depresioonipäevikud
Psühhiaater küsis, et kas ma olen enda eest hoolitsemise lõpetanud. Ma ei saanud aru, et kas ta vihjab, et ma pesemata või haisen, aga siis ta kohe täpsustas, et noh, kas sa oled lõpetanud näiteks trenni tegemise, hobid või noh need asjad, mida sulle meeldib enda jaoks teha.
Hanna
July 30, 2025See läheb üle, Mallu!
See võtab oma aja ja tähelepanu, aga Sa tuled sellest välja ja taastad kontakti iseendaga ja maailmaga. Mõtted muutuvad tasapisi, ja nii ka see kuidas Sa end tunned. Sa oled juba nii tubli et alustasid seda tervenemise teekonda. Anna endale hästi palju aega ja puhka-puhka-puhka.
Ms. Whatever
July 30, 2025Just keep swimming, just keep swimming….mul läks seda lugedes tuju heaks. Nagu vahel on jah mingi selline kõik on nii mõtetu tunne…et noh, miks on koguaeg vaja püüelda kuhugi ja teistele ennast tõestada…kas mu elu on ikka sama äge kui teistel ja kas olen ikka piisavalt ilus ja mu pepu piisavalt prink ja kõht piisavalt lame, et armastust väärida ja siis kas see meeste ilastamine nagu on armastus – pigem mitte. Raha võiks rohkem olla ja whatnot….Jeez. #firstworldproblems
Laura
July 30, 2025Ei tasu üldse karta antidepressante! Ja piinlikust tunda kaugeldki mitte… need ravimid aitavad tasakaalu loksutada neid toredaid õnnehormoone, lõpuks keha hakkab neid korrpäraselt ise tootma ja ravi ongi läbi :)) oled ikka maailma armsamtoredamnunnum! Kõik loksub paika
Minna-Mai
July 30, 2025Nii tuttavad on need mõtteavaldused. Mu depressioonis aju ütles mulle pidevalt sama. Ja eriti suhestun sellega, et AD ise võtmine tundub nagu “äkki ma kujutan ette, et mul deprekas on ja tegelt on okei”. Väga õige, et proovid kirjutada ja hea on ka öelda välja, et on depressioon. Ja see enda gaslightimine “teistel on ju palju hullem, mis mina?!” See on jälle depressioon, mis räägib. Aga sina oled sina ja depressioon on lihtsalt haigus, see ei defineeri sind. Ja AD aitab imeliselt aju tasakaalu viia, sekka teraapiat ka ning varsti oled terve☺️☺️ virtuaalkalli!
Merca
July 30, 2025Naine! What the hell? Vaata palju sul on jälgijaid. Vaata palju lugejaid! Muidugi läheb see korda inimestele mis sa teed ja kirjutad! Isegi haterid on hakanud sind nõnda armastama,et mõtlevad muinasjutte välja ja saadavad neid sulle emailitsi.
Sa oled tugev naine ja ei taha näidata ennast nõrgana. Aga sa oled siiski naine ja see on okei vahepeal ennast haavatavana tunda ja näidata!
Pea püsti printsess muidu kroon kukub maha
Ester
July 30, 2025♥️
LK
July 30, 2025Aga siis keskendu vähem oma YouTubele ja instale ja kirjuta rohkem. Me kõik, kes siin maksame, tahame rohkem lobajutte.
Teemasid sul ju nii palju:
Pulmad – ootused vs reaalsus
Pulmareis
Austraalia eelne elevus
Kanad
Lapsed
Esimene kui abielus
Jne jne jne.
Mallu
July 30, 2025Kui aus olla, siis youtube ei nõua minult midagi. Filmib Märten, kokku paneb Märten ja midagi spetsiaalselt ei pea selle jaoks tegema, et see mulle kuidgi koormust paneks vms.
TeresaMaria Taimre
July 30, 2025Inimese tegevusel peab olema väärtus. Me kõik ei pea olema südamekirurgid ja tuletõrjujad, aga kasvõi alateadlikult peame tundma, et see, mida teeme, on natukenegi oluline. Jah, enamuse ajast räägid sa tühjast-tähjast, aga vaadates kui suur on su jälgijate hulk, siis järelikult on seda vaja. Ja sa pole kartnud (kohtusseandmise kiuste) avaldada tõde igasuguste pervertide ja kahepalgeliste tüüpide kohta ning selle eest oled sa igaveseks mu lugupidamise teeninud.
