ehmatus
Täna on ikka igati ehmatusi täis päev olnud. Esiteks ma nägin öösel unes, et ma sünnitasin lapse, aga ei saanud kuidagi hakkama talle piima andmisega. Et nutsin ja proovisin, aga kuidagi ei osanud ja üldse ärgates oli mul selline pettumuse tunne, et mh, sain ju selle sünnitusega juba ühele poole ja suutsin veel unenäos mõelda, et jess, lõpuks on see tehtud, aga tegelikult ei miskit.
Juba varahommikul hakkas mul selg vähe valutama, vahepeal rohkem, vahepeal vähem. Isegi mõtlesin korraks arstile helistada, et uurida, mis ma tegema peaks, sest sellised valusid mul enne olnud ei ole. Ja just kui ma parasjagu seda mõtet mõlgutasin, hüppas Mari diivani seljatoe pealt mulle kogu oma keharaskusega, hopsti, kõhu peale.
Selle tulemusena läks kõht kivikõvaks ja tekkisid mõneminutiliste vahedega toonused, mis vahepeal korraks kadusid, siis jälle tagasi tulid ja üleüldiselt hakkas mul kohe päris kehva olla. Õnneks sai ämm Mari võtta ja nõnda tellisin mina takso, et kiiresti erakorralises ära käia. Sellistel juhtudel on minu meelest parem karta, kui kahetseda.
Erakorralises pidin ma mõnda aega ootama, mis tähendas seda, et sain seal natukene muretsemise vahepeal inimesi jälgida. Kes tulid oma tibatillukeste uute beebidega koridoris vastu ja sammusid esimest korda kodu poole. Kes istus mureliku näoga ja olematu beebikõhuga. Korraga koperdas sisse sünnitav naine. Ma ei saanudki aru, kas narkomaan või joodik, igatahes oli ta megasuure kõhuga, röökis, kriiskas ja ei suutnud kõndidagi. Tema viidi siis kuskile sünnitama ja mul tulid pisarad silma.
Esiteks hakkasin ma kartma, et äkki mu uni oligi mingisugune paganama enne ja nüüd ma PEANGI täna sünnitama hakkama. Olgu mis on, aga 29dal nädalal ma siiski veel beebit saada ei tahaks. Teiseks tundus mõte sünnitamisest nii kohutav ja hirmus, sest noh, ma olen seda ju teinud ja tean väga hästi, kui kohutav ja hirmus see on. Kolmandaks oli mul nii kahju, et mingi vaene beebi peab olema narkari või joodiku sees ja siis pärast veel temaga koju ka minema. Haige maailm.
Peale pikka ootamist sain ma lõpuks KTGsse ja ultrahelisse ja lõpptulemus on see, et nüüd ma pean 48h veetma kodus voodirežiimil. Nimelt on selles raseduse staadiumis, kus ma hetkel olen, üsna tavaline see, et emakas pingutuse korral toonusesse läheb. Kuna seda tuleks aga praegu vältida, siis peangi ma pmst lihtsalt vedelema, et mitte neid toonuseid tekitada. Kuigi noh, need tekivad mul praegu isegi külje keeramise peale, aga mis seal ikka. Omal vastutusel lasti mind siis koju ja pandi südamele, et kui mul ikka väga valus hakkab, või beebi ennast vähem liigutab, või peaks tekkima verejooks, pean ma kiiremas korras haiglasse tagasi pöörduma. Aga vähemalt sain loa koju tulla.
Teel taksoga koju suutis veel mingi teine auto taksole niimoodi ette keerata, et taksojuht pidurid väga ootamatult blokki lõi. Ma mõtlesin, et ma saan seal samas südari. Nagu see kuradi film, kus surm inimesi taga ajas, kuni lõpuks kätte sai. Creepy! Õnneks sain siiski elusalt kohale.
