kogu tõde minu triipudest

(tegelikult triibutusest)

No jumal. Tahtsin mina enne magama minemist kiirelt blogid läbi sirvida ja mida ma näen – Lipsukene on rase! Selle asemel, et inimesele õnne soovida (Ps! Õnne teile!) tundsin mina hoopis kadedust.

Need, kes blogi parooliga õnnistatud on, teavad vast küll, et pulmareisil tekkis meil Kardoga mõte, et teeks ehk selle teise lapse ka ära. Ma olin sellest mõttest niiiiii põnevil! Jätsin oma plaastrid kus see ja teine, ostsin endale kotitäie ovulatsiooniteste ja mõtlesimegi, et paneme selle beebi nüüd heaga hakkama.

Mida ei juhtunud, oli beebi.

Ma ei teagi miks ma seda teist last nii hirmsasti tahtsin. Ehk selle pärast, et esimene kukkus nii imeliselt välja ja on nii nunnuke, et paha hakkab. Võiiii selle pärast, et ma ei suutnud enam tööd teha, mul hakkas aina rohkem koppa ette viskama see iganädalane “oi tere kallis kuulsus, mida teile meeldib suviti teha?”. Ei tea ise ka. Eks ma mõtlesin sedagi, et koos on neil nii tore kasvada ja beebid on niiii nunnukesed ja Kardo on mul nii nunnukene ja üldse… Et teeme siis selle pulli ära!

Esimene kuu ei juhtunud midagi ja ma olin KOHUTAVALT pettunud. Tegin vist üle 10 testi ühe nädala jooksul ja no ei olnud ma teps mitte rase. Ja siis ootamatult avanes mulle see uus töökoht. Ja Tai reisi võiks ju ära teha mitterasedana ja…

Nüüd tööl käies ei suuda ma ette kujutada, et millal meil see teise lapse hetk jälle peale tuleb. Okei, mina saan rääkida vaid enda seisukohast, aga kuna mina olen see emakaga vend, siis minu seisukoht ongi see õige seisukoht 😀 Seega praegu ma tunnen küll seda, et HOLY SHIT, ma olen sisuturundusjuht (elu fancy ametinimetus onju), mul on suurepärane töökoht, mis võimaldab mul a) päevad läbi blogida b) käia igal pool lahedates kohtades. Samas olen ma praegu rohkem tööl käinud kui Naistelehes, ma mõtlen just ajaliselt kontoris käimist. Ja iga päev avastan ma äkki, et appi, kell on 6 saanud ja võiks nagu koju minna. Mitte, et mul oleks SUNNITUD kuskil olema kellast-kellani, aga nii tore on tööl käia ja uut asja teha ja teha seda mida ma armastan. BLOGIMINE. Ja see ongi mu töö (lisanditega). Kuhu see uus beebi veel mahuks?

Ma isegi tunnen teinekord ennast süüdi, et ma selle kahe viimase nädalaga vähem kodus olen olnud oma esimese lapse ees. Mis ma veel selle teisega teeks? Selles suhtes, et meil on ammu Kardoga kokku lepitud, et uue lapsega jääksime me mõlemad koju, aga mina ajaksin oma asja ikka edasi ja ma tean, et me saaksime sellega kenasti hakkama, aga ma ei tea enam, kas ma seda kohe tahan.

Mis on naljakas, sest veel paar kuud tagasi tahtsin ma seda NIII väga ja ei suutnud muust mõeldagi, kui väiksest Johanist või Lillekesest. Aga nüüd…

…Ma ei tea, mis juhtus!

Kaasa ei aita muidugi ka Mari uus elufaas, mille ma nimetan “anna mulle, mida ma tahan KOHE, või ma vedelen maas ja röögin hüsteeriliselt”. Ütlen ausalt, see ei ole just kõige meeldivam eluperiood siin ilmas, just eriti mu kõrvadele, sest aeg-ajalt tuleb seda väikest väänikut ikkagi keelata ja ta ei võta seda just kõige paremini. Vanasti (enne esimest eluaastat) ei olnud ta kunagi selline. Isegi ehk mitte pool aastat tagasi, aga need jonnivärgid on ta lähiajal ära õppinud ja emana on see tüütu ja väsitav ja kurnav. Ausalt on. Proovi ise kedagi sada korda päevas keelata, kes selle peale hüsteeriasse läheb, kuigi su ainus soov on see, et ta ei hävitaks elamist, või ei teeks endale viga. Tundub, et nagu ei paluks palju, aga tema jaoks on see suur draama.

