öine peks ja muu säärane
Lugesin just Eveliisi blogist sellest, kuidas Idale mitte miski ei sobi, mistõttu on tal vaja seda ka iga sekund nutuga demonstreerida (link). Kuigi Maril päris täpselt samasugust probleemi ei ole, siis on tal ka käitumises omad “imelised” kiiksud, mis mind viimasel ajal kohati hirmsat moodi ärritavad. Nagu öeldud, mulle ei meeldi ärrituda või pragada või kärkida, aga no ma toon teile näite ühest õhtust:
Lähen Mari magama panema. Lähme ülakorrusele pool tundi varem, panen tuled hämaraks, loeme muinasjuttu, vaatame raamatust pilte. Mari ronib kummiga lina alla “kummitust” mängima ja roomab voodis ringi nagu õudukas. Naerame. Liigset suurt pulli teha ei saa – targad raamatud ei soovita ju lapsega enne magamisaega mängida. No natukene ehk võib, mis ma teha saan, kui laps ise mängima hakkab eks.
Umbes poole tunni, või kolmveerand tunni pärast tõmban pimendavad rulood alla, räägin, et uneaeg on nüüd ja laulan mõmmi unelaulu. Mari tahab ikka lina alla kummitust mängima minna. Seletan mina siis maailma rahulikuma tooniga, et meil on nüüd tuduaeg ja kui Mari ära magab ilusti, siis pärast saame ju ka mängida ja jalutama minna ja igasuguseid toredaid asju teha, aga paraku nüüd on ikkagi see vana hea tuduaeg ja pangu ta pea heaga padjale.
Mari tõuseb istuli. Mina panen ta pikali.
Mari tõuseb istuli. Mina panen ta pikali.
Mari tõuseb istuli. Mina panen ta pikali.
Mari tõuseb istuli. Mina panen ta pikali.
Mõistan, et Mari arvab vaikselt, et tegu on sellise mänguga, kus tema muudkui kihistades istuli tõuseb ja mina nagu truu ori, ta jälle pikali panen. “Mari, tuduaeg!” ütlen ma kurja häälega. Madalalt. Võimalkult madalalt. Ma nimelt kuskilt lugesin, et madal hääl olla lastele autoriteetsem. Ükskord Kardo kuulis mu “madalat ja autoriteetset” häält ja ütles: “Issand, ma olen enda teadmata rekkalesbariga abielus!”. Sellisel juhul ei peaks ma imestama, et Mari meelest ka see rekkalesbari hääl kuigi autoriteetne pole. See ajab teda jälle naerma.
Ühest küljest on ta nii nunnu, kui ta seal oma plikahäälega “ihihihihi” kihistab. Teisest küljest tahaksin ma, et ta lihtsalt paneks oma paganama silmad kinni ja lihtsalt jääks ükskord magama. Kas seda on siis palju paluda? Seega ei – ma ei allu ta armsa kihina provokatsioonidele ja kordan uuesti pahandades, et halloo, segane, tuduaeg on!
Panen ise silmad kinni, et talle näidata ka enda tohutut und. Mis Mari uneaeg? Meil on kõigil uneaeg, jääme siis ükskord magama! Kohe kui ma silmad sulgen tuleb mulle päriselt uni peale. No kuidas saaks ka mitte tulla. Voodi on suur ja pehme, tekk on mõnusalt kohev, padi imeliselt jahe. Vaevu jõuan ma tukastada, kui keegi mulle näpuga õlale koputab. Ise naerab nunnult.
Korrutan oma mantrat: “Mari, tuduaeg on. Emmel on ka tuduaeg!” ei valetagi ma enam, sest need paar minutit uneelset seisundit on tavaliselt piisav loobumaks oma plaanidest ärkvel oldud ajaks, vaid otsustan rahus magama minna või lõunaund teha. Siinkohal siis oleneb, kumba unne ma seda suslikut panna üritan. See kord, millest ma hetkel räägin, see oli eilne ööunne minek.
Kahjuks ei huvita Mari see, et on uneaeg. Ei huvita teda ka see, et ma tahan magada. Ta tahab ronida lina alla, et seal naerdes ringi roomata. “Mari, emme läheb varsti kurjaks, kui sa sõna ei kuula, TUDUAEG!” ütlen ma nüüd juba üsna ärritunult.
*lataki* saan ma lahtise käega piki nägu.
“Mari, ei tohi lüüa!” haaran ma Mari kätest kinni, mis meeleheitlikult üritavad mulle paremalt ja vasakult näkku hoope sihtida.
Ei no tore. Laps, kes enne tahtis lihtsalt mängida, tahab nüüd mind lihtsalt mättasse lüüa. Hoian siis natukene aega füüsiliselt Mari käsi kinni ja räägin, et ei tohi lüüa. Emme saab ju ai-ai. Kasutan ka eripedagoogi antud nõu ja teesklen ise nuttu. Mari naerab ja lööb mind uuesti. Otse silmaauku. Rusikaga.
“MARI, TUDUAEG ON!” käratan ma ühel hetkel nagu metsaline. Mari ehmatab ja hakkab nutma. Mina, tundes ennast nagu aasta ema, üritan paaniliselt meelde jätta, et ma hiljem googeldaksin, et kas on olemas sellist teenust, kus mingi lapsekasvatusekspert tuleb terveks päevaks minu juurde ja ütleb mulle kõiki asju, mida ma valesti teen ja mida ma teisiti teha võiksin. Ma olen miskipärast üsna kindel, et lapsele “TUDUAEG!” näkku karjumine ei ole see teguviis, mis kuidagi normaalne oleks ja ekspertide heakskiidu pälviks. Aga no mida ma tegema pean? Mida?
“Mari, emme sai kurjaks, sest ta sai väga ai-ai. Emmel on niimoodi valus, nii ei tohi teha,” üritan ma tasakesti seletada. Mari nutab. Teen talle paar paid ja kordan veelkord, et nüüd jääme tudule.
Mari sirutab käe minu poole, teeb mulle ühe pai ja siis haarab mul peoga juustest ja kisub ühe hea laari välja. Ise naerab. Ma ignon ja üritan täiest väest alla suruda soovi kopsupõhjast raevust röögatada ja Mari DPD kulleriga orbudekodusse saata. Katan kätega näo, et ta mind vähemalt näkku peksta ei saaks, ise endale kinnitades, et ta on ju väike laps. Ta ei tee mulle tahtlikult haiget. Ta on lihtsalt unine!
Rahutud käed jäävad ükskord paigale ja peks lõppeb. Tundub, et uni hakkab teda murdma. Lõpuks ometi! Sätin ka ennast mugavamalt sisse ja juba hakkavadki mu silme ees jooksma esimesed sekundid mu unenäost, kui ma äkki saan tabamuse millegi eriti kõva ja teravaga, otse otsaette. Ootamatult, läbi une! “AIIIIIIAAAAAA!”.
Sedakorda oli siis see minu paljukiidetud veega värvitav raamat, mis peale lastele rõõmu toomise on erakordselt kenasti välja ehitatud ka salajaseks külmrelvaks, sest selle papist serv on vastu pealuud nagu peenikese äärega telliskivi. “MARI EMMEL ON AIAI, EI TOHI EMMET LÜÜA!” röögatan ma nüüd täiest kõrist, ise käega otsaesist korduvalt katsudes, sest mul on tunne, et nüüd voolab küll sealt veeniverd või ajumahlasid.
Ma ütlen jumala ausalt, et esimest korda elus oli mul selline tunne, et ma mõistan neid emasid, kes oma lapsele laksu annavad. Mitte, et ma seda teinud oleksin ja mitte, et ma seda teeksin ka tulevikus, aga lihtsalt see moment, kus su närvid on nii viimse momendini üles kruvitud ja nii valus on ja sa oled läbi une üles aetud sulaselge peksuga ja mitte miski, mida ma ütlen või teen ei aita nagunii, sest mu laps on deemonite poolt vaevatud ja ta elu eesmärk on mind kas peksu teel hauda viia, või lihtsalt mind ennast nii kaugele tõugata, et ma ise ennast aknast alla heidan.
Kui ma nüüd seda kirja panen, siis ma ei suuda meenutada, et mida ma siis täpselt tegin, et ta ükskord magama jäi. Mida ma teha võisin? Kui ma ise seda juttu üle loen, siis kõlab nagu ma oleks raudselt ta padjaga unele nüpeldanud, aga päriselt ma suudan ikkagi selle olukorra KUIDAGI lahendada, aga ma lihtsalt ei tea kuidas. Enamasti vist nii, et jäängi lihtsalt enne teda magama ja löön enne ristimärgi ette, et ta mu magamise ajal kuskilt pussnuga ei leiaks, et ta mind läbi une surnuks stabida ei saaks.
Ehk siis kui päevasel ajal on Mari üldiselt väga leplik väike nublu ja allub isegi sellele, kui ma teesklen nuttu ja lõpetab kenasti mu peksu, siis magamaminekud on lihtsalt kohutavad. Isegi kui tal on täiega uni peal, siis ikka on vaja mind taguda ja naerda ja kihistada ja minema joosta ja…ja…ja…
Ma saan ju aru, et ta on väike laps ja ta ei näe seda üldse nii, et ta nüüd elu eest mind kannatama panna tahaks. Ilmselgelt tahab ta lihtsalt mängida ja olla LAPS ja see on minu enda probleem, et mina tahan, et ta just siis magaks. Ja siis ma mõtlengi, et ühest küljest ei ole näiteks nädalavahetusteti tõesti vahet, kas ta läheb magama kell 9 või kell 12, aga no ma ei tea, lapsed lähevad ju ikka varem magama, mitte kell 12 öösel! Eriti, kui järgmine hommik on tal lasteaiapäev, siis on ta hilise magamineku pärast hommikul nii väsinud ja kurb, et lausa kahju on teda äratada.
