kontsad ja maailma suurim jalakrambindus

Et kogu jutt algusest peale ausalt ära rääkida, siis pean ma alustama üleeilsest. Mul oli hommikul nii halb tuju ja ma otsustasin ennast vahelduse mõttes natukene rohkem esinduslikuks tuunida, kui ma tööle lippasin. Ikka kleit ja oma lemmikkingad kah. Esmakordselt olid nad mul sel suvel jalas:

Juhin tähelepanu enda võimele näha eespoolt jumala normaalne inimene välja ja kohe kui külje keeran, siis hops – KÕHT. Aga see selleks.

Igatahes oli olukord selline, et kui ma õhtuks koju jõudsin, pidin ma peotäite kaupa (ok, tegelt 2 tk) magneesiumi tarvitama ja lihtsalt surin jalakrampide kätte. Nii valus oli, et tihkusin natukene nutta ja Kardot ka ei olnud, kes mind aidanud oleks.

Vandusin endamisi, et mitte iial ei pane ma enam kontsi jalga, kui meenus, et toimumas on Naistelehe pidu ja seega pean ma arvatavasti siiski kontsad jalga lükkama.

Mitte, et siit üldse kingi näha oleks või nii, aga ma ei ole veel meie fotograafide pilte kätte saanud 🙁

Point oli selles, et mu jalad tahavad praeguseks hetkeks ÄRA KUKKUDA! Ainuke variant tundub istuda nii, et jalad on jääkausis ja suu magneesiumist punnis.

Oh seda edevust 🙁

Aga üldiselt on mul plaanis kirjutada:

Oma suurepärastest kaltsukaleidudest, oma uuuenenud aiast ja uutest lillekestest, sellest, kuidas iga suhte algus peab olema mega mäng ja trall, kuidas laps mu sees niimoodi rabeleb, et hirm peale tuleb, lapsenimedest ja oma kassidest.

Aga ma lihtsalt ei saa praegu, sest nii hirmus valus on ja tööd tuleb teha ja lõpuks tuleb veel leida enda tee Pärnusse, et minna külla tädile ja Grillfestile.

Head nädalavahetust kõikidele!

(Ah, panen ühe aiapildi ikka kah, maiuspalaks või nii :P)