Mari ja tema areng
Ma olen unustanud mainida, et kolmapäeva hommikul käisime me kogu perega Mari psühholoogi/psühhiaatri juurde viimas. Ma küll ei ole täpselt kindel, et miks see vajalik oli, aga mu emal on ikka mingi mure selle kõnetu Mari pärast ja nõnda tassis ta lapse ükskord neuroloogi juurde, kes Maril mingit häda ei leidnud. Küll aga oli see sama neuroloog soovitanud minna logopeedi juurde ja seetõttu pani ema meile aja…psühholoogi juurde. Don’t ask, niimoodi see seik mulle meelde jäänud on. Asjad tuleb ikka keeruliseks ajada.
Ühesõnaga käisime ja istusime seal, rääkisime tund aega Marist, samal ajal kui tema joonistas ja diivanit lohistades kabineti sisekujundust muuta soovis. Põhimõtteliselt küsis see tädi hästi palju küsimusi Marist (kuidas me tast aru saame, kui ta ei räägi; mida talle teha meeldib; kuidas ta magab; mis on ta üldine meeleolu; mis teda rahustab; kas tunneb huvi riietumise vastu jms). Pärast tundi aega küsimusi ja 90 eurot vaesemana, ütles tädi, et arengut saab muud moodi ka hinnata, kui vaid kõne järgi ja siis pani ta meile veel kaks aega. Esiteks mingile asjale nagu arengutest. Ma ütlen ausalt, et ma olen natsa mures, sest nagu ma aru saan, siis peaks see test olema selline, et laps peab mänguliselt igasuguseid asju õigesti tegema. Miskipärast mõtlesin, et raudselt peab ta näiteks erinevaid kujundeid õigesse auku panema, aga kuidas ometi saab Mari selle testi läbida, kui tal isegi ei ole vastavat asja?! Pean kiiremas korras sebima. Jassul oli üks selline kotikujuline, ehk tellingi samasuguse (nagu see SIIN).
Kui kellelgi on kogemusi, et mismoodi seda testi tehakse ja mida ma salaja superkiirelt Marile selgeks peaks tegema, siis ootan teie imelisi kogemusi ja tagasisidet. Ei tahaks, et vaene Mari selle pärast mahajäänuks tembeldatakse, et mina talle lihtsalt midagi õpetanud pole. Näiteks see psühholoog küsis, et kas Mari näpuga näitab asjadele. Mina vastasin, et ei näita, sest ma ju ise ei ole ka kunagi näpuga vehkides asjadele osutanud.
Aa, üks aeg pandi Marile veel. Seekord siis päriselt logopeed? Ei mina tea, lähen lihtsalt õigetel kuupäevadel õige ukse taha, olgu seal sees siis kes iganes.
Üldse suhtleb Mari meiega nagu mingi väike kiviaja inimene. Möriseb ja häälitseb ja vehib käte-jalgadega, et meiesugustele ka midagi selgeks teha, kui väga peab. Seega ma tõesti usun, et iga asi omal ajal. Vaevalt, et tal selle pärast midagi kohe viga olema peaks. Tal ju hambad ja juuksed tulid ka väga palju hiljem, ju siis ongi selline “tasa ja targu” laps. Mis ta ikka selles suhtes teha saab, tal isa oli ka lapsena super slow 😀
Aga siinkohal panen kohe südamele, et ausalt, te võite Mari kõne puudulikkuse üle kodus nelja seina vahel muretseda, aga mulle näkku muret kurtma tulla pole vaja. Mul on üsna kehva, kui iga kuu keegi küsib, et issand, su laps IKKA EI RÄÄGI VÕI?! Nagu see oleks mingi hea nali, mida mulle maailmale valetada meeldiks, sest et tegelikult ta oskab ammu rääkida, aga kuna ma selline pullivend olen, siis mulle meeldib lihtsalt inimestele sellist utoopilist juttu ajada, nagu üks 2a3k laps ei oskaks sõnagi.
Ja kui lõpuks aru saadud on, et tõepoolest ei räägi, siis on ikka vaja täpsustada: “Emme ka ei ütle? Aga anna? Aga kiisu? Aga aitäh? Aga aua? Aga auto? Aga issi? Aga helikopter? Aga molekulaarbioloogia?”. Selles suhtes, et kui on öeldud, et ta ei oska sõnagi, siis ma mõtlengi selle all nulli sõna. Mitte, et ah, ta tegelikult lobiseb siin päevad läbi, aga minu jaoks valede sõnadega, seega ma neid ei loe.
Eriti meeldiv on see, kui keegi ütleb: “Issand, minu laps AMMU juba rääkis selleks ajaks”. See on nagu…okei…Tänks teatamast. Mis ma nüüd tegema pean?
Ja kuna ma ei tea, mida ma tegema pean, siis ma õpetan talle vähemalt selle kujundi ja karbi triki ära, et oleks midagigigigi tal seal testis ette näidata. Abiks ikka!
kratt
January 22, 2016Ah, kogub infot ja siis hakkab ühest
hetkest korraga rääkima. 🙂 Selliseid
variante pidi ka olema ja see on
isegi lahedam, kui järk-järgult aua,
emme jne. See on igavam, kui tasapisi
toimub midagi… 😀
Ühel hetkel ütleb äkki mingi lause,
nii et kukud pikali kui kuuled. 🙂
See võib täitsa 3-aastaselt juhtuda
või nii. Mina ei usu, et tal midagi
viga on.
Mallukas
January 22, 2016Ma ütlen täiesti ausalt, et ma ka ei arva, et tal midagi konkreetselt VIGA oleks. Aeglasem olemine ei ole ju viga, vaid lihtsalt tema eripära. Ma usun, et ma tunneks muret, kui ta midagi teha ei oskaks või millegagi hakkama ei saaks, aga tal on asju, milles jälle tema on palju osavam, kui teised temaealised. Näiteks oskab ta selliseid legoehitisi teha, et karju appi 😀
anonüümne
January 22, 2016Minu laps hakkas ka alles ca 4a3k
vanusena rääkima. Nüüd paar aastat
hiljem patrab nii, et vahest peame teda
lausa keelama.
Kõne läks lahti järsku, kas aitas
logopeed või oleks see niisamagi
juhtunud on raske öelda, aga logopeedi
juures käib siiani ja sellest on ikka väga
palju abi.
Ma tean, et nii pisikesi kui Mari ei taheta
eriti võtta, aga proovi leida eralogopeed
(rahaprobleemi teie peres ei tohiks olla
loodetavasti), kes hakkaks Mariga kohe
tegelema ja regulaarselt, kindlasti on
sellest suur kasu.
Kristi
January 22, 2016Tead ära muretse . Mu sõbranna vend ka ei rääkinud
vaid ka möirgas,ümises jne. Käis igasuguste arstide
juures ja keegi ei oskand mingit diagnoosi panna .
Nüüd on ta 7, sügisest läheb kooli ja räägib
arusaadavalt . Aastake tagasi pidi veel mõistatama mis
ta räägib aga kõik tuli nii järsku kui hakkas ilusti
rääkima ☺
Mallukas
January 22, 2016Ei tea jah, millest see oleneb, ega mul ka kiiret pole, kui ta tahab veel “väike tita” olla 😀
kats
January 22, 2016Minu õe poiss hakkas ka hiljem rääkima. (3a4kk). Ja
esimene sõna oli :Lill 😀
Täpselt samasugused inimesed (ka vanemad) selliste
tähelepanekutega ta stressi ajasidki. Ma usun, et
muretsemiseks pole pöhjust 🙂 aega on selle kiire
asjaga 🙂 poiss nüüd 7a ja see aasta alustab kooliteed:)
Mallukas
January 22, 2016Aitäh, see julgustab natsa 😀
Pisi
January 22, 2016Ei ole vaja midagi ôpetada. Spetsialist hindab seda, kui loov laps on. Ma kãisin psûhholoogil ja seal laps ei
vastanud nii nagu raamat ette nàeb vaid loovalt. Nt arst kûsis. Mis juhtub, kui laps sööb liiga palju
komme? Ôige vastus oleks olnud hambad lähevad katki. Minu laps aga vastas, et laps muutub koletiseks.
