elu
Mul on kirjasoolikas kuskile kaotsi läinud. Kui tavaliselt pean ma ennast tagasi hoidma, et mitte miljonist asjast sada korda päevas kirjutada, siis nüüd on nii, et mul lihtsalt ununevad kõik mõtted kiiremini, kui ma neid kirja panna oskan. Iga päev küsitakse ka seda, et millal ometi laivi saab, aga kuna mul nagu midagi ÖELDA ka ei ole, siis ei viitsi niisama selle kaamera ees ka mökitada. Eriti kuna Mari tunneb mu telefoni vastu väga huvi ja ma ei viitsi temaga võidelda, parem hoian telefoni peidus ja asi ants.
Täitsa naljakas, aga just viimase mõne ajaga on mul selline tunne, et lihtsalt ei jaksa midagi teha. Iroonilisel kombel ma kodus ei suuda jälle asjade tegemist ära lõpetada. Õudne, aga peale nende masinate saamist ma aina küüriks ja kraamiks. Ja mulle on ko-hu-ta-valt hakanud meeldima kloori sisaldavad puhastusvahendid. Ega ma tean, et ma nendega väga toimetada ei või, aga noh, enamikes nendes pudelites see sisaldus pole tegelikult nii suur ja ma ruttu pihustan kõik pinnad üle ja jooksen ise teise tuppa. Terve maja lõhnab pidevalt nagu ujula ja ma ei tea miks, aga see nii meeldib mulle. Annab nagu veendumuse, et kõik on ideaalselt puhas.
Täna oli tegelikult plaanis ülakorrust kraamida, aga mul on vist kaks olekut. Hüsteeriliselt ringi tormav või lihtsalt liikumisvõimetu. Keha ei tööta, mõte ei jookse. Vedelen siin nagu mauk ja lasen aina Kardol jalgu mudida, sest muidu on mul tunne, et mul on jalgade asemel pakud all. Paistes pole, aga TUNNE on küll selline.
Õnneks on Kardol kaks nädalat puhkust ja ta saab siin rahumeeli nüüd hommikust õhtuni mind mudida ja Mariga tegeleda. Uskumatu, kuidas üks tegelane saab korraga olla nii armas ja nii väsitav. Noor inimene, jõuab teha ja sebida, mina nagu vana vaal pean tal aina järgi vaaruma ja vaatama, mis ta jälle korda saadab. Kahekesti ikka lihtsam.
Muuseas, ma üks õhtu olin siin käpuli esikupõrandal (eks ikka pesin midagi) ja äkki lõi mulle ninna räige kusehais. Ma olin enne ka esikus imelikku kusekat tundnud, aga kuna Lotte ja Mari mõnikord mulle esikus asuvale kaltsuvaibale pissivad (jumal teab, miks), siis olen ma lihtsalt vaiba pessu visanud ja mitte seal enam edasi nuhutanud. Nüüd aga vaipa maas polnud ja mu nina juhatas mind hoopis trepivaiba juurde, mis lähemal nuusutamisel oli JÄLK. Nojah, eks see ole seal aasta olnud ja selle aastaga on meil olnud siin miljon looma, kes kõik kenasti sinna vist kusnud on, sest see kusehais… APPI! Ma ei saa aru, kuidas keegi mu sõpradest veel mulle öeldnud polnud, et mul esikus eriti rõve hais on, aga noh, ju siis on mu sõbrad liiga viisakad ja mina ise selle lebraga harjunud.
Mis siis ikka, kui hakkasin seda puhastama, aga suht kohe sain aru, et sellel pole mingit mõtet. Hakkasin hoopis vaipa ära kiskuma. Kuna ta sinna üldse kahe astme haaval klammerdatud ja naelutatud on, siis kiskusingi kaks esimest astet paljaks ja leotasin neid kenasti oma lemmikus, klooris.