Nii tulin ma siis koju ja olin valmis selleks, et saangi Mariga vedeleda ja lõunaunnne minna, aga selgus, et ämm oli ta kohe eriti varakult magama saanud ja sellel hetkel kui mina väravast sisse astusin, jalutas mulle vastu äsjaärganud Mari, kes esimese asjana avaldas soovi jalutama minna. Muudkui aga pani jalatsid jalga ja toppis mulle minu omi pihku, et hakkame nüüd astuma!
No aga kus ma astun niimoodi? Eriti Mari teades, kes tahab ainult joosta ja rabeleda ja lõpuks peaksin ma ta ikka süles koju tassima. Ämm temaga ka aiast välja minna ei julge, sest ta ei jõua ammugi Mariga sammu pidada, minu vanemad on aga Pärnus. Samas ülienergilist last toas hoida on ka nadi, sest siis hakkab ta jaurama ja virisema ja no ega see tema süü pole, et ma nüüd temaga jalutama minna ei saa…
Siis tuli mulle päästev mõte. Nimelt leidsin ma endale hiljaaegu uue koduabilise laadse toote, kes mind majapidamises aitab. Hästi tubli ja tore tüdruk. Ja kui ta siin käis, siis ta mainis, et ta tegeleb ka laste hoidmisega ja kuna ta elab mulle hästi lähedal ka, siis ma mõtlesingi, et küsin temalt, et kas ta saaks ehk appi tulla ja Mariga natukene ringi jalutada. Ja tänu jumalale, sai ka!
Ma natukene kahtlesin, et kas Mari üldse niimoodi võõra tädiga soostub kuskile minema, aga selgus, et soov ringi jalutada oli suurem, kui umbusk võõra tädi vastu. Eriti headeks sõpradeks olid nad saanud keset metsa, kui nad leidsid metsikute vaarikate põõsa ja selle kahepeale tühjaks sõid. Ühesõnaga jalutasid nad pea poolteist tundi ja mina istusin nagu lillekene kenasti diivanil ja vaatasin, kuidas mures ämm minu ümber tiirutas.
Õnneks on kell juba seal maal, et varsti tuleb Kardo koju, kuigi ma olen kahevahel, et kas ma tõesti olen nii hädine, et ei suuda kanakoibi ahju visata koos bataadifriikatega või ootan Kardo ära. Idee poolest see just eriline füüsiline vaev ei oleks, ega ju. Kõht on ka tühjavõitu…
Igatahes on sellised ehmatused päris hirmsad. Ma olen kuulnud, et mudilased võivad vastsündinutele ohtlikud olla, aga no, et Mari teda lausa enne sündi ohtu paneb, seda ma nagu karta ei osanud. Muidugi ega see Mari süü pole, tema tahtis niisama mängida ja ma ise reageerisin lihtsalt liiga aeglaselt. Eks ikka juhtub ja teinekord tean ettevaatlikum olla.
Vähemalt on Mari nüüd täna kenasti kaks jalutustiiru teha saand ja on nõus üsna kenasti minuga passima ja rahulikult puslesid kokku panema. Loodame, et see kestab siis nii kaua, kuni Kardo koju tuleb.
Aveli
July 29, 2016Oi! See on ikka päris ohtlik jaa! 🙁 Kuna Mari on sul päris energiline ja äkiline siis pead küll kullipilgul end ja teda jälgima.
Ohutuse mõttes võiksid endale täispuhutava ujumisrõnga ümber panna …. siis jääb mingi distants kõhu vahele 😉 Nali naljaks,
olen ise sama mõelnud. Mees ka ükspäev karmauhti voodis laamendas voodipesuga ja käega latakas vastu kõhtu..ehmatasin
korralikult ära, sest just sel päeval olin esimesed nähtavad liigutused kätte saanud..
Ja olen nüüd ka olnud emos juba 2 korda – määrimisega ja nüüd laupäeval käisin ka – kõht oli kaks päeva kõva ja pinges,
valulik..magada ei saanud ja käisin süsti saamas, uh-s, uriini andmas ja verd.. Jama, et ma pidin ootama samamoodi nagu
teised 3-4 tundi, sest sünnitusosakonda lastakse kontrolli Tartus alates 25ndast nädalast..
