mõned küsimused teile

Kui ma eelmise aasta oktoobris trennis käimisega alustasin, siis meeldisid mulle kõige enam rühmatreeningud. Esiteks ei osanud ma jõusaalis nagunii midagi teha ja koos oli kuidagi kergem. Poole trenni pealt ju ei hõiska, et kuulge, ma ei jõua enam, ma lähen koju. Seega käisin ma rahumeeli rühmatrennides. Praegu pole käinud (homme lähen), aga minu lemmik oli enne CoreFit.

Praegu ma pean tunnistama, et jõusaal on rohkem minu rida. Oma aeroobse osa teen ma ellipsil enne kava alustamist ära ja kõiki harjutusi saan ma rahulikult ja omas tempos teha. Rühmatrennides juhtus pidevalt see, et ma ei jõudnud või ei osanud harjutust piisavalt kiiresti teha, mistõttu ma lihtsalt rapsisin ja üritasin teistega tempos püsida. Seega ei olnud enamik harjutusi õigesti tehtud, mis on tegelikult ju väga oluline. Jõusaalis ei kiirusta mind keegi takka ja kellegagi koos käies tekivad ka tillukesed hingetõmbepausid, kui me kordamööda masinat kasutame. Lisaks saab rahulikult juttu ajada ja omasoodu kulgeda.

Ma päris välja rühmatrenne muidugi ei jäta, sest ma tahan erinevaid proovida. Seega ma proovin homme yogafunk’i. Kaks korda olen see nädal juba lihastrenni teinud, seega homme joogatan vähe ja pühapäeval teen jälle jõusaalikava. Selline on praegusel hetkel igatahes minu plaanike. Lisaks sain ma tänu heale inimesele Polarile juhtme, nii et järgmine kord saan trennis juba palju parema ülevaate, et mis kalorid lähevad ja kõike säärast 🙂

Kes trennis käivad, siis kas eelistate rühmatrenne või jõusaali? Miks?

Terve see aeg, kui ma trenni ei teinud, sulgesin ma alati kõik blogipostid ja artiklid, mis rääkisid spordist, tervislikust toitumisest ja muust sellisest. Lihtsalt ei tahtnud näha, kuidas teised näevad vaeva, pingutavad ja saavutavad, mina aga ei tee mitte midagi. Nagu öeldakse, siis see mis silmist, see meelest.

Ja kus ma alles otsisin endale vabandusi. Mul pole aega! Ma pean tööd tegema! Ma pean Mariga olema! Ma pean Lotte pissile viima! Ma pean koristama! Ma pean oma riideid sorteerima! Mul on sada raamatut lugemata jne. Iga jumala õhtu mõtlesin ma, et homme olen ma tubli ja homme lähen ma trenni, aga hommikul oli mul sada vabandust varnast võtta.

Selle pärast ma tahangi teie käest küsida, et need lugejad, kes trennis ei käi, mis teie vabandused on? Ja isegi need, kes nüüd käivad, mis vabandusi te enne endale tõite? 

procrastination1-2351060

Mida sina arvad?

* Required fields are marked *

66 Comments
  • sirli
    February 4, 2016

    Ma käin ise jõusaalis. Vahel satun ka
    rühmatrenni. Seda siis juhul kui ma
    vaheldust tahan. Siis olen ka spartas
    mõnes käinud. Ilmselt käin ainult
    jõukas sellepärast, et see kus käin
    seal ei ole rühmatrenne.

  • Kati
    February 4, 2016

    Tere,
    Mina käin näiteks Spartas Intervallventtis. See on üpris raske trenn tegelikult, aga on sellist tüüpi, et harjutusi teed nii palju ühes
    seerias kui ise tahad ja jõuad.
    Seal siis intervallina 40sek harjutust ja 20 sek puhkust. Kui on näiteks kätekõverdusi vaja teha, siis teedki kas 5, 10, 15 või 20,
    niipalju, kui ise hetkel arvad, et võiks teha.

    Aga trenn ise on hea, kuna vaheldumisi jõuharjutused, hüpped, staatika.

    • Mallukas
      February 4, 2016

      Ooo, tulen kindlasti proovima 🙂

      • Merka
        February 4, 2016

        aga ventti jaoks soovitan kindlalt aeroobset põhja, sest muidu sa sured seal ja rohkem spartasse jalga ka ei astu 😀 kui
        suudad tund aega joosta vabalt lindi peal siis mine. Pulsi ajab kõrgeks. Lõppkokkuvõttes on see mu lemmik trenn Spartas
        aga vorm ja enesetunne peab olema piisavalt hea, et seal ennast hästi tunda.

        • Mallukas
          February 4, 2016

          Hea, kui ma 2 minta suudan joosta, seega ma siis veel ei roni sinnna 😀

        • Kati
          February 5, 2016

          No ütleme jah, eks ta läbi võtab küll.
          See ajab ka kindlasti ekstaasi, kui treener käib ja tagant utsitab, ikka tahad teha nii kuis jaksad.
          Aga kui ütled alguses treenerile, et oled esimesi kordi selle trennis, siis laseb sul seal ka rahulikumalt elada 😀
          Pead ainult ise suutma end tagasi hoida alguses, et esimeste harjutustega kohe kett maha ei tuleks 🙂

          Aga kui selle trenni ära teed, siis tunned, et trenni on tehtud.

  • Brigitt
    February 4, 2016

    Ausalt öeldes on minu vabandus hetkel see, et mul pole riideid millega minna või isegi kodus trenni teha. Vastab see tõele muidugi
    ka, lukkudega retuuse päris trenni jalga ei pane ja kõik lühkad on teksa omad. Aga juba olen tellinud ka riideid. Niiet väga
    vabandusi ei ole, kui siis ainult see, et üksi trenni minna ei taha ja ma ei tea kuidas treenida, et kaalu metsikult ei langeta. ( Üritan
    hetkel just kaalu juurde saada.) Aga noh, liigutada tahaks ennast ikka 🙂

    • M
      February 5, 2016

      Riided nüüd küll vabandus pole 😀 Üksinda kodus teen teinekord täiesti suvalise särgi ja kasvõi laia koduseelikuga kükke-
      kätekõverdusi-kõhulihaseid ja muud taolist. Kaunist just välja ei näe, aga üksi, kodus, keda huvitab 😀 Eriti kui eesmärk ei ole
      kaalu langetada, on sellised lihtsad lihasharjutused kõige paremad.