See pole vale vastus. Vôi siis see. Mis juhtub, kui klaas kukub maha? Ôige vastus olnuks, et klaas läheb
katki. Laps vastas, et emme saab vihaseks. Samuti loov môtlemine. Lisaks need kujunditega màngud on
ka mitmet moodi tehtavad. Lapsed on loovad. Môn laps môtleb ja siis tegutseb. Teine tegutseb ja siis
môtleb. Ma ei ole mitte midagi lastele selle pàrast muretsenud, et kàime spetsialistide vahet. Ja meie
oere pesamuna ûtles esimese sôna alles 2a 6k vanuselt. Ja alustas rààkimist koeraga, kelle vôtsime.
Mallukas
January 22, 2016Oh, sa veeretad lausa kive mu südamelt 😀
Evelin
January 22, 2016Ma usun ja loodan, et pole ehk vaja
muretseda, areneb tasa ja targu.
Võib-olla ei ole väga jutustaja
tüüpi. Aga see, et sa tahaks õpetada
talle neid kujundeid topsi panema,
puslesid kokku panema jms, see mööda
külgi maha küll ei jookse ja oleks
üpris mõistlik teha. Võib-olla
peaksidki temaga rohkem suhtlema
selles stiilis, et kruus, taldrik,
tool jms, sest nii õpibki laps
ilmselt kõige kiiremini. Eks nüüd
lähebki lihtsalt aega, kuna sina ei
ole harjunud niiviisi osutama ja
rääkima ning laps ka ei ole harjunud
sellise tegevusega ja vb ei tunne
enam otsest huvigi.
Mallukas
January 22, 2016See, et ma näpuga ei näita, ei tähenda ju, et ma ei räägi. Ikka räägin, et lähme võtame vett juua, anna käsi, teeme kiisule pai, paneme sokid jalga, paneme tule põlema, ehitame torni, korjame asjad kokku jne, jne, jne. Lihtsalt ma ei vehi näpuga samal ajal 😀
nelja lapse ema
January 22, 2016Ei taha Sind pahandada, aga just seda Sa tegema peaksidki: näpuga erinevatele asjadele osutama ja papagoina nende nimetusi
korrutama. Samuti seletama talle iga tegevust, nt see on pluus, paneme pluusi selga.. nimetama kümneid kordi päevas
erinevaid kehaosi, näoosi nina-silmad-kõrvad-suu jne. Just nii lapsi rääkima õpetataksegi. Ega nad päris ise, ainult suurte juttu
pealt kuulates ikka rääkima ei hakka küll kui individuaalne õpe puudub. Usun, et see võib tunduda tüütu, aga kui oled juba ema,
siis ei tohiks miski olla tähtsam kui oma laps. Tean, et seda Sa kuulda ei taha, aga minu neli last rääkisid kaheselt juba ammu
lausetega ja seda just tänu pidevale kõnetreeningule. Sõbranna käis mul külas ja naeris, et mis sa sellest lapsest tüütad oma lill
ja lamp ja kell korrutamisega, küll hakkab ise rääkima. Kui tema enda laps veel neljaseltki eriti rääkida ei tahtnud, siis enam ei
naernud, sest logopeed ja psühholoog ütlesid mõlemad, et see on puhtalt ema enda laiskus, et laps korralikult, lausetega
rääkida ei oska. Kui kõrvakuulmine on Maril korras, keelekida (segab rääkimist) ei ole tuvastatud, siis ei tohiks ju ollagi muud
põhjust mitterääkimiseks kui õpetamise puudumine.
Jõudu ja jaksu sel raskel teel!
Mallukas
January 22, 2016Nagu ühele kommentaarile just vastasin, siis loomulikult räägime Mariga. Okei, ehk mitte jah nii päris korrutamise tasemel, et ühte asja triljon korda ütleksin, aga jooksvalt räägin ikka kõik läbi, mida me teeme ja emotsioonidest jne (ala, mari on kuri, sest mari ei saanud tassi maha visata). Nina, suu, kõrvad juttu ma räägin ka iga päev (mängin ühte mängu temaga, see, et kus on nina ja kus kõrvad jne).
Keelekida pole tal keegi vaadanud küll kunagi, aga tänud soovituste eest 🙂
M.
January 22, 2016Ma olen osati selle kommentaariga
nõus, et jah sa peaksid veelgi enam
ta kõnet ise arendama. Vaata temaga
raamatuid ja seda igal võimalikul
ajal. Mis see halba ikka teeb? Samas
ei ole alati muidugi asi ainult ema
laiskuses…see on veidi karmilt
võibolla öeldud.
Aga mida ma olen mitmes videos
näinud, et Mari vaatab sul liiga
palju multikaid (ilma et sa juures
oleksid ja seletaksid, mis ja kes ja
kus) ning ta mängib sul liiga palju
telefoniga! Need tegevused ei nõua
temalt erilist rääkimist ja ta ongi
seal justkui oma maailmas ning see
küll pärsib kõvasti kõne arengut! 😉
Mallukas
January 22, 2016Hehe, kindlasti annan ma Marile videode tegemise ajaks kätte telefoni või panen telekast mingi multsi tööle, sest muidu ma ei saaks ju videot teha 😀
...
January 22, 2016Tahtsin ka sellele teleka teemale tähelepanu juhtida. Mitte ainult videdodes, vaid ka piltidel on Mari pilk tihtipeale
telekale naelutatud.
Kätega hakkavad lapsed ise ka vehkima, ei pea neile seda sõrmega näitamist sugugi õpetama.
Igasugu kommenteerijad saadaks pikema jututa pimedasse kohta.
meow
January 22, 2016Usun, et Marikesega on kõik normis, lihtsalt ongi aeglasem, nagu ma ise ütlesid. Samas võib igaks kümneks juhuks lasta
kontrollida ka lapse kuulmist. Mul endal oli lapsepõlves sõbranna, kes praktiliselt ei kuulnud ja hakkas seetõttu väga hilja rääkima.
Aga enne lihtsalt keegi ei saanud aru, et laps ei kuule! Kui see selgeks sai, siis hakkas kohe kiirelt kõneareng ka peale.
elex86
January 22, 2016Ah, pole hullu, kõik lapsed polegi geeniused ja mis sest. Mu poeg hakkas rääkima alles kolme ja poole aastaselt. Mari on tubli. 😉
Mu poisile meeldis ka täiega legodest ilgelt vingeid ehitisi ehitada. Puidust puzzlede fänn oli ta ka sellises vanuses nagu praegu
Mari on. Noh, need puzzled http://pilt.delfi.ee/picture/11730467/ .
M
January 22, 2016Kas ta lasteaias käib? Ma tean paljusi kes sel
vanusel ei rääkinud sõnagi aga nii kui hakkad 5
päeva nädalas lasteaias käima on juttu nii mis
mühiseb ? küll ta hakkab ka rääkima ja siis ei
jõua sa seda ära kuulata ?ps Mari on niii
armas ☺
Leen
January 22, 2016Mis tegema pead? See on päris lihtne: vaatate raamatuid, kus üks pilt lehel ja üks sõna all. Vaatate ja vaatate ja vaatate.
Alguses pole lapsel tõenäoliselt huvi ega püsivust, sest sellega oleks võinud alustada kusagil pooleteiseaastasena või isegi
varem, kui selliste asjadega on väga lihtne tähelepanu köita. Aga saab nüüd ka, lihtsalt endal on kannatust vaja, läheb pikemalt.
Vali selline hetk, kus ta on võimalikult rahulik, nii rahulik nagu tema puhul maksimaalne on. Ärkvelolekus siis ikka onju 😀
Võtate raamatu, näitad pilti (näpuga osutad just) ja ütled, mis pildil on. Mõnda aega ketrate sedasi, muudkui uuesti ja uuesti.