Näiteks täna käisime arsti juures, kus ta röökis 20 minta täiest kõrist, ise maas vedeledes, sest ta ei saanud ooteruumis legotorni edasi ehitada. Jeesus nagu, kust see jonn tuleb?

Juba selle pärast tunduks adekvaatne õppida enne seda ühte händelida, kui teine peale teha. Ja olgem ausad, kuhu mul kiiret on? Küllap tuleb see teine nunnukene nagunii, kes vaid oskab öelda, millal. Nii kaua naudin ma seda, et ma olen päris karjääriinimene, kes teeb asja, milles ma olen imeline ja ühtlasi käin reisimas, saan uusi elamusi, naudin aega Kardoga omaette, annan Marile olla võimaluse pikemalt olla mu ainukene nunnufer ja ….elan oma elu full on!

Ühtlasi ei mäleta ma enam midagi, mida beebidega teha.

Ma ei ole kunagi olnud inimene, kes defineeriks ennast nimega “ema” all. Ma ei halvusta muidugi neid, kes tahavadki ainult emad olla, see on iga inimese isiksuses ja iseloomus kinni. Aga mulle meeldib see, et ma olen ikka mingi tähtis mutt, teenin piisavalt, et reisida siis kui ma tahan ja kuhu ma tahan, teha tähtsaid toiminguid ja soovi korral minna kallisse restorani ja juua suurepärast punast veini. Aga vot enamikke neid asju ma teha ei saa, ilma, et mul oleks hästitasustatav amet. Ja seda ametit ei saa ma siis, kui ma muudkui lapsi juurde teeks. Naljakas on muidugi ka see, et minu unistustes on VÄHEMALT kolm last (tegelt viis), aga ma ei tea, mis ajavahemikkudel ja kuidas ma nad oma ellu paigutan.

Mul on imeline mees, kes tegeleb lapsega nii armastavalt, et ma isegi ei kahtle, et ta suudaks hea isa olla nii ühele, kahele, kui ka viiele lapsele. Mul on usk enda suhtes, et mul on armastust enam kui mitmele enda ja mitte ka enda lapsele, sest ma tahaks kunagi ka ühte nublukest adopteerida. Mul on piisavalt hea tugivõrgustik, kellele ma iga kell loota saan ja mul on üldse nagu KÕIK, millest ma unistada oskan. Aga nüüd ma tunnen, et mul on vaja seda oma aega, enda teostamise aega. Ja eks näis, mis elu toob :))

Aga eks näis, ma olen nüüd siin piisavalt kaua lobisenud, las ma lisan teile lõpetuseks nunnu pildi Marikesest, kui ta alles nööbikene oli ja lähen magama ära.

tita-7279979

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

64 Comments
  • Merli Hindreus
    September 23, 2015

    Ega need lapsed tulegi siis, kui ema-isa seda paaniliselt tahavad, nemad salakavalad tulevad siis kui neile tundub selleks olevat
    õige aeg!!! 😉

    • Mallukas
      September 23, 2015

      Seda nagu öeldakse jah 😀

    • Laura
      September 24, 2015

      No ma ei tea. Minu arust on tänapäeval ikka väga veider lugeda, et ikka arvatakse, et UPS rasedused on täiesti normaalsed ja
      raseduse ärahoidmine ja planeerimine on midagi veidrat. Normaalse mõistusega ema ikka väga planeeribki oma rasedusi või siis
      hoiab neid ära, kui selleks soovi ei ole.

      • Mallukas
        September 24, 2015

        Ma arvan, et siin on mõeldud pigem seda, et kui sa väga pingutad ja proovid last saada, et siis need sindrinahad tihtipeale ei
        taha tulla, kui aga lööd käega ja mõtled, et okei, tuleb siis kui tuleb, siis jääd kah kohe 🙂

  • hahah :D
    September 23, 2015

    “Emakaga vend!” 😀 😀
    Üliandekas sõnade kasutus. 😀

    • Mallukas
      September 23, 2015

      No aga seep’ ma olen!

