classy lady enda kohta juicy gossipit levitamas, võtke heaks

Nonii! Me otsustasime eile Andraga, et oleme edaspidi classy ladies ja lõpetame selle Brunneri kuukamise ja asendame selle palju daamilikuma versiooni, Cavaga. Mitte, et me teaks, kui palju classym see on, aga loota ju võib. Ja kuna me oleme siin pool õhtut classyks olemisega tegelenud… Khm [loe: mitu-setu Cavat nahka pannud, otseloomulikult nii, et väike sõrm on pokaalist eemal, kuigi tõele au andes on pokaal ainult Andral, sest ma suutsin enda oma kogemata ära lõhkuda, mina kulistan enda Cavat proua kombel morsiklaasist], siis otsustasin ma, et on vähemalt tagumine aeg midagi päriselt-päriselt kirja panna.

Te ju teate vast isegi, et ma olen kogu oma elu kõiki oma asju blogis lahanud. Seda esiteks sellepärast, et mulle meeldib kirjutada ja teiseks on see üsna teraapialaadne tegevus. Mul juhtub tihti nii, et suudan kirja panna asju, mida ma tihtipeale välja öelda ei oska või lihtlabaselt ei saa, seega hoidke nüüd oma piip ja prillid, sest mul on teile mega mahlast gossipit.

Ma tutvusin ühe tüübiga, kes mulle meeldib. Ma ei hakka ta nime kirja panema, ent olen enam kui kindel, et vähemalt pooltel teist on naistele omane FBI geen olemas ja ilmselt ei ole kuigi raske ka välja uurida, kes ta on, aga no see selleks. Ma olen viisakas inimene ja ei hakka siin avalikult paljastama vaest inimest, kes kogemata Tinderis “selle Malluka” peale paremale svaipis. Või oli see vasakule? Issand, ma enam ei mäleta, sest legit järgmine päev, kui temaga rääkima hakkasin, kustutasin ma Tinderi ära. Mitte niivõrd sellepärast, et oleksin kohe vihikusse enda uue perekonnanimega allkirja harjutama hakanud, vaid rohkem seetõttu, et olin kindel, et see Tinder on lihtsalt mingi õuduste allee, kust pole oodata midagi paremat, kui kummalisi kutseid sauna.

Igaaataaheees, oli see millalgi eelmise aasta lõpus, kui ma temaga rääkima hakkasin ja kuna ta mind kohe sauna ei kutsunud ja muud moodi super weird ei tundunud, jäin ma temaga rääkima. Jeesus, see tundub praegu sada aastat tagasi, aga ma mäletan, et elasin veel Balta korteris, kui üks õhtu enne magamaminekut temaga rääkisin ja hiljem uinudes mõtlesin, et issssand kui imelik on feeling, et keegi random tüüp suudab mind temale mõeldes naeratama panna.

No ja siis umbes nädal hiljem saime me kokku ja mul on tunne, et super palju peale seda ei ole me mitte kokku saanud. Mis on kõik hästi tore, aga tekitab minus nii palju emotsioone ja küsimusi, nagu oleksin ma jälle vähemalt 15-aastane, mitte viisakas ning – ma ei jõua seda piisavalt rõhutada – classy daam.

Vaadake, ma olin viimati vallaline umbes miljon aastat tagasi. Mis tähendas seda, et kui ma kellegagi “sebima” hakkasin, tähendas see lihtsalt seda, et käidi koos peol ja ameleti, nagu kord ja kohus. Mõtted, et “mis saab edasi” ja “kuhu see kõik viib” tundusid tarbetud ja mõttetud, sest mis vahet seal ka oli. Küll elu näitab! Aga kas poleks keegi võinud mind hoiatada, et 30+ vanuses (ja omades miljonit….või kolme) last, tuleb samas olukorras mängida mängu, kus korraga üritad actida cool ja vähemalt alguses tunduda normaalne inimene, kelle voodialune ei ole musti sokke ja tühjasid värskapudeleid täis, samal ajal mõtlema ratsionaalselt, et oota… Mida ma nüüd edasi tegema pean? Kas meil oleks üldse koos tulevikku?

