ma olen reaalselt (majaga?) pooletoobine

Mulle jõudis alles eile hommikul kohale, et ma läksin lampi eelarvest tunduvalt väljas olevat maja vaatama, armusin sellesse ära ja tund aega hiljem olin ma allkirjastanud broneerimislepingu ja tasunud 5000€ broneerimistasu. Seda kõike teadmata, kas ma üldse piisavas summas laenu saan.

Eile korras tuli muregi peale, et mõelda vaid, kui ma EI saa lisalaenu ja siis olen ma veel viiest tonnist (JA enda unistustekodust) ilma, aga siis tuli meelde, et…yolo. Muuseas, mida tänapäeva noored yolo asemel kasutavad? Tahaks ka popp ja noortepärane olla oma slängis.

Igatahes meenus mulle see, et elu läheb alati nii, nagu ta minema peab. Ja ma ju TEAN, et mul on päris korralik laenuvõimekus, pean lihtsalt pangaga rääkima, variante kaaluma ja jumala eest, ma juba tean nagunii ära, et sellest minu kodu saab. KUIDAS saab, see pole veel praegu minu asi üldse muretseda, saab ikka. Eile just Q&A tehes keegi küsis, et miks ma üldse enne asja ametlikuks tegemist majavärgist rääkisin. Esiteks see pole väga minu style “secret project!” karjuda, sest no one cares. Teiseks tundus broneerimislepingu tegemine juba päris ametlik. Ja kolmandaks… ma lihtsalt tahtsin teiega seda õnne ja rõõmu jagada! Ja kui see peaks läbi mingi ime pärast lõpuks üks suur masendus ja kass olema teemal, kuidas ma oma unistuste kodu ja 5000 kaotasin, siis teate…olgu nii!

Ma olen igatahes kindel, et paari kuu pärast on see maja minu oma. Ja seetõttu vahin ma muudkui majaplaani ja mõtlen, et mis seinu kust ära võtta, kuhu neid juurde panna ja mis järjekorras peaksime me seda remonti alustama, et suurema jura, mis elu segab, saaks nii ära teha, et veel korteris edasi elame. Aga ma juba tean, kui suured eksperdid ja abilised te mul siin olete, nii et kui päriselt allkirjad all, siis hakkame kõik koos nuputama eks! 😀

Reaalselt ma EI SUUDA uskuda, et see lõpuks juhtub. Ma olen nii kaua seda majajuttu nii kaua soigunud ja tundub uskumatu, et nüüd niimoodi lampi see juhtuski. Ja kõik need asjad, mis ma kunagi mõtlesin, et ma tahaks, et mu majas oleks, on selles majakeses esindatud. Iseg nii väikesed lisad nagu sahver, sirelipõõsad ja aken köögis 😀 Kõige tähtsam – nii valgusküllane ja hubane. Appi, sorri, ma ei suuda sellest majast rääkimist lõpetada, ega ka naeratamist lõpetada.

Naeratus tahab ainult siis veits ära minna, kui mulle meenub, kui raske on remonti üle elada, aga ma lohutan ennast sellega, et seekord on meil lausa KOLM korrust, kuhu vahepeal remondi eest põgeneda ja ma olen kindel, et see saab kõik niiiiiii äge olema.

See sügis ikka ausalt üllatab: raamat, saade, maja – mida mul veel vaja oleks? Mees ja lapsed ja podcast olid juba enne olemas. Mida VEEL vaja?

Kui ma paremini ei teaks, siis ma arvaks, et keegi on mu eest korralikult palvetanud või miskit 😀

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

8 Comments
  • Elan kaasa!
    August 23, 2024

    Nii äge! Elan täiega kaasa!
    Ootan juba ” enne ja pärast ” pilte majast.

    Kuna sa selle maja juba nii avalikult enda omaks oled teinud, siis vaevalt pank julgeb kätt ette panna ????

    • Mallu
      August 23, 2024

      Haha, käiks see vaid nii, et kuulutad midagi enda omaks ja nii saabki olema! 😀

  • Aki
    August 23, 2024

    Mul tuli seda postitust lugedes naeratus suule ja ütlesin nii tore, et kellelgi hästi nii hästi läheb. 🙂 Ja see maja on tõesti vägev ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! 😉

    • Mallu
      August 23, 2024

      No siis hakkame ametlikult juubeldama, kui positiivne laenutaoltlus käes! Ja siis järgmine kord juubeldame siis, kui notaris käidud 😀

  • Stella
    August 23, 2024

    Woohoooo ???? aga kas sa meile pilte ka näitad majast, nii tahaks näha juba ????????

  • Külli
    August 23, 2024

    Äkki sul tasuks üldse ettevõtte alt osta, eriti, kui tahad praeguse korteri ka alles jätta (ja välja üürida?)? Ma ise pole pädev finantsnõuandja, aga nt Kristi Saare konsultatsioon kuluks ehk ära? Lihtsalt mõttena.

  • Linane
    August 23, 2024

    Ütleme nii, et sellises majas elaks isegi. Jah, teha on omajagu, aga seal on selleks tegemiseks ka ruumi ja võimalusi. Mõnes majas (näiteks minu omas) on iga ruutmeeter niimoodi planeeritud, et muutmiseks praktiliselt võimalused puuduvad. Kõik on kui kivisse raiutud. Sul seal seda muret poleks.
    Oh, ja see kolmas korrus! Ma teeks oma kitsavõitu elamisega kohe rahu, kui sel oleks ükskõik mis seisus katuse- või keldrikorrus.
    Hoian sulle pöialt, et kõik läheks ludinal!