  • Kristiina
    February 4, 2016

    Eelistan ka rühmatrenne just sellel põhjusel, et jõusaali
    jaoks ei ole püsivust, aga rühmatrennist justkui oleks
    kohatu poole pealt ära minna. Ma trenni üldiselt ei
    armasta teha ja harva lâhen suure hurraaga, pigem ikka
    käin nii vara hommikul ära, et mõistus järgi ei jõuaks ja
    aru ei saaks. Käin selle jaoks, kuna mõistan et liigutama
    peab ja samuti trenniskâik motiveerib tervislikult
    sööma. Ma üldiselt suurem patustaja polegi ja kahjuks
    jälgin loogikat et pigem jätan söömata kui üleliigse
    trenni teen 😀

  • Eliise
    February 4, 2016

    Nooh.. mina otsustasin ka, et 2016 on minu aasta ja saan end vormi..
    Figuurisõprade kavaga alustasin kenasti 07.01 – pikalt oli see kuupäev paigas ja väga ootasin algust, siiani toitun selle
    järgi..kilod kahjuks on visad kaduma, sest ma liigun liiga vähe. Niisiis otsustasin minna ka rühmatreeningutesse ja kodus
    youtube-i abil end liigutada. Nooh.. mõeldud tehtud.. aga oh üllatust, jäin haigeks.. nooh olgu, 2-nädalat istusin oma
    haiguslehel, mille jooksul suutsin tegelt 2x haige olla.. sain terveks ja otsustasin trenni minna, käisin, oi kui palju lihaseid ma
    avastasin, mis kõik valutama hakkasid 😀 panin hurraaga järgnevad ajad kirja, kuid kuraty võtaks, jäin uuesti haigeks, ise usun,
    et sellest, et liiga vara trenni läksin.. okkei.. turgutasin end ja juba oligi kõik hästi.. nooh hästi.. üleeile siis tegin taaskord
    trennide jaoks broneeringud ja koduse kavagi vaatasin veel üle ja ülla-ülla, ma jäin jälle haigeks..
    ühesõnaga, ma vabandan end HAIGUSEGA.. palavik, köha, nohu… ma olen sel aastal juba neljandat korda haige, ma olen
    lihtsalt nii tüdinenud sellest juba..
    Tahan end liigutada, aga keha nagu streigiks iga minu katse peale.. ma ei tea enam mida teha 🙁

  • a
    February 4, 2016

    Appi nii mina. Lükkasin koguaeg kõik homseks ja ss otsisin vabandusi et oi täna hommikul pesin pead mis ma siin ikka hakkan
    rapsima või siis vaatasin neid paksude saateid ja tundsin et ülihästi et olen ju täitsa okei ja aega on selle kiire asjaga. Eelistan
    muidugi rühmatreeninguid sest ma reaalselt ei oska mitte midagi seal jõukas teha, kujutan ette et pooled harjutused valesti
    tehtud. Ja no muidugi on minu viga ka see, et kui tulemusi ruttu ei tule siis annan alla…. Nüüd peame grupi vestlust sõbrannadega
    kus kõik räägivad mis tegid täna või sõid niiet motti küllaga. 😛
    Palju edu sulle, Mallu! YOU CAN DO IT!!!

    • Liisi
      February 4, 2016

      Haha, nii tore oli su kommentaari lugeda. Sest ma vist umbes ainus, kelle hommikune mõtlemine on pigem nii pidi, et “peaks trenni
      minema, sest pea on suht must ja siis saaks kaks ühes ära teha” Kodus üldse ei viitsi laiskusest isegi juukseid pesta. Võib-olla asi
      selles ka, et meil ei tule kuigi sooja vett kraanist. Ma nüüd kõlan nagu mingi räpane olend, aga lohutuseks – ma üle päeva käin
      kindlasti trennis ja ikka vahel tuleb kodus ka pesta end.

  • Kertu
    February 4, 2016

    Ma olen siiani eelistanud jõusaali rohkem, kuna samamoodi meeldis kuidagi kulgeda omas tempos. Nüüd annan võimaluse
    rühmatrennile, kui avatakse Mustamäe Myfitness. Mul on tegelikult praegu ka veel madalseis ja käin alates sügisest saati
    jõusaalis ühe korra kuus, kui sedagi. Samamoodi kui sa hakkasid kirjutama trennipostitusi, siis ma ei lugenud mitte ühtegi
    neist. Trenniblogisid ka ei loe ja seal tervislike juttude grupis ma küll olen, aga ei süvene. Vabandused siis: ma olen liiga
    väsinud. Ma liigutan ennast tööl piisavalt. Ma tonksutan täna mehega – see on ka trenn ja kalorite põletamine, et jõusaali pole
    vaja minna. Hommikuti, kui mul asjad pakitud olid juba, siis mõtlesin, et ma olen ikka liiga väsinud, mu keha on väsinud ja ma ei
    jaksaks seal niikuinii mitte midagi teha. Veel vabandusi: mul on kehv enesetunne, mul vist hakkab nohu tulema, jõusaal on liiga
    kaugel, õues on liiga märg/külm/pime. Olen parem mehega koos, mul on kõik sarjad vaatamata, ühe trenniga niikuinii midagi ei
    muuda. Ühesõnaga mul on palju vabandusi. Siiani. Loodan, et kui ma nüüd muudan jõusaali ja mees ning sõbranna ühinevad
    minuga, siis tuleb ka motivatsioon tagasi. Väga palju paisunud ei ole, aga vahest on küll tunne, et olen viiendat kuud rase. 😀

  • Lauriita
    February 4, 2016

    Mul oli lihtsalt surnud ring. Käisin tööl ja koolis korraga
    ja vaevlesin räige stressi all. No kohe väga hirmus oli see
    möödunud sügis. Elasin nagu mulli sees, tujutu, väsinud..
    endas pettunud. Teadsin küll, et trenni tegemine aitaks
    täiega selle vastu (töö poolt veel tasuta
    jõusaal&ujumine), aga lihtsalt ei suutnud koju jõudes
    end trenni ajada, lihtsalt kassisin ja peitsin peika eest
    shokolaadipabereid.
    Detsembrist/jaanuarist läks tööl/koolis kergemaks ja
    mott on jälle laes. Nüüd on vaja ainult, et tervis piisavalt
    tugevaks saaks.