  • Anita
    September 24, 2015

    Lugesin, et kahe aastased näitavad oma
    armastust välja sellega, kuidas nad teatud
    inimeste ümber käituvad. Näiteks karjuvad,
    jonnivad ja hüsteeritsevad nad ainult nende
    juures olekul, kes neile kõige turvalisemat
    keskkonda pakuvad ja kuna maailm on raske
    ja kõike ei oska sõnadesse veel panna, siis
    vahel aitab põrandale pikali viskamine kõige
    paremini 🙂

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Küll ta armastab mind siis väga 😀

  • Pille Koort
    September 24, 2015

    Meie riigis on see lapsesaamine väga vildakas.
    Normaalne, et tahad karjääri teha. Muidugi
    siis pead ikka arvestama, kuidas karjäär ja
    palju lapsi kokku sobivad. Sul on ilus kodu ja
    kindlasti mahub teie perre veel lapsi. Aga on
    naisi, kes tahaksidki täiskohaga emad olla.
    Ainult see pole kuidagi võimalik kui mees just
    väga rikas pole. Nüüd kûll suurendati
    lastetoetust, aga selle toetuse eest ikka
    normaalset kodu paljulapselisele perele ei saa.
    Ja ongi need pered vaesuses, või isa peab
    Soomes tööl käima, et kodulaenu maksta ja
    peret üleval pidada. Isa sellel perel eriti pole,
    toob ainult raha koju. Ja siis öeldakse, et
    naised ei taha sünnitada ning iive väike. Meil
    ei olegi võimalik palju lapsi saada ilma
    vaesusesse langemata. Minu arvates peaks
    paljulapseline ja täiskohaga ema palka saama,
    et normaalselt ära elada ja peale makaronide
    ka restoranis käimist endale lubada.

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Jah, kui tahadki koju jääda, siis tuleb ikkagi kasvõi kodust midagi kõrvalt teha (kui amet lubab), jõukas mees võtta, või väga kasinalt ära elada.

      • L
        September 24, 2015

        No ma ei ütleks, et meie riigis. Me oleme pigem nende riikide nimistus, kus on emapuhkus pikem ja pikemalt tasustatud.

  • kats
    September 24, 2015

    No ilmselgelt oleks targem karjääri teha, lapsi teha on aega küll ja küll. Mu õde on 31, ja alles nüüd hiljuti sai kolmanda lapse, ja
    pidavat seda aega isegi rohkem nautima kui eelmisi …
    Minul on üks peatselt neljane, ja ütleme nii et ta on ka mul kuradima hästi välja kukkunud . Viisakas ja rahulik laps, kes ei karju,
    ei hüsteeritse, ei kadetse oma mänguasjade pärast – no mida veel võib üks hing tahta? Sestap ei julgegi teist saada, mine tea,
    ehk on esimese täielik vastand.
    Ja Mallukas, kui sa arvad et sa oled unustanud mida beebidega teha siis … ma ei osanud oma õelastki korralikult süles hoida kui
    ta mulle sülle tõsteti (tita oli 3 kuune) 😀 😀 Aga sorri, lipsukesest on nats kahju. Nii noorelt juba kaks last ? Mis ta elus edasi
    teha tahab ?
    Aga jah, eks see ole tema asi …

    • E.
      September 24, 2015

      T6esti on see tema asi, mitte teistele
      õelutseda. Võib olla tema tahabki olla lastega
      kodus, olla nö koduperenaine. Mis selles halba
      on ah?

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Minul küll Lipsukesest KAHJU pole, miks peaks? Ta on ju blogis enne korduvalt maininud, et ta on kogu elu soovinud just ema olla. Ma usun, et tema ema oli tema silmis nii võimas naine, kes sai hakkama suure majapidamisega, lastega, mehe kantseldamisega, et jättis kuidagi lausa imenaise mulje. Mõni ime, et Lipsukene samamoodi oma lastele eeskujuks ja toeks olla soovib. Ma nüüd ei väida, et minu ema kuidagi väga halb oleks olnud, aga noh, ma usun, et lapsepõlves enne kooli vanaema juuures aastaid elamine ja mitte kunagi oma elus ema emmeks kutsuda (eesnime järgi olen terve elu hüüdnud) on jätnud ikkagi mingi jälje, mismoodi mina kujutan ette seda emadust ja asju. Mitte, et ma nüüd Marikest nii kasvataks vms, aga selles suhtes on mulle vist jäänud mulje terve elu, et ega see laps just eriline rõõm pole vms ja et see emadus oleks nüüd mega asi, mida …nautida? Ma ei tea, kas ma oskan ennast selgitada, igatahes ärge arvake, et ma nüüd nii mõtlen! Ma proovin lihtsalt selgitada erinevaid vaatenurki 🙂