Ülejäänud astmed ei haise. Ma käpuli roomasin ja nuusutasin seal neid, aga noh, tegelikult on mul seda vaipkatet veel alles, saaks kenasti panna kahele esimesele astmele uue vaiba. Aga nüüd mõtlen, et iuu, seda ei saa ju korralikult puhastada ja see vaip ei tundu enam üldse hea mõte. Seega võiks kõik vaiba maha kiskuda, aga kuna remondi ajal oli mu mitte eriti pädevale remondimehele teada, et vaip tuleb trepi peale, siis on ta selle korralikult värvi täis plätserdanud. Seega tuleks kõigepealt eemaldada vaipkate, trepp ära lihvida ja siis lakkida/peitsida/värvida – mida iganes.
Aga olgem ausad. Mina seda teha ei oska. Kardo seda teha ei viitsi. Mõtlesin siin, et pakuks äkki Kardo nooremale vennale lisaraha teenimise võimalust, aga no kurat, ei tea, kas maksab. Tahaks ju inimesele head, eriti kui tal raha vaja. Aga no…pärast jätab pooleli või ei tee või jumal teda teab. Hakka siis uut inimest otsima. Aga idee poolest OSKAMA ta peaks, ta on seda ehitusvärki vist kunagi isegi õppinud.
Ja nüüd ma tahaks kõike muidugi KOHE. Minu imeliselt puhta kodu juures häirivad mind need kaks “paljast” ja värvist trepiastet nüüd hirmsasti.
Minust on mingi friik saamas. Eile Kardo tahtis vankrit tuppa tuua, sest ma olin kuurivõtmed teadmata kohta pannud, aga ma pidin enne rattad ära klooritama, kui selle tuppa veeretada lubasin 🙁 Hea, et ma koera ei kloorita, aga see on vist järgmine samm.
Üldse ma käitun nagu lõhestunud isiksus, sest ühest küljest tahaks ma kõik üleliigse siit majast suurde kotti visata ja nihhi saata (näiteks mingi MTÜ käis ise siin ükskord asjadel järgi, jumala mugav!), aga teisest küljest tassin seda mõttetut jama kogu aeg koju asemele ka. Miks ometi?!
Pühalik lubadus iseendale – homme enda magamistuba ja Mari tuba ära koristada ja kõik asjad ära sorteerida, et asjadest lahti saada. Muidu on mul kogu aeg nii palju jura, mida koristada. Eriti neid Mari mänguasju, mis on praegu iga nurga peal laiali ja siis mina muudkui käin ja koristan.
See pole üldse lihtne, sest ma ei saa enam kummardada ja iga kord kui ma seda teen, on mul hirm, et ma oksendan endale kurku või pissin natsa püksi. Glamuurse elu mured. Aga no mis siis ikka, kusen siis kusen ja oksendan siis oksendan. Koristama ikka peab 😀
Ja nüüd kui me jõuame algusesse, et ma olen nii väsinud ja ei suuda midagi teha, ega oska midagi öelda, siis olen ma siia terve eluloo suutnud kuidagi kirja panna. Ning paraku niisama vedelemist lubada ei saaks nagunii, tööd on veel vaja viimaseid nädalaid teha ja Mari on nüüd pmst iga nädal 3x loovteraapia ja/või eripedagoog, kuhu teda viia ja tuua tuleb. Olgu öeldud, et kuigi ta seal teeb jumala okeilt kaasa, siis sinna MINNA ei taha ta mitte kunagi, tassi seda nutvat last sealt uksest sisse nagu koonduslaagrisse.
Elu õied…
Aga nüüd mul päriselt pole enam midagi öelda, kohe peaks jõudma mu uus diivanilaud elutuppa, mille ma soov.ee’st skoorisin.
Ning nüüd see, mis ma tegelikult ütlema ka tulin, et kuna kirjasoonikas on kadunud (nagu näha, peale seda eepost siin) siis võtan jälle vastu tellimuspostituste ideid. Millest te tahaksite, et ma kirjutaks? Või olen ma ehk kunagi lubanud millestki kirjutada ja unustanud?
Ps! APPI, MU KEHAS POLE JÕUDU!
Ps2! Sellega meenus, et ma ükspäev käisin poes, kus mingi pubekast tattnokk mul ees koperdas ja korviga vehkides kaks korda vastu kõhtu lõi. Kui ma palusin, et kas ma võiks mööda minna, või soovib ta mind korviga edasi nüpeldada, küsis ta: “Mis sul on päevad vä?!”