Õhtul ja hommikul. Samaaegselt võiksid igapäevaelus osutada igasugu muudele objektidele ümberringi õues ja toas ja lihtsalt
neid nimetada. Siis mingil hetkel hakkab ta eeldatavasti järgi ütlema neid asju, mida sa muudkui järjepidevalt näitad ja ütled.
Siis võtate jälle ikka selle raamatu, näitad näiteks tassi pilti ja küsid ta käest, mis see on. Tasapisi hakkab ta ise neid sõnu
ütlema. Ja siis lauseid. Ja siis hakkab rääkima. Ma enda lastega tegin seda ja krt see oli laste arengus siiani kõige vingem
periood, see progress oli nii lahe.
Aga siis üks asi veel, mida tasuks kontrollida, kui ei ole veel kontrollitud (kuigi neuroloog peaks nii lihtsa põhjuse kindlasti
välistama tegelikult), et ega tal pole huule- või keelekida. Need takistavad väga kõne arengut.
Eveliis
January 22, 2016Issand su laps ei räägi vä? Minu oma oskab isegi norra keeles juba üht-teist öelda. Okei, sorry, ma päriselt püüdsin vaimukas
olla, aga tegelikult ma muidugi tahtsin sulle öelda, et usu mind, Mari arengul ei ole MITTE MIDAGI VIGA. Ma tean lapsi, kes ei
rääkinud kolmanda eluaastani, nüüd tahaks mõnikord seda vaikset aega tagas, sest nad räägivad liiga palju.
Aga ma saan aru, miks sa justkui natuke muretsed. Sest inimesed on napakad. Idal tulid hambad ja juuksed sada tuhat aastat
hiljem kui teistel “normaalsetel” lastel, kõndima ei hakanud ta ka esimeste pärlite seas ja siis ma muudkui kuulsin küsimusi
“MIKS tal hambaid ei ole”, “aga kus ta juuksed on”. Nendele küsimustele oleks ma tahtnud vastata, et no me leidsime, et tal
pole neid vaja ja lasime eemaldada.
Meil on lollakas komme maast madalast hakata lapsi võrdlema ja siis tekibki see, et “aga miks sinu laps ei räägi kui minu oma
oskab juba “molekulaarbioloogia” öelda”. Vaatame, kas see varajane rääkimisoskus tuleb ka hiljem elus kasuks, et saab cv-sse
panna või midagi. Mäletad, kuidas me ootasime, et lapsed kõndima hakkaks, sest teiste omad ju juba kõnnivad. On seal praegu
mingi vahe, kas laps hakkas kõndima 10kuuselt või 15kuuselt? Ka seda oskust ei saa CVsse panna.
Mari on chill. Armas ja rahulik laps. Teiste poolt talle (ja üldse pisikesetele lastele) “vigu” külge kleepida on tobe. Ma ise üks
päev avastasin, et tahtsin Ida peale pahandada, et ta ei osanud spagette ümber kahvli keerutada ja näppudega süüa tahtis, siis
tuli meelde, et ta on alles kahe-aastane, et vbla me alles jõuame korrektsete lauakommeteni
Kelly
January 22, 2016Minu laps hakkas kõndima alles 1 aasta ja 8 kuuselt ja
tundsin sama mis sina ilmselt, ma olin ise ka
loomulikult mures aga see teiste inimeste poolne
võrdlus mitte ei aidanud kaasa vaid tekitas halva
tunde ja mina leian, et laps alustab siis kui on õige aeg
seda teha. Olen kuulnud ennegi, et lapsed ei hakka
rääkima ja siis ühel päeval korraga hakkab rääkima nii
palju, et ei jõua ära kuulatagi ? seega pea püsti. Ega
arstid halba ei tee aga paanitseda veel pole vaja. ?
Kerli
January 22, 2016Heips. Minu pojal oli ja natike veel on sama mure. Ta
on juba nelja aastane, aga kõne pole ikka nii selge.
Käisime kunagi kõik arstid läbi,vahetasime lasteaeda,
teen kodus igasugu kõneharjutusi. Kordame sõnu
vahel 997626589 korda, aga ikka mõni sõna meelde ei
jää. Logopeed aga ütles et tal ongi lihtsalt hiline kõne.
Pole midagi mis ta kõnet pärsiks. Tean seda tunnet kui
järsku kõik maailma inimesed on niii targad korrutama
miks su laps ei räägi ja mida tegema pead. Tean kui
valus on kui igal pool kuhu läksin öeldi oiiii ta ikka ei
räägi. (Õõõ tõesti või ma ei pannud tähele – iroonia)
Miks ta ei räägi? Need pilgud just kui oleks ma
keelanud oma lapsel rääkida…. kõik see oli karm aga
õnneks on see nüüd lahenemas.
M
January 22, 2016Selles vanuses nüüd tõepoolest tõenäoliselt paanikaks
põhjust ei ole. Oluline on ka see, kuidas laps kõnest
aru saab. Psühholoog ja logopeed teevad järeldused
mitme ülesande põhjal. Lapse üldiseks arendamiseks
on kõiksugu toredaid mänge veel (lihtsad pusled,
memoriin jne). Koos võiks vaadata nt pildiraamatuid ja
lähtudes lapse huvist tõlgendada piltidel nähtut nt
tuut-tuut on pasun jne. Eelmiste kommentaaride
põhjal: see, kui lapsed hakkavad järsku rääkima alles
5-6a vanuses, ei ole siiski norm. Juba varem võiks
sellisel juhul logopeedi, neuroloogi, psühholoogi poole
pöörduda.
mertka
January 22, 2016Mina selle kõnepärast ka ei muretseks väga meie suguvõsas oli sammuti kaks last kes hakkasid ennast sõnadega väljendama alles
3-3,5 aastaselt ise naersime koguaeg et ju siis ei näe vajadust suhelda 🙂 Mari igati tubli ja oskab oma vanusekohta juba väga palju
kõik lapsed pole ime lapsed, kes varakult kõike tegema hakkavad igal ühel oma aeg 🙂
Alli Kass
January 22, 2016Mallu, kas Mari keele- ja huulekida on
kontrollitud? See on väga levinud ja lihtsalt
kõrvaldatav kõne hilistumise põhjus. Kui ei ole
kindel, kas on, lase perearstil kindlsti vaadata.
Ja kui oma perearsti ei usalda, siis mõnel teisel
tohtril ka veel.
Mallukas
January 22, 2016Ei minu teada ei ole nagu keegi kontrollinud seda. Uurin kohemaid perearstilt!
K.
January 22, 2016Tead mul õelaps hakkas 2,5 aastaselt vist esimesi
üksikuid sõnu ütlema ja 3 aastaselt hakkas lauseid
kokku panema. Ja nüüd on kohe kohe neljaseks
saamas ja ossa püha püss kus see laps alles jutustab ?
Ei ole siin midagi imeliku, et Mari veel ei räägi, hiljem
soovid, et ta ei rääkiks nii palju ?
Kätlin
January 22, 2016Minu tüdruk ei öelnud enne 1,4 aastaseks saamist
ühtegi sõna. Paljud küsisid, et mis sõnu oskab. Natuke
piinlik oli öelda, et mitte midagi, sest nende lapsed
juba ammmmu oskavad vähemalt midagigi öelda. Iga
kord seejuurde selgitades, et me loeme, räägime,
teeme peenmotoorikat ka, aga miks ei räägi, ei tea.
Kuid peale 1,4 aastaseks saamist tulid sõnad ja kohe
seejärgi juba kahe-kolmesõnalised laused. Kui
rääkima sai, siis ei saanud enam pidama. Nüüd olles 3
aastane, räägib nagu vanamees, puhtalt ja selgelt ning
palju. Seda on kasvatajad ja muud tädid öelnud, et laps
räägib nii ilusti. Seevastu osad neist ammustest
lastest, kes rääkisid juba sünnist saati, on siiani halva
diktsiooniga. Raske kuulata ja arusaada. Mitte kõik
loomulikult, aga neid on. Nii, et iga asi omal ajal. Las
Mari käib need spetsialistid läbi ega see halba tee.