Ja no ega ta ju ei idee poolest PEA lõunaunesid tegema, aga kui ma näen, et ta on juba üleväsinud, siis tundub kaine mõistus ütlevat, et laps võiks ikkagi lõunaund magada, mis siis, et ta ei taha.
Selle positituse point ei olegi niiväga see, et pliis andke mulle kõik nõu, mida teha, sest ma olen tegelikult enne ka nendel teemadel rääkinud ja te olete mulle juba piisavalt nõu andnud ja ma olen neid nõuandeid proovinud ka. Mõnikord töötavad ja mõnikord ei tööta ja…nagu elu ikka. Ma lihtsalt tahtsin tulla ja halada, et ma VIHKAN seda osa endast, kus ma ei suuda lapsevanemana enda emotsioone tagasi hoida ja lihtsalt käratan väikse lapse peale nagu poolearuline. Nii et ainus, mis ma soovin on see, et te ütleks mulle, et see läheb mööda ja ma ei ole ainuke psühhoema siin ilmas.
Hinga sisse-hinga välja.
Selle kõige juures on muidugi naljakas see, et ma just eile rääkisin Kardole, et no kuidas on võimalik, et mõni inimene ei taha lapsi, lapsed on ju DA BEST! 😀
Eveliis
July 10, 2016Magamaminekust ma ei hakka isegi rääkima, see on…noh ütleme nii, et 99% sama, mis teil, ainult, et
kummituse mängimise asemel on Idal vaja 657korda outfiti vahetada, voodis hüpata, kurru-nurrut
lugeda, kalli-kalli teha, musi teha, juua, veel juua, piima juua, kalli teha, hüpata….kuni ma ka käratan Aasta
Emana ja mõtlen, et see on üks põhjusi, miks meil on ÜKS laps.
Mallukas
July 10, 2016Ma osadel nendel hetkedel mõtlen ka, et apppppppppiiiiiii, mis põhjusel ma täpsemalt selle teise “sooja panin” kui ma esimestki taltsutada ei oska.
*leidsin just Mari ihualasti maja eest väravat lõgistamas ja “tädiiii!” hüüdmast*
Aga no üks õhtu ta jälle vigurdas ja mina jälle kurjustasin ja siis ta tõmbas mu särgi üles ja kõdistas mind ja ütles tasakesti “kudi-kudi!” ja siis ta oli jälle nii armas, et ma mõtlesin, et suva, las peksab surnuks mind kasvõi, ta on nii armas, et see on talle lausa lubatud 😀
Eveliis
July 10, 2016Ida käskis mul üks õhtu wc-sse minna, no kuidas ma ei lähe kui tal ju käsin minna,eks, ukse käskis ka
kinni panna, panin. Järgmisel hetkel kuulsin, et toauks käis ja Ida jooksis poolpaljalt õue. See minu
wc-sse saatmine, oli kaval nipp mind jalust saada. Olgu öeldud,et oli üsna hiline õhtu ja noh…me
elame Norras, kus niimoodi last niimoodi “hooletusse jättes” endast just eriti head muljet ei jäta.
Mallukas
July 10, 2016Ega siin männiku vahel pole jah alasti kahene mingi haruldus :D:D
Sandra
July 10, 2016See aeg möödub . Embkumb kas paremuse või
”hullemuse” poole.?
Merka
July 10, 2016Hiljuti nägin 9gagis videot sellest, kuidas pandi beebi
magama nii, et siluti tal korduvalt salfakaga õrnalt üle näo.
See jätab mulje, nagu ta pilgutaks tihedamalt silmi ja
muudab ta ruttu uniseks. Laps magas 1 minutiga. Ei tea, kas
suuremate laste puhul toimib. 🙂
Mallukas
July 10, 2016Jah, Maril ka beebina see töötas, praegu on tal suva sellest 😀
m.
July 10, 2016Sa pole ainuke!
An
July 10, 2016Tõstan käe, et ma ka vahel saaan üli mega vihaseks ja
röögin… Pärast elu sitt tunne! Sa ei ole kindlasti ainuke!
Aga päriselt, kas on olemas emasid, kes päriselt mitte
kunagi ei karjugi oma lapse peale… Päris ausalt? Ja
kuidas te suudate, kui te olemas olete?
Mannu
July 10, 2016Mõelda vaid, et endal see veel kõik ees ? can’t wait!!!
Andke jah kõik nõu, hakkan asju üles kirjutama enne kui
nublu käes 🙂
Triinu
July 10, 2016Meil sama probleem, iga jumala ôhtu! Vahest panen last
pea 2h magama, endal närvid täiestiiiii krussis. Samas
lôunaunne jääb nüüd lôpuks üksi ja rahumeelselt, asi
seegi. Ôhtud lôppevad närvide säästmiseks enamasti nii
nagu kirjeldasid, lihtsam on ise enne magama jääda…
tr
July 10, 2016Mulle tundub,et teil on magamisest liiga suur etendus
tehtud,st nii palju tegevusi ja pikk aeg.
Mida lühem ja konkreetsem seda parem. A la
unejutt,paitamine ja vsjo.
Eve
July 10, 2016niii,mul tekkis siit kohe küsimus,et
kuidas Mari vanaema juures magama
õhtuti jääb,kas vanaemaga käitub
samuti?See oli nagu esimene asi,mis
juttu lugedes pähe lõi….
Mallukas
July 10, 2016Mu ema juures läheb ta nii hilja magama, et ema on rääkinud, kuidas ta ise seal voodisse ronib ja magama jääb 😀
wuhuu
July 10, 2016Mul on nädal aega koer olnud ja ma tunnen ennast täiesti läbikukkunud koeraomanikuna. Ta on täiesti hull, mängimise ajal näksab
näost ja ma ei oska kuidagi talle selgeks teha, et ei tohiii…
Mallukas
July 10, 2016Sinu lohutuseks siis Lotte tegi seda ka alguses, aga mingi hetk lõpetas ise ära 😀
Liisa
July 10, 2016Ma ka aasta ema, ükspäev laps ei tahtnud magama jääda, kell oli pool 1 öösel juba. Endal juba silmad enamvähem kinni ja siis tuli
litakas jalaga vastu vahtimist.. ütlesin et kui kohe magama ei jää tulevad kummitused 😀
Mu laps ei teagi misasjad need kummitused on aga igatahes pööras ta mulle selja ja jäi minutiga magama 😀
Maarja
July 10, 2016😀
Reet
July 10, 2016Ehk aitab see, kui ise teise tuppa lähed, kui ta ei kuula
sõna ja peksma hakkab? Siis pole sina, kui segav faktor
ei aja teda mürgeldama. Ka negatiivne
tähelepanu(kurjustamine ja ütlemine, et tudule)
tähelepanu ajab lapse veel rohkem äksi täis. Näen
seda oma lapse peal. Kui ma suudan olla( on väga
raske) vait nagu sukk, siis võtab magama minek palju
vähem aega ja on vähem mängimist. Tähelepanu
annan lapsele ainult siis, kui ta vett või pissile küsib. Ja
siis ka ei ütle sõnagi. Annan vaikides vee ja panen
vaikides potile(pott on magamistuppa toodud). Ja
tõesti see mitte rääkimine mõjub. Tundub julm, aga
laps kasutabki seda tähelepanu saamiseks ja
magamise edasi lükkamiseks.
Mallukas
July 10, 2016Ma olen mõelnud, et kui ma peaksin toast lahkuma, siis ta vist märatseks mul terve toa seal sassi. Aga no, ma tegelikult üritan ka võimalikult vait olla, ma ise olen ka seda kuulnud, et ei tohiks lobiseda.
Marii Varik
July 10, 2016Kas sa nurka oled proovinud? Või kasvõi mingit karistus tooli vms. Meil seisab nurgas plika kui midagi pahandust teeb. Õnneks
meil lõõmist pole olnud. Aga hetkel kui ma ikka kurjaks saan ja ütlen, et kui laps jutust aru ei saa siis lähme nurka siis ta kohe
lõpetab ära. Vahel muidugi teeb edasi ka aga siis veidi nurgas nutab ja siis rahulikult jälle lepime ära ja kallistama jne… Ma arvan,
et see äkki aitaks? Sest lüüa ära tal küll mitte mingil juhul lase, eriti veel kui pisike on tulemas. Kes teab mis hetkel ta mõtleb teda
lüüa. Proovige enne see ära saada ja seletage hästi palju ka uue beebi tulekut. See küll veidi raske sest Mari ise veel ei räägi aga ma
ise seletasin oma lapsele natuke liiga vähe vist uue beebi tulekut ja esimesed nädalad oli ikka nii raske. Laps oli harjunud ju toas
palli viskama, voodis hüppama jne. Ning beebiga ei saa sellist mürglit teha ju ::S
Mallukas
July 10, 2016Ma proovisin mõnda aega seda, et kui lõi või millegagi viskas, siis kohe panin ta ühele toolile. Siis see eripedagoog ütleski mulle, et see on tema jaoks veel ikka too much, et ta nagunii seda ei mõista, et parem nuttu imiteerida.
Räägin küll kogu aeg nüüd Marile, et emmel on tita kõhus ja ei tohi rapsida jne, aga noh, ega ta midagu vastu ei kosta 😀
Altius
July 10, 2016mina olen lugenud, et kui nt laps hammustab, siis tulebki vastu hammustada, et ta tunneks sama, mida nn ohver tunneb. Kui mind
niimoodi pekstaks, siis ma küll tutistaks või annaks vastu näppe, no kaua võib…ema on ka inimene. Ja see on just vale suhtumine,
et ta on nii nunnu, las peksab……hiljem maksab see kätte veel valusamini, kui sa praegu endale kindlaks ei jää. Ja kas raamatu
ettelugemine ei tee teda uniseks ja rahulikumaks? Kui Kardo teda magama paneb, on sama trall?