Sama päev poejärjekorras astusin kaks sammu teise kassa vahesse, et vaadata, kas seal patareisid on. Sama hetk lükkas üks mees minu korvi eest ära, viskas oma asjad letile ja ütles mulle ülbe naeratusega: “Noh, pole hullu ju;)!”. Ma olin nii šokeeritud, et jäin lausa sõnatuna tema taha seisma siis 😀 Kuna aga terminalil oli mingi jama, siis maksmine venis ja mehega kaasas olnud naine kurtis seal, et issand jumal, kaua võib jne. Ma siis ütlesin, et kuna te vahele trügisite, siis olete te ju nagunii ajas tohutult võitnud, et asi siis natukene oodata on, mille peale see mees ütles: “Tahate ette tulla või?! Miks meil kergem oodata on, kui teil?!”. Kui ma küsisin ta käest vastu, et kas tema on juhtumisi seitse kuud rase, vaatas ta mind pikalt ja ütles: “Aa, ma ei pannud tähelegi, ma arvasin, et te oletegi selline.”.
Tänks mees.
Ja eile poes hakkas mul pilt tasku minema, mille peale ma istusin selle.. noh, puki peale, mille abil töötajad kaupa kõrgemale panevad. Üks mutt tuli mölisema, et mis ma täis peaga vedelen seal 😀
Elu.
Lõpetuseks random pilt 😀
Marta
August 7, 2016Kas teed muidu Lottemaa külastusest ka mingi
postituse?:)
Mallukas
August 7, 2016Teen 🙂
Lily
August 7, 2016Miks see Lottemaa külastus nii biig diil kõigile on? Juba mingi kümnes kord, kui näen seda küsimust. Sinna võivad ju kõik minna,
mine vaata ise järele?
Brit
August 9, 2016Sest see on midagi uut. Kui terve perega minna, siis see üritus Lottemaal läheb ikka korralikult maksma ja kui elada teises Eesti otsas, siis ekstra sinnaminek võtab samuti raha, aega kui ka närve (oleneb mis tujus laps(ed) on jne). Seega ühest küljest tahaks ju minna, aga teisest küljest kuulaks enne teiste arvamusi, et siis oma peas välja mõelda – kas see on väärt seda raha? Kas mul on jaksu lähiajal minna? Kas peaks külastamise järgmisesse aastasse lükkama? Ma ka ikka uurin selle Lottemaaa kohta, sest ma pole oma peas veel otsust ära teinud 🙂 ühest küljest oleks kindlasti mõttekas üks päev lihtsalt see “reis” ette võtta ja ise ära käia ja siis on sellega ühel pool.
K.
August 7, 2016Haha päris viisakad inimesed!
Kirjuta oma senistest reisidest ja kuhu
tahaksid reisida:)
Mallukas
August 7, 2016Ma ei taha kuhugi reisida, ma olen mõistnud, et ma vihkan reisimist 😀
Sandra
August 7, 2016Sa lubasid mulle ju retsepte kirjutada! 😀
Helena
August 7, 2016Näääiteks 5.augusti loosi võitja 😀
Samuti ehk kirjutada parimatest /hullematest mälestustest põhikooli ajast.
Marii M
August 7, 2016Seal päälinnas on vist ikka igal nurgal imelikke
ja ebaviisakaid inimesi… Kindlasti on väga
toredaid, abivalmis ja meeldivaid inimesi ka,
kuid minu kokkupuuted on ka sellised imelikud
olnud 😀 … Mina niiväga laive ei igatse, kuid
suurima heameelega loen blogipostitusi ja
kohe rõõmustan südames, kui mõni uus
postitus on tulnud 🙂
Anonüümne
August 7, 2016Mul on väga kõrge kloori sisaldusega
WC poti puhastusvahend ja ma võiks
seda iga tunni tagant sinna uuesti
lasta, sest see lõhn on nii hea.. 😀
väga väga naine
August 7, 2016Ma muu kohta ei ütle midagi, asjade muretsemine ja paaniline koristamine ja äraviskamine ei ole ratsionaalsed, sa tead seda
isegi.