Saate ehk mõne hea nipi või nõuande. Ega nad teda
rääkima saa sundida, tema teeb seda siis, kui
vajalikuks peab. Järelikult siiani on saanud ilma
kõnelemata oma asjad aetud ?
J.
January 22, 2016Ei kinnita sulle siin, et kõik on korras nagunii, sest suvalised inimesed internetist seda ometi väita ei saa 😀 Seda saavadki öelda
sulle psühholoog, logopeed jne.
Seega kiidan hoopis sind (või su ämma), et olete hakanud spetsialistide juures kenasti käima. Toob teile endale südamerahu ja
annab infot lapse arendamise kohta 😉
Mallukas
January 22, 2016Ämm ei puutu asjasse, minu ema muretseb. Ma ei muretse, sest ma ju näen oma last ja tunnen, et kõik on korras. Samas lisainfo on alati teretulnud, seega käime ikka need kohad läbi.
K.
January 22, 2016Ma ei taha sind muretsema panna aga üldiselt see siiski päris normaalne pole, et laps ühtegi sõna ei ütle… Selleks võib olla ka 1000
medistsiinilist põhjust, räägin sest olen selle ise läbi teinud.
Samavana tüdruk, vähene kõne, muidu superasjalik (paneb legosid, puzzlesid jms) ja suhtleja, keskendub tegevustele, mingeid
tervisemuresid välipildis pole. Kõik rääkisid sama juttu, et küll tuleb kõne jne…Keegi midagi aru ei saa, et lapsel viga oleks. Lõpuks
avastati hiigeladenoid, peale mille eemaldamist kõne lahti läks (no hakkas sõnu ütlema, mida kunagi öelnud pole, nüüd üritab juba
lauseid teha). Käisime ka erakas neuroloogil, kes igaks juhuks saatis uneuuringule, kus selgus, et lapsel on eptilepilsed võnked.
Täielik šokk, siiani ei saa aru, mingeid hooge pole kunagi olnud, välispidiselt kunagi pole väljendunud. Logopeed hindas vahetult
enne arusaamise heaks ja andis lootust, et kevadeks hakkab rääkima ja ma ei teagi, mis nüüd saab… Diagnoosi veel ei saanud aga
see pidi olema üks üpris levinud kõne hilistumise põhjus… Niiet soovitan südamest kõikvõimalikud testid ära teha! Ja loodan
südamest, et Marike ikka varsti jutustama hakkab
Mallukas
January 22, 2016Kus see adenoid avastati? Suvalt perearsti juures?
K.
January 22, 2016Kuna ta hakkas lõpus öösel natuke norskama, siis läksin perearstile ja nõudsin, et ta kontrolliks. Samal päeval tehti pilt ja
suunati kohe erialaarstile.
Pirje
January 22, 2016Meie saime perearstilt saatekirja nina-
kõrva-kurgu arsti juurde. Pojal lõigatakse
ka adenoidid ära.
Ja see võib põhjus olla miks laps ei räägi
või räägib valesti,sest ta lihtsalt ei kuule
hästi.
Maia
January 22, 2016Minul täpselt sama lugu oma lapsega. Hakkas ka väga
hiliselt rääkima. 3- aastaselt, kui lasteaeda läks, siis oli
näha, et teistest jutu poolest maha jäänud. Tal
samamoodi lõigati adenoidid ära. Ja 4-6 aastani olime
igal kevadel Tallinna lastehaiglas neuroloogia
osakonnas u. nädalakese, kus tehti erinevaid
uuringuid. Tol hetkel osteselt midagi ei leitud, öeldi
lihtsalt, et mingi võnked ajus.
Okei, kui laps oli 7- aastane kolisime Soome, kus tal
tuli välja, et tal hoopis epilepsia. Tekkisid esimesed
hood ja sellest ajast saadik on igapäevaselt rohtusid
võtnud.
Ma ei tea kuidas see võimalik, et Eestis seda ei
avastatud. ? Aga siis lõpuks saime oma küsimustele
vastuse, et seetõttu ongi lapsel kõneprobleemid kuna
tal ajus on epileptilised võnked.
Mainiks ka seda, et Eestis elades laps köis
logopeedilises rühmas ja erinevate logopeedide ning
eriarstide juures. Kõik laiutasid käsi ja keegi ei osanud
öelda täpselt mis viga on. Üks logopeed ütles, et lapsel
on ajuhälve ja tema arust peaks täiesti eraldama
teistest ja panema erikooli. ?See oli ka suur põhjus
miks Soome kolisime, sest ma ise tundsin oma last. Ta
ei olnud rumal ja oli täiesti tavaline laps, aga lihtsalt
sõnade seadmine oli raske.
Mallukale soovitaks samamoodi lasta kontrollida
lapse adenoide ja teha uneuuring. Mida varem neid
asju avastatakse seda parem.
Kõike head. 🙂
ivsh
January 22, 2016Aga minu imaginaarne laps hüppas
4-kuuselt hüppenööriga!
eku
January 22, 2016Ära muretse. Mu sõbranna oli nagu jaigeltr hands on
ema, ehk koguaeg õpetas lapsi, tegeles nendega ja veel
sada asja, aga mõlemad hakkasid esimesi sõnu ütlema
alles 3,5 aastaselt, sest see oli nende eripära. Üks
tuttav jällegi, kellel lapsest suht pohh oli ja laps lõpuks
käest ära võeti, sellel titt lobises juba aastaselt 🙂
Nele
January 22, 2016Selleks arengutestiks üldiselt
treenida ei saa. Me oleme lapsega ühe
läbi teinud, seal vaadati näiteks
peenmotoorikat ja käelisi oskusi
(otseselt seotud aju arenguga).
Vaadati kas oskab suure pärli traadi
otsa ajada, kas saab aru milline
kujund on suurem kui teine, kas
tunneb ära pildil oleva asja (pildil
on pliiats ja leiab laualt ka
pliiatsi). Kui ta üldiselt on tragi
ka tubli laps siis äkki tõesti on
selline asi nagu keelekida märkamata
jäänud. Kui asi ikka hull siis
ilmselt oleks perearst ammu
eriarstile edasi suunanud.
Ja ega ühegi spetsialisti külastus
ilmselt kahjuks ei tule, ikka saab
mõne uue teadmise juurde.
Sandra
January 22, 2016Ma olevat hakanud kolmeaastasena rääkima alles. 😀 Ema on rääkinud, et paljud tuttavad juba andsid mõista, et kuule, su laps on
vaimse puudega, mismõttes ei räägi. Aga kui korraga suu lahti tegin, siis rääkisin kõik surnuks. 😀 Aga muidugi kontrollimine ja
spetsialistide arvamus ei tee paha, kõike võib olla.
Triinu
January 22, 2016Karupoed Puhh’st saab värvilised klotsid koos
ämbriga ~15€ga. Ämbri kaanel veel ka kujundite
augud, kuhu sobitada klotse.
TT
January 22, 2016Meil natuke sama teema, laps 2a2k ja ytleb yksikuid sônu. Imelik tema puhul see, et ta OSKAB sônu öelda, kokku oleme talt
kuulnud no u 100 ringis neid erinevaid sônu aasta jooksul, aga ta vist EI TAHA. Kuidagi oleneb tujust vôi ma ei tea millest,
ütelb selgelt yhe sôna (kordab järgi näiteks) ja ühe korraga asi piirdubki. A la nägite – aga vot enam ei ütle. Väga kummaline, sel
puhul nagu keelekida vms kahtlustada ei saa, sest väga selgelt ütleb sônu, kui isu on… Kui vaatame raamatuid jms, tunneb vâga
hâsti asjad piltidelt ära, aga sôna jârgi kordamise asemel enamasti naeratab ainult kavalalt. käisime ka neuroloogi juures, kes
soovitas ka selle ADOS testi teha lastepshühhiaatri juures, rohkem kyll enda rahustuseks, aga siiski. Näpuga näitamised-
kujundite aukutoppimised (ja kahjuks ka igasugu totrused, nagu näpu ninnatoppimine ja teiste löömine) tulevad lapsel siiski
imiteerides, st kui ta seda teinud/näinud pole, siis ei saa talt seda ka oodata:)
ANGELIKA
January 22, 2016Mina ei muretseks nii hullult.. hakkasin ise ka hilja rääkima..
käidi minuga arstide juures küll, et ehk midagi viga aga ei.. tuli
välja, et kuulasin ja kogusin sõnu lihtsalt..kui lõpuks rääkima
hakkasin, siis juba selgelt ning ei mingit pudikeelt.. õed mul
hakkasid palju varem kui ma aga see-eest nö. pudikeeles..
