Kõik, mida sa pead teadma rasedusest ja lapse saamisest
Juhtusin täna Merje õe blogisse ja tahtsin kohe oma FB’is tema viimast postitust sheerida. Paraku ütleb FB, et see link on midagi, mida postitada ei tohi. No kui ei tohi, siis ma pean teiega ikka jagama ühe noore naise nägemust rasedusest, sünnitusest ja lapse kasvatamisest.
Ütleme ausalt, et oleks ma 7 kuud tagasi SELLIST tõde teadnud, siis oleks ma kindasti abordikliinikusse aja kirja pannud. Paraku ei olnud auväärt Diana veel siis oma tarkusi jaganud ja nõnda ma, vana loll, ikkagi rasedaks jäin…
1. Mingi suvaline vend keerab neiule kuskil peol tite taha ning olles kuulnud ta rasedusest unustab ta neiu olemasolu ja kaob kuskile ära. Paremal juhul jääb 14-16-aastane rasedaks oma 25-aastasest mehest, kes teda väidetavalt hullult armastab. Mängitakse maksimaalselt paar aastat kodu ja siis väsib mees kahe tite eest hoolitsemisest ning lahkub.
Siinkohal räägib Diana vist rohkem alaealistest, kes on juhuslikult rasedaks jäänud, kuigi ma ei saa aru, miks rasestumine just peol peaks toimuma. Aaa, sest alakatel pole oma kodu ja siis nad saavadki ainult peol bängida? Samas 25-aastasel mehel võiks ikka enda pleiss olemas olla, või mis?
2. Kui ema oma tütre rasedusest kuuleb, on ta kas väga-väga kuri või soovitab oma 15-aastasel tütrekesel laps ikka alles jätta, sest abort on ju sama mis inimese tapmine. Mõlemal juhul jäetakse laps alles, vahet ei ole, et haridustee jääb pooleli ja et laps lapsega midagi teha ei oska. Peaasi, et aborti ei tee.
Ma küll ei ole 15-aastane ja väga kuri mu ema ka just ei olnud, kui ta kuulis, et ma rase olen, aga õnnest ta käsi ka kokku ei tagunud. Ja ausalt, ega ma oma 23 eluaastaga ka ei oska praeguse seisuga lapsega mitte midagi teha.
3. Ma reaalselt ei kujuta ette, kust pärinevad jutud sellest, kui imeilusateks naisterahvad rasedatena muutuvad, sest peaaegu iga rase naine (või rase laps) näeb need 9 kuud välja rõvedam, kui kunagi varem. Paljud ei vaevu rasedatena isegi kõige primaarsemaid asju enda hügieeni korrashoidmiseks tegema. See on kohutav.
Ma ka ei kujuta ette, KUIDAS see saaks võimalik olla, et rase naine ILUS olla saaks? Kindasti nad kujutavad seda endale ette, sest tegelikult näevad nad välja nagu midagi, mis on 4 kuud järves ligunenud. Aga nüüd tõele au andes pean nentima, et tundsin ennast esimesed raseduse 7 kuud ikka IMEILUSANA. Noh, see võis ainult mu enda peas ka kinni olla, sest kes see ikka tahaks tunnistada, et ta rõve on. Või siis Kardo, kes mulle näkku valetas, et ma ilus olen. Või mu “pugejad” blogilugejad, kes kirjutasid mulle teinekord, et “icc icc sa nii ilus rase!”, aga olgu need valed või mitte, mina uskusin ja tundsin ka ennast nii. Esiteks sellepärast, et ma sain oma kõhukesega lõpuks kanda igasugused ümber riideid, mis muidu mu voltidel vohada oleks lasknud ja üldse on minu meelest mu (praeguseks üüratu) kõht nõnda ilus. Selline ümmargune ja sile ja ok, ok natukene karvane kah, aga mis sääl ikka.
Aga noh, 9. kuud rase olles pean ka sellega nõustuma, et tõepoolest olen ma käinud poes niimoodi, et mu juuksed on rasvased ja näos pole grammigi meiki ja mu kõnnak on selline, nagu ma oleks äsja püksi sittunud, aga see on pigem erand kui reegel. Lihtsalt teinekord on VAJA minna poodi, isegi kui su kõik ribid valutavad, jalanõud ei mahu jalga, pissihäda ei lähe ka siis ära, kui sa iga 3 minuti tagant pissid ja näpud on nii paistes, et ei saa midagi kättegi võtta. Aga mis ma siis teha saan, kui mul on vaja minna? Jääma koju, sest ma olen liiga rõve ja kisun rasedate mainet alla :D?