Aga selle purjus-olemise-süüdistamise-värgiga olen harjunud. Kuna mul on see ajukahjustuse rõõm ja ma väsinuna kipun
tuikuma täiesti nähtavalt, on mulle korduvalt öeldud, et täis nagu kännuämblik, ja oletan, et väga palju rohkem on inimesed
seda mõelnud.
Rasedakõhtu, millele viidata, mul ka pole. (No kui sa näitad näpuga kõhule, ikka ollakse nõus märkama, isegi väga nõmedad
inimesed märkavad.)
Nii et mul on lihtsalt jumalast kama.
Te mõtlete nii? Ahah. Teie probleem.
Kõik.
Mallukas
August 7, 2016No kui ma seal lääpas istusin, siis ma olin ettepoole kaldu, see vanamutt võis tõesti mitte esiti kõhtu märgata.
Lil'
August 7, 2016Ära enam Maximasse mine, seal igast raffast ringi
hulkumas 🙂
Anastasia
August 7, 2016Kirjuta sellest, kuidas su taimetoitlus edeneb. 🙂
Viktor
August 7, 2016Kirjuta sellest, kuidas sa tuled toime järgnevate inimtüüpidega: pugejad, kahepalgelised, klatšivad, kahepalgelised klatšivad (see
on omaette liik ja pean mainima, et (alusetu) klatš käib ikka sinu pihta. Teada saad sellest mõni aeg hiljem ja ringiga. Kui otse
küsima lähed, siis kõneleja ei ole teinud ega näinud), teistest “üle sõitvad”, oma joru ajavad (oma joru ei põhjendata adekvaatselt),
põdejad.
Ja õige ei ole vastus “selliste tüüpidega ei ole tarvis suhelda”, kuna elus on perioode, kus pead taoliste inimestega külg-külje kõrval
igapäevaselt koos olema ja ka produktiivselt toimima.
Kuidas sa tuled toime inimestega, kes kohutavalt palju räägivad eimillestki või asjadest mis sind ei huvita, aga nende sõnamulin on
suunatud sulle ja sa ei saa ära minna, kuna su järgnev ajaperiood sõltub läbisaamisest sõnamulina omanikuga.
Ehk siis, mismoodi saada kõigi nende inimtüüpide puhul hakkama iseendaga ja mismoodi teha nii, et see sulle korda ei lähe (haiget
ei tee, külmaks jätab jne) eeldusel, et tuleb säilitada eneseväärikus, maailma rahu ja rahvaste sõprus.
Sinine
August 7, 2016See tundub olevat midagi keerulist aga päris huvitav
mõte.
A
August 7, 2016Ole armas ja loosi see magneesiumi vesi välja. Kui ma järjekordselt vaevlesin oma peavalu käes öösel ja magada ei saanud, siis
mõtlesin Sinu ja Sinu loosi peale rohkem, kui peavalu peale. Ning unistasin rahulikst unest ja peavalude vabadest päevadest:)
Mallukas
August 7, 2016Loosisin ja saatsin võitja nime veefirmale, ma usun, et võitjaga juba ühendust võetud.
A
August 7, 2016Ai kurja. Siis peab ikka ise selle vee järgi minema
?
Käxu
August 7, 2016Sa kunagi küsisid mis plekid olid vanishi
reklaamis, sest tahtsid testida, kas tõesti asi
toimib nagu peaks. Mis sellest ideest sai?