Siiski.. kui tõesti pole Maril keele-ja huulekida kontrollitud, siis
kindlasti lasta kontrollida kuna see võib täitsa põhjuseks olla,
miks lapse rääkima hakkamine raskendatud.
Mul õepoeg on 1a ja 5k ning tal nüüd varsti kida lõikamise
operatsioon.. kuigi ta juba ütleb sõnu nagu emme, aitäh, õuue
jne..
Aa..ja see huulekida võib suurt hambavahe ka tekitada.
Ruth
January 22, 2016Seda näpuga näitamist küsiti sellepärast, et selle puudumine võib viitada autismile, samamoodi nagu hiline või täielikult puuduv
kõne.
Minu arvates on väga tähtis, et asja uuritakse. Kõne kõneks, aga spetsialistide abiga saad teada, kas lapsel esinevad ka teised
arengulised puudused. Ei tasu niisama istuda ja oodata, sest mida varem probleemid avastatakse ja nendega tegelema hakatakse,
seda parem lapsele ja kogu perele.
Maria
January 22, 2016Mul on 2a ja 3 kuu vanune laps. Esimene laps. Tema räägib
vähe teiste arvates. Kõik sinu eelpool olevad sõnad ütleb,
peale helikopteri ja molekulaarbioloogia. Üldiselt arengust
on.ka.tema pigem aeglasem, küll aga näitab näpuga igale
poole ja topib klotse kuhu vaja ja viskab mulle neid näkku ka.
Oskab öelda ka loll ja ahv. Seda siis mulle. Aga inimestele
jääb ka tema areng ette-kuidas ta küll veel lauseid ei ütle ja
laule ei laula. Aga vot ei laula ja tegelikult paar lauset siiski
on. Vaata siia nt. Aga inimesed pole kunagi rahul. Alati on
mille kallal norida iga lapse puhul. Tema puhul juba algusest
peale jamad. Küll väike kaal jne. Sööb ka vähe. Selline imelik
laps siis.
Tribin
January 22, 2016Minu õelaps ei osanud ühtegi sõna 3 aastaseni. Õde ja
tema suuremad lapsed arvasid alguses,et äkki laps ei
kuule ja palusid tal erinevaid asju tuua teisest toast.
Tihti peale peideti ka asjad ära,et laps saaks neid ise
otsida. Mingil hetkel hakkas laps noogutama ja pead
raputama ning näpuga osutama asjadele. 3 ja poole
aastaselt oskas laps vaid 3 sõna ( neid ma muidugi ei
mäleta enam). Praegu on laps 5 aastane ja oskab
enamus sõnu kuid hääldus pole õige. Ja keegi ei tea
milles asi. Õde pole samas ka kuhugi spetsialisti juurde
läinud. Vabanduseks tõi selle, et tema laps pole mingi
“väärakas” ja tema ei pea lolle arste mööda käima.
Margarita
January 22, 2016Äkki vahelduseks tegeled ka oma lapsega. Sorry kui
kodus pole sorteerimiskasigi, siis eriti eeskujulik
vanem sa ilmselgelt pole. Minu aastanegi saab kuj
jana
January 22, 2016Jobu
Mallukas
January 22, 2016😀 rahunesid maha või?
Minuarvamus
January 22, 2016Minu laps on 15 kuune ja sõnavara koosneb umbes 10st sõnast ja seda kõike ilma sorteerimiskastita 😀
Ja käima hakkas ka vara,kuigi me temaga ei joonistanud.
Joo vähem Margarita.
iSiil
January 23, 2016😀
Diana
January 22, 2016Ausalt, oled tubli, et arsti juurde läksid ja
uurima hakkasid,et kas kõik ikka korras,et
Mari ei räägi veel. On lapsi kes hakkavadki
hiljem rääkima, kuid tasub alati
kontrollida.Mul endal tutvusringkonnas on
üks sõbranna, kelle laps ei hakanud raakima
ka mitte 4aastaselt jah rääkis, omas keeles
midagi millest vaga kõrvalseisja aru ei saanud.
Ta polnud endiselt läinud ei arstide ei kellegi
juurde, et milles asi võib olla. Kui lõpuks arsti
juurde laks, selgus,et lapsel on kergemat sorti
autisti puue. Selle tõttu ei räägi ta siiani vaga
selgelt. Kuid kui oleks ta varem arstile läinud,
oleks asja kiiremini saanud ravima hakkata.
Ajapikku peaks kõik paremaks minema ja
rääkima ilusti, kui sellega varakult tegelema
hakkata.
Mitte,et ma sind hirmutada tahaks vaid pigem
innustada tagant,et kui isegi kõik hästi on
Mariga siis tasub see kontroll ära teha
igaljuhul,südamerahuks!
Mari-Liis
January 22, 2016Tahaks ka kindlalt öelda, et muretsemiseks pole põhjust, aga tont seda teab, mis võib Mari mitte rääkimise põhjuseks olla.
Räägiksin hoopis julgustuseks enda loo. Kui ma väike olin, siis ma ka ei rääkinud. Käisin juba lasteaias (olin siis 3-4a), aga mitte
ühtegi sõna. Ainsad asjad, mis mu suust välja tulid oli “möhh” ja selle laadsed häälitsused. Hiljem vanemad ikkaon rääkinud ja
meenutavad hetki, kuidas vend teisest lasteaiarühmast minu rühma korraks kutsuti, sest keegi ei saanud aru, mida ma tahan, aga
vend mõistis. 😀 Seda, mil ma rääkima hakkasin ja kuidas ma ei tea, samas kõnega pole kunagi probleeme olnud. Eks inimese areng
olegi individuaalne ja kohati on nii totter vaadata, kuidas arvatakse, et aastane laps peab juba kõndima ja potil käima jms. Kõik
tuleb ajaga, kuigi jah, on ka võimalus, et on meditsiiniline probleem ja ma olen nõus, et kui saab tuleb kontrollida ja arste
külastada. Samas liigselt ei tasu muretseda, see pole kellelegi hea 🙂
Ebapärlikarp
January 22, 2016See test ongi selline, et seal nähakse, kas laps oskab loogiliselt mõelda oma eakohaselt ja mingid asjad ära lahendada. Mis kasu
sellest on, kui varem umbes täpselt sama asja temaga 100 korda läbi teha? See, et ta ei ole varem selle või tolle mänguasjaga
kokku puutunud, ei määra mitte midagi, hinnataksegi võimet selles olukorras asju lahendada. ILmselt ju ka maksad selle testi
eest? Seega lihtsalt mine tee ära ja saadki suht objektiivse hinnangu, millega edasi minna. Kui enne testi Mari ära treenid ei ole ju
testist aksu. Teed sa seda testi enda, oma ema või psühholoogi jaoks? 🙂
Liis
January 22, 2016Mu laps oskas Marivanusena ainult “uua” öelda, kui vett
tahtis. Kolmeselt hakkas vaikselt juba rääkima.
Praeguseks on 13 ja täiesti normaalne pubekas, suhtleb
aktiivselt ja hinded koolis normaalsed.
