hommikuse hüsteerilise postituse järg
Tulles nüüd tagasi tavapärasema ja mitte närvitseva Malluka juurde, siis ma rahunesin kenasti maha ja ei ole enam üldse ärritunud. Ma tõesõna ei saa aru, mis häda mul on vihastada mingite asjade peale, mille eesmärk ongi mind vihastada, aga emotsioonidele kätt ette ei pane.
Ja tegelikult ma saan mõistusega aru küll, et see pahatahtlike inimeste protsent on võrreldes toredate ja vahvate lugejatega nii väikene, aga ma sellegipoolest jään oma otsuse juurde, sest siin olukorras on veel teinegi tahk. See ilmnes siis, kui ma rääkisin sellest arengurühma värgist. Nimelt on igaühel oma arvamus! Ja ma ausalt mõistan seda, sest me kõik oleme erinevad inimesed, erinevate kogemustega, erinevate tutvustega, erinevate taustadega. Täitsa loogiline on see, et ka erinevad eksperdid võivad rääkida erinevat juttu.
Seega ma saan aru, et te tahate mind aidata, aga tegelikult teete hoopis mul otsustamise raskemaks ja panete juba tehtud otsustes kahtlema. See ei ole süüdistus, vaid see on lihtsalt fakt. Iga inimese kohta, kes ütles, et muidugi pane laps arendusrühma, leidus teine, kes ütles, et ära seda viga küll tee, laps ei harju iial ära, eluks ajaks jääb “eri”rühmadesse ja klassidesse ja takkatipuks saab veel käitumishäired endale lisakoormaks.
Või siis veel elulisem näide. Üks logopeed ütleb, et saada iga oma sammu sõnadega. Kogu aeg lobise. Paneme soki jaga, lähme joome vett, lähme õue kiikuma, teeme kutsule pai jne. Samas teisele on öeldud, et kui sa ise kogu aeg ette lobised, siis sa ei annagi lapsele võimalust midagi öelda ja nõnda ta vait jääbki. Võta nüüd näpust, mis siin õigem siis on?
Pean tagasi tulema selle kõige harilikuma lauseni, et iga inimene on erinev. Iga areng on erinev. Iga laps allub erinevatele teraapiatele, harjutustele, ravile ja sellist ühest “tee seda” ei ole olemas. Paraku on selline olukord lapsevanemale niigi keeruline ja kuigi on hea lugeda teiste kogemusest ja arengust, siis kuulda igapäevaselt “tee seda teist ja kolmandat” on üsna raske, sest a) sa oled neid kõiki juba teinud b) need on kõik omavahel täielikus vastuolus soovitused, millest mõlemat sa nagunii täita ei saa.
Lihtsalt hunnik segadust.
Ja nagu te mäletate, siis ma ei olnud talvel veel kõige kepsakamas vaimses seisundis ja kuna ma ei soovi enam sinna lõksu tagasi sattuda, siis ma olin sunnitud vastu võtma selle otsuse, et oma laste arengust ma siin enam juttu ei tee. Ärge saage selles suhtes valesti aru, et ma nüüd enam kunagi üldse lastest ei räägiks. Esiteks rasedusest ja beebist ja nende omavahelistest toimetustest kindlasti hoian ka teid kursis, aga siinkohal mõtlen ma just seda räägib-ei räägi, käib potil-ei käi potil, keerab-ei keera, istub-ei istu juttu ma siia enam ei kirjuta.
Neile, kes ütlesid, et nemad ootasid Mari postitusi just seepärast, et ka nende peres samasugune probleem lapsega on, siis selle jaoks tegin ma ühe lugeja soovitusel Facebooki kinnise grupi, kus kõik emad saavad liituda ja oma lapse teemal kaasa rääkida. Seal siis räägime erinevatest teraapiatest, harjutustest, logopeedidest ja üldse jagame kogemusi. Eelkõige on oodatud kõnehäirega lapsed, kuid kindlasti ei aja ära ka neid, kelle lapsed ei ole lihtsalt eakohaselt arenenud. Liituda saab SIIN! Ps! Üks lahke ema juba suutis mulle juba ülehomseks enda tühistatud logopeedi aja “pärandada” nii et mina juba armastan seda gruppi :D!
