issand, see laste sünnipäevade pidamine on selline *€%&%€&*

Pooled meie sõprade lapsed on suvel-sügisel sündinud ja seetõttu olen ma viimasel ajal ebanormaalselt palju laste sünnipäevasid väisanud. Olgem ausad, 75% ajast, kui mu lapsed säärasesse kohta kutse saavad, ma ei lähe, sest no kujutage ise ette 46378465 last kriiskamas ja ringi jooksmas. Lõõgastavam oleks Auschwitzi saadetud olla või miskit. Aga mõnikord ma ikka võtan ennast kokku ja lähen ja siis on alati selline tunne, et…

Kahjuks enda laste sünnasid üle lasta võimalik ei ole (va see üks kord, kui ma lasin, aga mul oli põhjenduseks 2 päevane Lendebeebi). Igatahes ma olin valmis kogu selleks õuduseks, mida kutsutakse laste sünnipäevaks. Vähemalt nii palju läks kergesti, et kohta ma üldse ise otsima ei pidanud. Torela mängutuba kirjutas mulle, et tahaksid lastele sünnipäevakingiks seal peoruume pakkuda ja uskuge mind, kõik, mis säästab mind ise otsimast ja valimast, on kui taeva õnnistus. Õnneks Andra ütles ka, et ta on seal sünnat pidanud (lapse, mitte enda) ja et see olla tääiiiiieeeeega äge koht. Noh, mis mul muud üle jäi, kui uskuda, sest ilmselt see sünna oli olnud üks nendest, mille ma tuimalt üle lasin #aastasõber.

Mida ma kavatsesin vähemalt nii palju endale mugavamaks teha, et mingisugust vaaritamist keeldusin ma kategooriliselt ette võtmast. Alles hiljuti oli sõbranna lapse sünna ja vaene inimene minu meelest nädal aega muud ei rääkinud, kuidas ta mööda poode mitmeid sotte magama paneb ja siis kaks päeva jutti keetis, kooris ja vaaritas nii, et verd nirises silmanurgast. Peo hetkeks oli ta juba sellest kokkamisest nii poolhüsteerias, et ta käis mööda inimesi ringi ja pakkus nagu hullunud vanaema: “Söö! Kas sa söönud oled? Miks sa nii vähe sööd? Söö veel! Meil on NII PALJU SÜÜA!”. Jah, tal tõesti oli palju süüa, aga ma reaalselt kartsin, et ta paneb endale peo lõpuks paela kaela ? Sorri, Marlen, mul hea meel, et sa selle üle elasid siiski.

Igatahes küsisin ma lugejate käest soovitusi ja tellisin Toitlast meile söögid. Ma jäin igati rahule, sest lisaks sellele pakkus meile oma teenust ka Peobox, kes siis enne kohale tuli ja kõik ära kaunistas ja toidud kaussidesse ja alustele laotas, et mul endal ei jäänud üldse vajadust ringi rapsida ja tõmmelda. Kui meie kohale jõudsime, oli kõik juba valmis ja pidu võis alata. Wohhoo!

Torela oligi mega hea, nagu Andra ennustas. Esiteks see oli üks suur ruum – mulle väga ei istu need, kus sada tuba on. Siis käi seal ringi ja otsi kuskilt oma kadunud võsukest. Eriti kui keegi nutma hakkab (ja nad alati hakkavad) siis jooksevad kohe kõik vanemad, sest absull ei saa aru KES nutab ja KUS nutab. Suures ruumis on hea, kõik on ilusasti silma all. Lisaks meeldis mulle ema-beebi tuba, kus ma sain vahepeal rahulikult Martat söötmas käia. Seal oli isegi lausa mähkmeid ja salfakaid, nii et hätta ei jää keegi. Mis veel – kaks vetsu! Kuiii palju kordi oleme me kuskil mängutoas, jalad ristis Lendega, vetsu ukse taga oodanud. Sest ega ta ju enne ei taipa öelda, kui KOHE vaja minna on, aga no alati on seal juba keegi ees. Kahe vetsuga oli selle võrra muretum.