Mallukas
July 10, 2016Ma olen ka seda hammustusasja kuulnud, aga no ma ei hakka kohe kindlasti teda vastu lööma. Ma ei saa, see ju justkui näitakski, et on okei haiget tegemisega oma “tahtmist” saada. Selles suhtes, et ma ju kirjeldan, et ma tegelikult EI lasegi lüüa, lihtsalt kui sa oled juba tund aega kembelnud ja taielnud ja kärkinud, siis lõpuks on selline tunne, et issand, appi, ma ei oska seda parenting värki ikka üldse!!!!!
Nagu näha,siis ei tee mingi ettelugemine teda rahulikumaks ja kui Kardo on, siis on kõik täpselt samamoodi.
TRH
July 10, 2016Liiga leebe ei saa ka tõepoolest olla. Usun ka, et sellega teed
endale tulevikus pigem karuteene.
Meil lasteaias üks poiss kes pidevalt löi köiki, need kes vastu
löid, neid enam ei löönud. Ma ei soovita sul nüüd mari “peksta”
aga Midagi Sa kindlasti peaksid ette võtma. See rahulik
seletamine ei aita, ta on nii väike ja ei saa sellest aru ma arvan.
Mallukas
July 10, 2016Kuulge, nagu öeldud, mul ei ole vaja loengut teemal “sa peaks midagi tegema!”. Ma olen selge sõnaga öelnud, et ma TEEN ja proovin sadat erinevat asja, positutus kirjeldab ÜHT õhtut ja ÜHE õhtu mõtteid ja olukorda. Kas on arusaadav?
Sorri, ma ei taha ärrituda, aga see “issand, sa pead tegema midagi, enne kui temast kasvab teisi jalaga peksev tiinekas” taob mul endal ka kuklas ja ma ju TEEN. Lihtsalt ilmselgelt ei tee ma seda õiget asja 😀
TRH
July 10, 2016Chill! Ma ei mõelnud seda üldse sellises võtmes.
Sorri kui puid alla viskasin ?
Manna
July 10, 2016Kui last vastu lüüa, siis annadki ju talle märku, et
on ok lüüa. Mina küll räägin oma lapsele, et ei tohi
lüüa. Kui ma tagasi löön, siis räägin ju endale vastu.
TRH
July 10, 2016Mul ka igasuguste õhtuste lollitamiste kohapealt äärmiselt
lühike süütenöör ja ärritun suht kiirelt ja ma ei pea seda kûll
ebanormaalseks, et unise ja väsinuna ärritub inimene kiiremini.
Ise pean ka vâga tihti valjemat tooni kasutama kuna tundub
nagu rahulikku juttu laps justkui ei kuulakski.. Nii et jah, sa ei
ole ainuke. Mari sul öhtuti siis korralik pätt. Selliste tempude
peale, ma kujutan ette, on tõesti juba keeruline rahulikuks
jääda. Sa oled ka ju inimene ikkagi. 🙂
Maarja
July 10, 2016Appi kui hea on lugeda, et ma ei ole ainuke ? Mul on
2 väikest poissi (2 ja 3,5 aastane), kes suudavad
õhtusest magamaminekuajast teha ühe tõelise
õuduka. Ikka on tarvis juttu kuulda ja siis süüa ja siis
juua ja siis pissile ja siis on vaja üritada ettetõmmatud
rulood alla tõmmata ja siis on vaja minna kakale ja siis
on kindlasti “taatttiii” veel ninna tekkinud jne jne jne.
Suurepäraselt oskavad nad üksteist üles kruttida, nii
et mõlemas voodis käib vägev elu – kostavad hõiked,
kilked ja laginal naer. Millegipärast istun ainult kas
mina või mu teine pool väsinult kahe voodi vahel. Sest
see trall on kestnud juba umbes tunnike ja me teame,
et umbes poolteist läheb veel enne, kui mõlemad on
uinunud… Õnneks, õnneks on mõni õhtu ka selline, kus
nad uinuvad ainult (!!) tunniga. Vanem poiss ütleb
armsalt oma unise häälega peale unejutu kuulamist:
“Emme, tee laulu!” ja kutid suiguvadki juba une ja
ärkveloleku piirimail. Ja siis vaatame neid magavaid
ingleid ja soe armastust täis tunne toob naeratuse
näole ?
Mallukas
July 10, 2016Jaa,see hetk kui nad magavad ja on niii-nii-nii nunnud, siis sulab süda täiega ja üldse enam ei mäleta seda jubedat võitlust, mis enne oli 😀
Liis
July 10, 2016Ei, Sa ei ole ainus. Mul on Marist mõni päev vanem preili ja meil käib selline trall 24/7. Noh, siis mitte, kui ta magab. Absoluutselt
kõigele, mida ütlen, vaieldakse vastu. Näidatakse keelt ja itsitatakse, kui emmel hakkavad lained üle pea kokku lööma. Selline
tunne, et lähen varsti ise vabatahtlikult hullumaja ust kraapima 😀
marks
July 10, 2016Ma lugesin neid mõlemaid postitusi ja ma pean ütlema
et niiii hea on lugeda, et ma pole ainuke 😀 aga kui
nüüd nalja mitte teha, siis on päris ulme jah, kuidas
lapsed suudavad sind niiiii endast välja viia ja hetke
pärast nii muuseas öelda : “emmeeee” mina:”no räägi
mis on” , laps vastu :”teeme kalli”. No pahanda siis
nendega eks 😀
Aga jah , asi läheb ajapikku kergemaks.. no meil see
unne jäämine pole veel päris see mis tahakd,aga
liigume sinna poole. On õhtuid kus nad jäävad ilusti
magama ja teine õhtu on täiesti vastupidine, väiksed
põrgulised ja mina mõtlen et no appi ma lihtsalt ei jõua
enam. 🙁 😀
Mallukas
July 10, 2016Jaa, mulle teeb samamoodi, et ühel hetkel on selline saatan ja siis teeb kõhu peale “peeruhäält” ja naerab 😀 No KUIDAS ma saaks edasi pahane olla 😀
Kati H
July 10, 2016Mul noorem tütar 4a9k teeb nii, et mängib oma
suurema õega lastetoas. Uneajal. Nii kui me toast
ära läheme, algab lastel pidu. Ja kui kuri emme
uksele läheb, siis karjub noorem tütar mulle oma
voodist “Aga emme, tea, et ma alati armastan
sind”.. Ja no mis mul siis selle peale öelda on 😀
Ikka läbi hammaste “Tuttu”
marks
July 11, 2016No ongi 😀 uskunatu kuidas need “väiksed
põrgulised” hetkega inglikesteks oskavad
muutuda 😀 ja siis teevad veel oma kutsika silmi
ka et sorri emps ma enam nii ei tee ja siis saavad
ikka mingi sigadusega hakkama 😀
Lilli
July 10, 2016Oi, seda ahastust olen ma teiste vanemate peal külas olles ka näinud. Eriti “tore” on seda kõike jälgida, kui lapsi on mitu, kes kõik
nö kambakat teevad ja naljatavad, magama minna muidugi ei kavatsegi, nagu kõik oleks mäng kuni selleni, et vanemad täiesti
väljuvad endast ja lõpuks mingi üleüldine kisa ja nutt lahti. Mul see kõik veel, aga no täiesti kindlasti see oli täiesti leebe variant,
mida sa siin kirjeldasid – ehk siis ma olen hullematki näinud ja äkki see lohutab sind 😀
Ja äkki see ka lohutab, et seda postitust lugedes sain jälle nii palju naerda 😀 sorry!
Lilli
July 10, 2016*see kõik veel ees
K.
July 10, 2016Oooo jaa, sounds like our nights! Eriti see
eripedagoogi pakutud nutu teesklemine, mida mina
tegin lihtsalt omast loogikast.
Ketu
July 10, 2016Mäletan, et kunagi käis saade “supernanny” ja
no ütleme, et seal oli palju hullemaid lapsi, kui
Mari ja nendest sai pärast täitsa head lapsed.
Äkki peaksid vaatama seda seriaali, proff seal
ju õpetab. 🙂
Mallukas
July 10, 2016Ma olen seda kunagi vaadanud, minu meelest seal oligi nii, et öeldi kogu aeg, et jää magama ja kõik 😀
Reet
July 10, 2016Seal seraalis oli just see, ei öeldud midagi. Vaikiti
ja pandi laps vaikudes koguaeg uuesti voodisse
tagasi, kui jooksu pani ja siis ise toas olles iga
päevaga vaikselt eemalduti ukse poole, et laps
ennast kohe röõkivana üksi toas ei tunneks.
Istuti toa põrandal, seljaga lapse poole, sest
silmside on ka tähelepanu andmine lapsele 🙂
Mariza
July 10, 2016Minul pojal oli ka see periood 2-3 aastasena
kus ta mind konkreetselt kätega peksis või
keset linna tee peale maha istus ja keeldus
edasi kõndimast. Lapsed kellel ei ole selles
vanuses kõne välja arenenud väljendavadki
ennast läbi löömise, hammustamise jne. Meie
elasime selle aja kuidagi üle ja nüüd kus laps
oskab ennast sõnadega väljendada on
vägivald ära kadunud. Aga sulle Mallu soovin
tugevaid närve kuni kõik laabub! ?
Liisi
July 10, 2016Oh jah,on minulgi juhtunud,et üks väike kolme aastane
piiga suudab magamapaneku nii keeruliseks muuta,et
tahaks rõdult alla hüpata ja vabatahtlikult surma saada
? Sada häda on selle magamisega-padi on vale,saab
teise ja sellel on vale padjapüür,vahetame ära.Siis on
vale pidžaama,vahetame. Siis tahaks juua.Ei,mitte
vett!Piiiiimaaaa tahaaaaks! No ja nii see käib,mingi
tunnike.Ja vot siis ma olen ka röögatanud ja siis
sellepeale vaatab vastu mulle üks pisike siniste ja nii
küsivate silmadega jubin,nutuvõru ümber suu,et ma
tunnen ennast kui maailma väikseim väärtusetu
sitatükk. No ei ole hea tunne. Aga siis natsa seletustööd
ja vabandamist ja lõpuks me koos ikka uinume ja
hommikul jälle kõik kena ?