Vei
August 7, 2016Kas sa valisid juba käru välja? Jätad mõlemad omale või loosid ühe? 🙂
sille
August 7, 2016viimasel ajal olen kohanud väga palju imelikke inimesi, kõndisime tänava peal ja vaatasin ringi ja siis üks tsikk lõugas mida sa vahid
:D, hiljuti ühel kontserdil sõimati mind maakaks 😀 et üritaisn inimestest mööda minna , ei tea mis toimub 🙂
maa
August 7, 2016Näiteks uuest lelust (nii sinu kui mehe arvamus), siis kuna sina kirjutad majasisestest koristamisest ja
sisustamisest las Kardo kirjutab külalispostituse aiast, kus ta pidevalt toimetab, kirjutagu mis ta seal
toimetab 😀
Inksu
August 7, 2016😀 isssand millised inimesed ikka maailmas on eks ole 😀 Mulle tundub et ma olen ainus inimene kes vaatab kuhu ta kaubandus
keskuses kõnnib 😛 sest kõik teised suvalt tormavad vastu ja siis pobisevad et vaata kuhu sa kõnnid 😛
Aga mul siin oli viimati poes käies positiivne kogemus kus järjekorrad olid meeletud ja lasti ette kuna laps kärus pahandas juba.
Mina et pole hullu et küll me ootame. Aga tädi haaras mu korvi ja ladus asjad kassalindile 🙂
K
August 7, 2016Milliseid klooriga puhastusvahendeid te
kasutate? Mulle julmalt meeldib see hais!
Olen poes ringi vaadanud aga miskit pole
nagu silma jäänud. Palun soovitage- homne
päev lähen ostma!
m.
August 7, 2016See Maxima on nagu rändtsirkuse lemmikkoht, kõik veidrad tegelaed kogunevad sinna. Sa võiks juba kogumiku nendest
juhtumistest kirjutada, mis sind seal käies saadavad! Lõbus lugemine saaks 😀
THEPROUDKING
August 7, 2016Tere ! Sa võiksid teha selle teise
osa´´Blogid mida mina loen´´ 🙂
Kätlin
August 7, 2016Sa oled unustanud kirjutada Kurest ja tema tervisest
peale toortoidu kasutusele võtmist. ?
K.
August 7, 2016Viimasel ajal ma kuulen, kuidas inimesed räägivad, kui
hirmus on ikka vallaslaps sünnitada ja abielu on ikka
väga tähtis.
Eriti tuleb see teema seltskonda, kui räägitakse Erika
Salumäest, sest ta ei andnud alaealise tütre
abiellumiseks nõusolekut, kuigi ta on ju rase.
Ja siis ma mõtlen, kas ma olen ainus naine maamunal,
kes ei saa sellest probleemist aru?
Nii et, tee teema abielust, abielueelsed lapsed.
Tahaks kohe näha, mis inimesed sellest arvavad 😉
Airi
August 7, 2016????? täispeaga päevadega arbuusjakõhuga(
“natukerase”) naisterahvas poodlemas. Täitsa pidulik
elu sääl päälinnas.
Liis
August 7, 2016Ma kommentaare läbi ei lugenud ja vblla keegi
juba soovitanud.nimelt loomapoodides
uriinihaisuealdusvahendid olemas.see mis mul
on töötab ylihästi. Kui mu koer kutsikas oli ja
pōrandale lasi siis sellega kadus igasugune
hais.ka vaibalt.kusehaisu ei saanud mina isegi
pesumasinas pestes välja lapid millega
puhastasin pidin lihtsalt ära viskama. Aga seda
vahendit pihustad peale ja kōik.ma muidugi
pead ei saa anda et aasta seisnud asjal ka nii
toimib.ahjaaa. Olen lapse madratsile seda ka
pihustanud sama eesmärgiga
Mimmu
August 7, 2016Lugesin just ühte vana blogipostitust sellest kuidas
Mari sündis ja panin tähele, et saatsid Kardo enne
lõppu sünnitustoast välja. Kas uue beebi sündimisel
tahaksid, et Kardo oleks lõpuni sinu kõrval või arvad,
et saadad ta mingi aeg jälle ukse taha? ? ja kuidas
Kardo ise üldse uue beebi sünniks valmis on?
Pilku
August 7, 2016Kirjuta, kuidas su blondidest
juustest värvilised said 🙂
Elle
August 7, 2016Hea idee sulle, Mallu 🙂
http://www.belly.ee/rasedad.html
J
August 7, 2016Juuste muutusest kirjuta..
Seoses kohuga tuli meelde kuidas paar inimest on
oelnud otse ja mitte..et kas ma rase..