Ja olgem ausad, mul on tõesti jumala pohhui, milline ma välja näen. Mis siis ikka saab? Mingi POISS VAATAB MIND ja mõtleb, et küll on rõve eit?! Issand, mis siis saaks?! Või vaatab mind mingi piff sitahaisunäoga? OMG!
3. Naisterahvas tunneb end 9 kuud nagu sitt – kõik need kõrvetised ja hommikused oksendamised ja valud ja füüsilised piirangud.
Amen, sister!
4. Paljud rasedad lapsed ei hooli olenemata sellest, kuidas nad pidevalt oma armastusest loote vastu räägivad, oma tulevase beebi tervisest absoluutselt. Neile ei lähe korda, et raseduse ajal ei ole okei suitsetada, alkoholi või/ja narkootikume tarvitada ega kiirnuudleid otse pakist süüa.
Tõsijutt, mõned inimesed tõesti ei suuda ennast kontrollida, aga ma usun, et enamik naisi, kes lapse ikka sünnitada otsustavad, suudavad ennast 9 kuud taltsutada ja heroiini ning kiirnuudlid ajutiselt silma alt ära panna.
5. Koolid jäetakse viienda (või äärmisel juhul kuuenda) kuu pealt pooleli tuues vabanduseks, et ei ole jaksu või midagi veel debiilsemat. Kui kehalise tundide ajal jalutama minnakse, siis rase ei lähe, sest see on kahjulik lapse tervisele. Suitsetamine ei ole kahjulik, aga värskes õhus viibimine on?
Eeh, aga seda jaksu ju tõesti ei pruugi olla. Jalutamise jaoks ikka ehk võiks leida kuskilt, aga mul on tunne, et siin on mingi isikik teema kellegi suitsetava rasedaga, kes ei taha kehalises käia 😀
6. Rase laps peab end oma eakaaslastest oluliselt targemaks sel lihtsalt põhjusel, et ta on rase. Vahet ei ole, kui rumalat juttu kõnealune isik räägib või kui ebaküpsed on tema arusaamad elust. Kui titt taha on keeratud, avardub lapse mõistus automaatselt. Kõik muutuvad megatargaks. Ausalt.
[youtube=http://youtu.be/jg0-T2IahdM]
7. Olles välja kannatanud need 9 rõvedat kuud minnakse sünnitama, mis on lihtsalt KÕIGE valusam asi terves maailmas. Kui pärast mitut tundi pressimist ja meeletut valu imik lõpuks väljas on, tahab noor ema limase ja verise imiku kohe enda kätte võtta, pesta pole vajagi, sest armastus on ju niiiiii suuuuur. Seejärel tehakse noorele emale mingi 50 õmblust ning ta ei saa mitte midagi normaalselt teha.
Appi! Oleks ma teadnud, et LIMANE JA VERINE imik mulle sülle tahetakse panna?! Mida nagu?! Jumal tänatud, et ma nüüd hoiatatud sain, sest nüüd, kui keegi sellist lollust teha üritab, seletan ma neile kohe: “Kallid arstid, see, et ma just ennast teie ees täis sittusin ja veritsesin on suhteliselt gross, aga ärge lootkegi, et ma nii rõve vend olen, et selle ligase jälkuse endale SÜLLE võtan! Mu armastus NIII suur ka pole!”. Seejärel nõuan lapse keemilist puhastust.
Ja noh, seejärel saan 50 õmblust.
8. Kui 9 raseduskuud ja sünnitus on möödas, algab kõige jubedam osa – magamata ööd, pampersite vahetamine, oksendamine, sittumine, eraelu ja vabaaja veetmise võimaluste igasugune puudumine, teadmine sellest, et last imetades võib ta su nibu küljest hammustada ja kõik muud toredad asjad sinna juurde. Eelolev aeg röövib noore ema elust 2-3 aastat. Enamik naistest peab selle kõik üksi läbi tegema ja kui juhtubki mees kõrval olema, viskab see kõik tal üsna ruttu üle – mees pakib asjad kokku ja läheb minema.