Nagu näha, vahetas Mari oma printsessikleidi kohemaid mingisuguse rebasekostüümi vastu ja jäi sellesse truult peo lõpuni. Nojah, kes olen mina, et hakata inimest oma sünnal keelama. Teised lapsed olid ka pidevalt mingisugused elukad, tuletõrjujad ja muud säärast, ehk siis lahe, et igasuguseid kostüüme oli, lastele läheb see ju peale. Ma pean nt homme kostüümipeole minema ja mul pole siiani kostüümi, Mari kapis ripub neid mingi 10 tükki, aga neisse ma kahjuks ei mahu. Igatahes võiks selline varu igas mängutoas olla.

Üldse mulle meeldis, et kõik oli uus ja ilus ja puhas, mitte nagu mõned mängutoad on sellised vanad ja väsinud. Mitte, et lapsi mängimast takistaks vähene kulumine, aga vanematele jääb ikka silma. Sedapuhku siis… ei jäänud silma.

Kuna ma ei soovinud kolm tundi lihtsalt sihitult ringi jooksvate laste kisa kuulata, tegin ma kavala lükke. St ma ei oleks ise nii kaval olnud, aga Torela lehel aega bronnides kargas mulle ette, et neilt saab lisateenuseid ka laste sünnaks bronnida.

Ja kuigi valida sai nii õhtujuhi, mustkunstniku, teadusshow ja mai tea mille kõige vahel veel, siis võtsin sedapuhku mullishow premium paketi, mis tähendas seda, et peale mullide, tegeles see naine ka .. pallidega. Õhupallidega. Ma muidugu ei tea, kuidas teised sealt valikust oleks lastele peale läinud, aga see läks VÄGA. Parim 125€ ever spent, sest see tund aega nad vähemalt ei kriisanud kõik koos (mõned kriiskasid sellegipoolest, oh well), vaid päriselt kuulasid ja vaatasid, mida neile näidati. Ja neile meeldis!

Vot, selline pidu siis sellel aastal. Lastel oli tore, mina ei pidanud paela kaela panema ja see on juba päris hea tulemus, arvan ma. See laste kisa ja kriiskamine on küll hirmsad taluda, aga lapsevanemad on tugevad inimesed ja võsukeste nimel korra aastas ju võib. Või minu puhul vähemalt kaks korda aastas, sest Marta sünna novembri lõpus on vist liiga kaugel, et nad koos pidada saaks. Pagan!

Uskumatu, et mul on juba kuueaastane laps, nagu eeee… kui vana ma siis olen? Ma mäletan, et kunagi, kui keegi rääkis, et tal on ala kooliealine laps, siis ma juba tundsin mullalõhna, et jeerum, kebi vanadekodusse, memmeke. Nüüd olen ise see memm, kuuese lapsega. Aeg ikka lippab, pole midagi öelda. Ja kuigi meil on Mariga igasugust vatti nähtud ja saadud, siis enamuse ajast on ta kõige suurem pullivend ja kõige suurema südamega väike nunnuke ❤️

Ja kuna ma tahan, et teie saaksite ka natukene lebomalt lapse sünnat pidada, vähemalt rahakotile, siis oli Torela nõus ka ühele teist tasuta peo kinkima. Kas pole mitte äge? Selle jaoks on sul vaja hakata nende sõbraks Facebookis SIIN, et silma peal hoida igasugustel põnevatel üritustel, mis neil seal aeg-ajalt ikka toimuvad (igasugused pannkoogihommikud ja muu säärane). Ja räägi siin postituse all kaasa ka, et ma teaks, kelle vahel loos käiku panna. Ja muud polegi vaja teha! Noh, peale selle, et võidu korral aasta jooksul oma pidu välja lunastada.

Ps! Kood Mallukas20% annab teile sünna pidamiseks 20% soodukat!
*Postitus sündis koostöös Torela mängutoaga