Melz
July 29, 2016Ise käisin tartus erakorralisel, tööpäevadel on
vastuvõtt seal kus günekoloogid jm. Kui paned kirja, et
määrib ja rase, võetakse kiirelt, sest seal võetakse nö
tõsisemad murelised enne. Kindlasti tasub jälgida
ennast ja rahulik olla ja kohe arstile, kui midagi on
nt
July 29, 2016Kas käisid EMO poolel või
naistenõuandla (või mis iganes selle
nimi ka ei oleks – peauksest sisse ja
vasakule) juures? Viimases küll vast
kaua ootama ei pea tööajal, seal väga
operatiivne tegutsemine.
Aveli
July 30, 2016Nädalavahetusel on ainult EMO. Nädala sees on see naistenõuandla ja seal läks tõesti ainult pool tundi..
Sandra
July 29, 2016Ossa raks, ega see pole naljaasi. :O Tore, et Sul kõik hästi läks ja hoia ennast!
Kelly
July 29, 2016issake, mu silmad pole vist iial varem nii suured tõllarattad olnud kui praegu seda lugedes… Loodan,et enam midagi sellist sul ei
juhtu , muud ei oskagi soovida :/ Paipai!
G
July 29, 2016Sa jälgi end hästi hoolega.Mu sõbrannal oli
selline juhus. Väga kurb juhtum.Tema laps
peaks praegu olema 5päevane.Aga kevadel oli
tal verejooks.Õnneks siis jäi tal laps ellu.Aga
kuu enne lapse sündi seiskus lapse süda.Kui
kohtuav see oli.Ta pidi ka olema ainult voodis ei
tohtinud mitte midagi teha.Aga kas ta oli siis nii
muidugi mitte.liikus ikka ringi.Ta sai nii teada et
läks tavakontrolli ja seal selgus et lapse süda ei
löö enam.
Aga Mallu sul on ju see asjandus millega kuuleb
lapse südamelööke.Sa sellega kontrolli nii tihti
kui võimalik.Hoia end.Kallid sulle
Mallukas
July 29, 2016Ma lootedoppleri andsin ammu ära ja no seda, et ta liigutab, ma õnneks tunnen üsna tihti ka ilma selleta.
eva
July 29, 2016Mõtle positiivselt küll siis kõik hästi läheb.
Mia
July 29, 2016Päris creepy.
Hoia ennast!
rott kontorist
July 29, 2016oeh 🙁 aga sina püsi paigal, isegi
kokkama ei lähe!!!!
Mul see läbitud etapp. Nädalaid oli
küll vähem, aga lamama pidin, haiglas
lausa 2 päeva.
Niiet ära mõtle midagi, et oh see
pole eriline pingutus süüa teha, on
ikka 🙂
tsiis, mul läks nd solidaarsusest
kõht krampi, sama tunne, nagu toonus.
Pai teile ja puhka ilusasti!!!
Katrin
July 29, 2016Oh, tegid mu kohe murelikuks 🙁
Ole tubli, hoia end ja ära isegi mõtle selle peale, et
voodirežiimil olles justkui hädine oleksid. Sa kannad last,
sa ei ole hädine 😀 vastupidi, täielik kangelane!
Gea
July 29, 2016Olen tahtnud sulle ammu kirjutada, et sa nii hooletu oma kõhukesega..Mari tihtilugu mõllab ja trambib su kõhu otsas ja sa ise
peaksid ka õrnemini suhtuma oma kõhubeebisse ja ettevaatlikum olema igatepidi, seda enam ju et sul eelmine rasedus katkes.
Kui on arsti poolt määratud voodireziim, siis ei tohi küll mingit kodutoimetust teha! Tean seda, kuna olen selle läbi teinud.
