2015Aga mina ka kirjutasin sinna restorani ja pakkusin sellist diili. Selles polnud ju küsimus ja firma hea meelega oli nõus seda tegema – veel enam, pakkus, et võiksin külastada ka nende kohvikut et veel kirjutada saaks. Seetõttu ka imelik, et nüüd kirjutab artiklis, et ta oli nii shokis sellist kirja lugedes jne 😀
Mingit inimest Leenul küll kuskile palgatud pole 🙂
Pss
April 17, 2015See on teine asi, seda ma artiklist välja ei lugenudki. Siis on tõesti väga imelik! Võetud sinu lugu ja pandud veel aspekte
juurde, et vürtsikamaks muuta, kui jube ikka on üks blogija, iuuu.
Vabandan, kui Mari-Leenu kohta valesti ütlesin, kuskilt on jäänud kõrva, et ta ise eriti ei kirjuta restoranidele, vaid keegi
teeb tema eest, ega ka täpselt ei tea, külajutud…
Mallukas
April 17, 2015Jah, nii et lamp asi üldse. Imelik ka neist mõelda, et ma siis midagi vastu ei ütle vms 😀 Mul ei oleks ka probleemi kogu oma kirjavahetust restoraniga siia üles riptada, sest ma ei valeta ju 🙂
käta
April 17, 2015Sinu blogi eelis on see et saab reaalse aimduse
asjadest ja kohtades. Iga normaalne inimene saab aru
et mis sa kirjutad ei pruugi tema arust nii olla sest
osadele näiteks meeldib pitspesu ja teise nahk ei
kannata seda üldse. Sa räägid ju alati OMA
kigemusest/arvamusest. See kui sulle mingi löhn ei
meeldi üldse ei tähenda et keegi teine seda ei jumalda!
Sa annad asjast mingi aimduse ja ülejäänud proovigy
ise enda naha peal järgi. Ja need asjad/kohad olgu
önnelikud et saavad mingitki reklaami ja iga
täiskasvanud inimene peaks arusaama et inimesed ei
ole ühevitsaga löödud ega naudi samu asju.
Aga räägi rohkem oma testisärkidestvärkidest.
Ja lihtne- ühele meeldib punanane ja teisele
valgevein,maitse asi ja maitse üle ei vaielda. Seega
keep going
Mallukas
April 17, 2015Sul on tuline õigus – ega ma sulatõttu nn kõigile kirjutada jah saa, sest nii paljud asjad on maitse asi 🙂
Mirjam
April 17, 2015A mis tähtsust sel tegelikult on kuidas sa saad, kas maksad või mitte. Oluline on ikka aus arvamus asjast! Keep going!
Mallukas
April 17, 2015no ma ise mõtlesin ka, et pole ju tähtsust, aga ehk keegi arvab, et on?
kukimuki
April 17, 2015Rääkides blogidest, siis kas ma olen puuga vastu pead saanud, aga minul kadus sinu subscription ära?? Just peale blogiuuendust.
Ja ma ei leia kohta, kus seda uuesti lisada saaks.. pooli postitusi ei näe, meiliga seda probleemi polnud?
Mallukas
April 17, 2015Mmmm.. äkki tõesti, ma uurin! Senikaua soovitan Bloglovinit vaadata või liituda fbis malluka lehega, sinna lisan kõik uued postid.
Margot
April 17, 2015Jep, mul ka. Meilis näitab et oleks nagu
olemas aga ühtegi postituse teadet ei
tule :/
K.
April 17, 2015kes see Triin, artikli avaldaja on? Oma jutu järgi blogija
aga tundmatu minu jaoks 😀
Mallukas
April 17, 2015Ei tea mina ka, aga nagu ta ütles, siis soiku jäänud. Igatahes ei saa ma aru, et miks selline artikkel? Enamik jäävad ju mõtlema, et see olin mina, aga see ju vale 🙁
Pss
April 17, 2015Enamik loevad siiski sinu blogi, mitte Postimehe artiklit, seega kõik teavad, et polnud sina. HAHAHAHA
K.
April 17, 2015Ma just tahtsin öelda, et ma nägin seda artiklit kui
välja tuli aga kellegiga küll ei seostanud. Kui asi
polnud nii siis ei tasu pead vaevata
Mallukas
April 17, 2015no aga samas ühes blogis kirjutati selles ja seal all kohe inimesed ütlesid, et loogiline, et see Mallukas 😀
K
April 17, 2015Mulle tundub, et seda võidi öelda selle pärast, et paljudele seostub sinu blogi kohe reklaamiga. St. sa kiidad siin
hiinast tellitud odavaid riideid, odavat kosmeetikat jne nii, et usun, et paljudele on jäänud mulje, et sind on lihtne
ära osta nende vidinatega ja järelikult oled valmis nende nimel ka oma juttu ilustama.