Ma muuseas hommikul olin isegi mega dramaatiline ja mõtlesin siin, kuidas ma mitte kunagi enam blogisse isegi oma uue lapse nimegi ei kirjuta ja muud sellist. Praegu rahunesin maha, sest noh, kõik on tegelikult ju üsna korras. Kui ma lihtsalt teen ära nii lihtsa asja, nagu laste arengu teemad parooli alla panen. Pole ju suur vaev ja lahendan enda jaoks sellega probleemi, mis mind häirib.
Ühesõnaga, kus ma jõuda tahtsin, on see, et ärge muretsege, kõik on ikkagi korras ja ma ei ole tegelikult mingi närvihaige, kes siin kodus praegu nutab ja küüsi närib, sest “keegi kuskil ütles”. Ma joon hoopis kohvi ja ajan järgmise nädala kaaneloo asju. Mari läks minu emaga Kohilasse vanavanaemale külla ja mina andsin endale pühaliku lubaduse koristada ja istutada. Ma sain oma tellitud lõuendid ka kätte, aga mul on kiiks, et ma ei saa neid enne seina panna, kui kõik kaunisti korras on 🙂
Muuseas, kui ma hommikul oma hüsteerilist sissekannet tegin, siis ma mõtlesin korraks, et “hommik on õhtust targem”, aga siis jõudsin järeldusele, et kuna ONGI hommik, siis on see järelikult piisavalt tark aeg 😀
SS
May 24, 2016Jõudu sulle ja kõike kõige paremat 🙂 kahju on muidugi, kuid üks hetk tulebmõelda endale ja pere heaolule ja midagi pole parata 🙂
Mallukas
May 24, 2016Aitüma 🙂
Laura
May 24, 2016Tubli tüdruk ☺ sina ise teadki kõige paremini mis
sulle endale ,sinu lastele ja üldse sinu armsale perele
tähtis on ! Ilusat päikselist päeva ja püüa unustada
igasugused idikad kellel puudub oma elu !
Katrin
May 24, 2016ma lähen ülinärvi, kui üks targutaja
hakkab rääkima mida ja kuidas teha,
sul neid “soovitajaid” üle 100 😀 ma
läheks vist hulluks 😀
igaljuhul mõistan sinu otsust! Tee
täpselt nii nagu süda ja mõistust
ütleb ning mis endale/perele/sinu
lastele parem on. See ikkagi sinu elu
puudutavad otsused ja teistel ei ole
õigust (kui sa just ise ei küsi) neid
maha teha ja sind juba vastu võetud
otsustes kahtlema panna.
Edu! 🙂
E.
May 24, 2016Väga tubli, et maha rahunesid! Aega on veel mõelda, et mida ja kuidas ja täpselt aga kaalu siiski ka seda
varianti, et uuele inimesele anda võimalus, mida Mari kunagi ei saanud. Ehk siis – kas on ilmtingimata
vaja tema nime ja pilti ja kõike sellist toppida internetti üles.
Iga inimene on tõepoolest erinev ja ma ei ole mingi imelik hall hiir ja pigem mulle meeldib tähelepanu ja
naudin väga selle keskpunktis olemist. Seda aga omadel tingimustel ja pigem päris maailmas, netti
proovin enda kohta ikka võimalikult vähe infot panna ning seegi ligipääsu piirangutega. Ma ei suudaks
ette ka kujutada kui nõme see võiks olla kui keegi mult selle võimaluse oleks ära võtnud ning minust
oleks lademetes infot üleval, koos mu näo ja pildi ja muu vägagi isikliku infoga.