A.
July 10, 2016Mul ei ole endal last (veel :D) aga olen hoidnud aastaid mitmeid erinevas vanuses lapsi. Mäletan et üks
väike tegelane samamoodi ei tahtnud magama jääda, ma viisin teda tagasi magamistuppa ca 10 korda
kuniks ta pidama jäi oma voodisse :D. Aga tookord see järjepidevus tõi võidu, mis siis et viimased korrad
tahtsin juba käratada et kas sa saad magama või ei saa :D.
Löömise puhul mina end peksta ei lase, ole sa laps või ei, ühel kutil oli kombeks jalaga äsada mispeale ma
ilma pikema jututa viisin ta oma tuppa elu üle mõtlema, tüüp oli juba 5a et polnud 2a kes ei adu eriti veel
asju. Ühesõnaga minu soovitus on see, et ära lase end lüüa! Ole järjepidev, võta kätest kinni ja muudkui
korruta et ei tohi lüüa jne.
Anette
July 10, 2016Olen ka selle läbi teinud. Ja ma kaua sellist asja ei
kannatanud. Pigem tundsin, et mida kauem lasen
lihtsalt teha ja olla lapsel nii, seda hullemaks ta läheb ja
arvabki, et see on ok, et peksab ja ei kuula sõna.
Ka nurgas seismine oli ilgelt naljakas tema jaoks alguses.
Mina, kes ma pole kunagi üritanud olla hullult range ja
reeglite paika panija, pidin endaga just palju tööd
tegema, et olla selle kohapealt piisavalt järjepidev,
tajuma ära, kui laps läheb üle piiri jne.
Magama minekuga olen ka jubedalt maadelnud, laps ei
olnud nõus 3. eluaastani oma voodis magama ja kui ta
isegi oma voodisse magama saingi, siis hommikuks oli ta
ikka minu voodisse roninud. See läks kyll lihtsalt aja
möödudes yle.
Magama jäämine hakkas käima nii, et kui sõna ei kuula
ja lollitama hakkab, lähen teise tuppa ja tal tuleb yksi
uinuda, muud varianti pole. Ja alguses oli oioi kui raske,
aga lapsed tajuvad niii hästi seda, kui vanem on endas
kindel või oled kahtlev. Kui käitud nii, et muud valikut
lapsel lihtsalt pole, siis ta ei hakka yritamagi, aga kui
oled ise ka kahtlev, et kas ikka nii on õige, siis laps saab
sellest kohe aru ja hakkab veel rohkem vanemat testima
ja piire katsetama.
Eks seda õiget ja valet polegi siin, igayks peab ise selle
oma lahenduse leidma. Jõudu ja jaksu Sulle! ?
Mallukas
July 10, 2016Mul on sama asi, et ma lihtsalt peangi olema järjekindlam ja tegemagi nii, nagu sa ütlesid, ega muud varianti vist ei ole. Jõudu tarvis! 😀
Annam
July 10, 2016Aga mis ta siis teeb kui sa loed muinasjutud ära jne ja lähed minema toast? ses suhtes, et mul vblla vara hõisata, laps on 1a3k, aga
ei ole siiani mingit kussutamist, trallitamist ja naljatamist olnud. On titest saati olnud kindel rutiin ja ta vist ei tulegi pähe, et
hakata tembutama, keerab külili ja magama (on küll erandeid, kui mõnikord on nutnud, siis võtan sulle, natuke käime ringi ja varsti
ikka tagasi voodisse). Samas, kui teil pole varem mingit kindlat une- eelset reziimi tehtud, siis ta ilmselt jalutab teil toast minema
😀
Mallukas
July 10, 2016Kuni mingi pooleteise aastani jäi Mari ka jumala ise magama. Läksin toast ära ja ta magas. Ma ei mäletagi, millal ja kuidas see muutus tuli ja miks.
aka
July 10, 2016Meil sama. Väiksemana jäis ilusti magama.
Praegu…noh, tgelt juba pikemat aega, on selline
tsirkus. Veel kell 11 pisem neiu (3aastat) jalutab
mööda ülemist korrust ringi,pãikeseprillid peas.
Käib toast tuppa ja paneb tulesi põlema.
Me ise tavaluselt all korrusel seeaeg. Ja mingi
moment kuuled kuidas lastetoa uks klõpsatab,
jooksed üles-nagu krdi KAPO peakorter: kõik
lambid siravad …kosmosest ka nãha vist. Ja
lõpuks vihastan ja ütlen kurjalt,et ruttu tuttu… ja
no muidugi nuttu ja solvumist kui palju….
Ma ka juba nii tüdinud…juba u. 2 kuud see
jama iga õhtu ?
Birx
July 10, 2016Varsti hakkab… tahan juua, tahan süüa, tahan pissile,
juua, juua, pissile……vaikus, juuua, juua, pissile ja veel
sada häda 😀 mul oli plikaga sama jama, enamusel vist,
heh teine 6 kuune. Ei suuda ära oodata 😀 ai
Monika
July 10, 2016Peksmise kohta – esimesel korral hakkad nuttu teesklema ja ütled talle kui ta veel lööb lähed sina ära ja ta peab üksi jääma. Ja kui
ta teist korda veel lööb siis lähedki nutuga teise tuppa. Lased tal umbes 5-10 minti üksi olla või kui ta hakkab karjuma enne kui
jõuad toast lahkuda, siis ütled talle – et kas ta palub vabandust ja lähed tagasi või lähed ära. Ja kui ta uuesti lööb siis lähedki sõna
lausumata toast ära.
Magamise kohta – tuleb last hoiatada et poole tunnipärast lähme magama sättima või 15 minuti pärast hakkame sättima. Ja iga
päev peavad rituaalid samad olema, koristate mänguasjad, see järel pesu ja siis unejutt ja siis musi kalli ja sina lahkud toast. Ta on
juba nii vana et tema puhul peaks 4-5 päevaga see rütm sisse tulema ja tähtis ikkagi on iga päev samal kellaajal magama minna.
mai
July 10, 2016Peksmisega hakkamasaamise soovitused on suhtelised sadistlikud. Last ei tohi karistada üksijätmisega.
Antud juhul ma ei ole kindel, kas nii väike laps üldse saabki aru, et selline löömine (mis ilmselt juhtub tal
enamjaolt kogemata), teeb emale haiget. Kui üksinda jätmine on karistus arusaamatu asja eest, ei ole
üldse mõtet tahta, et ta nõustuks üksi magama jääma. Ja kui laps ei oska rääkida, siis on üsna mõttetu
nõuda talt vabandamist.
Mallukas, sa küll nippe ei soovinud enam, aga ma ikkagi lisaksin, et minul on kasutusel massaažinipid –
esiteks teen lapsele näomassaaži – alustan kulmude sisemistest otstest, vajutan sõrmedega pehmelt
silma ümber ringi, siis paitan aeglaselt nina, põski jne, mudin kõrvanibusid, (natuke õlgasid ka, aga see
pigem ajab lapse naerma) räägin veel juurde, et kulmudel on tuduaeg, silmadel jne. Teiseks kõhule nagu
joonistan näpuotstega mingi tegelase. Su lapsele meeldib Maša, siis tee see nt – räägi kaasa, et joonistad
Maša rätiku, juuksed jne ja lõpuks Mašal ka tuduaeg, tekk peale. Üsna aeglaselt ja rahulikult peab
tegema, nii liigutused kui hääl, ja sõrmega ka muidugi ei sorgi tal ribide vahel, pigem on see silitamise ja
paitamise moodi. Kolmas massaažimoodi tegevus oli veel selline, et jutustan: varblaseema läks õhtul
koju putru keetma (samal ajal nagu näpuotstega kõnnin lapse kõhu pealt peopessa ja natuke keerutan
pudrusegamise moodi peopesas ), siis varblaseissi ja lapsed samamoodi ja nii mõlemal käel. Siis lähevad
kõik ükshaaval putru sööma, toksin sõrmega tema peopesas, ja siis läksid magama ja panid teki peale –
sõrmedele teen pai ükshaaval. Mõnikord kui kõik kolm ette võtan, siis poole linnustoori pealt on juba
lapsel silmad kinni. Eriti väsinuna aitab juba esimene näomassaaž – aga jah võtmesõna on aeglus. Pane
oma silmad kinni ja kujuta ette, mis kiirus sulle omale meeldiks 🙂
Äkki on kellelegi abiks 🙂
kerlin
July 11, 20162 aastane ei löö kogemata, lööb selleks, et
vanem.välja teeks – aga jah ta ei löö eesmätgiga
valu tekitada.
Mina võtan.lihtsalt kaissu lapse nii, et ta ei saaks
lüüa ja siis nutab ja karjub ennast välja ära.
Evelin Merisalu
July 10, 2016Mul eile öösel laps mõtles .. et on ju tore kell 1 öösel üles ärgata, ja siis KÕIK oma mängutraktorid voodisse tuua, ja kurki süüa
lunida. Ja veel telekat ka see juurde vaadata … Seletasin ka , et tuttu , kell on palju ja lapsed peavad magama. Ei miskit. Üks jonn ja
kiljumine käis, mis mul siis üle jäi, kui lapsele köögist kurki tuua, natuke tema traktoritega öösel mängida ja telekat vaadata KELLA
POOLE NELJANI öösel 😀 😀 eii .. lõbus ju 😀 . PS! Sain ka pojalt paar korralikku laksu 😀
Gerly
July 10, 2016Väga hea lugemine.. Mina olen ka see, kes oma 2-kuust
beebit lähedusega “hellitab” ?