Mallukas
July 29, 2016Mari on paratamatult väike laps, kes turnib ja aeleb igal pool. Loomulikult ta teab, et ei tohi, aga no eks ikka ununeb aeg ajalt. Mingisugust “hooletust” ma enda puhul küll ei ütleks, et on. Refleks on ju ikka kõhtu kaitsta, aga tänane mats oli lihtsalt väga ootamatu
Gyn
July 29, 2016Mures inimesele ei ole mõtet sellist asja rääkida. Paned
veel rohkem muretsema. Peale õnnetust tuleb inimesi
heade sõnadega toetada.
Kaire
July 29, 2016Minu esimene laps sündis enneaegsena, 27+6 rn
Mallukas
July 29, 2016Oioi, see on ju küll ikka päris vara.
Kertukui
July 29, 2016Loodan, et kõik teil siiski korras.
Aga ehk ongi Maril uinakut varem vaja nagu
eelmisesse posti kirjutasin?
Mallukas
July 29, 2016Tänud! Une suhtes, siis Mari täna ärkas ka varem. Muidu tõuseb 9-10, täna juba pool 8
Anu
July 29, 2016Parem ole paar päeva pikali ja ära
tee midagi.
Mina ei kuulanud peale avariid(28+
nädalat) ja toonustest ei saanudki
kuni lõpuni enam lahti+33. nädalal
hakkasid valud ka ja lõpuks ei saanud
isegi koristada kodus.
Sünnitusest päästis see, et esimese
lapsega oli emakakaela sisemine osa
lõhki tõmmatud ja armkude täis ehk
siis ise ei avanenud.
Melz
July 29, 2016Hoia ennast! Ise olin hädas toonustega juba alates
16st nädalast!! Ja lõpuks 30dal määris natuke ja pandi
haiglas tilgutite alla ja nii ma elasin päev korraga,
jutustades titaga, et emne ootab küll aga kannatagu ja
kasvagu veel. Voodis olin ligi 7 nädalat ja sündis 37dal
🙂 paid
kätlin
July 29, 2016Täna diivanil pikutades turnis minu 4
aastane diivani seljatoel. Mõtlesin,
et issand kui jube, kui ta peaks
sealt mu kõhule hüppama. Mida küll,
siis teha ja kuidas see mõjuks
beebile. Mida ikka teha, minna
EMO-sse, aga lihtsalt selline uitmõte
käis peast läbi. Nüüd lugedes sinu
postitust sain teada, kuidas selline
hullamine lõppeda võib. Pisikesele
pai ja hoia end!
Lonni
July 29, 2016Oioi, hoia ennast. Mina kukkusin tol aastal, kui ootasin, ainukesel lumisel päeval kogu talve jooksul. Sama lugu, aga 33 nädal
hakkasid toonused ja määrima. Õnneks suutsid arstid teda 36. nädalani kinni hoida, aga üks imepisike enneaegne tirts sündis
ikkagi.
K
July 29, 2016Kui ikka 48tundi voodirežiim siis oledkk voodis või teleka ees diivanil pikali suurema osa ajast. Liigud
muidugi vajadusel wc ja no kana võid ahju visata, aga mees las peseb nõud ja koristab köögi. Ja ma
soovitaks ka Marile keegi hoidja leida nendeks kaheks päevaks, kas siis ämm või sinu ema või siis tulebki
maksta lihtsalt lapsehoidjale. Ma olen ise ämmaemandaks õppinud ja palju kohutavaid juhtumeid näinud,
rasedus ja beebi elu ei ole ühtegi pisikest riski ka väärt, tuleb teha nii nagu arstid ette kirjutavad.