Mallukas
May 24, 2016No siinkohal on inimesed erinevad. Tänapäeval on see netimaailm nii levinud, vaata kui palju on maailmas blogijaid jne. Ei pea isegi blogima, kõik info leiad ka FBist. Minul nt poleks midagi selle vastu, kui minust oleks mu nägu ja pildid jne netis üleval. St, mul oleks lausa hea mee, kui mu ema oleks viitsinud minust selliseid asju üles kirjutada 😀
E.
May 24, 2016Eks tõesti, inimesed ongi erinevad. Ja sugugi mitte ei leia kogu infot FB-st. FB on mul küll olemas
ja isegi paras ports pilte seal, saripostitaja just ei ole aga noh, midagi ikka. Sätted on muidugi kõik
paigas, et ainult sõbrad näevad sisu. Varsti saame ka lapse ning oleme abikaasaga asja arutanud ja
leidsime täiesti üksmeelselt, et ei näe ühtegi vajadust lapsest internetti pilte panna, sh ka FB ja
Instagram, mis meil mõlemal olemas. Sõpradele-perele saab vahvamaid klõpse niisama saata.
Mul oleks ka hea meel kui ema oleks nö päevikut pidanud või kui oleks internetiajastu olnud, siis
miks mitte ka piltidega blogi, aga kindlasti kinnine. Aga jah, inimesed ongi erinevad, mõnel on elu
eesmärk sattuda Õhtulehte või Elu24, teine ei oskaks midagi piinlikumat ette kujutada.
Mallukas
May 24, 2016Just 🙂 Iga vanem teeb oma otsused ise ja oma teist last ma “peitma” siiski ei hakka. Küll aga ei pane ma pahaks, või pea imelikuks, kui sina seda teha soovid 🙁
liiz
May 24, 2016Tegelt on nii, et ükskõik kas sa laed pildi facebooki või saadad kellelgi kirja teel, siis kui
kellelgi seda ikka väga vaja on leiab ta selle üles. Samamoodi kui omad nutiseadet on
teada sinu asukoht ja e-maili postkastis ka piisavalt andmeid. Veel see koht nagu
digilugu.ee, seal on kõikide inimeste terviseandmed üleval mu meelest ja ka osavam
arvutinäppija võib üles leida…seega kui tahta virtuaalmaailmas üldse pääseda siis see
läheb juba väga keeruliseks, sest juba titest saadik on laste andmed üleval Eesti.ee-s ja
lasteaedade infosüsteemis ja ekoolis;)
E.
May 24, 2016No see on juba äärmuslik. Ega ma ei
mõtlegi, et keegi nüüd hirmsalt huvi
tunneks ja infot nuhiks. Lihtsalt näen
oma Fb-s, kuidas inimesed postitavad
ikka igasuguseid pilte oma lastest või
siis nt blogid, kus samamoodi pildid ja
päris nimi ja noh nt antud blogis ka
absoluutselt igasugust isiklikku infot,
mis üldse leidub. Sellise info
avaldamine on lihtsalt minu jaoks liig
ja oma lapsele nii ei teeks. E-Kool ja
Digilugu ei ole päris seesama 🙂
Katrin
May 24, 2016Ka mina tean mismoodi need kurjad keeled võivad
endast välja viia. Mul nimelt ATH sündroomiga laps ja
pidevalt kuulen kommentaare kui kasvatamutu poeg
mul on ja kui laisk ema ma olen. Jõudu ja jaksu ning tea
et oled super ema 😉
Tri.n.
May 24, 2016Minul sama teema Katrin. Inimesed arvavad, et ATH
on lihtsalt minu vabandus sellele, et ma oma last ei
oska ega viitsi kasvatada… kui nad vaid teaks, mida see
kõik tegelikult igapäevaelus tähendab ja kui palju
vaeva ja muret näen mina emana? (poiss 10a)
S.
May 24, 2016Katrin ja Tri.n.
Sama siin. Mul.samuti poeg 10a. Ja oh Mamma
Mia!!! mida kõike me oleme teinud ja läbi elanud.