Mallukas
July 10, 2016Mina usun ka, et iga ema teeb just nii, nagu ta ise tahab ja õigeks peab. Vot nii 🙂
Birx
July 11, 2016Nõus 🙂
Birx
July 10, 2016Just lugesin ise kuna ma KUSSUTAN oma beebit
magama ja oled ka arvamusel. Et kui ta seda vajab siis
saab ja oi kui palju mind maha tehakse sellepärast aga
noh mul poh 😀
Kadri Järv-Mändoja
Pereterapeut,
[Vasta]Postitatud 21.06.2013 kell 01:45
Olete väsinud ja ilmselt ka tüdinenud lapse magama
panekust ja soovite, et laps uinuks iseseisvalt. Saan
aru, et peate uinumisraskuste põhjuseks nutva lapse
süles kussutamist ning enne seda ei olnud uinumisega
raskusi. Arvate, et nutu põhjus võis olla hammastes.
Lapse nutul võib olla tegelikult väga mitmeid
põhjuseid. Enamasti tunnevad vanemad hästi ära, kui
põhjuseks on tühi kõht, ebasobiv temperatuur või
märg pepu. Aga on ka nutte, mille põhjust saab vaid
oletada. Enamasti siis öeldaksegi, et lapsel tulevad
hambad või valutab kõht. Oma kolme lapse kõrvalt
olen aru saanud, et alati ei peagi aru saama, mis nutu
põhjus on. Lapsed peavad vahel nutma ka niisama ning
nad ei vaja muud, kui vaid lapsevanema lähedust.
Näiteks siis, kui laps on midagi uut õppinud, kui tal on
olnud päeval palju suhtlemist, uusi kogemusi jne. 6.
kuune areneb ju väga kiiresti ning tema meeled on
järjest erksamad. Päevad on täis tegutsemist ja uute
asjade tundma õppimist. Lapsed on väga erinevad oma
tundlikkuselt. Sarnased päevased kogemused ajavad
ühe lapse uinumise eel nutma, teist aga kõigest virilalt
silmi hõõruma. Ehk siis mõnel lapsel on rohkem vaja
nutta kui teisel ja seda tuleb lapsevanemal lihtsalt
arvestada ja lubada lapsel enda lähedal oma nutud ära
nutta.
Magama jäämine on täiskasvanutele loomulik, kuid
lapsed peavad seda õppima. Nad teevad seda
esimestel eluaastatel ja õpetajaks on lapsevanemad.
Oskus iseseisvalt uinuda ja terve öö magada kujuneb
välja hiljemalt kolmandaks eluaastaks. Sellele aitab
kaasa, kui vanem arvestab sünnist alates võimalikult
palju lapse vajadustega nagu näiteks läheduse ja
turvalisuse vajadus. Soov, et laps alla aastasena ise
oma voodis uinuks on vanemate vajadus, mitte lapse
oma. Lapse magama panek ja uinumine on ilmselt
enamike lapsevanemate jaoks ohkama panev teema ja
väga väsitav. Ise uinuv beebi on pigem erand. Seetõttu
tuleks magama mineku jaoks võttagi aega ja mõista, et
see käib lapsevanemaks olemise juurde. Võite lapse
voodi läheduses või teda kaisus hoides ise pikutada,
laulu ümiseda või ka tukastada kuniks laps uinub.
Mõni laps võib vajada, et teda silitataks või siis tahab
ise teie kätt silitada. Lubage sel juhtuda, sest see on
mööduv nähtus. Katsetage, mis just teie lapsele sobib.
Näiteks minu kolm last on kõik vajanud erinevat abi ja
toetust magama jäämisel ning need viisid olen leidnud
katsetades ja oma sisetunnet kuulates. Peamine on, et
pidevalt oleks meeles lapse vajadused ning mõistmine,
et eraldumine emast võtab aega.
Esimesel eluaastal ei saa laps aru, et tema ja ema on
erinevad isikud. Seetõttu emast eemal olek on lapsele
ängistav. Magama jäämine aga tähendabki emast
eemal olekut. Uinumine emata võib olla hirmutav ning
sellest ka nutt. Vankris on lastel enamasti turvaline
uinuda, sest seal on hubaselt hämar ja kitsas, mis
meenutab ema kõhus olekut. Lisaks siis ka õõtsumine.
Seetõttu paljud lapsed magavad vankris paremini kui
voodis. Nuttev laps rahuneb, kui ta sülle võtta või lasta
tal enda lähedal uinuda. Kussutades ja last kallistades
ei saa te teda kuidagi ära hellitada ega „rikkuda“, kuigi
meie emad ja vanaemad võib olla seda usuvad. Pigem
tagate te last nutmise ajal süles või kaisus hoides, et
tema vajadus turvalisuse ja läheduse järele saab
rahuldatud ning samas õpetate last ise rahunema. Just
nimelt – laps ei õpi uinumist ja rahunemist mitte üksi
vaid koos teiega.
Ütlete ka, et olete kasutanud unekooli. Mina isiklikult
unekooli ei poolda. Uuringutega on leitud, et
vanemast lahutamisel lohutamatult nutva lapse ajus
tekib ärritus kohas, mis on seotud füüsilise valu
tajumisega. Valu on aga stress. Kui laps nutab ennast
magama, siis ta õpib sellest pigem, et magamine ongi
valulik ja ebameeldiv, mistõttu tal võib varem või
hiljem ikkagi unega probleeme tulla. Kuigi olete nädala
jagu juba unekooli teinud, siis pole hilja see lõpetada ja
pigem planeerida enda elu nii, et võtategi aja ja olete
lapse läheduses kuni ta uinub. Nagu juba eelpool
mainisin, siis see on lapse arengu üks etapp ja
lapsevanemaks oleku osa. Mida enam te soovite, et ta
üksi uinuks, seda suuremat stressi te endale tekitate ja
seda väsitavam kõik ilmselt ka on. Ja veelkord – kõik
see on mööduv ja aeg läheb kiiresti.
Saan aru, et olete mures ka lapse päevaunede pärast.
Selles vanuses laps vajab 14-18 tundi und ööpäevas.
Kirjutate, et teie laps magab juba terve öö rahulikult,
mis on iga alla aastase lapsevanema unistus. Seetõttu
võib aga olla, et ta ei vajagi enam päeval kahte pikemat
und, sest öiseid ärkamisi ja nutu tõttu üleval olemisi ei
ole. Võib ka olla, et kogu tema rahutu uinumise põhjus
ongi unegraafiku muutumine, mis võib võtta aega ka
isegi terve kuu. Jällegi tuleb meeles pidada, et lapsed
on väga erinevad. Minu üks lastest hakkas näiteks
juba 8 kuuselt magama ühe pika une päevas. Enne
seda tegi mõnda aega vaid kaks 45 minutilist uinakut.
Jälgida tuleb vaid, milline on lapse meeleolu ärgates ja
päeva teisel poolel. Kui see on viril, siis vajab laps
ilmselt rohkem und ning siis tuleb vanematel aidata
lapsel rahuneda.
Mida enam lapsevanem oma lapse iseärasustega
arvestab, seda kergem on lapsel kasvada ja areneda
ning seda lihtsam on tegelikult ka lapsevanemal. Ükski
kallistus ja musi pole liigne hellitus. Jagage neid oma
lapsele ohtralt. Laps ei hakka teie külge seetõttu
klammerduma. Pigem vastupidi. Te rahuldate tema
turvalisuse ja läheduse vajaduse, mis on alus heale
edasisele arengule. Kui tunnete, et olete väga väsinud,
siis paluge appi lapse isa. Las hoiab temagi last kaisus
ja kussutab ta unele.
Kertu
July 10, 2016Selliseid terapeute ja arste võiks rohkem olla. Hea
lugeda 🙂
Kala
July 10, 2016Praegu meenus, et Youtubes on muidu kanal “Supernanny”. Ehk leiad sealt abi.
Kertu
July 10, 2016Tead, mis ta teeb?
Ta ei lase lastel vanematega koos magada. Viib lapsed
oma tubadesse magama ja teeb neile unekooli.
Ema/isa kuulavad ukse taga kuidas laps röögib. Laps
tuleb voodist välja, nutab, on ahastuses. Proua Nanny
käsib viia lapse tema enda voodisse tagasi. Uks kinni ja
kuni laps nuuksudes magama jääb.
Tal endal lapsi pole. Mul lapsi pold, arvasin, et see ongi
ainuõige viis. Hetkel ma seda Nannyt enda koju ei
laseks, sest minu arvates on unekool üks hullemaid
asju, mida lapsele teha ja lapsed lausa peaks oma
vanematega, vähemalt kolmanda eluaastani kui mitte
ühes voodis, siis ühes toas kindlasti magama.
Peale seda kui sain emaks on minu süda ja hing hoopis
teisiti laste suhtes meelestatud. Ehk et ma olen
empaatilisem.
A
July 16, 2016Endal küll lapsi pole, kuid olen näinud tuttava
last sirgumas, kaasaarvatud paljud nutud ja
jonnimised. Mäletan kuidas ema luges lapsele
unejuttu, loo lõppedes anus laps aina uut ja uut
juttu või tahtis juua, wc-sse minna või midagi
muud, mis lükkas magamaminekut edasi. Kuna
laps nuttis(tihtipeale röökis) siis ema meelitas
teda magama, aga nagu ikka see toimis harvadel
juhtudel. Ka kurjema hääle tegemine ei aidanud.
