elust ja olust
Ma ei saa aru, minu meelest ma ärkan, teen paar asja ja enne kui ma arugi saan, on öö käes. Näiteks eile ei jõudnudki üldse netti, lihtsalt nii palju oli teha. Mis veel haruldasem – mul polnud arvutitki! Ma tean, et ülipaljud üldse ei käigi arvutis ja kasutavadki ainult telefone ja tahvelarvuteid, aga mina ja mu arvuti… Oi, me oleme alati koos. Va eile, kus ta istus üksinda mu stuudios. Mõnikord on päris hea tegelt mitte mõelda, et ah, peaks seda teist ja kolmandat tegema, sest noh, arvutit pole, ma ju ei saa 😀 Seega ma ei viitsinud ka telefoniga netti minna, ega isegi e-mailidele vastata. Kõik sõbrannad arvasid, et ma vähemalt surnud olen, aga oh well. Õnneks pole nii palju sõbrannasid ka 😀
Aga, palju on ikka vahepeal juhtunud ja viin teid siis kõigega kurssi ka. Esiteks, nagu ma mainisin, oli meil esmaspäeval esimene kohtumine sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsega, kes siis meiega natukene vestlesid ja saime jälle palju targemaks. Keegi mulle siin kommentaarides kirjutas ka, et lapsendada antakse tavaliselt oma pere lastest noorem laps ja tõsi, nii see ongi. Aga meil selles suhtes suurt hullu selle nõudega ei ole, sest me oleme algusest peale öelnud, et me võime pakkuda ka asenduspere. Ehk siis need lapsed, kelle vanematel on õigused mingil määral säilinud, et nemad ei peaks lastekodus olema.
Siis meile räägitigi, et umbes kuidas see protsess välja näeb, uuriti, kui palju me ise uurinud oleme (sain kiita, palju olen :D) ja natukene esitati ka küsimusi, millele peaksime vastused mõtlema. No ma ei tea, minu meelest ei olnud need küsimused kuigi keerulised, et nüüd megalt juurdlema peaks. Ala “kas te oleksite valmis selleks, et lapse ema on HIV positiivne, aga te peate temaga suhtlema?”. Meie jaoks pole see mingi küsimus – peaasi, et laps terve on. Ja kui on vaja siis on vaja, elu ongi selline, arvan mina.
Rääkisime ka natukene vanustest ja läksime aasta võrra vanema lapse peale välja, või no kui enne mõtlesime 3-7, siis nüüd 3-8. Lihtsalt seetõttu, et kooliealisi lapsi tahtakse väga palju vähem. Meil jällegi vahet pole, 6 või 8, laps on laps. Muresid on igas vanuses, rõõmusid kindlasti ka.
No ühesõnaga ma uurisin veits seda ka, et kas mu blogi võiks tulla takistuseks, mille kohta nad arvasid, et nad ei näe mitte mingit põhjust, miks see nii olema peaks. Ainukene asi on see, et kui me peaks saama lapse, kes on oma vanematest eraldatud nii, et arvatakse, et vanemad ei tohiks teada, kus laps elab, siis sellisel juhul ei tohiks ma temast internetti selliseid pilte panna, kus ta on tuvastatav. See ei ole absoluutselt mitte mingi probleem ja mul on hea meel, et nad niimoodi mu mure maha matsid.
Nüüd läheb paberimajanduseks, ma kopeerin teile natukene seda kirja, mis mulle saadeti:
1.Motivatsioonikiri, milles esitate oma seisukoha soovi kohta saada hoolduspereks. Allpool mõned abistavad küsimused motivatsioonikirja koostamisel.
- Kas olete mõelnud, kuidas toetada last tema kohanemisel uute oludega perre tulles?
- Kuidas suhtute mõttesse, et lapsel on õigus hooldusperes elades kohtuda oma bioloogiliste vanematega?
- Kuidas võiksid Teie arvates kohtumised olla korraldatud?
- Kuidas saaks Teie arvates last toetada, kui ta elab Teie juures, kuid oma bioloogiliste vanematega kohtumistelt tulles on õnnetu?
- Kuidas olete mõelnud toime tulla olukorras, kus laps võidakse Teie juurest suunata tagasi elama oma bioloogilisse perre?