Jah, mida ma oskaksingi siinkohal sellisele täpse kirjelduse peale kosta, missugune mu elu juba järgmisel kuul välja nägema hakkab. Üks suur sita ja okse meri, mina looteasendis dušši all nutmas, sest mu elu on väärtusetu ja mõttetu sitt. Kardo asju pakkimas, sest mõistab, et Mari ei oska üsna pikka aega temaga Kataani mängida ja ei viitsi oodata, kuni see loll imik midagi peale sittumise ära õpib. That’s life.
9. Mõne aasta möödudes jõuab kätte iga, kus laps pannakse lasteaeda. Asja positiivseks küljeks on suurem hulk vaba aega, kuigi noh…tubli enamuse sellest veedab ema ikka kas tööl käies või kodu koristades. Sellises eas küsib laps emalt vähemalt 300 mõttetut küsimust päevas ja viskab poes pikali ning hakkab ulguma, kui talle soovitud mänguasja või kommipakki ei osteta.
Jube, kes tahaks oma elu veeta tööl käies või kodu koristades? Ainult mingid nõmedad EMAD! Teised selliste asjadega ei tegele, vaid elavad glamuurset elu, kus raha tuleb rahakotti võluväel ja nädalapäevad mööduvad glamuursetes restoranides ja uhketes ööklubides, mille nimesid needsamad mõttetud EMAD isegi mitte kuulnud pole. Isegi kui kuuleks, ei jääks need talle meelde, sest mingi debiilik küsib talt päevas 300 mõttetut küsimust ja nõuab komme.
10. Mööduvad jälle mõned aastad ja laps on saanud umbes 12-13 aastaseks. Algab puberteediiga ehk laps nõuab sult koguaeg raha ja asju, ise selle nimel pingutamata. Kui ta millegagi rahul ei ole, jookseb ta kodunt minema ja hakkab end lõikuma.
…Ja kõik, mis emadel sellele jubedusele vastu on panna, on see meeletu-meeletu armastus. Maybe it’s just me, but I don’t really see the point of it. 😀
Ega jah.. Igaks juhuks küsin, et kas mul on abordiks hilja?
Aga tegelikult pull-pulliks. Ma saan aru, et Diana on alles väike tüdruk, kes on nats gansta ja omab radikaalseid arvamusi – mul endal olid nad kunagi täpselt samad, niiet no offence 😀 Lihtsalt praegu on naljakas lugeda 😀
liivoyage
September 22, 2013Tekib küsimus, et kas ta enda eksisteerimist siin maailmas ei analüüsi? Tema ema pidi selle sama sita ja okse mere läbi tegema … kindlasti oli üks nendest, kes päevas 300 küsimust küsis ja pubeka eas raha ja asju nõudis, ise selle heaks midagi tegemata 🙂 See on elu paraku … ka ilma lapsi saamata elab paraja põrgu läbi 😛
Rents
September 22, 2013Põhjendus, et “sinu ema tegi sama”, mõjub just vastupidiselt – no umbes, et “kõik su sõbrad panevad ju ka pea ahju, pane sina ka”. Tark inimene õpibki ju teiste vigadest ja hoiab jubedatest tittedest terveks eluks eemale. 😀
Aga mina saan Diana postitusele küll pihta – ta muidugi utreerib, aga põhipoint on tal selles mõttes õige, et väga paljud, kes noorelt rasedaks jäävad, ongi sellised, et käivad ja targutavad hiljem, endal koni käes. Ja nende elu paneb see ka tükiks ajaks kinni. 25aastaselt rasedaks jäädes oled saanud ikka üht-teist teha juba enne seda, pole enam nii valus vaadata, kuidas teised klubitavad või mis iganes tänapäeva noorte naiste unistused on (mina ju ei tea, ma loen nagunii kodus raamatuid, mida ka ilmselt tite kõrvalt eriti teha ei saa). Ja tõsi on ka see, et läheb tükk aega, enne kui laps õpib sulle vastu andma, pikka aega usub laps, et ta ongi armastuse ära teeninud ainult sellega, et sündis. Just lugesin Nothombi autobiograafilist teost “Nälja autobiograafia”, kus ta muuhulgas rääkis sellest, kuidas ta seitsmeaastaselt nõudis emalt, et see teda rohkem armastaks ja ema ütles selle peale, et “ma armastan sind niigi tohutult, kui sa tahad, et ma sind VEEL rohkem armastaksin, pead selle nimel midagi tegema” – lapsele oli see paras üllatus, et MIS MÕTTES pean ma midagi tegema, et ema iga mu soovi täidaks? Ja suuremal osal läheb selle jaoks kindlasti kauem kui 7 aastat.