Nii leidisgi ema palju lihtsamaks see üks jutt veel
ette lugeda. Tegelikult ta ei oleks tohtinud, sest
laps nägi, et tal on võimalus ema käske eirata
ning ikkagi oma tahtmist saada. Kuna nägin seda
igaõhtust sõda pealt, siis pooldaksin ikkagi
Nannyt. Muidugi laps peab tundma oma
vanemate lähedust, kuid samapalju peab ta aru
saama, mida tähendab kui talt midagi
palutakse/käsitakse teha ning kust lõppevad
piirid. Laps peaks sind imetlema, kuid samas ka
kuulama. Pmst sa oled lapsele nagu modell, kelle
pealt ta õpib käituma. Jääb vaid vanemate
otsustada, mida nad väärtustavad. Aga kindel on,
et piirid tuleb paika panna! Ei mingit hellitamist,
kui oled lapse peale pahaseks saanud, siis just
laps vaatab, et näe korra ütles midagi karmimalt,
aga nüüd teeb pai vms! Ta saab sellest hellitusest
innustust juurde ja pärast teebki vbl midagi paha,
et hiljem saada rohkem vanemate
tähelepanu(kallistusi jms). Need on vaid minu
arvamused ja nagu ennem juba mainisin endal
lapsi pole, kuid selline trall nagu mu tuttaval igal
õhtul käis jääb pikaks ajaks meelde.
Elis
July 10, 2016Uuuhhh, küll on hea et ma pole ainus, kes end nö psühhoemana
vahest tunneb! Mu 9kuune suudab ka mind vahest niiiiiiii
endast välja viia, et saan päris kurjaks ja karjatan ta peale.
Pärast tunnen end muidugi maailma kõige halvema emana 🙁 ja
siis muutun ma hoopis enda peale pahaseks, et no kuidas ma siis
ei suuda enda emotsioone ohjeldada. Aga vot ei suuda sel
hetkel 🙁
Kaidi
July 11, 2016Sellest saan aru, et 2-aastane närvid krussi ajab, aga
9-kuuse peale käratada… :O. Olen kahe lapse ema ja ei
kujuta küll ette, et mida see imik tegema peaks, et ma
ta peale karjuma hakkaks :S
Elis
July 11, 2016Noh, eks inimesed ongi erinevad ja minu laps (ei suuda
kohe mitte teda enam imikuks nimetada) suudab mind
endast välja viia vahest.
Näiteks siis, kui on uneaeg- tema tahab nalja teha veel ja
mängida, tõuseb voodis püsti, loobib asju välja jne. Käin
panen teda miljon korda uuesti pikali, lõpuks hakkab ta
jonnima (ei, mitte nutma, vaid jonnima). Ja see jonn siis
peale seda pikka tramburaid viibki mind selleni, et kärgin
ta peale: “Aitab!” Samuti ei nimeta ma seda karjumiseks,
nagu ütlesid.
Mina
July 10, 2016Isegi selline postitus kōlab toredalt selle kōrval, et sain
täna taaskord negatiivse rasedustesti 🙁
Mallukas
July 10, 2016Tean seda tunnet…Aga tuleb ka positiivne!
Mina
July 10, 2016Aitäh! Loodan väga.
Kirke
July 10, 2016😀 no mis mul ikka kosta 😀
Loeks nagu enda õhtut .
Oota veel kui teine ka tuleb 😀 kahte veel ”
põnevam ” magama panna. 😀 eriti kui
mõlemad on väga väsinud 😀
Kolme lapse ema
July 10, 2016Proovi vb enne magama minekut temaga mitte
mängida. Eks see muidu just lisab seda energiat talle,
et ohh saab mängida… Teine asi on see,et ta saab aru,
et tuleb teine beebsu ja tuleb selline armukadeduse
stseen…. Igal juhul jõudu ja jaksu sulle.. See periood
tuleb üle elada ja kindlati räägi uuesti ja uuesti
pisikesest õest kes jääbki teie juurde ja muu selline asi.
Lilith
July 10, 2016Oeh, mul lapsi ei ole, aga olen pidanud paar korda ühte
kahe poole aastast magama panema. Viimane kord ta
jäi reaalselt kell üks öösel magama, kuigi alustasin
umbes kell 10 (:o). Kuna olime elutoas diivanil teleka
ees, ja kõrval oli üks laelamp, siis oli nii, et laelampi ei
lubatud tumedamaks panna(oli reguleeritav) ja telekat
ei võind mitte mingil juhul kinni panna. Nii me siis
olime seal. Mingi kord oli ka tema isa kodus, kes oli
täiesti väsinud ja jäi põhimõtteliselt kohe magama, kui
koju jõudis, mis tähendab, et mina pidin lapse ise
magama panema. Alguses ta rääkis, et tahab minu
kõrval magada. Siis mingi aja pärast võttis oma asjad ja
läks isa juurde. Natuke oli seal ja siis tuli joostes tagasi,
ja ütles, et tema tahab siin magada ja et ma aitaksin tal
asjad tuua. Aitasin siis asjad tuua ja jäi minu juurde.
Mingi aja pärast tahtis uuesti isa juurde. Ja see kordus
ja kordus ja kordus ja kordus, kuni lõpuks ma enam ei
jaksanud ja käratasin, et “vali, kus sa magada tahad ja
jää ükskord magamaaa”, ise juba vaikselt suremas,
sest see trall toimus oma kaks tundi kindlasti. Ma ei
mäleta, kuidas ta lõpuks magama jäi, kuid ega see vara
ei olnud, oma kl 12 kindlasti.
IT
July 10, 2016Ka kõik see läbi elatud ja ausalt kui sa kavatsed uut
titat rinnaga toitma hakata siis on praegu see aeg kus
sa peaks miskit muutma. Sinu enda ja lapse huvides.
Tee proovinädal kus ta ei maga päeval ja pane ta õhtul
magama kui ära väsib korralikult. Alguses on raske aga
usu kui saabub 20.00 ja majas on vaikus ja sul on aega
olla omaette ja varsti uue kribuga sügavalt silma
vaadata… See on hindamatu! Ja kui Mari ärkab
hommikul varem siis see on ok sest sa tead et ta magas
oma une täis ja sa ei karda õhtuid. Lugesin kuskilt et
kui hommikul last äratama peab siis järelikult ei ole ta
piisavalt maganud. Katsetasin seda ise ja töötab,
nihutasin voodissemineku aega ettepoole nii kaua kui
lapsed ärkasid hommikul ise, puhanud ja valmis uuteks
hullusteks. Ma räägin 6 ja 4 aastastest kes läksid
magama 7.30 ja ärkas 7.
Praegu kahene vahest võtab mu tangidega vahele ja
kui härdalt kallistada paluB siis jään temaga voodisse
lebama ja nui neljaks võtab magama jäämine siis 2
tundi. Kui ma aga talLe ta piimapudelI annan joob ta
selle ära, me kallistama ja soovime Head ööd ja ma
lähen toast välja, alguses oli see ikka kurb kui ta nutta
tihkus aga see läks ruttu üle. Nutmine siis.
Tõesti usu kui ma ütlen et enne kui teine laps sünnib
peab esimese magamise vonksi saama.
Edu!
Mallukas
July 10, 2016Aga lasteaias nagunii on neil lõunauni ju…
2 lapse ema
July 10, 2016Olen kahe armsa vääniku ema üks on muidugi suur
poiss juba 8 aastane aga olen kaa puutunud kokku kui
laps hakkab võtma harjumuseks lööma. See kindlasti
pole õige aga minul mõjus kui laps tõstis käe minu
vastu andsin tasakesi laksu vastu kätt tagasi ja nii paar
korda ja kadus ära see kaklemine. Teine laps on 2
aastane ja oli samamoodi hakkas mingi aeg kaklema ja
samamoodi andsin laksu käe peale (mitte muidugi nii
et laps hakkab nutma) aga siis laps teab et ei tohi ja
minu ei ole peale seda ükski laps enam kätte tõstnud.
Aga jõudu ja jaksu sulle 😉
Maret
July 10, 2016http://www.apollo.ee/rahumeelne-lapsevanem-
roomsad-lapsed.html
G
July 10, 2016No väga tuttav jutt. Mul on igaõhtu vaja magama
saada Mari vanused kaksikud. Ja magamaminek
toimub samamoodi nagu sul. Ikka täiega ajab see
kopsu üle maksa. Ja mõtlen minagi pärast kõvema
hääle tegemist , et olen ma ikka õel ema. Olen ka
proovinud igasuguseid trikke, aga ei midagi, loodan, et
see möödub kiirelt. Jaksu sulle:)
Kertu
July 10, 2016Kui sa lapse peale pahaseks saad ning karjud ta peale,
võid alati temalt vabandust paluda. Ei ole keegi meist
täiuslik ning olen isegi käratanud. Vabandust palunud,
musi ja kalli ning lepime ära. Ma ei taha, et ta jääks
magama arvamusega, et olen ta peale pahane.
Magamiatoas te ilmselt ei peaks üldse mängima kuid
samas teen ise sama mis sina. Ma lasen veem voodil
hüpata. Loendan kümneni ja arvestan igat teist hüpet.
Üldiselt lohutan end sellega et igavesti see trall ei
kesta 🙂
Minu oma avastab keset uinumise kammaijaad, et
nüüd tahaks kakale kedet ööd. Kuidas ma siis ei alse
teda.. hambad ristis, hea ja pehme häälega saadan
prowwa potile.
Mingi aeg oli tal veel komme iga 2 minuti tagant juua
paluda, õhtul, pimedas. Algul panin tule polema,
otsisin vee pudelit (meil 2l pudelid majas, kraanivesi
on liig rauane ja maitseb nagu peer..), ehk et trisrkust
kogu raha eest. Lõpuks tabasin matsu ja tõin tqlle
tema vaikese joogipudeli voodisse, teadsin kuhu
asetasin selle ning ei pidanud enam tuld polema
panema, pudelit otsima jne. Ei olnudki ponev ega
saanud aega une ajast napistada, seega sinna see
õhtune lonksutamine jäi. Vahel ikka küsib juua kuid
enam pole sellist tsirkust nagu enne.