    Mina eelistan rühmatrenne, BodyPump on lemmik.
    Jõusaalis saan ka hakkama, aga seal tahaks, et keegi
    ikka pidevalt õpetaks ja juhendaks.

  • In
    February 4, 2016

    Minu loll vabandus on see et elan väikse linna külje all
    ja siin pole nö spordiklubisid, mingi mõttetu jõusaal
    on, kus saab kangi tõsta aga tahaks ikka cardio
    masinaid ja värki 😀
    Tartus elasin siis käisin jõusaalides ja rühmatrennides
    ja rühmatrennid meeldisid rohkem, sest seal ei saanud
    viilida ja jõusaalis ma väga midagi teha ei osanud
    osanud.
    Aga lohutan end sellega,et olen puhtakt tervisliku
    toitumisega palju alla saanud, nüüd teen kodus ka
    mingeid harjutusi aga jah.. 😀

  • Ene K.
    February 4, 2016

    Minu vabandus on lihtne, MA EI TAHA ÜKSI MINNA. Ja mul pole ka, kellega minna.
    See sinu esimene möte, et rühmatreeningud on köige paremad, saad koos teha asju jne. Aga kui sa juba välja töid, et seal käivad
    asjad kiiresti ja ehk ei jöua järgi, kuna algaja, siis ma mötlesin ümber. Sest minu möte oli ka, et tahaks rühmatreeningusse. Aga
    hakkan kahtlema.
    Ja see jöusaal … . Ma arvan, et teistel kes seal käivad, oleks nalja kui palju, kui ma läheks sinna oma asja tegema, millest ma ei tea
    midagi. Ja veel üksi ka. Oh issand!
    Aga raha ma küll vabanduseks ei too.

    • Mallukas
      February 4, 2016

      No sa võid alustada mingi rahulikuma rühmatrenniga, ära selle pärast minemata küll jäta 🙂

    • Kristi
      February 4, 2016

      Kus sa elad? Keegi kindlalt nõus sinuga koos minema 🙂
      Kui keegi Tartust veel ei taha/julge üksinda minna, siis võtke ühendust siin kommentaari all 🙂

  • Kerli**
    February 4, 2016

    LOVE SPINNING!
    My Fitnessis on combo trenn: Interval 30 + kõht, selg. Ehk siis 30min väntad ja hiljem 25min teed jõudu
    Lisaks BODYVIVE nii cool ja üks kord olen käinud ka BODYPUMPIS 😀 Kuna vähe rahvast oli, siis meeldis bodypump- suure
    rühmaga oleks ebakindlalt tundnud.

    Kui spinning ja bodyvive jäävad samale ajale, võidab spinning 🙂

    Varem ei tahtnud minna, sest olen ju nii paksuks läinud ja lihtsalt mark. Ja tahaks magada ja lebotada ja tv vaadata jne 😀 Ja ka
    rahaline seis mängis mingit osa…

  • Maris
    February 4, 2016

    Mulle meeldib rohkem jõusaalis käia, just sel põhimõttel, et kõik need tantsulised aeroobikad ja muud
    rühmatreeningud tekitavad küllaltki halva tunde, kui ma ei jõua kas sammu pidada või teen midagi
    valetpidi/valesti. Jõusaalis kulgen oma rütmiga ja teen neid lihaseid, mida tunnen, et pole ammu teinud
    ja oleks vaja rohkem toonusesse saada.

    Jõusaalis hakkasin käima elukaaslasega koos ning tegelikult mul väga nagu tahtmist ei olnud seal käia,
    kuid iga kord ära tulles on niiiii hea tunne, et midagi on jälle tehtud, selle asemel, et kodus telekat
    passida. Ja kui lihased järgmisel päeval valutavad, siis on küll halb tunne, KUID see tähendab, et trenn
    ei läinud vett vedama. 🙂

  • Gerda
    February 4, 2016

    Aeg ongi see mis rolli mängib.
    Mina käin kas jooksmas või ujumas ja
    lisaks annan nädalas 2 korda
    vesiaeroobika trenne. See basseini ees
    vehklemine võtab päris läbi..aga enivei,
    kõik ei ole ju treenerid, seega soovitan
    vabalt vesiaeroobikat! 🙂
    Muidugi toitumine-oli täiesti käest ära!
    Nüüd maksimum kuu aega olen suutnud
    toitumist jälgida…enne lasin hommik
    kohvi kõrvale saiakesi ja päeva jooksul
    krõpse ja igast muud jama…vett joon ma
    ka vähe, aga nüüd sunnin! Igatahes ma
    väga loodan, et suudan oma järge pidada
    ja alla ei anna. Kaalul pole väga vigagi ja
    välja nägemises ka ei kurda, aga asi on
    põhinõttes…ühesõnaga soovin kõike
    head ja loodan, et leiad enda jaoks
    piisavalt aega ja sobiva treeningu!

  • Karin
    February 4, 2016

    Mina tekitaks endale kohe motivatsiooni juurde, kui mul oleks kellegagi, kellega koos trennis käia.. Olgu siis jõusaal või
    rühmatreening. Aga mul ei ole mitte kedagi sellist, kellega koos trenni teha ja üksi on kuidagi …ee hirmus.. esimesed korrad
    kindlasti. 😀 🙁 kuigi Kristiine Myfitness ei ole kodust üldse kaugel.
    Ja nii ma siin kodus siis istun, toitun küll tervislikult üldjuhul, aga trenni ennast ei vea.. Ja kui mõtlen, et teeks kodus trenni, siis
    leian muidugi 100 võimalust ja vabandust..