Mulle tundub see võrdlemine üsna mõttetu. Okei, vahel
tasub enda südamerahuks üle kontrollida, aga usun, et
paanikaks pole põhjust
Tyy
January 22, 2016Inimesed kirjutavad oma kogemustest ,
sest tahavad aidata, märkamata see
juures, et kiitlevad ja võrdlevad ja see
teeb haiget ja alavääristab emmet ja ta
last.
Kindlasti oled hea ema ja mis iganes su
lapsega on, kõik saab minna aina
paremaks. Arsti juurde minek ei ole
kuidagi kahjulik. Isegi kui ei leita põhjust
tead, et su laps vajab veidi rohkem
õpetamist. Osad lapsed on head
iseõppijad, teised vajavad pidevat
juhendamist. Mina kogesin kahte
äärmust, üks oli aeglane ja vajas järel
aitamist , teine aga kõiges oma arengus
väga palju ees. Armastan ma neid
mõlemaid võrdselt. Noorel emal on
raske taluda võrdlust ja kui seejärel
selgub, et lapsel ongi probleeme, siis
sellega leppimine ei tule ka üle öö.
Püütakse eitada või vähendada
probleemi suurust. See on
vastureaktsioon just nähtud kuuldud
kommidele. Aga tõsi on see, et mida
kiirem saad jälile probleemile, seda
kergemini on ta järelaidatav. Minagi
räägin oma lugu ja ei pane sinu lapsele
diagnoosi. Räägin selleks, et noored
emmed mõtleksid , kuidas nende nii
öelda süütud kommentaarid , (stiilis aga
minu laps……. ) mõjutavad hädasoleva
emme tundeid ja tegutsemist. Minu laps
ei ole mõni selline – on kõige nõmedam
reaktsioon , mis saab üldse olla, see
takistab nii hädas olevat emmet ,kui ka
kõrvalt kuuljaid edaspidi. Nii luuakse
eelarvamust ja kuvandit nagu oleks
eriliste laste emad kehvemad.
Need kommijad ei saa aru, et sa hoolid
ja armastad oma last ikka ühtmoodi,
lihtsalt nõudmised temale on nüüd
teistsugused ja mõistmine miks temaga
nii on samuti. Seega sa ei tegele enam
ise enda süüdistamisega, et ma ei ole
teinud piisavalt. See tunne oli mul kuskil
sügaval peidus, mitte mõtetes ja ajus.
Kuskil alateadvuses. Aru sain ma sellest
alles siis, kui tuli leppimine, et ta on mul
erilinelaps, siis kui ma sain aru, et ma
tahtsin teda kasvatada samasuguseks
kui teised. Milleks ?
Kallis Mariann, ära võta isiklikult seda
vastust, see on suuresti ka neile, kes siin
kommivad ja võrdlust jätkavad.
Lõpetuseks tahan öelda, et mu autistist
laps teeb mulle igapäev au ja toob
rõõmu. Ta on väga sõbralik ,
suhtlemisaldis ja abivalmis. On ütlemata
tore kui mulle poolvõõras inimene astub
ligi ja kiidab- aa see noormees on
sinupoeg. Ta on nii viisakas ja alati
abivalmis, väga sümpaatne noormees ja
kui seda juhtub ikka ja jälle. Tahaks
lendu tõusta, läksin koju ja tegin talle
PAI. Mille eest oli ta üllatunud.
See kõik sai kirja, sest meenus et 3
eluaastani ka tema ei räälinud aga kui
hakkas , siis oi jummel.!!! Kui esimest
päeva lapse lasteaeda viisin ja järgi
läksin ohkas kasvatja kogu südamest ja
paiskas ära kurnatud toonil -kas ta til
IGA PÄEV , nii palju räägib ! 🙂 🙂 🙂
Nii et jätkuvat huumorimeelt,
kannatlikkust ja lusti elus toimuvaga
hakkama saada !
Merka
January 22, 2016Väga kena kommentaar : )
Tyy
January 22, 2016oih , miks mu tekst nagu luuletus välja näeb, kas saaks viga parandada
K.
January 22, 2016Sest sa kirjutasid selle telefonis.
Mimps
January 22, 2016Minu laps ka oli tasa ja targu ja Mari vanusena ka ei rääkinud 🙂 Vaid mõni sõna oli sõnavaras. Nüüdseks neli ja räägib, mis
mühiseb, isegi teistest ees. Aga ma isegi enam ei mäletanud, et aasta tagasi laps sõnatu oli. Vaatasin vana videot suvest, kui ta
alles kolmeseks oli saamas ja tõesti, ei olegi sõnu 😀
Kuidas mina nö abi sain? Käisin homoöpaadi juures, saime mingeid teri, mis aitasid lapsel nö avaneda. Lisaks käis kord nädalas ca
pool aastat logopeedi juures. Kodus pidime ka palju muidugi harjutama kõnet ja kordama ühe samu asju. Eriti oluline on veel ka
kätega töö, näpuotstes palju närve ja mõjutab seda eneseväljendust kõik see.
Mimps
January 22, 2016Ahjaa, tahtsin veel lisada seda, et öeldakse, et iga laps hakkab kunagi rääkima jne. Tegelikkus on see, et last ikkagi tuleb aidata, kui
on näha, et veidi hiljem tuleb kõne. Lapsel on erinevad õpistaadiumid ja kui kuskil maha jääb, siis pärast raskem. Seega igasugune
abi otsimine on igati mõistlik tegu!
Mimps
January 22, 2016ja veel 😀 lihtsalt minu jaosk tuttav teema ja paneb kaasa rääkima
http://visioonid.ee/blog/2015/9/18/157-tundlikud-staadiumid-lapse-arengus
Kätlin
January 23, 2016Kus sa käisid homoöpaadi juures?
Merily
January 22, 2016Minu lapsele tehti arengutest logopeedi juures. See nägi välja nii, et logopeed andis erinevaid asjakesi talle ja tema pidi siis õige
situatsiooni tekitama. A’la tüdruknukk, poissnukk, laud, laualina, toolid, nõud. Sellised elulised asjad. Minu tüdruk on kohe-
kohe neljane ja kõne on hakanud alles nüüd tulema. Temal on diagnoos ka ja käib tasandusrühmas, kus on 5x nädalas logopeediline
logopeediline tegevus.
Üks kommentaar väitis, et sa peaks rohkem asjade peale näpuga näitama ja papagoina korrutama. Vale! Logopeed ütles, et
tuleb asi tõsta hoopis enda näo juurde, et laps näeks, kuidas vanema suu liigub, kui ta ühte või teist asja ütleb. Nad imiteerivad
just liigutusi. Sama sõna korrutamine on täiesti sisutühi tegevus ja ei vii mitte kuskile. Samamoodi nt peaks lapse elu nö
raskemaks tegema ja laskma tal asju küsida selle asemel, et ta nad ise vaevata kätte saab (a’la joogitass kapi peale, mänguasjad riiul
riiulile jne). Esialgu ei olegi vaja, et laps kohe sõna ütleks, vaid sõrmega osutaks.
Logopeedi sõnul on kolm asja, mille puudumisel peaks muretsema:
1. Laps ei vaata silma!
2. Laps ei otsi vanema näoga kontakti!
3. Laps ei saa aru lihtsamatest käsklustest.
Ebapärlikarp
January 22, 2016Need kolm punkti viitavad autismile. Aga ma saan aru, et kõnehäire ei pea olema vaid autistil.
Ruth
January 22, 2016Aga sellepärast ongi vaja spetisalistide abi, et välistad, et tegu ei ole autismiga, sest autismiga kaasneb tihti ka kõne
puudulikus. Nii et need kolm punkti mis Merily siin välja tõi on üsna tähtsad asjad iga lapse arengus ja kindlasti ka asjad
mida spetsialist küsib.
Ebapärlikarp
January 23, 2016Lihtsalt noh… Ma olen Mari näinud
– ta ei ole autist!
Kätlin Potter
January 23, 2016Autismi üldjuhul nii väiksel ei saagi diagnoosida.