Mery—Liis
July 10, 2016Võin ausalt öelda et mu poja peksab mind ka lööb ja
kisub juukseid ja viskab mind mänguasjadega. Kuigi
laps aasta ja kuus kuud vana . Nt eelmine nt sai laps
kurjaks et ma issi kõrval olin voodis .läks teise tuppa
tõi teledoni ja viskas vastu nägu 🙁 ja kuna ma selline
leebe siis ei oska midagi teha temag .aga pisarad on
silmas kui vaatan et issi ja vanaisa laps on ikka rohkem
kuulab ainult neid 🙁
Mallu tunnen sulle kaasa ja tean mida tunned
K.
July 10, 2016See on see õudne koht nüüd mida ma ise ka teha ei tahtnud kunagi – lapsel tuleb jääda üksi magama , oma voodis ja kui on siis ka
oma toas. sa loed.soovid headööd ja lähed välja. ilmselt kaugele ei tasu minna ,sest ta tuleb järgi. kordad neid tegevusi niikaua
kuni ta väsib ,ilmselt väsid sina ennem aga alla anda ei tohi .
Ma panin enda last kuni 1a ja peale magama koguaeg oma kaisus või kussutades , noh beebit ikka ju tahad kussutada ja sealt see
harjumus tuli. alguses oli kisa ja sõda aga uued harjumused tulevad ruttu. point oli selles ka ,et kui uuesti last voodi saates ,siis
olulist silmsidet ja juttu ei tohi olla. lihtsalt “headööd” ja kogulugu.
Silva Meesak
July 10, 2016Oeh, see juuste tirimine… Mu poja praegu 1a ja
3k, ta naudib mu juuste tirimist. Ise pool unes ja
ikka otsib mu juukseid. Mõned päevad tagasi
ma ka käratasin talle esimest korda “Marss
magama”.. Ja ka ehmus ning hakkas nutma,
kuid natukese aja pärast hakkas uuesti
lollitama. Tegin uuesti kurja häält ja siis pani
silmad kinni ja jäi magama. Ehmus ikka päris
ära vist, aga enam see kurja hääle tegemine ei
mõju. Magas siis meie voodis. Nüüd olen ikka
üritanud teda oma voodisse panna. Magama
jääb umbes 20-30 minutiga, oleneb kui väsinud
või üleväsinud on. Natuke annan veel rinda ka
talle, niiet keeruline aeg. Jonnib, sest tahab kas
rinda (mitte et kõht tühi oleks) või tahab meie
voodisse..täna oli vaja riided seljast võtta ja
kõik kaisukad maha visata jne. Jalga toppis ka
läbi võre näkku mulle 😀 Ehk siis, Sa pole tõesti
ainuke 😉
Triin
July 10, 2016Kas need eripedagoogid arvavad, et 2,5 aastane on nii väike, et ta ei saa midagi aru, et ta valesti teeb ja teda ei peaks üldse
suunama/ korrale kutsuma sobimatu käitumise korral? Ma mõtlen, et nii see löömine ainult süveneb ju. Kas lasteaias või külas
sellega probleeme ei ole? Löömisega siis?! Lööb ainult sind? Kas Marile pandi diagnoos ka välja?
Mallukas
July 10, 2016Ei ta ei sõnastanud seda nii, et ta nüüd midagi aru ei saa, aga seda ma usun küll, et ta ei vii otsa kokku, et see päriselt haiget teeb. See eripedagoog ütles, et ala kui ta viskab mõmmi vastu seina või auto maha, siis sellele ei järgne ju nende esemete poolt mingit reaktsiooni – see on lihtsalt tema viis pahameelt väljendada. Mina pean aga “nutma hakkama” sest siis see on reaktsioon – emme nutab.
Kuidas sa saad siis öelda, et üldse ei suuna, kui konkreetselt ütleme, et ei tohi ja teeme šõud, kuidas me siin kooris nutame. Lasteaias ja külas probleeme ei ole.
Kaits
July 11, 2016Kuri ema olen.
Ükskord hammustas lasteaias kedagi
järgmisel päeval mind-hammustasin kohe
vastu, pole mind rohkem hammustanud,
ega ka kedagi teist. Ykskord viskas mind
millegiga- viskasin vastu! Rihma ja vitsa
pole never saanud. Aga natuke kardab
kyll. Tutistanud olen ka. Praegu vaatan,
kuidas ninnu nännutatakse ja mi moodi
pähe istuvad, öudne, kui keegi Marile
diagnoosi tahab panna hirmsasti- siis
teadke et diagnoosi pole. Vastasel juhul
oleks igateine mu tutvusringkonnast
diagnoosiga.
Triin
July 11, 2016Ei ole ikka küll iga teine diagnoosiga….runal
jutt.
Triin
July 11, 2016Rumal*
Grete
July 10, 2016Appi, jaa. Mul on kolm neidu vaja õhtuti magama
saada ja noh, neil pole vajagi, et mina nendega mängin,
sest nad saavad vabalt ju seda omavahel kaa teha! Ma
peaksin ilmselt tänulik olema, et ma ei saa peksu, sest
seda suudavad nad ka kenasti omavahel ära
korraldada. Ma ei tea, see on mingi suveperioodi värk
vist. Siis on enerksi rohkem. Kõigil peale minu selleks
kellaajaks.
Helen
July 10, 2016Mallukas, miks sa ise ennast ahistad? Ma loen ja inetlen su
uskumatult pikka süütenööri aga pool sellest õhtusest
tramburaist on ju selgelt üleliigne. Laps puhtaks,
magamisriided selga, unejutt/laul,musi ja head ööd ja uks
väljaspoolt tuba enda järelt kinni. Sa ei pea ju valvama
kõrval kuni ta magama jääb. Jah, kui ta ei ole väga väsinud
kodib ta lina alla tonti mängima aga kui keegi sellele (või
muule naljale) ei reageeri, on igav ja vajub ise ära. Kui
kuulda on, et liiga kaua on liiga lõbus, lähed paned ta
rahulikult uuesti voodisse (väldi silmsidet või jutustamist)
ja jälle minekut. Meil nõks vanema põnnuga see variant
töötab päris hästi ja magamaminek on kõigil kergem. Ehk
proovid? 🙂
Mallukas
July 11, 2016Mul on kuidagi niii kahju teda sinna üksi tegutsema jätta 🙁
Kaire
July 10, 2016Meilgi tuleb aeg ajalt magama minemisega
raskusi,kord pisille, siis tekk vaja peale panna, tahan
juua. Ajab ikka kopsu üle maksa. Aga kui on magama
jäänud, vaatan on ikka armas küll. Kui kaisut pole on
ka jama majas. Kaisukal peal alati silma peal hoidma, et
ära ei kaoks.
http://Www.amiguamigo.blogspot.com
Maria
July 10, 2016Kas Kardo ei võiks Mari magama panna?
Mallukas
July 11, 2016Paneb tema ka, aga sama trall on.
Morgie
July 11, 2016“No natukene ehk võib, mis ma teha saan, kui laps ise mängima hakkab eks.”
– Sellest kõik algabki. Just sellest momendist. Et sa annad järele ja lähed kaasa, kuigi teil juba on uneaeg välja kuulutatud.
Ja – saab küll midagi teha, saab näiteks mitte kaasa minna, mitte isegi “natukene” kaasa mängida. Kui sa selle momendiga kaasa ei
lähe, jääd rahulikuks ja endale kindlaks, siis ei tule ka neid hilisemaid lööke vastu nägu ja raamatuga vastu pead.
Morgie
July 11, 2016“Ida käskis mul üks õhtu wc-sse minna, no kuidas ma ei lähe kui tal ju käsin minna,eks,” – täpselt sama asi. Sina oled boss. Sina
kehtestad piirid. Piirid on olulised. Need võivad olla üsna avarad piirid, aga seal, kuhu need on maha pandud, peab olema
kindlustunne, et need piirid ei liigu.
Üks lapse enda jaoks väga oluline piir ongi uneaeg ja kui sa pärast uneaja väljakuulutamist lased tal ennast käsutada, mitte ei
kehtesta ennast, siis sa hävitad ise neid tema jaoks olulisi piire. Ilma piirideta tunneb laps ennast ebaturvaliselt, hakkab käituma
destruktiivselt ja uusi piire otsima – ja halb käitumine ongi parim viis piiride otsimiseks.
Eveliis
July 11, 2016See ei ole just päris nii, et Ida mind iga hetk kamandab ja mina teen täpselt nii. Mina ütlesin, Ida mine pissile, tema ütles,
emme ka. Ukse käskis kinni panna. Ma ei näinud probleemi, sest wc uks käibki ju kinni tegelikult:D Niisiis jäi tema
ühelepoole ust oma potiga ja mina teisele poole ust oma potiga. Mina pahaaimamatult, tema oma ideega.
See siin oli toodud ühekordse naljaka näitena, kuidas lapse aju genreerib võtteid, et välja minna, kui ema enam ei luba. Mitte
et ta nüüd igal õhtul kamandab mind wc-sse, mina kuulekalt lähen ja laps samal ajal kosserdab mööda küla ringi:D
k
July 11, 2016Minu 2.aastane beebi magab meie kaisus. Enne maga
jäämist loeme sada raaamtut läbi ja siis raamatud
tuttu. Siis kustutame tuled ja räägime mis päeval
tegime ja kes kõik veel tuttu jäävad. St mina räägin.
Kui piisavalt väss siis jääb ilusati magama.
Aga…panen ta kaisus magama. Aga…mõnikord on
väga lustakas, põrkleb, nügib jne siia kakab kõihe
tipuks. Näkku peks on ka tulnud viimasel ajal jabisa
saab ka oma osa, eks me siis kooris nutame. Isast tal
kahju pole aga mulle teeb pai. Ma tavaliselt lõpetan
temaga mängimise, solvun ja seisan eemal kui lööb.