    • Mallukas
      February 4, 2016

      Tule Spartasse :))

      • Karin
        February 4, 2016

        Sparta jääb kahjuks nii kaugele, et sinna saamiseks ma pean kahe bussiga sõitma ja see neelaks nii palju aega, et sinna ja
        pärast tagasi saada. Autot ega lube mul kah pole.. (Näe jälle leidsin igasugu vabandusi!!!) 😀 😀 ja see oleks kindlasti üks
        argument, et trenni mitte minna (” ei viiitsi sinna niiii kaua loksuda”).

        • :D
          February 4, 2016

          Aga jaluta 🙂 . Kah hea trenn ju.

  • Laura
    February 4, 2016

    Ma fännan väga rühmatrenne. Jõukas ei oskaks ma esiteks väga miskit teha (pole erilist isu mingit kava sebida ka) ja teiseks
    kogemused näitavad, et ma olen selline inimene, kes ei suuda seal üldse pushida end. Mõtlen küll, et olen ühe masina peal 30 min,
    tegelikult olen 15. Vahepeal chillin lihtsalt 10min veepudel näpus ringi, kuna “puhkan ju”. Rühmakates panen jälle täiega selle
    tunnikese ära ja pärast on ülimõnus tunne, sest tean, et andsin endast maksimumi 🙂 Praegu teengi pooleks, osad cardio tunnid ja
    teised jõu/lihastreeningud.

  • Neiu K.
    February 4, 2016

    Mina eelistan ka jõutreeningu puhul rühmatreeninguid ja kardio puhul jõusaali või siis sobivate ilmadega üldse õues
    rullitamine, ratas, jooks. Mulle meeldib just see, et rühmatreeningutes kavad vahelduvad, ei muutu üksluiseks ja treenerid on
    alati juures, kes aitavad kehaasendit sättida jne. Lisaks pingutan ma rühmatrennides palju rohkem, sest ei saa ju alla anda
    teiste ees. 😀 Olen juba mingi 3-4 aastat käinud ka rühmatrennides ja minul seda enam kindlasti pole, et teen seal vales tempos
    ja vale tehnikaga. Lemmikuks on mul ka bodypump, lihas areneb ikka meeletu hooga kui ma seal vähemalt 2 korda nädalas
    trenni teen ja normilt toitun. Pumbis on mega powerful muusika ka alati jne. 😀 Hetkel olen juba pea 4 kilo maha võtnud ja
    suveni tahaks veel umbes 5 ära saada. Minu jaoks on trenn kõige lihtsam osa kaalukaotuse juures, sest kui see trenniharjumus
    sisse saada, siis lausa ootad iga päev juba trenni, et end välja elada. Toitumine on aga see murekoht, sest ma ikka õhtuti paar
    korda nädalas nati šokot ja kommi söön ja kaal langeb selle võrra siis aeglasemalt, aga siiski langeb. 😀 Ma soovitan sul ka
    Mallukas ikka mingi hetk veel rühmatrennidesse ka minna, kui sa oled juba võhma kogunud ja taas trennilainel, sest need
    tasuvad end täiega ära.

    • Mallukas
      February 4, 2016

      Juba panin ennast kirja rühmatrennidesse uueks nädalaks 🙂

  • lilllll
    February 4, 2016

    Mulle meeldib just kõige rohkem käia trennis üksi, heal juhul koos kutiga, kes motiveerib ja õpetab, sest sõbrannadega chattides
    ei ole trenn alati nii efektiivne kui muidu…võibolla see ainult mu probleem 😀 Aga ise eelistan jõusaali iga kell rühmatrennidele,
    just seepärast, et tahan asju omas tempos, omaette teha ja oma eesmärkide nimel tegutseda. Motivatsiooniks on mu meelest
    parim vaadata instagramist kõhulihaste pilte (:’D) ja mõelda sellele, kui palju head toitu saab kulutatud kalorite arvelt süüa,
    mmmmm…

    • Kristel
      February 4, 2016

      Käisin jõusaalis ja siis kuulan sõbranna juutu , et oi body ja bump… Mõtlesin, miks peaks ma sedasi tõmblema ja rapsima ja
      jõusaalis käin sedasi vaikselt omaette ja keegi ei teagi:) ja saan komplimente või nördimusi kuulata-oi sa ju pea üldse muretsema,
      mida sööd. Lisaks sain ka kinnitust oma õige suuna kohta miski keha mõõtmise testiga, et saad teada kätes rasva…jalgades… jne ja
      mu jaoks oli kindel hinnang-jõusaal, ka testitegija enda hinnang:)

  • Kaalulangetaja
    February 4, 2016

    Enne rasedust olin väga sportlik. Vahepeal olin isegi
    nii kõhna et mul oli valus istuda sest tagumiku kondid
    olid kõik väljas ? peale sünnitust jäi muidugi suur
    kõht ette ja andsin kaua rinda ja no vanemad ja
    targemad inimesed muudkui rääkisid et kui trenni
    teed kaob kohe piim ära. Mina noor ja roheline
    muidugi ei julenudki peale kõndimise midagi teha.
    Peale imetamise lõppu pool aastat siis aga hakkasin
    trennis käima ja nii kuradima hea on ? kaalunumbrit
    ma taga ei aja, pigem kaotatud cm vöökohalt ?
    Jõukas ei meeldi sellepärast et ma ei saa ennast seal
    välja elada ?
    Käin niiöelda rühmatrennis kus teeme harjutusi
    seeriate kaupa nt 1 min jooksul kõhukaid jne. Paarilise
    surumine jalgadega, ( samu harjutusi mida tehakse
    jõukas teeme meie paariliste ja kolmekesi grupis)
    Samuti kui soojemaks läheb hakkavad välitrennid-. (
    trepid,liiv, mänguväljakud, mäed jne .)
    Enamvähem nagu sõjaväes ?