  • Mannu
    September 24, 2015

    Oeh ma juba lootsin, et oled rase ja et sina pole üks nendest emadest, kelle lapsed on suure vanusevahega 😀 Endal on õega
    4 aastat vahet ja vennaga pea 10 aastat. Lapsena ei saanud me kunagi läbi üksteisega ja nüüd kus kõik täiskasvanud oleme
    on alles suhted paranenud 🙂 sellepärast ise tahangi lapsed väga väikeste vanusevahedega saada, on seda tüli õdedel-
    vendadel vähem

    • Mannu
      September 24, 2015

      Pluss ise tahan noor ema olla, sest ma ei kujuta ette, et olen mingi 60-70 ringis kui mu noorim laps alles koole lõpetab vms
      😀 Seega on minujaoks esikohal pere ja siis karjäär

      • Mallukas
        September 24, 2015

        Tänapäevaste standardite järgi ei õnnestu mul nagunii enam noor ema olla 😀

      • Karoliine
        September 24, 2015

        Kommenteerin seda väikese vanusevahe
        asja – mul õega vahet 15 kuud ja ei
        ütleks, et soojad suhted, sest oleme
        lihtsalt nii erinevad alati olnud. Niiet
        selle järgi ei tasu küll loota, et väike vahe
        ja raudselt siis saavad läbi 🙂

        • Mallukas
          September 24, 2015

          Jah, ma ise mõtlen sama, et pead ei saa kunagi anda. Oleneb ikka inimeste iseloomudest ja sellest, mis… vaimus(?) nad kasvanud on?

        • Mannu
          September 24, 2015

          Ega pead ei saa kunagi anda 😀 lihtsalt enda
          kogemus selline ja paljudel teistel ka. Kui sa
          oled mingi 14-15 ja õde 10 siis ilmselgelt
          pole samad huvid ja klappi ei pruugi tekkida
          kui üks vaatab poisse ja teine tahab
          barbidega mängida 😀 ja Vend kolis kodust
          ära juba siis kui ise olin 10.. Ka mingit suurt
          vennaõe armastust seal tol ajal ei olnud 😀
          Aga nagu öeldud, inimesed/kasvatus on
          kõigil erinev

          • Mallukas
            September 24, 2015

            Nojah, aga kui oled jälle 4 ja saad väikeõe või venna, siis võib ta sulle ju väga meeldida 😀

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Hehe, minu meelest 4 aastat vanusevahe küll suureks ma ei loeks, 10 juba on. Muidugi minul ja mu vennal on 13 aastat vahet ja me oleme alati väga hästi läbi saanud, pigem just selle suure vanusevahe pärast. Lisaks tundub mulle kahe titega palju koormav tegeleda, kui riskida sellega, et äkki nad ei saa niii hästi läbi 😀

  • Kätlin
    September 24, 2015

    Õige lähenemine, sa oled veel nii noor ja jõuad
    uusi beebisid teha veel u 15 aastat ? ja
    rohkemgi.
    Mina olen 100% koduperenaine ehk tööl ma
    pole viimased 2a käinud ning kodus on 6a ja
    11a lapsed, kes mõlemad on päeviti koolis.
    Seega tegelengi rahulikult kodu korrashoiuga,
    söögivalmistamisega, trennis käies ja niisama
    nautides elu ??? Mina vabanduseks võib
    tegelt öelda, et ei ela Eestis ning siin tööd
    leida pole mul lihtne ?

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Miks sa peaksid üldse kodus olemiseks vabandust leidma? Inimesed on väga erinevad ja hästi palju oleb eluetappidest kah. Peale lapsehoolduspuhkuse lõppu oli mul niiiiii raske hakata tööl käima, nüüd on aga nii raske kogu aeg kodus olla 😀

  • Kaidi
    September 24, 2015

    No maaa ei tea ,
    Kuhu Sul kiiret selle teise titega 🙂 !
    Sai ju millalgi alles läbi arutatud see ,
    Et KAHE väikese tite kantseldamine mõjub 95%
    Emmedele totaalselt mittehästi pehmeltöeldes 🙁 !
    Usu , tean mida räägin ( lähedased sõbrannad , olid samuti algul väga optimistlikud ) !
    Sa ei ole tüüpiline Tibuemme , niiet ära kiirusta ,
    Oota kui Marike läheb kooli ja siis las Kardo paneb täie rauaga 😉 !

