õhtu piltides
Viimasel ajal on kõik blogijad usinalt meisterdusjuttu ajanud. Lipsuke näiteks vaimustus võimalusest lasteaeda midagi lastele meisterdada ja tegi valmis supernunnu öökulli ja orava (LINK) ja Jane tegi mehega koostöös valmis eriti võimsa ämbliku (LINK). Insta ja FB täitus ka laste erinevate sügisnunnudega. Isegi mina mainisin siin ükspäev, et ma viimasel hetkel koos Mariga midagi kokku klopsisin. Muuseas, esimest korda. Enne küll mingit survet ei tundnud, et lasteaed nii hullult nõuaks, et midagi tegema peaks vastu tahtmist.
Kui vaene Jane sai puid alla, et kuidas ta küll julges lasteaeda ise meisterduse valmis teha, siis meie peame Jane hoopis toreda idee eest tänama. Sellest ajast peale, kui Mari seda pilti nägi, tahtis ta ka ämblikku teha. Ta jõudis täna maru hilja koju, alles poole seitsme paiku, sest tal on käimas üks kõnetesti värk, millest ma ehk räägin, kui tulemused teada saan, aga no igatahes olin mina ette valmistunud. Ma tegelikult lihtsalt teadsin, et tema saabudes võib hämar olla ja isegi valges ei olnud nende tammetõrude korjamine lihtne, sest ühel hetkel ilutses mul peos tammetõru asemel pesuehtne kakajunn, aga see selleks.
Minu plaan oli asi hoida võimalikult lihtne, et Mari viitsiks minuga lõpuni kaasa meisterdada, seega panin ma kogu kraami tema tulekuks valmis. Lõuendi peale kleepisime PVA liimiga ämbliku kodu, selle osaga sai Mari kenasti ise hakkama ja minu abi selles plätserduses vaja ei olnud.
Ämbliku kehaks sai valitud kartul, millele Mari silmad peale kleepis. Siis läks lahti minu tähetund, ehk siis kuuma liimiga mässamine. Olgem ausad, ei anna ju lapsele kuumaliimipüssi kätte, ma isegi kõrvetasin ennast kaks korda ära. Selle asemel sai Mari kõigepealt loendada mulle välja vajalikud 12 tammetõru ja need mulle ükshaaval ulatada, kuni ma neid kleepisin. See paganama ämblik lagunes sada korda laiali, enne kui ma taipasin kartuli ka alusele kleepida. Siis oli värk stabiilsem ja saime jalad külge.
Kui üks ämblik valmis, nõudis Mari ka beebiämblikku. Selle tegime käbist ja pehmest traadist. St selleks ajaks oli Mari juba meie meisterduskarbist välja sorteerinud oma plastiliini hambaarstikomplekti ja otsustas, et teda enam see ämbliku meisterdamine ei huvita ja edasi võiks jätkata hoopis plastiliinindusega. Ma tegin ikka selle beebi ka lõpuni, ennast 100x ära põletades.
Nagu öeldud, tegutses Mari nüüd hambaarstina, seega võttis lende annikorvi enda valdusesse ja tegutses oma äranägemise järgi. Ehk siis lihtsalt valas tõrusid purki ja sealt tagasi kaussi.
No ja nii meil see õhtu mööda libiseski. Meisterdasime, lapsed sõid, Mari vahib nüüd haimultikat ja Lende kasutas juhust, et õde hambaarstikomplekti hooleta jättis ja puurib seal ise neid hambaid nagu segane. Egas midagi, varsti on laste uneaeg ja saan jälle ristseliti diivanil lebada, ning oma põletushaavadega kaetud näppe silitada.
On see lapsevanemdus ikka keeruline ja raske!
Liis
September 27, 2018Oh nii äge on vaadata lapsi meisterdamas, toob midagi oma lapsepõlvestki meelde. Tahaks ka teha, aga kurat lapsi pole 😀 Okei siin Hiinas poleks tammetõrusid ka vist.
Mallukas
September 27, 2018no kes sind keelab ise meisterdamast 😀 (telli alist tammekaid, hiinast saab kõike ju :D)
Kzz
September 27, 2018Ämblikul on 8 jalga 😉
Mallukas
September 27, 2018Mul polnudki plaanis ämbliku anatoomiat õpetada selle abil, kartulile ei mahtunud rohkem 😀
Camme
September 27, 2018Vahva.
Kristiina
September 28, 2018Nüüd ajasid tuhina peale. Peaks ka mingi sügise kompositsiooni valmis mäkerdama ja ennast 100x ära põletama. Sinu süü! 😀
Mõmmik
September 28, 2018Kas sa ei ole mõelnud Marit kuhugi huviringi saata(laulma , ujuma, mingi käeline tegevus vm)?
Te võiks teinekord, kui miskit vahvat teete seda ka üles filmida, vahelduseks on videot ka mõnus vaadata.