Liiiina
July 30, 2025You still can do it! ❤️
Elu k*pib meid kõikki, lihtsalt erinevat moodi..
Ja no sinu mõtteid lugedes pean ennast ka pushima sinna psühholoogi juurde ikka, tänkjuu!
Mõistan
July 30, 2025ATH+ ärevushäired + depressiooni diagnoosiga tervitab mitu kuud pushisin vastu, et ei mul ei ole ju deprekat, see ns ATH mis aastatega märkamatult süvenenud, kuniks lõpuks võtsin AD vastu ja kuuga juba muutus missugune.. oli vaja siis nii vastu võidelda
Ma
July 30, 2025Ma võtan juba kuus aastat antidepressante ja ma isegi ei viitsi proovida (veel), kas ilma nendeta hakkama saaks, sest mul on praegu hea olla. Kallistan sind!
Sandra
July 30, 2025Isver nii ammu oodanud, et kirjutad! Koguaeg mõelnud, kuhu kadunud. Mäletan aegu aastaid tagasi, kui tuli postitus iga päev, vahel isegi mitu! Youtube ei jälgi ka instagrammi ei ole, nii et jääb, kirjuta!
Vivian
July 31, 2025Ma pole selgeltnägija, aga seda madalseisu sinu puhul ma lausa teadsin oodata. Klassikaline juhus- pikka aega oodatud sündmus, selleks suureks hetkeks valmistumine, elevus, emotsioonid, see tunne, et peale pulmi tuleb “uus elu kus kõik on teistmoodi ja nö parem”, päevad täis sagimist jne jne. Ning siis kui kõrghetk möödas (nagu silmapilk!) ja kõik läheb vanaviisi edasi, isegi igavalt- midagi ei toimu, pole vaja kusagile kiirustada, kõike korraldada, saabubki tagasilangus ja sellega koos masendus, depressioon. Tühi tunne. Midagi oodatud sai pikalt-pikalt, läbi see saigi, ja nüüd mis edasi?
Ma olen tähele pannud, et inimesed kogevad sellist olukorda sageli peale jõulupühi ning uut aastat. Samamoodi- on ju vaja pühadeks valmistuda, kodu ehtida, küpsetada ja kokata, planeerida külastusi erinevate pereliikmete juurde, kingitusi osta, korraldada parimad jõulud mis kunagi olnud-jooksmist ja sehkendamist on nii palju, kui äkki ongi pühad läbi ja tuleb tagasi minna oma tavapärase rutiini juurde.
Minu puhul aitas see kui juba algusest peale endale sisendasin, et kõik läheb pärast vanaviisi edasi. Mitte halvas mõttes, vaid et poleks ootusi, et mingi ime läbi muutub elu kuidagi teiseks. Pidu meeldib ju kõigile, pulmad, reisid ka, aga läbi elu minnakse ikka selles tavapärases rutiinis.
Reelika
July 31, 2025oeh, been there, done that. Ise ma olen ALATI teisi toetanud, kui abi vajavad, Loomulikult mine psühiaatri juurde, loomulikult võta neid rohte, kui ikkagi vaja. Seda ei pea häbenema, see on just suur asi, et abi otsid jne…. kuniks ma olin ise väga mustas augus. v-ä-g-a…. ma olin valmis kõik enda elus perse keerama, suhte ära lõpetama jne, sest ma olin tohutus augus. ja kui järgmine päev sõbrannaga rääkisin, siis sain aru, et ma vajan abi. Vajan abi, mida olen teistele soovitanud, et see pole häbiasi! Aga ometi ma tundsin ISE häbi. Nüüdseks olen pikemat aega august väljas, võtsin ikka mõnda aega ravimeid ja sain ennast tagasi jonksi niiöelda. Vahepeal tekib küll tunne, et see paha tahab taas peale tulla aga praegu proovin veel hakkama saada.
Aga Sulle ütlen. Sa oled tubli, et otsisid abi, seda ei pea häbenema, ei pea ega ka tohi piinlikust tunda! Sa oled inimene, nagu me kõik ja teinekord lihtsalt on nõnda, et me vajame veidike tuge ja abi 🙂
Pea püsti ja GO GIRL!!!