Mallukas
April 17, 2015hmm, millist odavat kosmeetikat?
google teab kõike
April 17, 2015http://triinkatariina.blogspot.com/
kahe raamatu autor, neist üks koos
Mart Kadastikuga.
Kaia
April 17, 2015Minumeelest on parem kui inimesed ei tea, kas see
õhtusöök on oma kulul või välja pakutud ettevõttel
reklaami jaoks või oled ise selle välja pakkunud.
Esiteks oleks imelik, et kirjutad algul vot ise plekkisin
sel korral või hoopis tehti nö välja. Minu jaoks kui see
kohe välja öelda
Kaia
April 17, 2015No tõsiselt või???? Kirjutasin megapika järje sest enne
postitas telefon miskipärast kommentaari ära mis
polnud valmis. Aga seda pole. Ja ma lihtsalt ei viitsi
enam trükkida.
Lühidalt:
…. Minu jaoks kui see kohe välja öelda, et söögikoha
kulul oli õhtusöök siis jääb halb maik suhu
(söögikohast miskipärast) ja ei kipu niiväga sinna. Jah,
võin kindel oll, et sa midagi ilustatud pole su jutus aga
selline peidetud reklaam mõjub oluliselt paremini.
Pealegi on oluline tagasiside/arvamused mitte see, et
kokkuvõttes tasus. Ja mis see teiste asi on?
Nii mõnigi söögikoht on tänu su postitustele silma
jäänud ja plaan külastada kui sealkandis. Võin kindel
olla, et ma pole ainus. Seega win win. Teie seltskonnal
kõht täis ja söögikohal uued kliendid ukse taga.
NB: Vabandan, et sina vormi kasutan, lihtsalt käsi ei
tõuse teie kirjutama, kuigi me pole kohtunud ega
tuttavad. Ja kui see ka kaduma läheb siis ma annan
alla!
triin
April 17, 2015Söögikohad peaksidki kutsuma
arvutajaid selleks, et saada
adekvaatne hinnang. Kui nad tahavad
ennast kiitvat artiklit siis telligu
see mõnelt PR firmalt!
Minu arvates ongi kõige mõtekam käia
sellistes kohtades ja testida
selliseid asju mille kinkija /kutsuja
ootab AUSAT arvamust mitte ainult
kiitvaid sõnu!
Kats
April 17, 2015Hmmmm.. Õnneks oli sealsamas ka teise söögikoha turundusjuht, kes jagas oma kogemust (ei no tõesti, jumal tänatud). Millise
koleda surmaga Sa teda küll ähvardasid, et ta sellise ebaeetilise teoga (Teie kõigi toit ja jook kinni plekkida) nõus oli?
Mallukas
April 17, 2015ei tea :DD
ML
April 17, 2015Mind üldse ei huvita, kas oled asjad tasuta saanud või ise maksnud ja siis testinud ning annad tagasisidet.
Peaasi, et aus arvustus on 🙂
Kosmeetika osas ju ei saagi kõik kõigile sobida. Mul nt suhteliselt tundlik nahk ja enamus kreeme ei sobi, samuti on vähesed
shampoonid, mis sobivad ja juukseid imelikuks ei tee või kõõma pähe ei tekita, samas ei saa ma ju enda põhjal väita, et asi on
täielik jura, sest kellegi teise arvates see võib best ever olla.
Mulle meeldis kunagi mingi postitus, kus testisid erinevaid huuleläikeid, juures olid ka pildid, vot sellised arvustused on kõige
paremad, sest värv värviks, et mis kellelegi sobib, aga seal oli ilusti välja toodud, et kas matt või läikiv, püsiv, kleepuv vms.
Muidugi on alati hea lugeda toidukohtade arvustusi, üks asi on hea või halb toit (kindlasti oluline), aga väga tähtis ka üleüldine
koha pilt: kujundus, puhtus jms., kui ikka toolikatted mustusest läigivad, siis ega ei tõmba küll sellisesse kohta sööma.
No ja neid blogijaid on ju nii meeletult palju tegelikult, et see võis olla ükskõik kes. Selliste artiklite juures oleks kena ära
mainida, kellega tegu oli, siis teavad ka lugejad edaspidi arvestada, kelle arvamusi tõena võtta, kelle mitte. Vajadusel saaks sel
juhul ka õige inimene end kaitsta, kui tegu on mustamisega.