Nii et su peas toimub kergelt skisofreeniline monoloog:
Me veedame nii palju aega koos… huvitav, kas me käime v?
Jeesus, Mallu, sa oled 30-aastane, sa ei tohiks mõelda sõnast KÄIME, palun oma eneseväärikust…
Ei aga nagu kust ma tean, mida me teeme? Ma olen täiskasvanud inimene, äkki ma peaks lihtsalt küsima?
OMG dear god, pls ära seda tee, sa kõlad nagu viimane saikar!
Aa…okei… Aga kust ma siis tean, mida me teeme?!?!?!
Pohhui mida te teete. Lihtsalt palun üks kord elus ole normaalne inimene ja act cool ja küll see mingi hetk selgub.
Aa ok davai davai.

Ja siis joob see sama täiskasvanud Mallu sõbrannadega pudeli veini ja helistab talle poole öö pealt nagu viimane poolearuline, ajab skisofreenilist juttu ja hommikul tahab ennast voodialuste mustade sokkidega ära lämmatada.

Nagu ausalt, ühiskonna huvides peaks kuskil olema mingi hoiatus, et minuga ei maksa suhelda, sest midagi normaalselt sealt oodata ei ole. Aga sellegipoolest on see vend kuidagi siiamaani nagu alles jäänud ja mitte mulle öelnud, et kle, it’s not you, it’s me. Või mis see asi on, mida teisele öeldakse, kui sa arvad, et teine on pehmelt öeldes saikar?

Ja selle ajaga oleme me tutvunud osade teineteise sõpradega ja käinud ägedates kohtades ja naernud kõige debiilsemate asjade peale ja see kõik on nii äge. Aga samal ajal on mul veel natukene liiga eredalt meeles see, kuidas ma olen elus olnud liiga naiivne ja uskunud kõike, mida mulle öeldakse ja ma tunnen, et peaksin nagu kuidagi normiks tõmbama ja rohkem pohhuilt mängima seda mängu. No aga mida ma teha saan, kui ma ei oska.

Ning see, kallid sõbrad, ajab mind hulluks. Nagu kohe päriselt-päriselt.

Mulle niiii meeldib see tunne, et mul on keegi, kellele ma tahan kohe rääkida, kui midagi naljakat juhtub ja mulle meeldib see tunne, et keegi ütleb mulle “ei no aga lihtsalt ütle, mida sa teha tahad, ma orgunnin”. Reaalselt, palun, kas keegi on elus midagi ilusamat kuulnud? Või siis mul ongi juba elus nii madalad nõudmised, et ma fallin’ for any guy, kes mu prügi välja viib ja mind naerma ajab? Või ongi see juba piisav? GOD, MA EI TEA!

Ja ma ei ole isegi kindel, kas see alguse põnevus on minu vanuses juba selline alguse paanika. Et ma ei ole tegelikult täpselt kindel, mida ma öelda võin, sest äkki ta arvab, et ma üritan teda kuskile suhtesse suruda. Või äkki ma olen liiga needy ja tahan liiga palju kokku saada ja kaissu ronida? Või äkki olen ma…just perfect. Ma ei oskagi öelda, kas see tunne on liblikad kõhus või oksele ajav ärevushäire, mis ma varsti ülemõtlemisest saan.

Nii et jah, tere tulemast Malluka blogisse, ainult, et te olete astunud ajamasinasse ja ma olen jälle 15. Ma vannun, kui see teema ei worki out, siis mu järgmises postituses on pilt, kus ma vaatan super dramaatiliselt aknast välja, mille pealkiri on “i will never feel love again”. Kes otsida viitsib, siis kuskil blogiarhiivi alguses peaks selline postitus olemas olema. Ma olin siis just Juhanist lahku läinud ja palusin oma papal endast selline pilt teha. Ma ei kujuta ette, mida see vaene vanamees arvab, et mu peas toimub, aga olgem ausad. Ei teadnud ma siis ja ei tea praegu ka.

Fuck. Do we ever grow up!?