Mariann on muidugi teise pulga peal, sest tema on sündinud kaunitar. Ja tema vanuses võib jua loota, et EHK Kardo ei tule täna koju ja ei teata, et mul pohhui see titt, ma otsustasin, et hakkan hoopis elukutseliseks Pokemoni treeneriks. 15aastastel on täna üks mõte, homme teine ja ülehomme kolmas – ja kõik need mõtted kipuvad üsna lollid olema.
Aga tõsi ta on, elu ongi selline, et esmalt on tükk aega selline tunne, et kohe hakkan surema, ja siis suredki päriselt ära.
Mallukas
September 22, 2013Ma ka saan aru kohati, mida see Diana mõtles ja noh nagu öeldud, siis tema kirjutas ju eelkõige pubekate lapse saamisest. Ja tõsi, mina olen selline sündinud hurmav kaunis leedi, et ei maksa kartagi, et koledaks lähen. Ühtlasi ei olegi mulle kunagi klubis käia meeldinud – joppas!
Andra
September 22, 2013Mulle meeldib kiirnuudleid otse pakist süüa 🙁
Mallukas
September 22, 2013suht haige, järelikult ei armasta sa oma last :S
Kätlin
September 22, 2013Issand, miks ta mu nibud küljest ära hammustab? Ja kuidas ta seda ilma hammasteta teeb?
lipsuke
September 22, 2013Kui saaks siis ma paneks sellele kommentaarile laigi 😀
Mallukas
September 22, 2013haha, ma mõtlesin muuseas sama asja 😀
L.
September 22, 2013Noa ja kahvliga loomulikult. LOOGILINE
Liis
September 22, 2013Ahahahahahah 😀 Tra naerma ajas küll. Sinu vastused eriti, Diana vaimusünnitist olin ma juba varem lugenud 😀
Rentsiga tuleb nõustuda, algus oli neiul ju põhimõtteliselt õige, sest mina ka ei saa aru, mis kuradi tahtmine on 15aastasel äkki hakata kodu mängima. Aga jutu lõpp.. noo ei julge vist kunagi emaks saada nii 🙁
Helena
September 22, 2013Kui kirjutaja on 15, siis väga hea, et ta nii mõtleb 🙂 On ehk alaealisi rasedaid vähem ja ehk pööratakse rasestumisvastastele vahenditele tähelepanu rohkem. Täitsa loomulik, et noor inimene tunneb selle kõige ees hirmu.
Laps aga annab armastust emale vastu juba kohe sünnihetkel, just siis kui see “limane ja verine” tegelane sulle sülle antakse, kes muuseas ei ole üldse üldjuhul verine vaid väike märg laps. Kui ta siis sinu süles sind vaikselt vaadata üritab ja esimesest hirmust ülesaades rahuneb, kuuldes tuttavaid südamelööke, siis ….ei ole sul üldse kahtlust, et see väike tegelane armastab sind juba jäägitult. Ja kui ta umbes 1 aasta kanti esimest korda käed sulle ümber kaela paneb ja sind teadlikult kallistab oled saanud tagasi rõõmuna kõik selle valu ja vaeva.