2. Koopia isikut tõendavast dokumendist;
3. Tõend perearstilt tervisliku seisundi kohta – perearst hindab teie tervislikku seisundit ning tõendab, kas teil on näiteks kroonilisi haigusi;
4. Tõend perearstilt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise osas;
Kaks eelmist teemat võib olla käsitletud perearsti poolt ka ühes tõendis.
5. Tõend psühhiaatrilt – hinnang vaimse tervise kohta;
6. Karistusregistri väljavõte – juhis on leitav http://www.rik.ee/et/karistusregister ;
7. Kinnistusraamatu väljavõte – saab internetist www.eesti.ee kaudu;
8. Tõend sissetulekute kohta – pangakonto väljavõte 6 kuu sissetulekute kohta.
9. Haridust tõestava dokumendi koopia.
Vot sellised lood siis, mis muud, kui hakkame otsast pihta ja teeme selle värgi ära, siis tullakse meile koju perekülastust tegema ja siis saamegi juba koolitustele registreeritud. Lisaks soovitati meil ühendust võtta Omapere MTÜ’ga ka, mida ma ka kindlasti teen, kui me paberimajanduse korda saame.
Ok, ma tegelikult tahtsin edasi rääkida, kuidas selgus, et mul ONGI diastaas krt, aga Gellu tuli läbi ja imelik on arvutis passida ja trükkida, seega räägin ma oma seksikast diastaasist teile teine kord.
Peace out!
I just don’t understand, it seems that I wake up get a few things done and it’s already nighttime. For example I didn’t use the internet yesterday, there was just to many things to be done. And what’s even more rare – I didn’t even have my computer! I know a lot of people don’t even sue computers anymore and just use their phones and tablets, but me and my computer go everywhere together. Except yesterday, when it was sitting alone in my studio. Sometimes it’s good not think about all the things, that need to get done, because I can’t do them, because I don’t have my computer. So I didn’t bother going online on my phone or tablet, or even answer emails. All my friends though I was at least dead, but oh well. Luckily I don’t have that many friends 😀
But so much has happened that I need to update you on. First of, as I mentioned we had that meeting with the Child Protective Services and Social Insurance Agency, who talked to us a little and we know a lot more now. Someone in the comments here also said, that usually the family will adopt a child younger than their biological children and that’s true. But we don’t have any special requirements about that, because from the beginning we have said, that we can be just a substitute family as well. So the kids, whose parents have some form of custody left wouldn’t have to be in a orphanage.
Then they told us how the process will look like, they asked how much research we have done (I got praise, I have done a lot :D) and asked us a few questions that we need to come up with answers for. Well, in my opinion the questions were not so complicated and I don’t think the answers take much though. For example “would you be willing to communicate with a HIV positive mom” For us there’s no question about it, as long as the kid is healthy. And if we have to, we have to – that’s life, is what I think.
We also spoke a little about the age and we upped our age range by a year. So if we were thinking 3-7 years old before, we are now thinking 3-8, just because school-age kids are adopted much less. For us it makes no difference if the child id 6 or 8, a child is a child. There are sorrows and joys at every age.
And then I inquired a little about my blog and whether it was going to be an obstacle, but they thought there was no reason why it should be. Unless the child’s parents are not supposed to know where the child lives, in that case we cannot post any photos of the child where they are recognizable. That is absolutely not a problem and I am glad they dismissed my worry like that.
Now there’s a mountain of paperwork to do and I will copy a little bit of the letter, that was sent to me:
- Cover letter, where you present your desire to be a substitute family. Below are some guidance questions that will help you to put this together:
- Have you thought about how you are going to support the child in integrating him to new surroundings?
- What do you think about the child being allowed to meet with their biological family while in substitute care?
- How do you think these meetings should be organized?
- How do you think you can support the child when they live with you but are unhappy returning from their biological parents?
- How will you handle the situation, when the child may be redirected to their biological parents?
- A copy of your ID
- Medical statement from your doctor. They will assess your health and will provide proof of your conditions
- A statement from the doctor that you have passed the infectious disease test
- The two above points can be combined in 1 document
- A statement about your mental health from a psychiatrist
- An outtake from the national criminal records: can be found here: http://www.rik.ee/et/karistusregister
- An outtake from the national land registry; can be found through www.eesti.ee
- Last 6 months bank statements
- A copy of your educational records
And there you go. That’s we. We will get cracking on this and will do this. And then they will come to our house to do an inspection and then we will be registered for the course. They also suggested we contact the non-profit Omapere, which I will for sure do once I get done with this paperwork.