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

42 Comments
  • Kristina
    February 9, 2021

    Nii lahe Mallu, mul su üle super heameel❤️

    • Mari
      February 9, 2021

      Sebimise aeg on alatu äge, liblikad kõhus ning kõik uus ja tore. Enamasti tekib varem või hiljem rutiin ning alles siis selgub(mu arvated) kas sobitakse kokku või mitte- st kas lepitakse kiiksudega (ala Väska pudelid voodi all jne) või mitte.
      Ma jällegi seda tüüpi inimene, kelle jaoks see sebimine äge aga nii ebakindel ja super pingutamine, sest parimat poolt ju endast näidatakse.
      Siiski soovin sulle palju palju õnne, naudi seda kohustuste vaba sebimisaega kui pole nn ühiseid probleeme ja kogu koosveedetud aeg over the mooon

  • Kairi
    February 9, 2021

    See kõlas täpselt nagu Carrie Bradshaw oleks kolumni kirjutanud. Äge!

    • Mallu
      February 9, 2021

      no mõni vend on siin kaks hooaega jutti vaadanud 😀

      • Andra
        February 9, 2021

        Tegelt kolm ?

        • Mallu
          February 9, 2021

          ahjaa, sa ka siin….

          • Yutulind
            February 9, 2021

            kardo ühesõnaga EI orgunninud… deem

  • Tikker
    February 9, 2021

    Haha, tänks, naersin südamest!

    Mina igavese optimistina igatahes arvan, et kõik läheb hästi 😀

    Ma sain täna õhtul elu suurima üllatuse osaliseks ja olen ära joonud nii palju veini, et seda kommentaari trükkides olen pidanud umbes iga sõna parandama… Positiivne külg on see, et ma endiselt suudan aduda, kui jutt on vigane, ja seda parandada… Enne kui vajutan “kommenteeri”.

    Igatahes… Mida ma tahtsingi öelda… Kõik läheb imeliselt 😀 😀 😀

    • Mallu
      February 9, 2021

      sina, vana optimist krt 😀

  • B
    February 9, 2021

    Ok ma sain mingi totaalse split personality hoo praegu seda lugedes – osa minust oli “omg wtf juba uus kutt midahellli” ja teine “kle eluaegne suhtehoor mida sa yldse klähvid, jää nagu väga kiiresti väga vait”. 😀 Yhesonaga, liblikad ja see veits armunud ja lost olemine on vist mu kõige lemmikum tunne maamunal. Naudi täiega, megapoh mis see tulemus lõpuks on. Ja ära kindlalt lase minu esimese (max tropi) mõtlemisega sarnastel inimestel seda ägedat tunnet enda jaoks ära rikkuda. ?

    • Mallu
      February 9, 2021

      haha, mulle meeldib väga su ausus. usu mind, mul endal käivad need samad kaks poolt suht üle tunni 😀

  • L
    February 9, 2021

    Ma soovin vaid kaunist hommikut :D!

  • Kats
    February 9, 2021

    Kõik super aga pakun lahenduse välja sellele täispeaga helistamisele ja messamisele…. mingi meem liikus (ok, õde saatis minule, ma ei tea kas see oli mingi vihje) aga et mitte sinna lõksu langeda, peaks mõlemas käes jook/ koks olema 😀 siis ei saa täispeaga telo näppida 😀

    • Mallu
      February 9, 2021

      ma tahaks öelda, et mul oleks rohkem pokaale vaja, aga ta krt tõi mulle pokaale, kui ma mainisin, et ma eelmised ära lõhkusin. Seeega jah, ok, edaspidi joon kahe käega 😀

      • S
        February 12, 2021

        No eks uudishimu tekkis ikka ja suht lebo oli seda välja uurida, kes su silmarõõm on 😀 Aga tundub, et jälile said ka paljud teised, sest sa oled instas sellelt inimeselt follow maha võtnud 🙂 Mängid mingit imelikku mängu siin, küll paned postitused parooli alla, siis võtad jälle ära.. Hmmm

  • E.
    February 9, 2021

    Pean ikka ära mainima, et see mõte käis mul peast läbi mitu korda..et keegi sellel Mallul raudselt kuskil peidus on. Sest noh, pole väga enam näha postitusi, välimus iga päevaga aina rohkem õitseb jne.
    Mul on hea meel su üle, ole alati õnnelik!
    ❤️❤️❤️

  • Kerli
    February 9, 2021

    Olen 31 ja tunnen, et olen aina noorem. Iga päevaga 😀 20ndates sain 2 tütart ja arvasin, et olen nüüd täiskasvanud. Aga noups, never grow up.