Yks algul, ytlesin talle et paar lisakilo (rase ei ole)
juures ei saa alla ning ytleb pole sul hada midagi
teinekord ytleb sa oled rase voi. Ning aasta kahega nii
monigi kilo jaand ning jutud et rase” aga normkaalus ja
alla seda ei saa..paari lisakilosid..trenn.sook.ei
midagi.samas koht sees ryht sirgu tundun kohna..kuid
selg s kujuga ja soon gaasid ning tundun rase..siis valdi
teiste lolle kysimusi ja yrita olla sobiv endale. Raske
see rasedate ja mitte rasedate elu.:d
Altius
August 7, 2016millised need klooriga puhastusvahendid on? eriti tahaks wc oma
sässu
August 8, 2016Kirjuta oma Austraalia reisist! Mind väga huvitaks, kuidas sul see idee tuli, raha kogumine, kus linnades käisid, kaua olid ja kas
farmipäevi ka tegid. Ja kõik kõik!
E.
August 8, 2016Mind huvitaks ka Austraalia 🙂
J
August 8, 2016Kas lähed Triinu pulma ka? 🙂
Mallukas
August 8, 2016Imelik oleks peapruutneitsina mitte minna 😀
Reili
August 8, 2016Mind ei lastud kordagi kuskil ette rasedana vms. Ega ma ei kurtnud ka, ei eeldagi mingit erikohtlemist. Lihtsalt endal tagantjärgi veider mõelda kui palju selliseid mühaklikke ja matse inimesi on. Ise alati lasen kassas ette ning pakun istet nt jnejne:) mind pigem vaadati nii, et mis ma loll paks rase üldse siin vahin:D
Mona
August 8, 2016See koristushullus ja kloorivahendite nautimine- need on rasedusega kaasnevad nähud ja lähevad sünnitusega üle.
Minul oli mõlema rasedusega nii- vahel puhastasingi kraanikaussi 5x päevas ainult seepärast, et see silmnähtav puhtus ja lõhn ajasid pöördesse!! Naljakas kohe meenutada.
Selle nimi on “pesapunumise aeg” 🙂
Kadi
August 8, 2016Inimestel on üksteisest ikka nii savi või on tõesti eestlased nii joodikrahvas, et ka iga rasedat naist alkohoolikuks peavad. Tegelikult see on lausa liiga kurb minu meelest. Mingid nõmedad eelarvamused, et ala see istus kuhugi ebatavalisse kohta, järelikult purjus. Kohe, kui nõks teistmoodi olukord tekib, siis kukutakse sõimama või pistetakse hirmust plagama. See viimane on isegi levinum variant. Selle asemel, et uurida, kas kõik on ok. Ma ei imesta, kui see naine oleks turvamehe kutsunud, et rasedat “joodikut” poest välja toimetada. Ei taha mingit maailmaparandajat mängida siin, aga no on ajuvaba ausalt. See trügija oli ka tõeline mühakas või töllakas või kuidas selliseid üldse nimetada.??
Mallukas
August 8, 2016Ma siin vastasin ühele kommentaatorile ka, et ma olin üsna ettepoole lääpas, käru najale nõjatunud, et ta ei pruukinud enne nähagi, et mul kõht ees on, kui ma päris istuli tõusin. Aga noh, seda jah, et võiks ju ka mitterasedalt küsida, kas kõik on ok 🙂
M
August 8, 2016Ma loeks heameelega Saku Läte kohvimasina arvustust.
Morgie
August 9, 2016Tere tulemast valestimõistetud rasedate maailma! Sellest kirjutagi. Kuidas mõned inimesed muutuvad rasedana tropimagnetiks ja mida kõike on tropid rasedatele avalikus kohas nõmedat öelnud. Must huumor.
Mind aeti raseduse viimastel päevadel bussitäie naiste hulgast spetsiaalselt ühe tigeda vanatädi poolt püsti. Kui ütlesin, et andke olla, ma olen rase ja ei taha bussi kurvitamisel kukkumisega riskida, ütles tädi: “Seda võib igaüks väita!”