    • Mallukas
      September 24, 2015

      No ega kiiret ei olegi jah kuskile, aga ma mõtlesin ka seda, et neil võiks ju olla ikka väike vanusevahe, et nad kenasti läbi saaks. Samas ma ei näe ka põhjust, miks ei peaks läbi saama ala 5 aastase vanusevahega õed või vennad. See kahe kantseldamine tuleb mulle iga kord pähe, kui Mari jonnib või öösel ärkab, või oma number kahte ära koristada ei lase ja minema jookseb sellega 😀 Siis mõtlen küll, et oh jumal, thank god, et mul teist last pole! Aga kui näen mõnda rasedat või uut beebit, siis olen kohe nagu awwwww, niii nunnuke!

      • L
        September 24, 2015

        Oota, mul jooksis juhe kokku 😀 Kas Mari korjab maast või potist oma nr 2 kätte ja jookseb sellega minema või misasja 😀

        • Mallukas
          September 24, 2015

          Eiii, see on tal mähkmes ja ta lihtsalt EI TAHA, et tal seda mähet eemaldataks. Lapsele lihtsalt MEELDIB sitt püksis olla 😀

          • Kadi
            September 24, 2015

            Jumal tänatud, et ainult minu
            poeg nii ei tee.. 😀 Ma juba
            kartsin et ta on ainus selline.
            😀

      • Laura
        September 24, 2015

        Mina arvan vastupidi jälle – parem on väiksem vanusevahe. Mari kooliminekuni ma kindlasti ei ootaks. Minu isiklik arvamus
        on, et lapsed võiks ema saada enne 30 eluaastat 🙂

        • Mallukas
          September 24, 2015

          No kui Mari kooli läheb, siis ma olengi 30 aastane 😀

        • Katri
          September 24, 2015

          Ka mina arvasin kunagi niimoodi, aga
          elu teeb oma korrektuurid. 40-selt on
          ka väga lahe väikese lapse ema olla 🙂

          • Mallukas
            September 24, 2015

            No nimeta mulle vanus, millal POLE lahe ema olla 😀

          • blah
            September 25, 2015

            no 15aastselt ei ole küll lahe ema olla :S

      • Kaidi
        September 24, 2015

        See ,et väikese vanusevahega lapsed
        Koos nunnult mängivad, on suurimaid
        Müüte maailmas üldse 🙁 ! Käib enamasti ainult üks jagelemine ,
        Jagamine ja kaklemine ! Ja siis Emme vaeseke surmväsinuna tavaliselt ainult
        Unistab , et millal ometi õhtu käes ,
        Saaks ometi need marakratid magama (sina ei saaks neid magama ka ju 😉 ) !
        Tean, et kõlan vastiku pessimistina ja on erandeid ,aga mina neid kahjuks ei tunne .

        • Laura
          September 24, 2015

          Sul endal on üldse lapsed? Mida sa lahmid? Oled näinud paari oma sõbranna perekonda pealt ka siis arvad, et nii ongi?
          Minu tüdrukutel on vahet täpselt 24 kuud ja on sünnist saati parimad sõbrannad. Ära üldista ja saa enne ise lapsed.

          • Kaidi
            September 24, 2015

            Oi kallis Laurake , ma 40a. , 2 last ja usun ,et elukogemust sinust umbes 2x rohkem
            umbes 😉 !

          • Mallukas
            September 24, 2015

            No seda võrdlust ei saa siin tehagi, et kummal on õigus, sest inimesed ja lapsed on juba kord erinevad. Ma usun, et
            on isegi kaksikuid olemas, kes läbi ei saa 😀

          • vaiks
            September 24, 2015

            Mul ka kaks preilit vanuse vahe
            on neil 2 aastat 1 kuu ja nad vä
            ga hoivad kokku ja on üks
            teisele parimad sõbrannad. Ja
            ka esimene laps muutub
            rahulikumaks kui teine on
            tema kõrvale tekkinud 🙂

        • M.
          September 24, 2015

          Aga miks mitte teha see hull
          periood korraga ära ning hiljem on
          kergem? Mitte et teed iga mingi aja
          tagant seda rasket perioodi… Ise ka
          järjest vananed.