Oh and I really wanted to continue this with the story of how i found out that I DO have diastase, but Gellu came over and it felt weird to sit with my computer and type, so I will fill you in on my sexy diastase some other time.
Peace out!
M.
February 7, 2018Tere,
Mis Mangi asjast saanud on?
Mallukas
February 7, 2018Kui sellest oleks midagi saanud, küllap ma siis ka kirjutaks sellest.
Ellu
February 7, 2018Mallukas, aga päris paljud kandsid sulle ju ka raha Mangi asja tõttu. Kas see raha seisab ja ootab oma aega või suunad heategevuseks?
Mallukas
February 7, 2018Küll mul seda vaja läheb, ma nagunii pean neile maksma ju. Lihtsalt KUUT TONNI ma keeldun maksmast ja tänu sellele “vaidlemisele” see asi venib.
Ma
February 7, 2018Kas sina ka kandsid? Kui ei, siis mis see sinu asi on, mida Mallu selle rahaga teeb? 😀
Ellu
February 7, 2018Elan sulle, teile täiega kaasa! Tundub, et teil läheb see lapsendamine või asenduskodu protsess väga lihtsalt. Mulle kunagi töökaaslane väitis, et nad mehega käisid ka selle tee läbi, aga takistuseks sai mehe keskharidus. Ei usu enam midagi, mida ümberringi räägitakse, et 101 põhjust, miks ei saa lapsendada.
Mallukas
February 7, 2018Aitäh 🙂 Ega me pole ju veel tegelikult keerulise osa juurde jõudnudki, ma arvan 😀
Krista
February 7, 2018Sa oled üks uksumatult äge naine ❤
Mallukas
February 7, 2018No mes sa nüüd
Ma
February 7, 2018Ma tahaks sellist asja teada, lihtsalt huvipärast. Kuidas on nende laste vaktsineerimisega, kes elavad asendusperes? Kes siis sellise asja üle otsustab? Kas küsitakse bioloogilistelt vanematelt ja talitatakse selle järgi? Loogiline on, et kui laps on teil lapsendatud, siis otsustate teie, aga ma mõtlen just, et kui laps elab asendusperes, kas siis selliseid suuri asju otsustavad biloogilised vanemad või sotsiaalamet või kes?
Mallukas
February 7, 2018Tead, hea küsimus! Minu loogika ütleb, et siiski meie otsustame? Sest ta elab ju meiega ja meie teeme ta igapäeva elu otsuseid. Aga muidugi ma ei tea, seega jah, küsin üle :D!
Lapsendaja
February 7, 2018Ilmselt need asjad täpsustatakse üle, kui hooldusele tulev laps on olemas. Tegelikult on lapse eestkostja see, kes tähtsaid asju otsustab. Hooldusperes olevate laste puhul on eestkostjaks kohalik omavalitsus. Kas teil soovitati hakata hoolduspereks või eestkostepereks? Huviga jälgin protsessi, sest lapsendamine on hoopis muud, kui hooldus- või asenduspereks olemine (eriti olukord, kus laps säilitab kontakti bioloogiliste vanematega).
Mallukas
February 7, 2018Jah, tõsi ta on. Meie esitame avalduse hoolduspereks olemiseks.
R
February 7, 2018Aga millest selline valik?
Mallukas
February 7, 2018postituses ju kenasti kirjas, miks.
R
February 7, 2018On küll 🙂 Mul lugemisoskus täitsa olemas aga näe küsimuse esitamises nõrk.
Ma pigem mõtlesin, et kas te vanemat last lapsendada ei saa siis? Näiteks, et tegu on 8-aastasega, kelle vanematel on õigused ära võetud. Kui olete esitanud avalduse hoolduspereks olemiseks, kas siis te ei saagi päris lapsendada vaid otsitakse teile just seda hooldatavat last?
Igal juhul vahet pole, mis nime all see tegu on tehtud, ühtemoodi üllad mõlemad. Soovin suurimat edu sellel teel!
