loodust täis päev
Tsillisime vabaõhumuuseumis ja jalutasime ringi nagu homset päeva ei oleks.
Läksime Daki ja Raxi poole grillima. Kohal oli hunnik rahvast, kõik olid megamõnnad.
Vahepeal võtsin Timiga üheskoos kosutava lonksu õlut ja ajasime jaburusi.
Siis saime teada, et Daki on igal minuga pildil megaeemalolev. Vihkab 🙁 Mina alati ikka viisakalt armastan.
Õde-venda houmitsemas. Õnneks mängimise osa tegid Tim ja suvatüüp ära. Thank god. Laste energia ei lõppe iial..
Leidsin endale sobivas suuruses maja.
Leidsin uue bestika, kellega tagaajamist ka mängida.
Ah, ma ei viitsi enam pilte lisada:( Igatahes rääkisime Dakilt laenatud Naabrinaisega naisteintriigidest, algatasime loomulikult kohe ka enda intriigi…või siis mitte.
Siis läksime kõrvalolevasse baari, kus minu ja suvatüübi vahel oli järgnev dialoog:
ST: Ma ei tea, võib-olla olen mina loll, aga mulle tundus enne, et sa nagu oleks mulle silma vaadanud. Sellepärast mulle tunduski okei sulle külge lüüa või nii.
Ma: Aga kuidas ma siis veel inimestega rääkima peaks, kui mitte neile silma vaadates? Ma kardan, et ma olengi vist sellise näoga.
See ei heidutanud teda aga üldse, sest umbes viis minutit hiljem hakkas ta mind lihtsalt masseerima 😀
Meie lauda tuli vahepeal istuma ka vana mees, kes pakkus, et Rax on 21 ja mina 25. Nouuuu! Ma nii vana ja räsitud välja näen. Peaks vist rahulikumalt võtma :/
Ja tänases päevas on hoolimata unest ja Timi lahkumisest põhjustatud kurbuses ka nii nii nii suur õnn! Aga seda ma ära sõnuda ei tahaks.