          • Mallukas
            September 24, 2015

            Ega seda tegelikult ju kunagi ei tea, kas on hull periood või mitte. Blogimaailmaski vaadates neid, kellel kaks last – mõni kirjutab, et väga raske on, teine kirjutab, et pole hullu absull midagi. Samamoodi on ju ühe lapsega – mõnele on juba seegi väga raske, teisele pole hullu miskit. Mari on ju ka tegelikult väga hea lapsukene, ma usun, et teine tuleks sama hää, ei teagi kas see just nii RASKE periood olekski. Aga ma tahan, et järgmine kord, kui ma emapalka saan, oleks see ikka Eesti riigi maksimum + reklaamirahad, et ikka full on normaalselt elada 😀 Selle jaoks tuleb aga ikka tööd teha enne 🙂

        • Liis
          September 24, 2015

          On tõesti müüt 😉 Jah kindlasti on erandeid, aga vaadates oma ühe lapse pealt, siis tänan ei. Kui kohe teise otsa oleks
          teinud, siis ilmselt istuks kuskil asutuses juba. Mulle käib ilgelt pinda, see peale surumine, oi mul on tee ka nii tore,
          lihtne, lilleline on kõik. Sry, aga tundub et osad emad siiski üritavad oma elu veidi lillelisemaks rääkida kui see
          tegelikult on. On nähtud küll neid kõrvalt ja no ei ütleks et see kuskilt poolt otsast kerge on, just mõtlen emmedele,
          kes ei ole nn kanaemad, vaid tõesti vajavad enda jaoks ka veidigi privaatset hetke. Õnneks on mu sõbrannade seas
          ka selliseid, kes julgevad ka tunnistada kahe järjestikuse lapse saamise miinuseid. Öeldagi ausalt, milline on elu kahe
          lapsega, mitte musta valgeks rääkides, sest oi kui tore kui sul ka on ja vaata kui tore mängivad koos jne. Aga kui ei
          mängi, tuled siis mu last kasvtama vä??? See peaks tõesti ikka igaühe oma asi olema, millal ta saab teise lapse ja
          teistele pole vaja enda rahustamiseks miskit peale suruda.

      • Elis
        September 24, 2015

        Olen täiesti nõus. Meil on poistel 6 a vahe ( vanem on 7 ja pool ja noorem 1 ja pool) ja nad saavad ideaalselt läbi. Kusjuures
        vanem hoiab nooremat ikka väga. Ma võin nad lasta koos mängima teise tuppa, kuhu iganes, kartmata, et nad seal mingi
        hullu sigaduse korraldavad. Suuremal on ikka juba mõistus peas ja ma võin vabalt omi asju teha ja vahel isegi korra jooksuga
        kussagil käia kui väga vaja.

    • Laura
      September 24, 2015

      Ma olen 33 ja ka 2 lapse ema ja elukogemus või mitte, aga minul on kogemus 2 väikese vanusevahega lapsega, mida sinul pole 🙂
      See on mu asja mõte.

      • N30
        September 24, 2015

        Rahu Laura, tore kui sinu kaks väikse
        vanusevahega last omavahel hästi läbi
        saavad kuid tõsi on see, et on ka palju
        neid, kes ei saa. Mul on vennaga aasta
        vahet ja ema sõnul oli teatud aegadel elu
        kodus ikka paras põrgu- eriti vanuses 2-5
        a. Ise olen ka pigem suurema
        vanusevahega laste poolt. Paar
        sõbrannat istuvad kahe pisikesega kodus
        ja kõrvalt vaadates ei tundu see üldse
        tore. Meil laps 11 ja teine plaanis paari
        aasta jooksul, sest alles nüüd tunneme, et
        oleme lapse kõrvalt piisavalt ka endaga
        tegeleda.