Mul endal kodus 1a4k vana aktivist ja hetkel 23n rase, olen korduvalt unes näinud et sünnitan nüüd
enneaegse lapse ja hirm on veidi sees, sest toonuseid ikka jagub. Sulle aga kena ja rahulikku ootust! 🙂
Mallukas
July 29, 2016Kardo ju nv kodus, miks meil lapsehoidjat vaja oleks 🙂
K
July 29, 2016Minu viga, ma lapsehoolduspuhkusel ja järgmine nädal kolime majja, nii et mees maja peal teeb
viimaseid ettevalmistusi igal vabal hetkel ja kodus teda ei ole ka nädalavahetusel. Seega lähevadki
kòik nädalapäevad sassi kui ise tööl ei käi ja mehel ka nagu vaba päeva pole 😀
Mallukas
July 29, 2016Ehe, ikka juhtub 😀
Krissu
July 29, 2016Meenus minu viimane rasedus, teine rasedus siis, 5nda kuu peal. Koristasin tube, töstsin veitsa diivaninurka ja oligi olemas.. köht
toonuses , kui kiviköva ja seda pidevalt, ning öhtuks ka veritsus. Kohe padavai oma arstile. Sealt haiglasse sisse,terveks nädalaks,
tilgutid peale ja hakkas paremaks vaikselt minema. Ning sealt maalt kuni löpuni olid pidevad toonused.Ikka tugevad, et kui KTG
peale pandi, siis arvasid et noh.. tahab vist tulla. Aga ei.. sain haiglast nädala pärast koju ja olin kuni löpuni voodirežiimil. Oi ma olin
kui vaal, laps kosus kenasti, löpuks oli keiser. Lapsega köik hästi ja minuga ka köik hästi.
Köike paremat sulle Mallu! 🙂
Lilli
July 29, 2016Oiioi, nüüd oled sina chill ja kasutad kõiki oma
inimesi, keda saad, et end selles aidata. See on
käsk! Igatahes, ole tubli ja pea vastu – nii nõme
päev, et paned mind ka muretsema. Ja
Kardole: mine too/tee talle nüüd midagi
hullult head poputamiseks!
Kärri
July 29, 2016Minu arust oled sa üldse kuidagi julge.
Mari pidevalt süles ja laivides palju näha, kus ta su
kõhu otsas ronib. Usun, et ta teeb liiga ning kõht kus
pisike sees teda raskuse eest ei kaitse :/
Mitte üldse paha pärast 🙂
Hoia ennast ja püüa Marile selgeks teha, et emmele
haiget tehes teeb beebsule ka ?
Mulle meeldib meeletult su laive vaadata ja blogi
lugeda ning elan su tegemistele kaasa!
Hullult vahva pere olete ja lisan, et su huumorisoon
mulle meeldib! ?
Mallukas
July 29, 2016Ega ma ju teda kõhule ei toeta :D!
Heh
July 29, 2016Kui pidevalt olla harjunud vanemat last süles tassima,
siis pole sellest raseduse ajal küll midagi. Kui muidugi
see vastunädistatud pole. Aga loodetavasti ikka beebi
nüüd varem ei tule 🙂
Kerlin
August 1, 2016Võib ikka tassida kui riskirase pole. Beebi ilusti
kaitstud kõhus. Beebi on kõhus ümbritsetud
looteveega mis kaitsdb teda väliste asjad eest. Mul oli
kodus kahe aastane raseduse ajal ja tuli ikka paar
korda ette kui laps suurema matsuga kõhul maandus v
hoopis jalaga obadusevirutas. Arst ütles, et 99%
juhtidest ei juhtu midagi ka obaduse ja kõhu peale
hüppamisest. Ja üldjuhul ei ole asi üldse selles, et viga
saabbeebi vaid obadus, kukkumine,
pealehüppamibejms võib platenta irdumise tekitada.
Süles tassimine aga pole kohe kindlasti ohtlik. Lõpus
laps lihtsalt enam ei mahtunud sülle.
K
July 29, 2016Pidin terve raseduse olema säästval reziimil ja kui oli jäänud veel
viimane kuu, kui olin üsna palju jälginud seda säästvat reziimi, arvasin,
et enam midagi ei juhtu. Rasedus piisavalt suur. Ja vot, pingutasin üle.
Tulid seljavalud. Ärkasin ja näen verd ja mõtlen, et see pole võimalik.
See ei juhtu minuga. Olen nii kaua vastupidanud. Kimasin haiglasse ja
jõudsin õigel ajal. Laps ei olnud veel hapnikupuuduses. Lõpp hea, kõik
hea eks. Nii, et pigem võta ikka palju rahulikumalt nüüd lõpuni 🙂
Kristina
July 29, 2016Mul hakkas 22-nädalal teise rasedusega selline jama.
