lõpuks ometi oleme soojas*
Mul pole elusees mingit kvaliteetset ja kallist jopet olnud, millesse “investeeritud” on, nagu osad ütlevad. Okei, lapsena ma ei ostnud endale ise jopet, leppisin sellega, mis ema kätte andis. Ja kui suuremaks sain, siis ostsin suht kõige odavama, mis kuskilt leidsin, sest kellel oleks raha raisata mingisuguse jope peale. Eks ma olin kuulnud küll mingisugustest brändinimedest, mida spordipoodides müüdi, aga noh, ei olnud mul nendega asja miskit. Ostsin endale rahumeeli Humanast kümpsiga mingisuguse hõlsti selga ja sai elatud küll.
Pooled talved olen ma aina rase olnud ja siis pole ka ju mõtet midagi “püsivat” osta, kui ma ei tea, kui suur ma järgmisel talvel olla kavatsen. Või no kavatsemine ja olemine on kaks eri asja, ma võin ju loota, aga kes ette teab. Ja kuigi nüüd ei ole veel talv käes, siis otsustasin, et lükkan peast välja kõik argumendid, et mitte kallist jopet soetada (nagunii sõidan autoga, kus ma seda kannan, nagunii lähen Tenerifele jan-veb, ehk siis kauakest ma ikka seda kanda saan) ja tellisin endale selle kurikuulsa Didriksonsi parka, millest ma siis nii palju kuulnud olin. Mitte ainult endale, Kardole kah. Lastel on meil Gugguu joped (link) ja neile õnneks miskit juurde vaja polnud soetada, sest Gugguu iga aasta saadab meile talve eel enda uue kollektsiooni lastele selga. Win! Nad muidugi alustasid sellega siis, kui mul ainult üks laps oli, ilmselt neavad ennast nüüd iga aasta, kui jälle uue ja aina suurema laadungi teele panevad, haha ?
Igatahes oli parkade valimine üsna kerge. Ma küll olen teadlik, et Didriksonidel on sada erinevat mudelit ja värki, aga mina tegin ikka väga prostalt, valisin endale välimuse järgi välja mudeli MEA. Tegelikult oleks kollast tahtnud, aga ei jäänud Hansaposti lehelt silma ja mõtlesin, et punane sobib kah kenasti. Kardo valis endale lihtsalt musta värvi, Marcel mudeli.
Nüüd teile teadmine, mida mina esmakordse Didriksonsi tellijana ei teadnud – nad hoolivad su tunnetest ja tahavad, et sa saaksid tunda rõõmu väiksema numbri ostmisest. Ehk siis kui ma sain kätte meie tavapärased numbrid, olid need ikka üsna kotakad ja suured. Küsisin instas ka, et mis arvate, kas peaks ümber vahetama, kui sain sada kirja, et kle see basic teadmine, et Didriksoni tulebki väiksem number tellida ?♀️ Nojah, mis siis ikka, nüüd on mul ka 36 suuruses jope, hakka või modelliks või miskit.
Jope on tõesti soe, mõnusalt pikk (hoiab selja ja kanni soojas!) näeb minu meelest kabe välja ja vähemalt hetkel ei ole küll sellist hirmu, et talvel kuskil lõdisema peaks, kui selline talvekas olemas on. Nagu ma olen aru saanud (sest kogemust ju endal pole) olla Didriksonsid ka hirmus vastupidavad, et loodame, et ta peab siis mul kenasti pikki aastaid vastu ja hoiab mind talvel kenasti soojas, sellisel juhul pole see paar sotti ka nii suur väljaminek, kui ikka kaua kanda ka saab. Kardo kommenteerib kõrval, et: “Kui see katki ei lähe, siis kannan elu lõpuni!”.
Mis talvejoped teil ja perel on? Kui huvi ka Didriksonsi soetada, siis SIIT näed kogu valikut Hansaposti lehel ja koodiga “mallukas10” saad 10€ soodukat kah. Kood kehtib kuni 5.12! Ps! Kood kehtib kõikidele parkadele, mitte ainult Didriksonsidele!
*Joped saime kingitusena Hansapostist