Lin
September 22, 2013Kuni 20 aastastele võiks see tõesti pigem rõveda kogemuse mulje jätta. Ei ole vaja, et lapsed lapsi saaksid. Vahel tunnen isegi, “mis mul üldse arus oli, et lapsi tahtis ma ju niiiii noor (24 )” aga nüüd kui nad olemas on siis “jumal tänatud, et on kaks last, kes mu mõistuse kahe jalaga maa peal hoiavad” Mis puutub kogemusse, jääb ainult TEADMINE, et oli valus, tunnet EI MÄLETA mitte keegi enam. Pärast lapse sündi, mõeldakse kuskil aasta, et oh enam küll ei taha aga kui sõbrannadel, sugulastel või tuttavatel uus titebuum peale tuleb, ei usu ise ka kuipalju võib kadedusest roheliseks minna, et miks. Lastega on ikka nii, et on õudne, õudne, õudne ja siis tuleb siis suurepärane miski, et kõik vaev on tasutud. Oh esimese lapsega oli õudne…kuidas ma küll seda, teist ja kolmandat teha jõuan. Teisega mõtlen, et neid võib seitse ka olla, ikka jõuan kõigega nii valmis, et lausa igav võib hakata 😀
K
September 22, 2013Mina sain 17-aastasena lapse ja ma ei mõista seda kirjutajat vähemalt 90% ulatuses. Mismõttes laps paneb elu kinni- oma lapsega olemine see õige elu ongi 🙂
Ja ei, mu beebi ei ole alles 3-kuune, vaid juba 5-aastane, nii et ehk ma natuke ikka tean ka, millest räägin 🙂
AbFab
September 22, 2013Tore, kuidas kirjutises segunevad ühelt poolt alaealise mure selle ees, et teised alakad võtavad vastu lolle otsuseid (või mis võtavad…lasevad asjadel endaga lihtsalt juhtuda ja siis käituvad selle juures lollilt), mis otseselt neid endid ja nende sündimata last kahjustavad, ja teiselt poolt kabuhirm sellesama lapse enda ees – sest see keerab elu ikka täiega perse nagu ju. Alaealised TÕESTI ei peaks reeglina* lapsi saama, kirjutaja vaimse küpsuse astmest on seda ilmekalt näha.
Katz
September 22, 2013Mõni imik võib hammas suus sündida ka 😀 Aga see nibuhammustamine on küll jube, mul ühel tuttaval u 9 kuune hammustas täitsa vere välja see on küll jube …
lj
September 22, 2013Alguses ma lugesin ja imestasin,kuidas küll üks 15 aastane arvab,et on nii elutark ja eluküps ja mis veel.Siis hakkasin mõtlema,et eks ise kujutasin ka seda endale ette,kui sama vana olin.Ja no mis antud juttu puutub,kus see rasedus ja laps ikka niivõrd rõve ja tülgastav asi on,siis no mida?!Ja jällegi nõustun sellega,et samas väga hea,et ta nii arvab.Sest kohutav oleks,kui sellise mõtlemisega inimesele ka “titt taha keeratakse”
Aga siiski..kus kohast see tarkus sul küll tuleb?Järelikult sündisid sina jube puhtana ja olid kohe täis tarkus ja hakkasid juba 1 kuu vanuselt kõndima ja hammustasid ema nibust ja selliseid postitusi kirjutama.S*tta sulle moka peale paras määrida,et rohkem siukseid lollusi ei tuleks.
KK
September 22, 2013päris popp teema, veel keegi kirjutab
Helkur
September 22, 2013Okei, nüüd ma tean, et rasedus, sünnitus ja oma lapse 5 aastaseks kasvatamine on olnud üks igavene põrgu ja jubedus. Ega ennem ei saanudki aru. Millega ma hakkama olen saanud???? 😀 Okei, okei, see oli jälle liiga hea! 😀
liivoyage
September 22, 2013Selge on see, et asi pole vanuses vaid indiviidis endas. Lihtsalt järjekordne stereotüüp kinni haagitud noortele emadele 😀 Mina tean, et vähemalt 23 aastat tagasi oli üsna normaalne varakult laps saada, tänapäeval on see justkui tabu 😀 eks ma saan ka aru kohati sellest kõigest, olen oma silmagagi neid toredaid noori emmesid näinud, isegi selliseid kes suuur kõht ees klubides tantsu löövad või kese tänavat veinipudelit kulistavad ( see oli juba rohekem 20ndates neiu). Ka mõni 30 aastane naine ei oska ema olla ja oma peaga mõelda… aga mõni 15 aastane on sealjuures super ema …. lihtsalt järjekordne stereotüüp aa samas ma tean millest jutt käib 🙂
K
September 22, 2013Helkur, kas kommenteerisid mind? Mina igatahes kommenteerisin seda, keda oli Mariann tsiteerinud. Et seda ma ei mõista. Oma lapse kasvatamine on parim maailmas, ole nii noor kui tahes 😀
Helkur
September 23, 2013Ei, ei, ikka teema algataja postitust! Mitte kellegi kommentaari. Mul isiklikult ka 5ne laps 🙂
oimakas
September 22, 2013Otoot mul käis just eile ühe beebi ema külas kes ütles et võõrutas oma 9-kuuse lapse rinnast peale tolle mitmendat katset oma 2 väikse kikuga ema nibu otsast ära hammustamist. Seega täitsa võimalik
mormelar
September 22, 2013Sõnavara sõnavaraks antud blogis, idee on õige. Liiga noorelt lapse saamine ei tee kellelegi teeneid, eriti mitte lapsele. Ja nii palju kui me ka ei tahaks neid erandeid näidata ja rõhutada, on valdav pilt must, tumemust. Ma olen palju teismeliste emadega kokku puutunud ja ei saa seda kuidagi eitada.