Triin
January 23, 2016Üle aastasel lapsel ikkagi on juba tunnused märgata…
Liisa
January 24, 2016Ei, Triin, ei. Autism on nii keeruline ning selle spektrisse kuuluvaid lapsi pole alati lihtne
diagnoosida. Ja seda eriti tüdrukute puhul, nad jäävad väga tihti diagnoosimata, sest
nende sümptomeid ei panda tähele.
Muki
January 22, 2016Kas kõrvaarsti juures olete käinud?
Väike kuulmislangus võib olla lapsel.
Erinevatel häälikutel on erinev
sagedus ja võib juhtuda, et Mari ei
kuule teatud häälikuid. Üldjoontes
kuuleb kõike, saab aru küll, et on
olemas kõne ja sõnad ja et inimesed
räägivad, aga ei suuda detaile viimse
peensuseni tajuda ja seetõttu ei
suuda ka kõnet jäljendada.
Minu nimi
January 22, 2016Eks te käige muidugi ära nende
arstide juures jne, aga alati ei pea
midagi valesti olema, kui areng on
aeglasem. Mu tuttava laps hakkas
alles 1,5-aastaselt käputama ja
1,7-aastaselt käima! Ja praegu käib
juba koolis ja on TÄIESTI TAVALINE
poiss nagu iga teine.
Siret
January 22, 2016Olen lasteaia kasvataja ja meie rühmas on üks
2 aastane , kes pole ka siiani yhtegi sõna
öelnud. Täpsemalt on tal synnipäev
26.september, niiet on isegi Marist vanem
mõni päevake. Aga tema ema ytles et ta vanem
poeg hakkas ka alles 3-selt rääkima, et tema
eriti ei muretse. Lasteaia logopeed ytles, et nii
väikesega ei tee logopeed veel midagi. Et kui 3
saab ja siis ka veel sõnu pole, siis tuleb uurima
hakata miks ei räägi.
teine variant on kontrollida kuulmist. tean yhte
juhtumit, kus laps oli ka seal 2.5 aastane ja ei
öelnud sõnagi. Lõpuks kui lapsevanem oli kõik
võimalikud arstid läbi käinud, avastati et laps
kuulis väga halvasti ja seepärast ei saanud ta
sõnu teada, kuna ei kuulnud neid. peale
aparaadi paigaldamist kõrva õppis ylikiirelt
sõnad ära.
Mallukas
January 22, 2016kuulmist on kontrollitud ja pidavat ideaalselt kuulma.
K.
January 22, 2016Täpselt. Kui laps kolmeselt üldse ei räägi, siis peaks
alles muret tundma.
Tean last kes ei rääkinud ühtegi sõna enne 5a saamist
ja siiis hakkas päeva pealt rääkima. Küsiti tema käest,
miks sa varem ei rääkinud ja laps vastas, et aga tal
polnud midagi öelda.
Mari tundub täiesti normaalne ja tegus laps. Küll see
kõne tuleb!
K
January 25, 2016Kurb, kui sa ise ka ei tea, et su ametinimi on
lasteaiaÕPETAJA, mitte kasvataja.
E
January 22, 2016Kõne arenguga ei maksa üle muretseda, aga
samas ei tasu seda ka alahinnata.
Praegu on olulisem see, kas ta kõnest aru saab.
Kõne arengu seisukohalt on olulised
igasugused peenmotoorikat arendavad
tegevused, nt voolimine on väga hea. Ja mitte
nende playdohidega, vaid ikka tavaline
plastiliin. Sellega peab rohkem vaeva nägema.
Joonistamiseks soovitan tavalisi pliiatseid
vildikate asemel (ka peab rohkem vaeva
nägema).
Igasugused käe- ja sõrmemängud tulevad ka
ainult kasuks.
kristel
January 22, 2016Ega tal keelekida ei ole?
Mul sõbranna laps ka ei rääkinud kolme
aastaselt midagi, aga kui kida lahti lõigati
hakkas juba varsti rääkima.
K
January 22, 2016Iga laps on erinev ja minu suguvõsas on mitmeid lapsi,
kes hakkasid rääkima kolme aastaselt. Ja nüüd jutt
jookseb sedasi, et lõppu ei paista kuskilt tulevat 🙂
Laura
January 22, 2016Ma räägin ka loo elust enesest.Minu õel on 2
last.noorem poeg ka ei rääkinud.3ndaks eluaastaks
vist ainult mingisuguse vigase aitähi lausus.me kõik
muretsesime.et mis see nüüd siis on.Õde käis ka
spetsialistide juures,logopeedid,psühholoogid jne.Tuli
välja,et tema mõte liikus kiiremini kui ta suu. Sisuliselt
ta tahtis küll lobiseda aga kõik kiilus kinni peas 😀
nüüdseks väikemees 5 aastane ja oi kus
lobiseb,ainukene asi on see,et ta ajab kaashäälikud
segamini sõnades ja vajab selletõttu logopeedi
iganädalast külastust 🙂 Isegi kui Maril on midagi mis
võibolla takistab teda tegemast asju nii nagu
musteremad leiavad,et Normaalne oleks ,siis Who
Gives A Flying Fuck 😀
Imbi
January 22, 20162-aastast ei saa vormikarbi ülesandega hinnata. Seega
kui spetsialist seda sellel eesmärgil kasutab, on ta
ebapädev!
Kersti
January 22, 2016Minu keskmine laps hakkas ka hiljem
rääkima, st tal oli täitsa oma keel,
mida ma muudkui seletas, aga ühtegi
arusaadavat sõna temal kasutses
polnud, logopeedile läksime, siis kui
neiu oli 2a10k, ja samuti külastasime
ka psühholoogi, kes välistas autismi.
Logopeed tegelikult ütles, et kõne ja
arusaamine vastas sel hetkel 1,5a
tasemele. Määras meile ka
tasandusrühmas koha, aga elame saue
vallas ja egas Tallinna aedadesse
ikka siis ei saa, kui sul
siseekirjutust pole. Minu laps läks
tavalisse aeda ja käis nädalas korra
logopeedi juurde ja esimesel aastal
oli temast väga raske aru saada.
Arenes ta teisest küljest, hakkas
ruttu potil käima, pani ise riidesse
ja sõi ise. Nendel tegevustel ta aias
abi ei vajanud. Teisel aastal juba
rääkis rohkem ja kolmandal veel
rohkem ja nüüd on esimese klassi
neiu, jah teeb veel rääkimises
mõningaid vigu, käib nädalas korra
logopeedil, aga prognoos on väga hea.
Tahangi öelda, et kindlasti see test
pole midagi, milles sa saad läbi
kukkuda, see pigem teadvustab
olukorda sulle. Ja ka see lahendust,
mis nemad pakuvad, ei pea alati
paika. Asjad võivad laheneda hoopis
teisiti. Ja tegelikult on umbes 50
prosteni praegusestest sündivatest
lastest kõneprobleemidega, see oleks
justkui heaolu ühiskonna mure koht…
Maalt ja hobuseta
January 23, 2016No ei tea, mu sugulase laps oli kolmene kui aint
möhhitas ja mötisesja käega näitas kui midagi tahtis,
nüüd on täiskasvanud inimene. Koolis sai hästi
hakkama, rääkimine tuli lõpuks nagu paisu tagant
prauhti.
Mari
January 23, 2016Siin on üks video: https://www.facebook.com/GetBestOutofWaste/videos/675947352543917/
Neid asju saad teha juba täna, ilma suuremat raha raiskamata 🙂 Samas ma olen nõus et last testi jaoks treenida pole mõtet, ent
arendamise mõttes on küll hea algust teha sellega
allukas
January 23, 2016“Samas isegi mul on selles suhtes ka mingid piirid, et ma päris nendest asjadest vist väga ei kirjuta, mis teisi inimesi puudutab.”
Meenuvad kohe trussikmiisu ja mingi ehitusmees. Kindlasti neid inimesi on veel.