Kas sa ise või Kardo olete väiksena kuskil huviringides käinud, kui mitte, siis kus oleksite tahtnud?
Mallukas
September 28, 2018Olen mõelnud küll, aga sellega on see asi olnud, et tal on need logopeedid ja eripedagoogid ja värgid juba mitu korda nädalas, et ei tahaks seda ka, et laps iga päev kuskil kondamas käima peaks. Ta nii väike veel 🙂
Kris
September 28, 2018Kui kuuma liimiga ei viitsi mässata, siis saab tammetõrudesse naaskliga augud teha ja traadi otsa ajada, siis kartuli sisse pista :).
Mallukas
September 28, 2018Mul polnud naasklit 🙁
MariLaas
September 30, 2018“Kui vaene Jane sai puid alla, et kuidas ta küll julges lasteaeda ise meisterduse valmis teha, siis meie peame Jane hoopis toreda idee eest tänama. ” ja lingitud on Eveliisi postitus, mis isegi ju ei räägi Janest, siis see on üsna arusaadavalt püüe jälle ära panna. Sa võid seda eitada, saan aru, ega minagi ei tunnistaks seda ausalt ja veel vähem avalikult, aga täpselt nii sa halba valgust heita püüadki.
Mind väga häirib see, sest ma näen seal taga mingit vimma või kadedust ja ma ei saa aru, miks sa kade oled. Sul on ju kõik olemas? Või ei ole sa kade vaid kurb, et enam läbi ei käia, sest samamoodi sa ei pea seda tunnistama, aga te tundusite väga hästi klappivat ja olevat sarnased ja sellepärast püüad lihtsalt endale sisestada, et tegu on mingi “tädiga”. Ka teda mingiks tädiks kutsuda on üsnagi halvustav.
Muidugi ei pea sa minu kommentaaridele ausalt vastama, aga see muudabki sind natuke feigiks, et teed heategevust ja oled vahva emme, kuid samal ajal tahad lihtsalt mingil X põhjusel endisele sõbrale halba.
Mallukas
September 30, 2018Kas Eveliisi postitus on ainuke, mis on lingitud? Vaata, sa võid mulle siin psühhoanalüüsi teha, kui huvi on, aga mul pole vaja talle ega kellelegi ära panna, sest nagu mul on õigus oma lapsega meisterdada, on tal õigus seda mitte teha ja mul on ausalt öeldes suva ka, kas ta seda teeb või mitte. Halba ma talle selle pärast soovima ei hakka ja kui sinu meelest see teeb mind feigiks, siis maailm on sinu auster – arva mida soovid 🙂
Tee endale ka kiire analüüs – miks sind pidevalt huvitab, mida ma teen ja mis häda sul on kogu aeg minu tegemisi ja ütlemisi lahata? Ma võin olla, mis ma olen, aga vähemalt ma elan oma elu ?
MariLaas
September 30, 2018Kuule, aga mis värk sul selle Eveliisiga on, et tahad teda halvas valguses näidata kui võimalus tekib? Või tema sõnu väänata? Te olite ju ometi sõbrannad? Miks sa provotseerid? Sa ei pea seda kommentaari avaldama, sest see ongi tegelikult küsimus vaid sulle otse, kui sa oma südamesse vaataksid ja mõtleksid, miks sa seda teed. vastust ma isegi ei oota, aga mäletan varasemast ajast, kuidas sa mõistsid tema olekut ning arvamusi, kas tõesti sa solvusid, et ta kritiseeris sind ausalt (oled hiljem ka oma postitustega tunnistanud, et tegelikult ei teinud ta sulle liiga, vaid ütleski tõde, sinu jaoks võib olla liiga vara ja karmilt, kuid ikkagist). Kas sa ei ole mõelnud, et provotseerimise asemel oma uhkus ning solvumine alla neelata ning proovida läbi käia? teil ka ühevanused lapsed, kes tunduvad sarnased marakratid…
Mallukas
September 30, 2018Hmm, ma ei teadnud, et Jane järgi ämbliku tegemine on Eveliisi halba valgusesse asetamine või tema sõnade väänamine. Muus osas ma ei oska kommenteerida, läbi käia ma temaga tõesõna ei soovi, mul temaga asja pole. Kui sa nüüd vaatad, KUI paljud blogijad kirjutasid toona sellest meisterdusvärgist, siis nüüd eeldada, et ma lapsega meisterdasim, et mingile tädile “halba valgust heita” on muidugi next level ?
A4
September 30, 2018Juba Jane pilti vaadates ja nyyd teie tehtud ämblikku siis ma ei tea miks aga esimese hooga ma arvasin neid vaadates et need on krabid..kuidagi meenutavad krabisid rohkem kuigi jah, sõrgasid ei ole aga siiski nãkku vaadates sellised nunnud krabid…tublid olete..me tegime kooli kastanitest ussikesi
Mallukas
October 1, 2018las nad ollla siis krabid :D!
KETU
October 10, 2018Väga ilusad ämblikud.