how bout me not blaming you for everything

ühesõnaga netis oli mingi asi, lampi vaatasin, ja oli küsimus, et “mida sa vihkad”. Hakkasin isegi mõtlema, et mida ma vastaksin sellele. Väga tüüpiline oleks et a’la valetamist jne. Seda ei saaks vihata, siis sa peaks kõiki vihkama. Kõik valetavad nii ühel kui teisel kaootilisel põhjusel. Valetamisele on nii palju toredaid nimesid ka välja mõeldud, et see tegevus etem tunduks. Noh see on sama hea, et kumb tunduks leebem ” Valetasin eile emale näkku” või: ” Eile luiskasin emale mokaotsast ühe väikese HÄDAvale” mismõttes asi see on üldse?! Igatahes, ma ei vihka valetamist. Ma vihkan hägusust ja ebamäärasust. Mulle meeldib kui olukorrad on paika pandud- lähen, ei lähe; vihkab, ei vihka; oskan, ei oska, tahan, ei taha. Ja nii. Mulle ei meeldi need inimesed ka, kes keerutavad oma juttudega üle ja kes on üleliia kahepalgelised. Sellega on samamoodi nagu valetamisega, kõik on kahepalgelised. Aga need, kes sellega üle pingutavad, on armetud. Ma ei oska ja ei viitsi seda seletada, te peaks seda iga päev nägema enda kõrval olevatest inimestest. Osad on lihtsalt haledad ja nõrgad. Seda ka ei salli. Kui inimene ÜTLEB et ta ei suuda, oska, taha vms. Mulle ei meeldi kui keegi tunnistab, et ta on nõrk. Samuti lollid inimesed. Sp ongi kool nagu tähtis värk. Kui sa ikka hakkama ei saa, siiis sa oled imbetsill, või veelhullem – nõrk. Ütled et ei oska, kui ei viitsi.

Issand mis diipi ma panen siin:O Parem lähen koristan tuba. Muidu sain teada et reklaami see lugu on alanis morisette – thank u