  • Killu
    September 24, 2015

    Ma ei tea kas sa mäletad, aga hirmude postituse alla ma panin, et kardan , et olen viljatu. Noh sul oli
    õigus, ma pole viljatu. Huuurrraaaaa. Sain oma kaks kriipsu kätte laupäeval ja siiamaani ei usu. Noh see
    esimene faas on niiiiii õrnake nagu ta on seega ega me kellelegi mehega ei räägi enne kui pisike rakkude
    kogum ikka kolm kuud mu kõhus ilusti üle elab. Aga noh siia võib…suht anonüümne pleiss ikka. Ja OMG
    kus ma olen paanikas, reaalselt täna öösel ma ei maganud üldse, olin otsustanud hommikul uue testi
    teha, sest miks ooo miks pole mul mitte ühtegi raseduse sümptomit? Vaata nalja, ikka rase. Isegi
    tumedamad triibud kui enne. Ja mina ka kasutasin põhimõtteliselt peaagu igat teikki raamatus,
    ovulatsiooniteste, temperatuuri möõtmisi igal hommikul, igast kehaeritiste jälgimist. Uuuh aga oi kui
    palju ma oma keha kohta õppisin. Sa enam naistelehes ei tööta aga sellest köigest oleks väga hea loo
    saanud. Mina kül varem ei teadnud, et peale ovulatsiooni naise keha temperatuur tõuseb puhkeajal või
    et mu igast tupelimad aitavad viljakat perioodi ette ennustada.

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Esiteks – palju õnne! Ma mäletan ise, kui põnev oli rase olla ja kui tore ja hirmus see ühtaegu tundub! Ära muretse, see 9 kuud on läbi enne, kui sa märgatagi oskad! Mina kõiki neid sümptomeid teadsin, googeldasin siin mõni aeg tagasi hoolega 😀

    • Kristin
      September 24, 2015

      Palju õnne! 🙂

  • kete
    September 24, 2015

    Mu sõbranna tuttaval 2 väikese vanuse vahega last ja
    lapsed läksid see aasta kooli. Ja mis ta tegi pani
    lapsed kooli ühikasse kuigi oleks võinid hommikuti
    kooli saata kodust. Naiseõ endal 8 klassi haridus ja
    pakkusime sõbrannaga välja et võiks kooli minna ja
    vähemalt 9klassi lõpetada, et saaks vähemalt suis
    tõõle ja tema vastas, et mins ma pean tõõle minemu
    mul mees käib tõõl. Ja mis ta ise teeb istub perset
    laiaks ja ei tee mehele süüagi kodus.. Nvd kui lapsed
    kodus siis pannakse pidu ja lapsed käivad sõbranna
    juures süüa küsimas. Nendest emmedest ma aru ei
    saa.minu enda nublu saab aastaseks nüüd kahepäeva
    pärast ja ma ei kujutaks ette mis m teeks kui ma tööl
    käiksin. Ma läheks lolliks…

  • Triuks
    September 24, 2015

    Ma ise praegu loen ka blogisid teatud magusa kadedusega 😀 Madiken rase, Lipsuke rase…Isver
    kui äge oleks kui meile tuleks ka see uus beebi NÜÜD JA KOHE 😀
    Samas teisel hetkel taob reaalsus kuklasse, et tahaks ise ka kahe lapse vahepeal veidi elada
    (kasvõi aastakese vms) ja tõesti, kasvõi pokaali veini juua või intensiivselt nädal otsa trennis
    käia…

    • Mallukas
      September 24, 2015

      Jah, eks nende beebidega aega on ju :)) Ma ise mõtlen ka, et nii tore oleks siiski, kui Mari ka nii suur oleks, et natukenegi aitaks ja õpetaks beebikest 🙂

  • Pille
    September 24, 2015

    Ma olen ka alles 20 ja kahe pisipõnni ema, üks saab esimene oktoober 2 ja teine 3kuune, mul olid ka suured unistused ja kindlasti
    saan ka need täideviia sest ma arvan et kõik mis sa elus saavutada tahad tuleb omal ajal ka 10 aastapärast saan ma omi asju edasi
    teha , meil on ka plaanis 3 last algselt oli 2 niiet 1poiss ja 1plika aga minu rõõmuks tulid mõlemad poisid ja mees ütles et nüüd
    järgmine peab tulema tüdruk. see et ma hetkel käin koolis edasi ja olen ka pisemaga kodus pole väga raske aga kui peaksin tööl
    käima siis ma ei oskaks küll oma aega jagada nii mehe,laste ja töö peale. mul venem poiss ha jube jonnipunn aga see hea et ta
    väiksema peale armukade pole .