Õnneks nyyd saime “õiged ravimid” (kas õigeid
yldse on olemas) aga nyyd hakkab veidi
paremuse poole minema.
Jaksu teile-ei ole kerge.
Karmen
May 25, 2016Minulgi ATH laps 7a. Olen ka palju nutud kuna kuulen
kuidas kõike valesti teen ja kui halvasti kasvatatud
laps
M
May 24, 2016Täitsa pees ikka, ma suren ära kui
paljud postid hakkavad parooli all
olema ja lugemise/kaasaelamise rõõm
ära võetass. Piprapoiss keelepeale
neile kalkunitele!
Inksu
May 24, 2016Sama siin!!! Mõnuga loen. Kurb, kui Sinu Mari
jutudnüüd lugemata jäävad:(
D.
May 24, 2016Hei 🙂
Blogimisega käib paratamatult kaasas ka nö kuulsus,
kõik tahavad kõike teada ja kursis olla teiste eludega 🙂
Mina ei suudaks vist sedasi, küll aga on hea mõte laps/
lapsed välja jätta, eriti mis puutub arengutesse jne..krt
pole kellegi asi nähvata teistele!
Tegelikult karma on olemas ja see kurjus, mis inimeste
sees on, tuleb varem või hiljem tagasi neile endile!!
Sa oled siiski ema ja naine, hoia oma pisike/ sed sellest
kurjast maailmast eemal 🙂 ära jaga detailselt kõike!!!
Sa oled tegelikult hea inimene ju, ega muidu sul nii
palju fänne poleks..kõik elavad su tegemistele kaasa!!
Ilusat päeva sulle Mallu 🙂
Minu päev on täna nii kohutavalt alanud, et poleks
pidanud hommikul toast väljuma, motivatsioon kadus
ära juba hommikul, kui pidin piinlema 50 min
ummikus, terve päev pekkis 🙂
Lähen koju parem, tööd ka ei viitsi teha!
:)
May 24, 2016See “hommik on õhtust targem” ei ole niisama sõnakõlks vaid see on ka teaduslikult tõestatud 🙂 . Nimelt pidavat une ajal aju infot
vahemälust püsimällu “ümberlaadima” ning mõtteid “korrastama”. Lisaks ka see, et emotsionaalne inimene ei mõtle ratsionaalselt
ehk teisisõnu emotsioonidest ülekeev inimene on lihtsalt rumal. Tuleb maha rahuneda ja siis alles tegutseda.
Igal juhul jõudu jaksu ning ära tee kurjadest keeltest välja. Las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi 😉
Lilli
May 24, 2016Mitte, et ma halba emotsiooni pooldaksin, sul võis päris halb olla neid perekooli amööbide kommentaare lugeda, aga mulle
meeldisid mõlemad postitused, sest need on nii ehedad! Ma ei tea, kes on Perekooli foorumis ja mis otsaga nad mõtlevad, kari
ainurakseid. Inimesed võivad hakata vinguma, et minu üldistus on sama hull, kui nende halvad kommentaarid, aga no, ei ole
teistest foorumitest päris nii segaseid kohanud. Minule näiteks öeldi, et mida sa pasundad oma rasedusest, sünnib sul laps
surnuna ja millest siis kirjutan (kirjutan ka väikest blogi, n-ö enda päevikut), või siis, et sa oled nii koleda ja kurja pigikulmudega
näoga, kui laps nutab, vaata peeglisse ja sellised üllitised nende sulest. Minust võib rääkida igasugust jama, aga lapsest …
Hetkeks lendas katus ära ja mõtlesin, et küll Mallukal peab tugev närv olema. Ennast pean tugevaks inimeseks, aga võttis
korraks ikka tuurid üles. Siis rahunesin maha ja mõtlesin, et fine, mitte kunagi midagi sinna ei postita ega sealt midagi ei loe.
Igatahes, sinu postitused olid järjekordne kinnitus, miks seda blogi ikka aegajalt loen, sest kirjutad ehedalt ja otsekoheselt,
mitte, et teistele meeldida nii väga, vaid räägidki elust, nii nagu sa seda näed ja nagu see sul on.