Olin 3 päeva haiglas tilgutite all ja siis sain loa koju omal
vastutusel. Palusin veel koju, sest kodus oli 1a2k plika.
Ja siis pidin olema voodireziimil kuni mööda läheb või
vähemalt nii kaua kuni võimalik sünnitust ära hoida.
Sellises vanuses lapsega oli see väga raske ja praktiliselt
võimatu koguaeg voodis lebotada, tal oli vaja hüpata
koguaeg ja sülle ronida nii palju kui võimalik ja siis issi ei
sobinud kiuste, kuna emme ütles et ei tohi tõsta vms.
Arst oli põhimõtteliselt kindel, et ma ei vea lõpuni välja,
aga sünnitasin 40+1 ja täiesti terve poisikluti ? Aga
ehmatab ikka korralikult ära selline uudis!
Egle
July 29, 2016Tead, ma just täna vehkisin Spartas ratast sõita
(muide, kas plaanid millalgi peale uue tibu sündi
trenni naasta?) ja igavusest hakkasin siis teie
nime valimise mure peale mõtlema.: D Sry, elu
eest ei suudaks meenutada, mis välistanud
olete, aga kuidas passiks keskmiseks nimeks
Leanna? Nt Kadri Leanna Treimann. Huvitav, et
just tänasele sattus selline hirmutav postitus…
rahulikku nädalavahetust teile.
nt
July 29, 2016Loll küsimus, aga mis asjad on
toonused? Nagu krambid?
Aveli
July 30, 2016Googelda:)
no vot siis
July 30, 2016öeldakse voodirežiim, siis nii ongi.
ei ole jalutamised, istumised, söögi tegemised jms.
mis siis, et tunned, et võid. mõtle, millega riskid.
ja enne sünnitust juba hakka oma suuremale lapsele seletama
mis teda ees ootab ja mida ta võib.
ühel hetkel võib ta sama moodi mänguhoos pisikesele peale hüpata.
jõudu.
Maria
July 30, 2016Mallu kust sul tuli idee, et too sünnitaja oli narkomaan või alkohoolik. Äkki oli tema valu nii suur mis ta
jalust niitis ja tuigerdama pani. Mõnele mõjub see üsna laastavalt. Ehk ei sildistaks enne kui päris kindel
pole. Pärast on korralik inimene üldse. Aga sina ikka parane ja hoia Mari kõhust eemale. Mul ka esime e
laps tahtis kogu aeg kõhul turnida kui rase olin aga ma ei lubanud lihtsalt.
Mallukas
July 30, 2016No ega ma ei pannud siia nime ja fotot, et narkomaan, vaadake. Aga siinkohal ei olnud tegu mingi valust niidetud naisega. Kui sa oled koplis neid kõhetuid, hambutuid, värisevaid inimesi näind, siis vot just selline ta oli.
meow
July 30, 2016Huh, hirmus! Samas mul olid toonused suht nonstop
20ndast nädalast, aga sünnitama nad mind õnneks
kiiremini ei pannud. Beebi sündis 41+6. Aga parem
karta kui kahetseda ja hoia end!
Merks
July 31, 2016Minul oli teise lapsega toonused pea kolm kuud. Eriti
öösiti.. Sünnitama läksin 3 p tähtajast möödude .
Ämmakas ja arst olid suht koht kindlad, et ma sünnitan
ca 7-8 kuul, aga õnneks läks.
Minul oli ka hirm, et suuremaga läheb raskeks, kui
pisike. Aga ta oli üli ülehoolitsev. Käis koguaeg vennat
kontrollimas. Paitas ja aitas ?
Nüüd , pea 6a hiljem kriiskab, et ta ju tahtis õde ja
vend on loll..
Mari on nii tore ja armas, et ma usun, et Ta hakkab
õekese eest armsasti hoolitsema ?