mrl
April 17, 2015Lugesin seda artiklit ja peast käis läbi küll mõte, et vb sinust juttu. Aga ainult selle hetkeni, kus
kirjutas, et blogija oli nõus juttu kohandama. Mu meelest sa ikka nii “vastutulelik” pole ja see mulle su
blogi juures meeldibki, et oled aus ja ütled nii, nagu asjad on. Oled mulle ja usun, ka teistele lugejatele
jätnud endast just sellise mulje. Noh et pigem loobud koostööst kui hakkad pada ajama
krk
April 17, 2015Järjest enam peetakse blogisid sama
oluliseks ja usaldusväärseks nagu
professionaalset ajakirjandust. See
tähendab, et tavaline inimene (keegi
ütles, et “iga normaalne” peaks aru
saama, et see võib olla
reklaampostitus. Noh… keskmine
inimene ei saa 😀 või vähemalt ei
mõtle selle peale) võib võtta
sulatõena ja kujundada oma arvamuse
mingist
sündmusest/institutsioonist/inimesest
blogipostituse põhjal samamoodi nagu
ajaleheartikli põhjal.
Selles valguses oleks vajalik, et
koostööpartneri tooteid/teenuseid
arvustades annad teada, et tegu on
n-ö makstud tekstiga.
Teiselt poolt need samad argumendid,
mis enam-vähem vist juba kõlasid, et
eks ole iga inimese oma valik, mida
uskuda/millega nõustuda ja millega
mitte ning kui reaalselt sa ei
kirjutagi reklaamivalt, vaid
arvustad, ei tohiks probleeme olla
(aga et siis koostööpartner ka teaks
seda ette kindlasti). Eks ajalehtede
kultuurikülgedel kirjutanud teatri-
või kunstikriitikud saavad ju ka
tihti tasuta pileteid mõnele
etendusele, aga see pole kuskil
eraldi ära öeldud.
Igatahes tore, et mõtled eetika peale 🙂
lugeja
April 17, 2015Olen ka ettevõtja ja kunagi ka blogija olnud. Selge see, et peab blogijale välja tegema kui tahad, et ta Sinu ettevõtte jaoks aega
võtaks. Sellise postitusega läheb mitte vähe auru ja aega – kirjavahetus, kohalkäimine, pildistamine, kirjutamine,
kommenteerimine, mitu aastat tagantjärgi selgitamine.
See blogi on siiski ju inimese avalik päevik mitte mingi ajaleht. Mida te tahate saada.
Jaanika
April 17, 2015+1
Ajalehed ja ajakirjad saavad raha lugejatelt, reklaamist. Blogijad kirjutavad enda rõõmuks. Miks mitte siis vähemalt kostitada
söögiga. Duh.
Anontsik
April 17, 2015Kas ma olen ainus, kes sai esimese hooga sellest asjast aru nii, et blogija tõenäoliselt kirjutas vastavalt standartsele
ajakirjanduseetikale midagi sellist et “kas soovite artiklit enne avaldamist lugeda?” – aga ahta silmaringiga turundusjuht nägi
sellist kommet esimest korda ja läks ähmi täis, et omg omg omg mulle pakutakse artikli muutmist.
Dragomir
April 17, 2015Minu arvamus on selline, et kui oled ise ostnud siis ei peaks seda ostukohta mainima, kuna iseenesest on tegemist reklaamiga,
ning reklaam maksab raha. Ning kui sa oled milleski hea, siis võiks selle eest tasu küsida.
Kui aga tehakse tasuta välja, siis oleks muidugi viisakas märkida. Kui mina tasuta nodi testimiseks saan, siis on tingimuseks see, et
märgin selle laenutaja lingi postitusse.
Veel selline teema, et see kui sulle on inimesed varem halvustavaid kommentaare kirjutanud, sest oled sponsorid välja toonud,
kuid siis selle tekstilõigu eemaldanud, siis oled teinud seda, mida heiterid tahavad: lasid neil endaga manipuleerida.
Las kiruvad palju tahes. Kui tegemist ei ole konstruktiivse kriitikaga ning lihtsalt sopaga loopimisega, siis tee nii nagu endale
sobib.
Triin
April 17, 2015Minul näiteks on jumala savi, mida sa saad tasuta ja mida mitte. Või mida ja kuidas postitad või mida mitte, niikaua kui just ei
valeta, et näe super hea toode, aga tegelt on täispask 😀 Loen Su blogist seda, mis mind huvitab ja nendest toodetest/ kohtadest,
mis huvitavamad tunduvad, enda valik ju. Üldjuhul on ka ise aru saada, mis on nö peidetud reklaam ja mis mitte ja oma valik ju,
kas viitsin lugeda. Mis Platzi puutub, siis mina käisin seal oma 6-aastasega ja lõunatamas ja temal oli see tunnike seal
mängunurgas põnev. teist ja kolmandat korda ilmselt mitte, sest seal oli tõesti vaid üks väike mänguasjakastikökats.