  • Liisu
    February 9, 2021

    Täiesti off topics aga nägin unes, et sul oli uus silmarõõm tekkinud ? Ja sellel vennal oli palju tatoveeringuid. Ma isegi ei tea miks ma võõraid inimesi unes pean nägema. Kunagi varem nägin unes, et ? sõi Kardo ära. ?‍♀️

    • Mallu
      February 9, 2021

      haha 😀

  • Mai
    February 9, 2021

    kui ma oleksin sina, siis ma ütleksin endale, et “sa oled seda puhkust ja lebo elu väärt” ja et “ära võta endale uusi kohustusi” (loe: ära rasestu)

    • Mallu
      February 9, 2021

      ma arvan, et mul piisavalt lapsi jah 😀

    • Ingre
      February 9, 2021

      Nii tore Mallu mul on hea meel su üle palju õnnelike päevi sulle?❤??

  • Vaike
    February 9, 2021

    Been there, done that. Lihtsalt ilma kolme lapseta. Ent ma olen see tüüp, kes armub kas kohe või üldse mitte, st et mul on megaärevus juba pärast esimest deiti ja kõik needsamad küsimused ja kahtlused. Millal see üle läheb, millal?? 😀

    • Mallu
      February 9, 2021

      konkreetselt, kui teada saad siis ütle mulle ka 😀

      • Jupike
        February 9, 2021

        Nägin seda postitust juba öösel ja ma ei tea miks, aga kohe mõtlesin, et taas leidnud Kardo ?

        • Mallu
          February 9, 2021

          what 😀

  • sh
    February 9, 2021

    Mul on ka su üle nii hea meel 🙂
    Mis nii ruttu. Ei mäleta täpselt, millal lahku läksid, aga kui pikk suhe on oma aja ära elanud, siis võibki üsna kiiresti olla valmis uue inimesega edasi liikuma.
    Sul varajane kevad südames 🙂 Õitsevaid inimesi on alati tore näha.
    Mul endal on natuke sarnane seis praegu, puhtjuhuslikult tekkis keegi sümpaatne ja siis on kõik see ärevus ja närvivapustus laes. No nagu sa kirjeldasid. Mida öelda, kuidas olla, kas olla, kas öelda. Närvid krussis.

    • Mallu
      February 9, 2021

      Ma ei tea, minu meelest ka pole nüüd midagi nii ruttu, aga noh, eks see oleneb kõik miljonist asjast. Mõni ütleks raudselt, et kaks aastat on ka liiga ruttu 😀

    • K
      February 9, 2021

      Minul tekkis ka üsna kiiresti uus inimene pärast eelmist pikka suhet. Mõni kuu ehk oli möödunud. Ma ei olnud üldse suhtelainel, nautisin oma süllekukkunud vabadust, aga mis sa teed eksole. See inimene lihtsalt oli nii sobiv. Kõik oli temaga nii lihtne, lahe ja hea. Huumor jooksis, mis on ju põhiline.
      Samad imelikud tunded valdasid mindki. Mida teha, kuidas teha, kas üldse teha.. Ei tahtnud näida ülepeakaela sees, kuigi ma olin täiesti ära armunud. Kuna ta oli minust palju noorem, siis oli ümberringi palju “teadlikke inimesi,” kes ei ennustanud meile ilusat tulevikku. Pigem maailmalõpus. See kõik ajas mind veel rohkem hulluks, et mis ma siis teen, et oma vanuse kohta võiks ju vähegi mõistust juba olla.. Aga ei olnud, ja mul nii hea meel selle üle, et mul ei olnud. Praegu läheb juba seitsmes aasta. Mõistust ikka ei ole tulnud ?
      Inimene ise on nii mingites stampides kinni, et oi nii ei tohiks ja nii ei kõlba. Täitsa lollid mõtted. Elada tuleb siin, nüüd ja praegu.
      NB! Räägib inimene, kes paanitseb iga väiksema elumuutuse peale ?