Sina oled noor, aga mitte nii noor, ja Sa oled elu näinud. Sa ei saa aru. Ja muidugi ei saa tema nägemusega lastest eriti nõustuda. Aga las ta kirjutab nii, loodetavasti see paneb mõne homme kondoomi kasutama.
Kai
September 22, 2013Äkki see Diana on liiga palju vaadanud seriaali “16 ja rase”…
Oimakas
September 22, 2013samas ma hakkasin mõtlema, et loodetavasti ongi Dianal ainult 3 omavanust naistuttavat, kellest siis 30% ehk ümmarguselt 1 on rasestunud….
luize
September 23, 2013Ma lisaks siia juurde, et tegelikult ootab ema pikisilmi, et läheks see laps ometi minema, aga nääd, hakkab juba 19 saama, aga ikka veel nõuab, et teda poputataks, ei lähe tööle ega kooli ja veab oma sõpru ka koju, kes siis söövad külmkapi lagedaks, läbustavad aias ja rikuvad naabrite öörahu.
Lapsed ei peaks lapsi tõesti saama, aga kirjutada, et KÕIK rasedad on rõvedad, kõik sünnitused õudsed, kõik beebid tüütused ja üldse kõik lapsed kõige halvem asi, mis saab juhtuda, on ikka pehmelt öeldes imelik. Või siis MadMax 🙂
Rents, lapselt hakkab ema ikka oluliselt varem “tagasi saama”, kui laps teadlikult seda tegema. Ehk siis selleks polegi vaja teha midagi tegelikult, see teadlikult andmine on mingi hoopis teine asi juba.
Rents
September 24, 2013Seda muidugi, lihtsalt väiksena on laps tõesti üsna egoistlik. Ja siis on vahepeal mingid aastad, kus on häbi vanaemaga koos tänaval jalutadagi, alles hiljem saad aru, milline tainas olid.
BabyMama
September 23, 2013Püha müristus, kas selline kõneviis ja mõtlemine ongi omane ühel tulevasel emale?Mõeldes siis blogi omanikule, tema kõneviisi ja otsusele postitada üldse midagi sellist. Pole lugenud midagi nii rumalat üle pika aja, ja kui tulevase emana kahetsen, et raiskasin oma aega sellise asja lugemisele.
kikuke64
September 23, 201311. Ja kui su laps on saanud 14 jääb ta rasedaks ja kõik kordub. That’s life 😀
mai
September 23, 2013Igale situatsioonile on vähemalt kaks vaadet. Lisaksin siia kaks luuletust emadusest. Oleneb, kuidas tuju on, sobib üks või teine. Õiged ja siirad on mõlemad.
http://luuletused.score.ee/vaata/963_Leelo_Tungal_-_Enne,_kui_sain_emaks,
http://www.lyrikline.org/de/gedichte/emadepaeev-6459#.UkBJdH9N_NM
SV
September 26, 2013Mariann, “Üks suur sita ja okse meri, mina looteasendis dušši all nutmas, sest mu elu on väärtusetu ja mõttetu sitt.”
Dušš, duši, dušši… mina duši all 😉
Mallukas
September 26, 2013Tänud avitamast 😀
liis
January 22, 2016Mida te ometi räägite…
Te ise olete samasugused olnud keda siin
nimetatud on ja kellele ei meeldi lapsed siis
kasutage selleks kummi mitte ärge nüüd
hädaldage kui jubedad lapsed on et jäite
rasedaks ja olete nüüd koledad .
On ka lastega õnnelike päevi ja kes lapsi
kasvatada ei oska siis muutuvadki lapsed
laisaks ja jonnivad iga asja peale kuna
lubatakse igasuguseid asju ja hellitakse liiga ära
ja hiljem on teil hulgumine lahti et nad sellised
on….