Kris
April 17, 2015Päris nii ikka ei saa, et lähen ja söön-joon koha kulul vatsa täis, toidan veel sõprugi ja siis lajatan oma arvamusega. Kui tahad üdini
aus olla, siis tuleb süüa oma raha eest. Sina aga tegid bartertehingu, lubasid söögi/joogi vastu artiklit. Loomulikult eeldab asutus
seepeale, et see tuleb nö reklaamartikkel. Nad on ju selle eest maksnud sinu toitmisega.
Tegelikult ongi sellised bartertehingud väga libe tee, seetõttu on alati parem reklaami raha eest müüa ja nodi-nänni-kõhutäisi
mitte vastu võtta. Samas jääks blogija Eestis siis vist puhta nälga ja paljaks.
Ah jaa, reklaamiseadus näeb ette, et advertorialid ehk reklaamartiklid tuleb sisust eristada. Lugejat ei tohi eksitada. Ehk siis
tegelikult peaks kirjas olema kui oled mingi artikli eest tasu saanud, olgu siis esemelist, söödavat või raha.
Kris
April 17, 2015Tahtsin seda ka veel öelda, et see on jumala ok, kui blogija ise ennast müüb. Nii peabki. Enamasti kribavad Eesti blogijad oma blogi
ja siis ootavad solvunult, käed rüpes, et miks neid tähele ei panda. Ise peab aktiivne olema ja ennast pakkuma. Kas nüüd just hiina
hilpude ja kõhutäite eest, aga no algus seegi. Mallukal on ju juba ka täitsa kabedaid diile 🙂
Kairit
April 17, 2015Selle Postimehe arvamusloo alguses kohe antakse ju selge märk, et see ei ole sina:
“… Sellega seoses meenus mulle hiljuti seltskonnas kuuldud lugu, kus ühe söögikoha juht rääkis, kuidas talle saabus ühelt blogijalt
ettepanek korraldada tema sõpruskonnale tasuta koosviibimine …”
Seal räägitakse ju kellestki kes umbes pommitab ise erinevaid kohtasid ja lunib tasuta teenuseid ja tooteid. Minu arust sa ei peaks
ennast sellest küll puudutatuna tundma või miskit. Samas muidugi eesti blogimaastikule üldises plaanis sellised tasuta asjade
lunijad mõjuvad negatiivselt, sest seda vähem saavad sinu ja teiste kvaliteetsete blogide eestvedajad kutseid ja pakkumisi neist
kohtadest, kellele selliste lunijate pärast on blogijatest halb mulje jäänud ja nendega enam tegemist teha ei taha.
Mallukas
April 18, 2015Nagu ma mainisin, ma küsisin ka ISE, kas ma saaks sinna minna 🙂
Kairit
April 18, 2015No kui tasuta õhtusööki küsisid (või lubades vastutasuks arvustust), siis parem oleks sellist asja mitte teha. Nagu ütlesin siis
pikas perspektiivis kahandab selline tasuta lunimine kõigi eesti blogipidajate mainet ja vähendab võimalusi tulevikus
korralikke tasuta pakkumisi saada. Eesmärk peaks ikkagi olema oma blogis sellisel tasemel kirjutada, et ettevõtted ise
sinuga ühendust võtavad ja selliseid asju proovimiseks pakuvad.
Kui aga ise küsid tasuta õhtusööki, siis eetilisest poolest tundub muidugi elementaarne, et kirjutad vastutasuks söögikohast
positiivselt ja negatiivsetest detailidest annad kohaomanikule privaatset tagasisidet (see on natuke nagu sinu omal
initsiatiivil algatatatud ühekordne töövõtuleping). See “ma kirjutan ausalt”-kaardile rõhumine siin tagantjärele kõlab pigem
ebaveenva eneseõigustuse või vabandusena.
Marks
April 17, 2015Aga vb nad ootasid pikemat postitust ja rohkem detaile, ala teenindusest, puhtusest, hinnatasemest jne. Vaatasin, et suht lühike
oli küll, mul endale meeldib just neid detailsemaid lugeda 🙂
Merili
April 17, 2015Mina kui lugeja (samuti noore tüdrukutirtsu ema) loodan, et Sulle Mariann tehakse veel palju vahvaid ettepanekuid ja saadetakse
huvitavat ja uut kraami proovimiseks. Sest väga lahe on lugeda just selliseid artikleid, erinevatest toidukohtadest, toodetest ja
isegi kui käid poes, et mis teie perele näpuvahele on jäänud. Sest vahel tundub endale siin Eestis, et kaubandusvõrgus lajatub
tühjus ja sama jama kaup, aga siis Sina ikka üllatad uute postitustega toodetest vms kaubast 🙂
Kk
April 17, 2015Minu meelest küll väga positiivselt kirjutatud artikkel restorani kohta.
See täitsa õigus, et väikesed lapsed huvituvad kõigest muust kui mänguasjadest sellises huvitavas kohas 🙂
Ootan veel resttorani arvustusi. Huvitav lugeda.