Mallukas
February 7, 2018Meile öeldi jah, et päris lapsendamiseks antakse ikka kõige väiksem perre, lihtsalt seepärast, et see olla psühholoogide sõnul kõikidele lastele kõige loomulikum viis. Et ala muidu üks laps on harjunud olema vanim laps, aga lambist enam pole, et see pidi olema trotsi ja viha tekitav mõndadel juhtudel. Aga lapsendada ei saa jah vanemat. Muidugi mitte kunagi ei ole välistatud, et meie saame hooldusperre lapse, kelle vanemad selle aja jooksul kaotavad oma õigused. Sellisel juhul usun ma küll, et meil oleks siiski nn “eelisjärjekord”.
Ma
February 7, 2018Aga see kuramuse diastaas… See on üks nuhtlus küll! Jube vaevaline on sellest lahti saada, pikk ja tüütu protsess mu arust.
annemai
February 7, 2018käisin kõhukliinikus ja sain harjutused. 3x päevas peaks tegema 4 kuud jutti ja siis uuesti minema, et uued harjutused saada. reaalselt ei võta nende tegemine kauem, kui 6-7 min korraga aga kogu aeg unustan
2a jooksul olen paar x teinud 🙁
tavalisi kõhulihaste harjutusi ei tohi teha diastaasiga, sain mina aru
Meril
February 7, 2018Kui sa E.Orguga trenni videosid tegid, siis ma mõtlesin, et äkki sul võib ka diastaas olla (mul on ka) ning siis ei tohiks ju üldse neid tavalisi istesse tõuse alguses teha. Mind üllatas, et Orgu seda ei märganud.
Mallukas
February 7, 2018ega orgu ei olnud ju mingi minu treener vms, ta näitas lihtsalt minu peal basic harjutusi ja kui mina ei teadnud, siis kust tema oleks teadma pidanud 😀
annemai
February 7, 2018treener peaks aru saama sellisest asjast
treener peaks treenijat informeerima, kui see ei tea, et tal on diastaas
Mallukas
February 7, 2018ja KUIDAS ta peaks seda tegema, kui ta pole iial mu kõhtu näinud :D?
Helena
February 7, 2018Äkki see info minust mööda läinud, aga miks mitte lapsendada perre kõige noorem? Ma nagu mäletan, et olen midagi lugenud, aga mu platsentaaju ei hoia kinni infot 😀
Kui asenduspereks olemisel võib laps bioloogiliste vanematega kohtuda, siis ma enda nurga alt vaadates oleks lapse hingelise poole pealt hirmus mures siis.
Mallukas
February 7, 2018No siis me peaksime vaatama sinna imikute kanti ja me pigem tahaks suuremale kodu pakkuda. Imikuid krabatakse nagunii tormi ja meil juba on tita kodus olemas 😀
See kohtumise värk, ega see kindlasti tore pole, aga lapse hingelise poole pealt usun ma ikka, et tal oleks perekonnaga (meiega) koos seda lihtsam üle elada, kui peale traumeerivat kohtumist lastekodusse tagasi minnes. Kuskil peab ju laps elama ja keegi peab temaga ta mures olemas olema.
Ma
February 8, 2018Ja võib-olla aastate pärast, kui Lents on juba palju suurem, saate ühe temast väiksema lapse ka lapsendada? 🙂
Mallukas
February 8, 2018Ma kardan, et me nelja lapse juures peaks juba piiri peale panema ja ma tahaks ise ka veel kunagi rase olla 😀
Asiile
February 8, 2018Lapsendamine on ikka nii suur samm elus. Kas sa tõesti oled valmis selleks, et oma pisikeste kõrvalt võtad enda kõrvale uue lapse, kes suure tõenäosusega vajab väga palju tähelepanu, hinge ravimist ja oma teistest lastest ettepoole seadmist? Anna andeks, kui oled seda teemat juba lahanud. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas sul küll aega ja jõudu selleks jagub, aga oled tubli ja usun, et saad hakkama!
Edu ja jõudu :)!
Mallukas
February 8, 2018Ma ei ole seda teemat veel nii avalikult lahanud, aga ühesõnaga.. jah 😀 Aitäh ja jõudu vaja!
väga väga naine
February 10, 2018Nii! Lahe!