Mari on sul nii äge tüdruk, et tema ei pea tõesti teiste hammaste vahel olema, las teeb omi asju omas tempos ja kritiseerijad –
lihtsalt f*ck them.
Rs
May 25, 2016Loen nii perekooli kui ka Malluka blogi – ajaviiteks. Mõlemad head
ajaviitjad. Aga Marikese kallal ei ole käod oma hambaid teritanud,
rohkem ikka Mallukese “kasvatusmeetodite” üle.
Mallukas
May 25, 2016ja mis need Mallukese “kasvatusmeetodid” suvaliste inimeste hambaterituseks mõeldud on või?
Rs
May 25, 2016No Perekoolist ei tea ma midagi aga … ehk siis sinupoolt
kasvatusmeetodite puudumine.
Ja ära haugu minuga, tea nats rohkem elust kui sina ja vanusega
kogemusi ja muidu paska saanud. Ei tahaks targutada.
Ja sa väga meenutad mind noorpõlves:-P
Muuseas ma olin ka õika elanik ja ei välista, et minu lapsed (yks ama
vana ja teine vanem) tunnevad sind. Aga vahet ei ole.
Ja see paroodia värk oli lahe:-), ehk mõtleksid rohkem rohkem
visuaalse väljendi peale.
Mari on armas ja äge pliks ja loodan, et arstid eksivad. Mul noorem
poiss hakkas alles 3.selt rääkima ja pole tal häda midagi, juba täismees.
Olge tublid!
Rs
May 25, 2016*väljundi
Mallukas
May 25, 2016Haugu sinuga? Issand, kuidas ma jälestan seda väljendit, see on minu meelest mingi võimumäng, üritad teist koera tasandile tõsta. Kui oled oma vanusega kõva eit, siis käitu palun vastavalt, ma ei viitsi siin kraagelda mingi võõraga.
Rs
May 25, 2016OkB-)
Tjah
May 24, 2016Kas sa teraapias käid ikka veel? Vaadates, kuidas su
emotsioonid üles-alla käivad ja sõna annad ning sõna
võtad, siis vb kuluks ära, kui kellegagi räägiksid
sellest? Aitaks sul mõtteid ehk koondada veidi?
Mallukas
May 24, 2016Ei ole ausalt öeldes jupp aega käinud, aga ma ei tea, sul emotsioonid ei vaheldu või? 😀
SM
May 24, 2016Rasedana ja rinnaga toites käivad
emotsioonid veel rohkem üles ja alla
kui muidu. Seega täiesti normaalne nähe.
G
May 24, 2016Ööö halloo! Mis kohaga sellised kommentaatorid küll
mõtlevad.
Margit
May 24, 2016Kas sinna gruppi võetakse ka neid,
kellel on juba esimeses klassis käiv
laps, aga nn kõnepuudega ja kes oli
ka pikalt oma eakaaslastest arengust
maas?
Mallukas
May 24, 2016Jaa, seal on vanemate laste vanemad ka 🙂
maise
May 24, 2016mina ootan ka alati postitusi Marimummust! endal lapsi
veel ei ole, aga ma südamest loodan, et ma olen ka nii
lahe ema kui sina ja mul on ka nii tore ja armas tütar
nagu sul 🙂
pea vastu ja kõikidele heiteritele ka minu poolt F**K
YOU!
Ebapärlikarp
May 24, 2016Sul on elu nagu reality saade, aga mitte läbi teleka, vaid läbi blogi. Viimasel ajal just olen mõelnud sellele, et tegelt täitsa õudne 😀
Mallukas
May 24, 2016Oleks siis reality, ma laivis olen palju normaalsem (aga suurema lotiga) 😀
Ebapärlikarp
May 24, 2016Siis pead sa mainekoolitusele minema – kuidas endast paremat kuvandit anda 😀
Aaloe Veera
May 24, 2016Ah milleks seda kuvandit kogu aeg pingutada las inimene on nagu on. Sellepärast tal nii palju
lugejaid ongi ju.