  • Kelly
    February 4, 2016

    Ma eelistan üksi kodus treenimist. Aga sellega ma alustasin nii natuke üle kuu aja tagasi alles. Enne olid mu vabandused kogu aeg
    see,et mul ei ole raha,et spordiklubis mitu korda nädalas käia. Noh, ma olen kahjuks töötu ja otsin usinalt tööd aga paraku ei ole
    seda nii kerge leida kui sooviks 🙂 ja siis hakkas suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuur stress peale tekkima juba muremõtetest jne
    ja mõtlesin,et midagi ma enda heaks ikka peaks tegema,et mitte hukka minna omadega… ja siis avastasingi need youtube
    treeningud. Aega võttis aga lõpuks leidsin ikka need õiged enda jaoks 🙂 Nüüd olen tubli ja teen ülepäeva ilusti kavad läbi 🙂
    Vähemalt on tegevust siiski ja tunnen ennast hästi 🙂

  • Koerasõber
    February 4, 2016

    Mul on veidi teemast välja kommentaar, aga kui sul
    blogimishoog sees, siis kirjuta Lottest ka- kuidas tal
    läheb, kuidas kasvanud, milliseid kombeid omandanud
    jne.. 😉

    • Mallukas
      February 4, 2016

      Lähipäevil kirjutan! Talle tuleb teisipäeval eratreener 😀

  • Kaia
    February 4, 2016

    Terekest, minule meeldib hetkel
    jõusaalis omaette eesmärgi poole
    rühtida. Seal aitab ja on
    motivaatoriks elukaaslane. Varem
    harrastasin rühmatreeniguid, lemmik
    oli bodyjam.

  • viimsilane
    February 4, 2016

    Täiesti vastavalt tujule ja tegelikkuses on isegi ära jagatud ehk 1 kord nädalas käin jõusaalis jooksmas pluss rühmtrenn
    (bodypump) ja teine kord puhtalt ellipsil soojaks ja siis jõusaalis oma kava 🙂 lihtsam on mulle küll rühmatrenn, siis ei pea oma
    harjutusi punnima, treenerid rühmatrennis on professionaalid ja alati abistavad heameelega! 🙂

  • Ellu!
    February 4, 2016

    Heipa! Mina kusagil jõusaalis ega sellises
    kohas ei käi, põhjus lihtne: Saan kodus oma
    asjadega hakkama, aitab mind väga palju see,
    et mul ei ole juhilube( aga ega needki kaugel
    pole) laps käib kilomeetri kaugusel lasteaias,
    saan hommikuti jalutada, tagasi tulles
    lasteaiast jooksen koju! Üritan umbes kella
    8.00 kodus olla kuna siis hakkab kanal 11
    pealt trennispikker, mis on väga äge just neile
    kes ei viitsi/ taha / jõua end kodust välja
    vedada. Päeval tegutsen õues( elan maal).
    Õhtul jalutan jälle lapsele järgi ja tagasi!
    Toitumist üritan ka ikka toimima saama aga
    ega need patustamisel väga visad kaduma
    pole! Jõudu sulle Mallukas!

  • T
    February 4, 2016

    Kuna mu meeslemmik töötab välismaal oli mul
    lihtsalt väga raske leida see lapsevaba aeg, et
    kuskile minna. Jah, lapsehoidja on võimalus aga
    igaühele ju last lambist ei usalda…Kui lapse tädi
    sai tulla, siis oli hoidja aga kuna olen iga kuu 3
    nädalat ilma meheta, siis ilmselgelt on hoidja
    olemasolu korral mul kõik kohustused sellele
    päevale kuhjatud ja trenn ei tule
    meeldegi…Ühelt poolt see muidugi raskendaski
    asja, et koguaeg lapsega kahekesi, teiseltpoolt
    on ka see samamoodi vabandus. Midagi mõtleb
    alati välja kui väga tahta…Nüüd treenin kodus 🙂

  • heliise
    February 4, 2016

    kõhn on hea olla…. aga šokolaad on parem :”D minu lause nendele kes trenni teevad 😀 muidugi mitte pahaga 😀

  • Sandra
    February 4, 2016

    Ma ka ikka jõusaali inimene. Olen üritanud youtube videode järgi aeroobikat teha ja mida kõike veel, aga no lihtsalt ei jaksa neid
    kuradi harjutusi teha ja elusees ei jõua nii kiirelt õigesse asendisse nagu need perfektsed treenerid seal youtubes 😀 Ja nad
    naeratavad alati näkku. Seega jõusaal ja harjtused ikka 100 korda paremad.

  • Liina
    February 4, 2016

    Ma ikka 99% jõusaali inimene, kuigi ka kodus saab teha seda Kayla Itsinesi BBG kava. Saab oma tempos omaette vaikselt
    nahistada, mulle see karjavärk hästi ei istu.

  • Janique
    February 4, 2016

    Mina treenin ka hetkel kodus. Ostsin trenazööri, sest mul reaalselt pole võimalik kusagile spordiklubisse trenni minna
    praegu.
    Sügisest ilmselt lähen taas spordiklubisse ka. Mulle meeldib väga ujuda ja rühmatreeningutest bodycombat ja bodypump.
    Jõusaalis pole väga käinud, kardan, et ei oskaks seal poolte masinatega midagi teha.

  • krk
    February 4, 2016

    Mulle meeldivad rühmatreeningud, kuna on minu
    jaoks vaheldusrikkamad. Jõukas tüdinen kiiresti ja kui
    pole kindel, kas tehnika isegi on õige, on mott kiire
    kaduma.
    Kõige lemmikum hetkel on bodybalance, rahulikum
    kui bodybump, aga siiski nõuab palju painduvust,
    tasakaalu, jõudu. Tegin seda ka miski 8 kuud rasedana
    😀

  • Sandra
    February 4, 2016

    Kas ma olen õigesti aru saanud, et teed enne jõutrenni u 20 minutit ellipsil kardiot? Sellist asja soovitaksin pigem mitte teha.
    Nimelt väsitad Sa end 20 minutiga kardiot tehes ikka natuke ära ka, mistõttu ei ole sellele järgnev jõutreening enam nii tõhus.
    Lihtsalt ei jaksa selliste raskustega teha, milleks keha tegelikult (st ilma eelneva väsitamiseta) võimeline oleks. Seega soovitan, et
    tee soojenduseks maksimaalselt 5 minutit ning pärast jõutreeningut tee kardiot nii palju kui süda lustib 🙂

    Minu vabandused, et miks mitte trenni minna, on enamasti ikka seotud sellega, et ei ole aega. Samas vahel ei ole ma päeva jooksul
    midagi eriti söönud ja mõtlen, et tühja kõhuga jõusaali nalja tegema minna ei ole mõtet, parem lähen homme. Või et olen just
    söönud, kõht liiga täis, parem lähen homme. Jne.