    • Mallukas
      September 24, 2015

      No kui sa alles 20 oled, siis ma ei kahtlegi, et sul aega veel on. Igaüks teeb oma asju omal ajal.

  • Anonüüm
    September 24, 2015

    Murphy seaduste põhjal saad sa oma triibud just nüüd,
    kui seda kõige vähem tahad 🙂

    • Mallukas
      September 24, 2015

      No ega päris ise need triibud ei tule 😀

      • anonüüm
        September 25, 2015

        Et actionit siis ei toimu või? 😀

        Pagan, oleks live chatis seda küsima
        pidanud.

  • T
    September 24, 2015

    Tahtsime ka mehega teist last kuna elame maal omas majas ja ruumi nii palju ja kõik nii vaikne ja 2.5.a poisile oleks mängukaaslast
    vaja. Nüüd varsti saamegi vanemateks ainult et teise lapse asemel otsustas tulla teine ja kolmas koos. Juhtub ka selliseid asju aga
    me oleme veel rohkem õnnelikumad kui raseduse teate puhul olime alguses 🙂

  • Mati
    September 24, 2015

    Lapsi ei tehta – nad juhtuvad nii ehk teisiti. Kui on tegemist Emakese Loodusega (kes Murphy seaduste kohaselt on lipakas), ei
    tea kunagi täpselt, mis toimub. Lase lõdvaks ja andke aga tuld – kuigi mitte päris seitse korda päevas.

  • Mar
    September 24, 2015

    Offtopic aga sulle sobib imehästi lühike tukk. 🙂

  • Kätlin
    September 24, 2015

    Saa laps,millal tahad,vanusevahe ei loe midagi. Mul on 4 õde, üks on 2 aastat noorem,temaga pidevalt tülitsesime, koos mängida
    suutsime tund aega max,siis tüli majas ja rusikad sähvisid 😀 Kõige kallimaks õeks on 12 aastat noorem õde, saame väga hästi
    läbi! Kõige noorema õega on 17 aastat vanusevahet,temaga pole lähedust tekkinud,sest kodus enam ei ela ja näen teda harva.
    Seega. See,et saaks ruttu kaelast ära ja siis pisikestel on KINDLASTI koos nnii hea , on total bullshit 😀 lapsed erinevad ja,aga eks
    tuleb,millal tulema peab 😀

  • meow
    September 24, 2015

    Riläx, sul on fäänsi nimega amet viimased nädal ja juba
    räägid nagu sa oleks räige karjäärihunt 😀 sorry, mitte
    halvaga, aga see osa oli nats naljakas :))

    • Mallukas
      September 25, 2015

      no see on vähemalt algus ju, ilma selleta ei saaks ma väga eeldadagi, et ma “karjääri teeks”, sest Naistelehes oli järgmine samm peatoimetaja ja selleks ma küll ei oleks ealeski sobinud 😀

  • tr
    September 25, 2015

    Suurem vanusevahe ruulib täiega! Jääb palju aega ühe nunnutamiseks, ise tööl käimiseks, mehega koos olemiseks jne. Mina
    plaanisin 2.lapse sellesse aega kui esimene kooli läheb, no, et saaks kodus olla kui laps koolist tuleb jne. Plaan toimis ideaalselt!

    Eks sul Mari seetõttu ka jonnib rohkem, et ta rääkida ei oska. Mul mõlemad lapsed 2a lasteaeda läinud ja selles vanuses rääksid
    mõlemad juba ilusti ja seetõttu selliseid jonnituure ei mäleta, nad oskasid oma soovid sõnadega ka selgeks teha.

  • Heli
    September 28, 2015

    Meie pere otsus oli 4 last väikese
    vahega just selle mõttega, et siis on
    mul aega rohkem hiljem tööd teha jms.
    Muidu kasvatad ühe lapse sellest
    raskest 2-aastase perioodist välja,
    lähed tööle… ja varsti tagasi….
    Nii et nüüd olen järjest kodus
    korraga mitmega ja pärast pikemalt
    aega muudeks tegemisteks.
    Fakt on aga see, et iga pere otsustab
    ise, mis neile/teile sobib ja mina
    küll ei läheks laste teemal kunagi
    kellelegi ütlema, kuidas teha või
    kuidas tegemata jätta.
    Head otsustamist! 🙂