Ebapärlikarp
May 24, 2016Ma ei teinudki nalja ju 😀
Käu
May 24, 2016See otsus, et Mari asjad rohkem privaatsena hoiad, on
väga mõistlik. Võibolla Mari ei tahagi täiskasvanud
naisena kunagi, et tema elu internetis kõigile
lugemiseks on. Muidugi on võimalus, et talle jällegi
meeldib, aga mine sa tea. See otsus, kui palju me
internetis endi kohta avaldame, tuleb igalühel ise teha
ja paraku ei mõtle sellele tihti võsukeste vanemad 🙂
Sandra
May 24, 2016Jõudu ja jaksu! Tegelikult on nii inimlik ja nii kurb korraga, et sellised asjad endast välja viivad, aga muudmoodi vist ei olekski
võimalik. Nii pohhuist ei saaks ükski inimene öelda, et ah, mul savi, mis minu või lapse kohta räägitakse. Anonüümne ja võõras, aga
haiget teeb ikkagi. Kahju, kui paljud postitused lugemata jäävad, ma alati niiiiiiiiiii suure huviga loen jusy beebi ja Mari arengu
teemalisi lugusid, mis siis et endal lapsi ei ole veel. Samas ma saan Sinust aru, ennast ja oma lähedasi peab hoidma. Lihtsalt kurb
on. 🙁
Lonni
May 24, 2016Õige otsus, nii sinu enda kui ka Mari seisukohast!
Mannakas
May 24, 2016Mina olin ka see kes luges just käekäiku.
Mul endal on küll juba varsti põhikooli lõpetav laps
aga on ka ATH diagnoosiga.
Olen ka pea terve tema elu kuulanud targutamist, tee
nii tee naa.
Olen nüüd võtnud nõuks, et kuulan kõik nõuanded ära
aga tegutsen ikkagi nii nagu mina paremaks pean, sest
kes tunneb ikka kõige paremini oma last, kui mitte
tema oma ema.
Kuna ma ka töötan koolis kus sellise diagnoosiga
lapsed käivad, siis ütlen et neid eri koole/ lasteaedasid
ja rühmasid ei ole vaja karta, ka sealt tulevad väga
andekad ja tublid lapsed.
H
May 24, 2016Kusjuures ära ei tohiks unustada ka
perekondasid! Iga vanem tunneb oma last aga
tunneb ka oma perekonda. See mis toimib
ühes perekonnas ei pruugi toimida teises.
Ka iseenda ja teiste laste eest tuleb ilma
süümepiinadeta hoolt kanda.
Tiina
May 24, 2016Puudega laps on väga hell teema, olenematta
selle raskusastmest mina olen sellega igaljuhul
leppinud, et mul on puudega laps. Aga mind
üldse ei huvita, mida teised arvavad, et kuidas
sellist last kasvatada. Vanasti hoiti kõiki
selliseid kuskil lukutaga ja välismaailmaga
kokkupiudet polnud. Vahel on kõige targem
rääkida kellegagi, kes pole sinu tuttav ega
sugulane, täiesti võõras inimene. Kas sul pole
psühholoogi määratud, kui lapsele sai puue
määratud?
Aga kui sul on vähegi võimalust, siis soovitan
soojalt minna Marikesega
ratsutamisteraapiasse. kindlasti inimese
juurde, kes on seda õppinud, mitte niisama
ratsutama. Meie oleme sellest väga palju abi
saanud.
Mallukas
May 24, 2016Ma just googeldasin seda, aga Tallinnas vist seda pole?
K.
May 24, 2016Hipoteraapia on täitsa Tallinnas olemas.