Aga see tal selline nali ja hullamine. Tahaks nagu, et
ta saaks aru, et see pole väga hea nali. Kõhu peal
hüppamise kohta proovin rääkida, et seal venna, et
venna saab ka aiai. Igaljuhul nunnud need ulakas
kahesed. Ah ja, kui ikka väga üle viskab katkine
grammofon olemisest, käratan ka peale. Hiljem kui
laps magab, siis ikka kahetsen väga, et selline
närvihaige olen. Aga vabandan ka ikka alati. Edu! Sa
pole ainuke:)
M.
July 11, 2016minu soovitus oleks proovida ilma lõunauneta. siis on ta õhtul väsinud ja jääb kiirelt magama.
minu laste vanusevahe on 2a4k ja kui teine sündis, lõpetas esimene lõunauned ära. seda just sellepärast, et mul ei olnud enam
võimalust teda “suruda” magama. ja õhtul jäi ka täiesti normaalselt ajal väga kergelt magama.
teine laps lõpetas ka kuskil 2-aastaselt lõunauned kodus. mõlemad jäid hiljemalt kell 21 õhtul magama ja magasid 12 tundi.
lasteaias magavad ikka lõunaund, aga ka olukord seal on teine. väike ruum, palju lapsi, tegevusi ja müra. see väsitab tunduvalt
rohkem kui kodune elu.
* kui spetsialistid muidugi soovitavad Marile kindlat režiimi nii kodus kui lasteaias vms, siis minu soovitust ära loe 🙂
Maria
July 11, 2016Režiimi järgi on lapsel palju lihtsam elada, kuigi eks vanematele on see mõnevõrra keerulisem., kuna
peab lapse magamise ja söömisega arvestama.
Meie pere jaoks oli režiim see, mis tegi elu ilusamaks ja lihtsamaks. Lapsed teadsid täpselt, mis ja kuidas
päev läheb. Päevane uni oli üks kindlamast kindlam asi. ja 3.a on laps liiga väikene, et soovitada
lõunaunedest loobumist.
Ma ise ei ole saanud kunagi magada kui laps/lapsed meie voodis magavad. Võimalik, et kaksikute puhul
ongi see välistatud, aga …meie lapsed on algusest peale maganud oma voodites. Kui nad vahel öösiti
saabusid (ühekaupa, sest teine ju magas samal ajal), võtsin lapse korraks kaissu ja viisin suht varsti oma
voodi tagasi, vahel viisin ka kohe.
Panin teki peale, korraks oma käe lapse peale ning nii ta uuesti magama jäigi.
Õhtuti käisid nad pesus, vaatasime kolmekesi ühte raamatut (rohkem mitte kunagi) ja siis läksid nad
oma voodi. Panin teki peale, kallistasime, kustutasin tule, soovisin head ööd ja tulin tulema. Üldjuhul
see töötas. Üks lastest jäi suht kohe magama, teine käis vahel 3x pissil, vahel tahtis juua, aga üldjuhul ei
suhelnud ma temaga rohkem kui hädapärane. Veetopsiku panin voodi nii, et ta sai ilma voodit välja
tulemist vabalt juua.
Mingist vanusest võttis laste magamapaneku abikaasa üle. Kui nad olid 3-4.a, siis hakkas ta neile igal
õhtul lugema ja asi töötas veel paremini. Kui lugu lõppes, tegi lastele veel pai ja oligi vaikus majas.
Iseeenesest audioraamatud on ka superluks head…laps kuulab (mitte liiga valjult, et ta peaks pigem
kõrvu kikitama), miks mitte ka koos vanemaga ning peamine, et lapsel oleks rahulik ja mõnus olla.
kerlin
July 11, 2016Kui mina oma 2,6 aastasel lõunane vahele.jätan.siis jah
vajub ta varem magama aga magab harvemini, ärkab
varem ja on ka turtsakas järgmine päev.
Mina võin ainult lohutada, et meie peres näevad
lõunane minekut umbes samasugused välja õnneks
ööunne jääb ilusti ( meil läheb kogupere magama
samal ajal)
Mia
July 11, 2016Mina saan oma kolme aastase ilusti magama lähen
lapse kõrvale ise pikali (loomulikult lapse voodisse) ja
ütlen lapsele et vaata otsa ja vaatame seni kaua
üksteisele otsa kuni laps magama jääb
eve
July 11, 2016Mina oma lapsele joonistasin selja peale. Mõtlesin käigu pealt muinasjutu ka juurde. Mitu juttu tuli õhtul rääkida, üks neist oli
kindlasti lapsest endast ja tema möödunud päevast, mis selles päevas head ja vahvat oli ja siis mida see vahva tüdruk järgmisel
päeval teeb. Ega muu pole selle asja juures oluline, kui see, et lapsel on mõnus ja ta rahuneb maha ja jääb magama. Kui uue pildi
tegin, siis silitasin mitu korda selga, et vana pilt eest ära kustutada. Selja silitamine on hästi rahustav.
Sigrid
July 11, 2016Usu minf need on hormoonid. Mul oma 2 aastane ka ei jãä vahel
magama. Peksma kyll ei hakka aga jonnib ja jaurab muudmoodi.
Me oleme tavaliselt nii et laps oma voodis ja mina oma voodis.
Loeme muinasjutu ära ja kuulame õues autode hääli. Vshel ytleb
auto kuri ja romet tuttu 😀 siis magabki.
Katrin
July 11, 2016no ma arvan, et minust saab selline
ema, kes pärast unejuttu ja musi-paid
oma lapse omapäi tuppa jätab 😀
tundub küll karm ja mida kõike veel,
aga ma tean, et ma ei suudaks seda
tralli läbi teha ilma, et ma
plahvatan. Nii kui ma pea padjale
saan, on mul kohe uni ja kui mind
läbi une segada, siis olen täiesti
fuuria valmis 😀
Ma imetlen kõiki vanemaid, kes
jaksavad ja viitsivad seda unetralli
läbi teha, Ütlen ausalt, ma ei suudaks!
J.
July 11, 2016Ma arvan ka et proovi kodus olles
ilma lõunauneta hakkama saada 🙂
Seda, et ta lasteaia lõuna ajal
magama peab ei pea vabanduseks ju
tooma kui tal peaks kohe puhkus
hakkama? Ning kui ta taas lasteaeda
läheb loksub rütm uuesti ka paika
sest siis ta ärkab ka ju varem, et
sinna jõuda ning suuremas seltskonnas
tegutsedes väsib Mari kindlasti
kiiremini.
Mina jällegi ei nõustu eripedagoogide
jutuga, et Mari ei võiks vahepeal
lasteaiast puhata. Minu meelest käib
ta seal vägagi tiheda graafiku alusel
ja kui sul on võimalus tal rohkem
puhata lasta siis miks sa seda ei
tee? Ei ole ikka nii,e t kui ta kord
nädalas puhkaks ei areneks ta ju
edas? Sa ise kirjutasid, et Mari on
kodus ainult kui haige ja niisama
ema-tütre päevi te ei teegi nädala
keskel? Kuna Mari tegutseb sul palju
üksi siis võib selline halb käitumine
(mida löömine ja kisamine ja
seletamatu jonnimine ju on) olla
tingitud tähelepanu vajadusest.
Mitte, et sa seda talle ei pakuks,
vaid Mari ei oska oma soove
konkreetselt väljendada ja nii see
kõik koguneb ja tuleb 🙁
Ma oleksin su asemel löömise suhtes
ikka palju karmim! Kui ta sind lööb
siis ütledki karmilt ja järsku, et ei
tohi (ja las hakkab nutma sest see
näitab, et ta ehmus ja jõudis
kohale). Ja kui ta jätkab siis lahkud
või tõused kohe püsti, eemaldud. Ei
saa ju löömise ajaks jääda voodisse
vedelema ja kaitsta oma nägu? Mis
signaali see lapsele saadab? 🙁
Magamisega soovitan sul kõik
“rituaalid” ära teha ning ta enda
voodisse panna ja eemalduda. Alguses
korraks. Siis piilud. Siis taas lähed
ära ja nii jätkadki kuni ta enam sind
ei vaja 🙂 usun, et päris voodit
välja ta ei tule ise kui toast
lahkud? Las ta siis omaette jutustab
seal pool tund või tund (esimene
kord, edasi läheb see aeg aina
lühemaks sest ta saab aru, mis
eesmärgiga ta voodisse jäeti 🙂 ).
Sina võiksid samal ajal ala ukse taga
nets surfata või raamatut lugeda –
ühesõnaga olemas olla kui ta peaks
välja tulema. Sest muude asjade jaoks
sa magama mineku ajal ei peaks olemas
olema (no need kummituse mängud jne) 🙂
Üldiselt aga on sul ikka väga VÄGA
tugevad närvid! 😀 respect! 🙂
Brit
July 11, 2016Siin oleks kirjeldatud nagu minu igaõhtust lapsega kemplemist. Lihtsalt nii jõhker kui ise tahaks ka juba magama jääda ja laps
trambib oma jalgadega mul näos, surub sõrmega mul silmadesse… mitte miski ei aita ja nii juba lapse sünnist peale (see tore
vastsündinu aeg kui laps ainult magab ja sööb, eks. Jaa, minu oma ainult röökis. Pole nagu seda unesoolikat mu lapsel). Ma küll
loodan, et kui laps suuremaks saab (ta praegu 2a), et varsti ta huvitub muinasjutu kuulamisest ja saab rahulikust jutust aru, et
tuleb magama minna ja kõik saab nii tore olema. Kuid millegi pärast mul on kuri kahtlus, et see isend ei suvatse mitte iialgi ilma
kakluseta magama jääda. Loodan, et ta leiab endale kunagi mehe, kes on nõus koos temaga ööläbi üleval passima ja voodis
maadlema 🙂