    • Mallukas
      February 4, 2016

      Mai tea, niimoodi mulle treener kava tegi 🙂

      • Janika
        February 5, 2016

        10-15 min enne jõutreeningut soojendust teha on igati mõistlik, 5 minutist jääb ajaliselt väheks. Jõutreening on meil
        eeskätt lihasvastupidavustreening, kus korduste arv on suurem ja raskused pigem väiksemad ning treening ei ole füüsiliselt
        väga raske. Ja muidugi, selleks, et kulutust suurendada, võib peale kava sooritamist aeroobset treeningut peale teha 🙂

    • Am
      February 4, 2016

      Ilma soenduseta kohe kange küll rebima ei
      tohiks hakkata?. Ja kui on soov kaalu
      langetada, mitte lihast pumbata, siis pole
      raskused nii olulised.

      • Srx
        February 4, 2016

        kardio kaalualandusel just hea ning soojenduseks
        tuleks ikka vähemalt üle 10 min teha 🙂

        • Srx
          February 4, 2016

          See oli mõeldud siis Sandrale ikkagi 😀

  • Krissu
    February 4, 2016

    Spordiklubi liikmena eelistasin rühmatrenne ja valisin neid, kus kõige rohkem tantsida sai. Aga ka seal on kindlate sammude ja
    liigutuste üksluine kordamine minu jaoks tüütu, tundsin pidevalt, et võiksin selle muusika järgi kümme korda energilisemalt ja
    vabamalt ise tantsida. Mõistsin, et taolised trennid, kus eesmärk ongi vorm iseeneses, ei ole minu aega väärt ja otsisin trenne,
    mida naudiksin. Hakkasin käima tantsutrennides, kus trenni eesmärk on tantsu õppimine (moderntants, latina erinevad vormid
    jne). Naudin ja ei pane tähelegi, et trenni teen! 🙂 Nii ei ole vaja ka sundida. Nii et kes vähegi mõne spordiala vastu kirge tunneb –
    tegelege sellega! Niisamuti nagu tööd otsides võiks lähtuda sellest, mida pm ka rahata teeksid, võiks trenni otsimisel lähtuda
    sellest, mida ka nt vormis olles teeksid.

  • silvia
    February 4, 2016

    Vahel olen lihtsalt laisk olnud kuid peamine põhjus on olnud mu nõrk selg. vahel teen vale liigutuse ja olen jälle nädal aega voodis
    niiet pea liigutadagi ei saa.

  • Trenni võhik
    February 4, 2016

    Ma pole iial olnud trennihuviline, lihtsat pole olnud
    viitsimist ega ka vajadust selleks. Olen üsna aeglane ja
    kohmakas 🙂

    Kevadel aga tekkis idee, et nüüd on õige aeg ja
    külastasin Tantsugeeni tantsiklubis Ragga trenni.
    Meeldis ja sügisel läksin taas. Nüüd neljandat kuud seal
    trennis ja supper rahul.

    Kordagi pole ma otsinud vabandust mitte minna – lähen
    2 korda nädalas toimivale treeningule rõõmuga.
    Vabandusi ma endale ei otsi kiire elutempo pärast, seal
    on vaid iseenda aeg ja iseenda jaoks.

    Ilmselt olen seal kõige nõrgem ja rabelen, et teistele
    järgi jõuda aga treener ja õhkkond mõnus 🙂

    Annab keskmise füüsilise koormuse ja 2 korda nädalas
    võimaluse end tantsides välja elada.

    Tantsuhuvilistele ka algajatele soovitan soojal
    Tantsugeeni – kogu sealne personal ja üldine suhtumime
    supper, lisaks väga suur valik erinevaid tantsu – ja
    fitness stiile/trenne.
    Asukohaks kesklinn 🙂

  • Kadi
    February 5, 2016

    1) Eelistan kindlasti rühmatreeninguid! Esiteks mul nagunii sellist sobilikku trennisõbrannat pole, kellega koos käia, ja sellisel
    juhul on jõusaalis minu jaoks õudselt igav ja nüri passida. Teed seal oma kordusi ja ootad teiste järel, seal on niiske ja lõhnab
    metalli ja higi järele, väkk. Samuti on mul hästi raske ennast ise motiveerida, rühmatrennis seda probleemi pole – lähed kohale
    ja no ei jäta keskel ju pooleli. Mind motiveerib see, kui teised ka kannatavad 😀 ja see, et ma tajun enda arengut. Minu
    lemmikud olid BodyPump ja igasugused KäsiKõhtTuhar tüüpi jõutrennid, sekka mõni Pilates. Need põhiliigutused ja tehnika
    saavad kiiresti selgeks ja areng tuleb müdinal. Muusika on ka selline motiveeriv seal alati, enda playlistis on ainult mingisugust
    depressiivset hala. Muidu ka mind kirjeldab hästi see, et mulle meeldib töötada üksi (iseseisvalt), kuid teiste keskel, seega
    eelistan 100% rühmatrenne!!
    2) Ettekäändeid pole kunagi kasutanud, sest nii kui käima hakkasin, meeldis see mulle nii väga, et väevõimuga ka ei hoidnud
    mind spordiklubist eemale. Mul polnud mingit konkreetset eesmärki, see lihtsalt meeldis mulle ja sain sealt palju positiivset
    energiat. Muidugi avastasin selle enda jaoks üsna hilja, enne lihtsalt ei tundnud vajadust. Aga kui käima hakkasin, siis märkasin,
    et paraneb vastupidavus, vorm ja toonus, jõud, ja haigused ei hakanud nii kergesti külge. Eelkõige jätkasingi trennis käimist,
    sest see andis mulle energiat ja parandas immuunsüsteemi. Hetkel enam regulaarselt ei käi, sest hakkasin vahelduse mõttes
    tantsutrennis käima ja mõlemat korraga lihtsalt ei jõua.
    Üldiselt ma arvan, et see trennitegemine on elustiiliküsimus. Kui ma käiks seal lihtsalt selleks, et kaalust alla võtta X kilo, siis
    see mind ka eriti ei motiveeriks. Tuleb leida see ala, mis tõesti meeldib ja mida naudid (ei pea olema ju spordiklubi, võib ka olla
    ujumine või ratas või tants vms) ja siis teha seda, sest see meeldib! Tervis ja kaalulangus tulevad siis ilma vaeva nägemata
    kauba peale kaasa.