Ratsaliidu kodulehel on rohkem infot
S
May 25, 2016Mulle olid samuti Mari arengu postitused
väga huvitavad ja harivad, kuigi endal lapsi
pole. Vähesed inimesed julgevad sellistest
teemadest üldse avalikult rääkida, mille tõttu
ei oska inimesed selliseid asju nähes kuidagi
reageerida ning kui endal lõpuks probleem
tekib siis süüdistataksegi ennast, kuna on
tunne, et teistel ju selliseid raskusi ei esine.
Tean vanemaid, kes ei öelnud oma lapsele
(koolilaps) miks ta logopeedi juures käib või
üldse, et see tädi on logopeed ja millega ta
tegeleb. Kui isegi lapsele, kelle arengut mingis
valdkonnas järgi aidatakse ei julgeta öelda…
Nii jääbki mulje ideaalsetest perekondadest,
kus kasvavad igas valdkonnas üliandekas ja
korralikud lapsed. Tegelikkus on aga teine
ning millegi mitteoskamist ei peaks kindlasti
häbenema, aga alavääristama, mida need
ajudeta inimesed teevad. Selliste arust oleks
muidugi ilus kui peidaksime kõik homod,
puudega või teistsuguse nahavärviga
inimesed kuhugi kappi ära, kuna neil oleks
sellist ühiskonda parem vaadata. Sa oled väga
tubli ja julge ema ning oma suhtumisega
motivatsiooniks paljudele sama probleemi ees
seisvatele inimestele kui ka teistele, näidates,
et sellised teemad pole tabu. Samas mõistan
su otsust postid parooli alla panna, kuna kaua
ikka üks inimene alusetut sita loopimist
kannatama peab.
Kätlin
May 25, 2016Seni kui on meie meditsiinisüsteemis on kasvõi üks logopeed, kes on arvamusel, et lapsevanem võiks/peaks hakkama muretsema
alles siis kui laps 6.eluaastaks korralikult ei räägi, on selliseid blogisid nagu Sinu oma Mallukas, väga vaja!
Samas mõistan, et enda pere heaolu on tähtsam!
kk
May 25, 2016Sa oled lihtsalt üks superwoman, ära lase teistel end heidutada. Ma usun, et enda ja pere heaolu nimel inimesed mõistavad, miks
on paroooliga kaitstud postitused vajalikud. Sa oled super naine ja hea ema!
Kristi
May 25, 2016Eestlase lemmik-rahvustoit on Teine Eestlane.
Lugedes välismaiseid artikleid ja blogisid, on inimesed
enamasti positiivselt kaasa elavad (sest no mis sa hing
muidu seda blogi loed!) ja toredad üksteisega. No ja
siis on eestlased. Päris tobe.
Tegelt tahtsin öelda, et laps ei peagi raamatu järgi
arenema. Mu lapsed juba suured ja olen näinud
mitmeid lapsi titest saati koos üles kasvamas. Oli
emasid, kes uhkustasid, et laps teeb kõike ja väga vara,
oli neid, kes võtsid väga tšillilt. Laste kasvades kõik
ühtlustus ja ühest tuttavate pundist sai
vaevataTreffnerisse sisse see poiss, kes 4-aastaseselt
ei rääkinud ja ikka juhtus, et püksi ka tuli.
Mu oma eakaaslane, IT- ja majanduse geenius (ja väga
kift inimene, rikas kah 😀 ) ei rääkinud veel 6aastaselt.
Igasugu spetsialistid, kes lapsega tegelema juhtuvad,
on suur boonus!
kerlin
May 26, 2016Mina arvan, et iga vanem tunneb just oma last kõige
paremini.Kui tegutseda nii nagu päriselt õigeks
peetakse( mitte nii nagu arvatakse, et peaks tegema)
siis ongi kõik õigesti.
Mina olen oma laste pealt avastanud, et kui iseennast
korralikult kuulata ja nö. südamehäält jälgida teen ma
nende jaoks parimaid otsuseid.Lihtsalt vahel on raske
aru saada mis on see päris õige tunne. Hirmu,
süütunde ja teiste arvamuste alt on seda vahest raske
eristada. ( keeruline väljendus aga loodan, et mõte on
arusaadav)