Mallukas
January 23, 2016no kui keegi konkreetselt douche on ja minu lähedane ei ole, siis why not. trussikumiisu asi oli ehk rohkem hormoonidest tingitud, aga sina ei tahaks, et inimesed hoiataksid sind ehitusmehe eest, kes teeb sitta tööd ja sahkerdab rahadega?
anna
January 23, 2016minu õde hakkas umbes kolme aastaselt rohkem seda rääkimise teemat harrastama 😀
Mallukas
January 23, 2016🙂
:)
January 23, 2016See arengutest on umbes selline, et
antakse mänguasju, a la kööginõud ja
vaadatakse, kas laps valab kannust
tassi teed ja teeskleb selle joomist,
kas näitab, kus on lamp või diivan
kui küsitakse jne. Vähemalt ma arvan,
et see on teil plaanis 🙂 Õhesõnaga,
kas saab asjadest aru. Mul sama vana
laps on ka väga kehv rääkija. Nüüd
viimasel kuul on hakanud vaikselt
mõni sõna tulema, nii et päris sõnatu
ei ole. Aga tean ka lapsi, kes enne
kolmeseks saamist pole sõnagi öelnud
ja hiljem kõne täiesti normaalne 🙂
Katrina
January 23, 2016Minu õepoeg hakkas arusaadavalt rääkima kuuendal eluaastal, sinnamaani . . häälitses.
Nüüd põeb “mölapidamatust”, töötab õpetajana.
Elen
January 24, 2016Mu poiss oli ka suht vait , kuni läks lasteaeda. Sellest
ajast saati enam ta vakka ei ole 🙂
Ta käib ju sul ikka lasteaias?
Mallukas
January 24, 2016Ei käi veel. St pole jube kaua käinud.
aMw
January 24, 2016Ma üldiselt kuskil kunagi ei kommenteeri aga see lugu tundus liiga de ja vu´na, et mitte oma kogemust jagada. Umbes sama vanalt
oli mul oma tütrega suht sama teema, et ei rääkinud ja saadeti logopeedi ja psühholoogi juurde ja mingeid teste ja asju tehti ka,
tehti kindlaks, et laps on ok aga miks ei räägi ei selgunud. Arvati, et kuna tegu kakskeelse lapsega siis äkki hakkabki hiljem
rääkima. Igatahes, kuna laps ka norskas käisime nina-kurgu-kõrva arsti juures ja siis tegelikult selgus, et lapsel on krooniline
keskkõrva põletik ja nn. limakõrv. Enne, kui keegi tõmblema hakkab, et kuidas ma varem aru ei saanud, et lapsel on kõrvapõletik
siis ma ka ei tea. Aga palavikku ei olnud, kõrvavalu ei kurtnud ja tundis end üleüldse hästi. Ühesõnaga, soovitan arsti juurde lasta
saatekiri kirjutada. Minu lapsel peale oppi tuli korralik kuulmine ja hakkas üsna kohe rääkima, nii, et paha hakkab 😀
kd112
January 24, 2016mul vanemal lapsel (praegu 3 a 5 k) oli ka 2-sena 3 sõna ja muretsesin end ka juba halliks. tahtsin logopeedile saada jne. Perearst
mul väha hea ja tark. ta ütles, et ennem 3 a ei võetagi kuhugi last logopeedile ja lastel erinevad asjad erinevas järjekorras
arenevad. Kellel käeline ja kellel sõnaline tegevus jne. Ja siis 2 a 5 k läks järsku lahti “jutt” kuskil 1 kuu peale luti võõrutust. Ta oli
kaua lutimees. Võibolla oli “kork ees” et lobiseda?? Ja nüüd kui ta lasteaeda läks ja seal asenduspäeval käisin abiks siis nägis et ta
on üks osavamaid sõnaseppasid seal! Muidu räägitakse, et puzzlede kokkupanekud aitavad kaasa rääkimiseks. Noorem laps ( 2 a
1 kuu) on täiesti erinev nii välimuselt kui muus osas. See lobises juba 1 a 8 k. AGA see ei näita andekust. Õe laps rääkis 1 a 4 k
lauseid. Aga vahepeal läks pätiks ja jeeli-jeeli lõpetas põhikooli ja 2 x visati keskkoolist välja ja EHK NÜÜD 18 a-sena jäääb
pidama kutsekasse nö 10-klassi… Oli MEGA andekas beebi, kõndima hakkas 8 k ja rääkima 1 a 4 k. Nii et see ei loe midagi 🙂
T.
January 25, 2016Peenmotoorika arendamine pidavat kõne arengule kasuks tulema. Näe, hangi kuskilt see raamat ja võta kas ise kasutusele või
anna ämmale või emale või Kardole pihku. http://www.apollo.ee/sormepere-seiklused.html
Isegi kui erilist kasu ei peaks olema, siis kahjuks ka kindlasti ei tule 🙂
Ja mu laste sõimeõpetaja, kes igasugusest laste arenguga seotud kirjandusest väga huvitus, soovitas seda raamatut:
http://www.apollo.ee/terane-laps.html Kui ma õigesti mäletan, siis seal oli põhinõuanne see, et iga päev tuleks leida pool tundi,
mille ajal suhtled ainult lapsega. Olete kahekesi, ei mingeid segajaid, taustaks mängivaid telekaid-raadioid vms, ja muudkui
vestled lapsega. Pidavat kasuks tulema mitte ainult kõne arengule, vaid üleüldse kogu arengule. Endal pole õnnestunud
proovida, sest lapsi on kolm, õhtud pärast töölt ja koolist-lasteaiast koju jõudmist napid ja lihtsalt ei õnnestu kuidagi ainult
ühega neist tervelt pooleks tunniks kahekesi jääda. Ühe lapsega oli selline aja leidmine lihtsam.
mariisc
January 25, 2016rääkimise pärast ei ole tõesti vaja väga muretseda. muidugi tegelema peab, et laps kooli minnes ikka kindlasti kenasti vigadeta
räägiks, aga kaheaastase puhul on veel vara midagi erilist ette võtta. võib ise ühel päeval lihtsalt rääkima hakata.
asjad, millele tähelepanu pöörata, on näiteks järgmised.
kas laps mängib fantaasiamänge. näiteks kas annab nukule mängult süüa või juua? sööb mängult? magab mängult? mängib,
kuidas koer hüppab ja haugub nt? mitte ei löö asjaga suvaliselt vastu lauda või ei vehi sellega niisama. et poovib mingeid asju
ette kujutada ja siis mängida.
kas laps proovib jagada oma emotsioone teistega, nt näidata endale huvipakkuvaid asju lihtsalt niisama, mitte selleks, et neid
pakist kätte saada vms? sellest ka näpuga näitamise olulisus. mitte et kindlasti oleks vaja just sõrmega vehkida. kui laps ei
räägi, peaks ta ju kuidagi muul kombel su tähelepanu huvipakkuvale objektile suunama.
kui laps midagi teeb, kas ta vaatab vahepeal sulle otsa, et sealt oma tegevusele tagasisidet saada? kui nt pahandust teeb, kas
vaatab su näost sinu reaktsiooni olukorrale?
kas laps saab aru lihtsatest asjadest? näiteks ütled, et vii palun pliiats laua peale. või et näita, kus karu nina on.
need on asjad, mis on lapse arengu näitamisel palju olulisemad kui kõne.
Liisa
February 8, 2016Minu tüdruk hetkel 2a.1k ja ka suht kõnetu.
Laliseb oma keeles hirmus palju ainult.
Mõnikord vaatab silma sisse ja seletab nii
targa näoga aga aru kahjuks ei saa midagi.
Mees ka viskab vahetevahel nalja, et peaks
tõlgi palkama. Mingeid üksikuid sõnu peale
emme-issi-õde-aitähhi ytleb aga need võõrale
kõrvale suhteliselt arusaamatud. Samas
suurem plika rääkis selles vanuses selgelt
lausetega. Ma usun, et ikkagi on tõsi see, et iga
laps areneb omas tempos 🙂