  • Mari
    February 5, 2016

    Mina eelistan rühmatreeninguid, kuna tunnen, et seal reaalselt rasv põleb. Muidugi on erinevaid trenne, minu lemmik oli
    bodystep. Trenni lõpuks olin alati üleni higine ja surmväsinud. Ja järgmine päev tundsin end nii hästi, tunda oli väikest lihasvalu,
    mis andis märku, et kasu oli ka trennist. Jõusaal niiväga ei meeldi kui tahan kaalu langetada. Leian, et kui saavutan soovitud kaalu,
    siis võiksin käia ka jõusaalis, et lihasmassi kasvatada. Muidugi võiks ka praegu lisaks jõusaalis käia, aga pole ühtegi vaba päeva
    selleks. Tegelikult isegi rühmatreeningutes enam ei käi, kuna iga päev juba mingi trenn kirjas-korvpall, võrkpall ja ratsutamine.
    Aga tahaks niiväga veel rühmatrennides käia, aga arvan, et siis ei jõuaks koolis enam üldse käia 🙂

  • Kristiina
    February 5, 2016

    Tere!

    Mu vaieldamatu lemmik oli, on jääb – Bodybump, aga
    sellele lisaks avastasin enda jaoks jooksmise. Jõusaal
    on okei vahepeal, et kardiot teha.

    Vabandusi on mitmeid – pole raha, pole aega, tahtmist.
    Aga samas on ilgelt tore vinguda, kui paks olla. Miski
    peab muutuma!

    Jõudu ja jaksu Sulle Mallukas!

  • Mannu
    February 5, 2016

    Minu kodulinnas pole lihtsalt jõusaali kus naistel ka
    miskit teha. Seega püüan lihtsalt rohkem liikuda ja süüa
    tervislikult. Praegust muidugi jalavigastus ka juba pool
    aastat seega isegi kui tahaks raskemat trenni teha, ei
    saaks.

    • Liina
      February 5, 2016

      Lihtsalt huvi pärast, et milline see jõusaal on, kus meestel on midagi teha ja naistel mitte?

      Bodypump on aastaid olnud lemmik. Mul on pigem vastupidi, et tahaks rohkem trennis käia, aga pean sundima ennast seda
      mitte iga päev tahtma, sest neid mõistlikke asju on ka vaja ju teha (ala tööd, koristada, kokata, laste eest hoolitseda). Ja kui
      on trennipäev, siis ei suuda ära oodata. Kui pole nö õige trennipäev, siis katsun niisama liikuda kui võimalik (praeguste ilmade
      ja haigete lastega väga tihti ei ole reaalselt ka) Aga siis lastega koos saab ka nats võimelda, hoiad planku nii, et 13kg istub
      seljas või teed puusasirutust niiet 35kg istub süles 🙂
      Jõusaalis käin ka, ühest küljest on hea, et saab omas tempos teha ja suuremate raskustega see ongi õige. Aga Sellist
      intensiivsust nagu bodypumbis ise naljalt ei saavuta. Aga eks need on ka erineva suunitlusega, jõusaalis ei peagi pulssi nii
      üles saama ja pumpis on oluline vastupidavus. Ja oh rõõmu, täna on trennipäev 🙂

  • Kr
    February 5, 2016

    Ma tõin vabanduseks et pole aega. Olen
    väsinud tööst ja trenni minekuks kulub aeg
    ära. Kuid nüüd ikka üritan käia trennis.
    Eelistan rühmatreeninguid sest treener annab
    alati nii palju energiat ise juba tagasi ja
    motiveerib trenni käigus

  • N31
    February 5, 2016

    Rühmatrennidest tundub pilates vast kõige
    sobivam, aga muidu vist ikka rohkem jõusaali
    fänn. Aga kõige lemmikum trenn jääb hoopis
    talvel mäe peale- lumelauatamine ja
    mäesuusatamine…maailmaparimad. Teine
    lemmik on jooksmine 🙂
    Vabandusi oskan ka tuua… “tunnen ennast
    veits haiglaselt”, “pole aega”…. on vist
    tüüpilisemad.

  • Katrin
    February 5, 2016

    praegusel eluperioodil mina
    spordiklubis ei käi, sest minu
    spordiklubis lahkusid kõik
    lemmiktreenerid ja lemmiktrenne enam
    ei ole 🙁
    Aga katsun end ikka liigutada –
    kevadel-suvel rullitan ja jooksen,
    nüüd enne talve ostsin crosstraineri
    (1-toalisesse korterisse, nii et ei
    mingeid vabandusi! :D), teen
    harjutusi kõhulihaste pingil (ka
    kodus olemas), lisaks kummilindiga,
    hantlitega, jalaraskustega. Vahepeal
    oli siin mõõnaperiood, aga nüüd olen
    end jälle kätte võtnud 😀

    • Katrin
      February 5, 2016

      aga minu tavalised vabandused: kõht
      on tühi, tühja kõhuga ei saa trenni
      teha. Kui kõhu täis sööd, siis on
      teine vabandus: kõht on täis, täis
      kõhuga ei saa trenni teha.
      No ja siis lihtsalt ajapuudus, kui
      mõni õhtu on kodutoimetused üle pea
      kasvanud, siis ei jõua kuidagi (kuigi
      olen isegi ka kell 21.30 trenažöörile
      roninud :D)

  • aile
    February 5, 2016

    Mul on tore värk, inimesed maksavad mulle, et ma
    trenni teeks. Eriti nt spinningus ja bodyARTis,
    pilateses saan niimoodi ka juhendada, et ise kaasa ei
    tee 🙂 ja seal ongi vabanduseks et..”täna on ju neli
    trenni veel, ei jaksa”. Kui rämpsu ei sööks, küllap
    jaksaks rohkem.