      • Kikzzz
        February 12, 2021

        Oleks justkui oma mõtlemist lugenud. Ise ka läksin kevadel lahku pikast suhtest. Lihtsalt ühel päeval viskas nii siibrisse olla rutiinselt halvas suhtes.
        Eelnevalt oli praegune kaaslane pidevalt silmapiiril, aga mingeid tundeid ma tema vastu tunnistada endale ei tahtnud. Raske oli endale tunnistada, et veidral kombel hakkab keha ise ainuüksi tema nägemisest reageerima, süda hakkab kiiremini lööma ja näole tekib tobe muie ning rääkida ei oska midagi asjalikku. Nagu pubekas oma esimest kiindumist üle elamas.
        Kevadel püüdis see mees juba igatepidi näidata, et on minust huvitatud. Ma olin oma emotsioonide ja tujudega nii pahuksis, et mainisin vajan aega ja ei saa ise ka aru mida tahan.
        Härrasmehe kombel mees tõmbas koheselt nii eemale, et püüdes kirjavahetust jätkata tuli sealt vastu ainult jäine tuim kiri.

        No see kruttis veel omakorda korralikult. Sügisel kolisin tagasi sinna kuhu süda kuulus. Tehes esimese sammu uuesti oma silmarõõmu poole hakkasid meil asjad kuidagi uuesti ülessoojenema. Hetkel küll oleme veel niiöelda lähedal elavad inimesed, kes on mõne maja kaugusel teineteisest, aga poleks ilmaski uskunud, et lahti lastes poisikesest võib avastada wao sellist meest ma olengi oma pika noorusaja oodanud!
        Muidugi meie situatsioonis kartsin ma alguses korralikult, kes mida arvab. Ehk vahepeal, kui oma roosad prillid eest võtan avastan ikka jälle ennast mõttelt see suhe ei saa toimida.

  • A.
    February 9, 2021

    Ooo väga põnev värk 😀

    Aga palju edu, selline vabadus võib mõnus olla küll haha. Ja loodan et kunagi näeme meie ka seda Mr. Salapärast 😀

    • L
      February 9, 2021

      Võtke chillilt, teil pole kiiret. Elu näitab, mis saab ja ette muretseda ei saa, nagu ei saa ka ette magada ja süüa. Nautige, olete mõlemad seda väärt

      PS! See teine pool on pm vist samas olukorras mis sina, et ei tea mis kes kus saab ja ei saa ?

      Ja söön oma sõnu, et ma sind ei jälgi kuskil ? Insta, FB jne… Kõik lood nüüd! Vahva oled!

  • E
    February 9, 2021

    Küll sa oled õnnelik inimene… Ma olen sinuga sama vana ja mul pole kordagi elus sellist meest olnud kes TAHAB minu heaks midagi teha ja sul juba teine selline tore mees. Korra elus vaid veits pikemas suhtes olnud ja ka inimesega kellel oli nii palju enda probleeme, et lõpuks sai sellest suhtest lihtsalt destructive suhe. Ma ei tea, mis tähendab, kui keegi sinust hoolib veel rohkem armastab, mitte keegi pole mulle elus neid sõnu öelnud (isegi mitte mu vanemad).

  • Mari
    February 9, 2021

    Pakun, et see on Janek Valdsalu? Ei? ? Kui on siis võid kommentaari mitte üles lasta haha ?

    • Mallu
      February 9, 2021

      Haha, Janek on mu üli vana sõber. Kui ma ei eksi, siis tal naine ja laps ka, vaevalt, et ta minuga sebiks :D:D

  • Kiku
    February 9, 2021

    Las ma pakun: E või T? ?
    Igatahes on kes on aga tore uudis!

