igapäevased armastuskirjad

Kas te olete kunagi elus armastuskirju kirjutanud? Mulle praegu konkreetselt ühtegi meelde ei tule, aga suure tõenäosusega on seda elus ikka ette tulnud. Ma ju olen selline kirjaneitsikene meil siin. Aga kui tihti olete te sunnitud kirjutama armastuskirju võhivõõrastele inimestele? Sest ma olen viimasel ajal kirjutanud vähemalt viis ja ma tunnen ennast nagu mingi low key pervert.

Nimelt on Marta ja Lende avastanud enda jaoks kirjade saatmise võlu. Ainuke miinus – nad ei oska kuigi hästi kirjutada. Seega pean mina kõik need kirjad valmis vorpima. Niisiis olen ma armastust avaldanud Marta lasteaiaõpetajatele, Lende rühmakaaslastele, laste hoovisõpradele ja naabritele.

Mind paneb kõige rohkem muigama see, kui dramaatilised nad oma kirjades on. Ma pilti teha ei taibanud, aga alles mõni aeg tagasi joonistas Marta lasteaeda kaardi ja palus sisse kirjutada midagi sellist: “Kallis õpetaja X ja X. Ma olen teid nii palju igatsenud, sest ma armastan teid nii palju ja ma loodan, et kui te seda loete, siis te teete mulle suure kalli, sest ma olen väga armas!”.

Ma lihtsalt juba näen oma vaimusilmas, kuidas need õpetajad seda kirja loevad ja arusaadavalt mõistavad, et ma istusin hommikul Martaga köögisaare taga ja kirjutasin tema soovil ta manipulatsioonitaktikaid paberile. Sest noh, seda nad vast Marta kohta teavad, et ta kirjutada ei oska.

Lende natukene oskab, aga siiski soovib ta “tähtsamad kirjad” minul teha lasta. Näiteks täna sai ta teada, et homme tuleb külla tema lasteaiakaaslane Marta Eliise ja selle auks joonistas Lende talle kiirelt kaardi, kuhu sisse pidin ma kirjutama: KALLIS MARTA ELIISE. MA OLEN NII ÕNNELIK, ET SA TULID KÜLLA! MA ARMASTAN SIND IGA PÄEV!

Et jah, nii palju siis armastuskirjadest.