  • siil
    February 5, 2016

    Ikka jõusaal. Täpselt samadel põhjustel, mis sul. Saan rahulikult omas tempos treenida, kontrollida, et harjutuste tehnika oleks
    õige. Kunagi olen ka proovinud rühmatreeninguid aga pärast nn surin. Samuti pole kindel, et kõike õigesti tegin. Üldse ei saa ma
    sellest aru, kuidas need rühmatreeningud toimivad, kui iga inimese füüsis ja eelnev kogemus on erinev…Aga see selleks. Tegelikult
    üks rühmatrenn on päris okei- vesiaeroobika. Kuna ma ujuda ei oska, siis vesiaeroobika on hea põhjus ka basseini külastada ja
    pärast sauna nautida:) Edu Sulle treeningutel.

  • K.
    February 5, 2016

    Mulle mõjuvad teiste trennijutud just motiveerivalt, ka siis kui ise laisk olen parasjagu. Sinu omad ka, tore, et endas jälle
    trennipisiku üles leidsid. Aga kui vabandustest rääkida, siis hetkel on selleks haigus. Olen kuu aega vindunud mingi viirusega ja
    sain põletiku ka otsa. Aga nüüd viimaks tundub, et tervenemine on täies hoos, loodan, et olen varsti jälle energiat täis ning saan
    vaikselt uuesti end liigutama hakata. Praegu juba olen natuke kergeid jalutuskäike teinud, et vähegi lamamisele ja istumisele
    vaheldust saada. Täna plaanin natuke võimelda ja pilatest teha, kui enesetunne lubab. Ma olengi selline kodus ja metsas
    trennitegija. Jõudu teen keharaskuse ja hantlitega toas ning jalutan-jooksen metsarajal või linnas olles staadionil. Ah tahaks
    juba! Vorm on nii käest läinud…mitte ainult selle haigusega, vaid eelneva jõulukuuga ka. Siis oli vabanduseks see, et kõiki
    õhtuid täitsid muud tegevused… Mõtlesin, et üks kuu kergemalt võtta pole ju midagi…aga kui üks kuu laiselda, siis saab sellest
    ka harjumus. Mul kipubki olema nii, et kaks kuud trenni, kaks kuud laisklemist, kaks kuud trenni…

  • Saskia
    February 5, 2016

    Mina ei ole eelmisest suvest alates teinud rohkem trenni kui aeg-ajalt sõbrannaga jõusaalis “klatšihommikuid” ja meil kontoris
    iganädalaselt toimuv jooga – kui õnnestub. Ja ma ei tunne end selle pärast üldse halvasti.
    Long story short, olin hästi matsakas laps ja 11. klassis otsustasin, et nüüd tuleb täie rauaga trenni teha ja dieeti pidada, mille
    tagajärjel võtsin aastaga 20 kg alla. Siis tuli ülikool ja elurütm läks segamini – kuna dieet aga oli põhinenud asjade välistamisel,
    mitte tasakaalustamisel, siis obviously tuli kaal tagasi. Ühesõnaga sattusin rattasse, kus tundsin, et trennis PEAB käima, muidu
    kukub maailm kokku vms. Ja kuna ma PIDIN trennis käima, siis ega ma väga ei viitsinud, kuna mingi teatav sund oli kuklas ja
    ega kaalule mõjunud väga nagunii.
    Aga siis mingil hetkel, kui olin jälle kukliks paisunud, sattusin Spartasse, kust leidsin rühmatreeningutest sellise toreda
    sõpruskonna, kellega muutus trennis käimine pigem vahvaks ajaviiteks ja hea enesetunde saamise viisiks, mitte “pean elu eest
    alla võtma” ralliks. Toitumisega seekord eriti ei möllanud, sest peale kõigi söömishäirete läbi käimist tekkis mingi käega
    löömise meeleolu ning mõtlesin, et suva kah. Elu on liiga lühike, et mitte süüa kotletti ja kartulit. 😀
    Selle kõige tulemusena kadus – mitte küll aastaga, vaid kolmega – suurem osa tagasi tulnud kaalust. Ilmselt reageeris keha
    niimoodi stressist vabanemisele ja lasi õnnehormoonidel oma töö teha. Nii et oma kolm aastat olin korralik trennihunt, kuni
    eelmisel aastal kadusid lemmiktrennid kavast ära, seltskond läks kuidagi laiali ja ma lihtsalt ei leidnud enam aega ega
    motivatsiooni trenni minna. Otsustasin, et seekord ma ennast sundima ei jää ning nii ma polegi põhimõtteliselt pool aastat
    korralikku trenni teinud. Kaalus olen juurde võtnud selle ajaga 1 kilo, ehkki märgatavalt on kahanenud lihastoonus ja olemine
    muutunud üleüldse “pehmemaks”. Aga mis seal ikka, oma kehatüübi vastu ju lõputult ei võitle 🙂 Jälgin olukorda ja olen endale
    lubanud, et kui ikka vorm taas käest hakkab minema, siis teen taas aega rohkem liigutamiseks, seni võtan vabalt ja ei stressa.
    Ehk siis minu pika jutu mõte ja soovitus sulle – sul kõlab juba siit läbi seda vajalikku suhtumist trenni ja hea seltskonna
    vajalikkusesse. Sul nii palju sõpru ja lugejaid, kindlasti saad klubis mõnega neist kampa lüüa ja lisaks trennile ka üksteise
    seltskonda ja nalju nautida 🙂 Katsu eemaldada see kaalukaotuse sundus ja pinge, mis ma tean, et on raske, aga lõppude lõpuks
    tasub kuhjaga ära ja aitab palju kiiremini tulemustele. Vot. 🙂

  • Kats
    February 5, 2016

    1 ja ainus vabandus – Ma ei viitsi!