  • mira
    February 10, 2021

    Peaasi, et Ronn ei ole 😀

    • Mallu
      February 10, 2021

      lõpetaa

  • Liisi
    February 10, 2021

    Hahaa
    Lahe lugeda, ise täpselt samas situatsioonis?? või noh peaaegu..
    Mul ainult ex mees terroriseerib edasi… Ise olen vana ja mürgise suhte ammu lahti lasknud ja nautisin vaikust ja rahu, jagasin oma aega 5 lapse vahel, chattisin uute inimestega… Kui järsku tuli “tema” mu ellu…
    See elevus ja ootusärevus millal kirjutab jne see nii lahe…
    Ja kui kokku saime… Nagu vanad sõbrad, ei mingeid tõrkeid ega midagi häirinud, siiani naudin seda kõike… Loodan, et sellest saab ka midagi enamat..samuti ei oska tituleerida, et mis asi see siis on, oleme me koos või mitte? samas ei julge üle ka mõelda ja kõik muud sellised mõtted??

  • An
    February 10, 2021

    Nii äge! Elan sulle väga kaasa. Armunud olla nii ilus ja hea, naudi täiega seda aega Mallu ❤️

  • P
    February 14, 2021

    Nii lahe! Mul oli endal sarnane situatsioon ,mis algas eelmisel aastal. Olin kahe väikese lapse ema ja abikaasa nartsisissistist mehele. Olin mega õnnetu ja elasin pidevas hirmus. Ei arvanud kunagi,et ma võiksin olla suhtes, kus teine pool on täpselt nagu mina ja lisaks hooliv, vaimukas jne. Oma peas olin oma abikaasast juba ammu lahku läinud ja üks päev võtsin julguse kokku ja ütlesin talle seda. Kuigi ta proovis mind manipuleerida ja mu tundeid naeruvääristada,siis jäin endale kindlaks ja korrutasin nagu mantrat- ma tahan olla õnnelik, turvalises suhtes ja et ma ei pea hoolima, mida arvavad sellest teised. Kohaselt kadus see valehäbi, et issand mis teised arvavad!
    Leidsin enne lahutust peolt (esimene pidu 7 aasta jooksul ehk?) ühe mehe, kellega põgusalt suhtlesime ja tekkis täiesti kirjeldamatu tunne- tema ongi see õige! Me oleme nii sarnased, sobime kõiges ja elu mängis meile ideaalsed võimalused kätte. Koos saime kõigest jamast läbi (kohtud eksiga, lahutuse jne)! Ütlus, et “vastandid tõmbuvad” võib olla tõene,aga enda kogemusest võin öelda, et vastandid tõmbuvad, aga ei toimi. Ma olen esimest korda 8 aasta jooksul siiralt õnnelik, hoitud ja eluga rahul. Iga päev mõtlen, kuidas mul on vedanud oma elukaaslasega, lastega ja koduga ning olen endale tänulik, et julgesin teha need otsused mis ma tegin.
    Kui keegi ütleb, et suhtest edasi liikudes tuleb võtta aega, on kohati tõsi. Tuleb leida, mis Sina tegid valesti ja mida tulevikus muuta, et mitte teha sama viga. AGA naised, kes on suhtes, mis ei toimi mõtlevad need asjad selgeks tavaliselt enne ja hetkel, mil nad füüsiliselt lahku lähevad, on nad kogu selle protsessi juba läbi teinud ja võivadki kohe järgmisel päeval olla valmis uueks suhteks.

  • A
    February 16, 2021

    ????oh i feel you!!! Nii minu mõtted, selle saikari monoloogi juures….see on niii haigeeee!!! Aga ma ikka pean tihti meelde endale tuletama, et kui ei tule sellest midagi, siis ei tule, pakaa, ei pea abielluma temaga ?
    Pool aastat vallaline olnud ja vahel ikka käib mõte, et jään vist ikka vanatüdrukuks hoopis, hulga lihtsam ?