oleks mul sinu probleemid…
Ma täna mõtlesin, et nii naljakas väljend: “oleks mul sinu probleemid!”. See on justkui halvustamine, et teise probleemid on vähemtähtsad kui enda omad. Noh, ENDA jaoks on enda pepu alati kõige tähtsam, seega enda probleemid nagunii põletavamad kui teiste omad, aga siiski.
Miskipärast hakkasin täna mõtlema, et mis probleemid mul on. Mis oleks lahendamist vajav probleem…Noh, Mari tahaks 100% mähkmevabaks saada, aga see otseselt probleem ei ole. Mingile fotokoolitusele tahaks minna, aga jällegi – milles probleem, ainult minna tuleb. Pangalaenuvaba tahaks olla, aga see pole ka PROBLEEM, vaid pigem lihtsalt… elu. Mingi 8 aastat tuleb temaga veel elada.
Ühesõnaga mingeid kiireloomulisi tervise-, pere-, raha-, sõpruseprobleeme ei ole. Issand, kas ma elan lõpuks probleemivaba elu? Muidu on alati ju MINGI aga elus olemas. No näiteks siis, kui ma tahtsin rasedaks jääda, aga ei jäänud. Ma saan aru, et see kaua ei kestnud, aga see oli küll nagu päris probleem kohe.
Minevikus olid ka head probleemid. Näiteks kui koolis kolme sain ja kartsin, et ema teada saab. Veel hullem – kui TUNNISTUSELE oleks kolm tulnud. Oh fuck, kuidas ma selle pärast omal ajal põdesin. Mure lausa TAPPIS mind seest. Või ükskord, kui ma kaotasin kingiks saadud kuldkõrvarõnga ära. Oiii blinn, kuidas ma kartsin emale öelda. Ma ausalt arvasin too hetk, et maailmas polegi suuremat probleemi olemaski!
Aga nüüd… elu nagu lill. Kõik asjad on küll kadunud, aga kolmesid ei pane keegi! Win! See on elav tõestus, et elu läheb kogu aeg paremaks!
Mis teie suurim probleem hetkel on?
Mari
November 22, 2016?saada oma 13 a neiu kãsi jãlle tööle,kelle op lükati edasi 1pãevase ette teatamisega?
Mallukas
November 22, 2016Oiiii, ma hoian teile pöialt!
Aveli
November 22, 2016Sellest kirjutas ju lausa leheski..:/ uskumatu lugu!
Mallukas
November 22, 2016Miks mina midagi ei tea 🙁
Mari
November 22, 2016http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=76272519
kk
November 22, 2016ei noo olek ka siis nii probleemi vaba elu ise tulin 4tuniselt EMO retkelt millest 3,5 h istusin tilgutite all ja sain mööda eraarset joosta nii et silmist vesi väljas… Lõpuks lasti koju antibiootikumi ravile jalle. teatega et lähiajal tuleb sondi neelama minna, wooho elu armastan mind ikka vist väga räigelt…
efka
November 22, 2016kk ,mis probleemiga täpsemalt?
Mallukas
November 22, 2016Oh juudas, vaene sina :/
kadri
November 22, 2016Olen käinud ka sondi neelamas, protseduur polegi nii hull, rahustite all päris mõnus uneleda. Igatahes edu ja tervist!
Laura
November 22, 2016Pikalt haigeolemisega (2.5 aastst) ja tekkis järsku selline masekas, olen valmis kõigele käega lööma js tahaks ärä…tunnen kuidas enam ei taha , ei jaksa võidelda…
Mallukas
November 22, 2016Eks selliseid hetki on kõigil, aga sul on ju lapsed, kes ikka südame sooja hoiavad ja jaksu annavad 🙂
Laura
November 22, 2016Ongi pere siiani palju toetanud ja nende nimel ka kõik ärä kannatanud aga nüüd on tekkinud tunne et neil oleks parem ilma hirmuta elada…kuidas see oligi, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus…
Mallukas
November 22, 2016Ära räägi niii, sa kõlad nagu sul oleks sügav depressioon! 100% ei ole su perel sinuta parem, jäta see meelde!
Laura
November 22, 2016Jätän! Ja küll ma sellest üle saan, sain alles teidip haiglast koju ja kõik valu värskelt meeles. Aga läheb mööda 😉 Aitähh !
mari
November 22, 2016Suur probleem on siis kui sulle lähedane inimene raskelt haigeks jääb ja sa ei tea kaua ta veel sinu kõrval on…Kas mul ikka tööd jätkub,et oleks raha söögi ostmiseks ja arvete maksmiseks,vot need on mured 🙁
Mallukas
November 22, 2016Jah, see on tõesti väga suur mure, loodan igatahes teile parimaid tulemusi!
Lotte
November 22, 2016Mu kõige suurem probleem on hetkel see, et ma ei saa enam normaalselt kõndida/kummardada, kuna laps surub vaagnale ja mu hargivahe on pidevalt haige sellepärast ? ja kuu aega tuleb veel tööl käia.
Mallukas
November 22, 2016Noh, see on õnneks mööduv mure 😀
Merily
November 22, 2016Suurim mure – kuidas aidata 9 päevasel gaasidega hakkama saada ?
No ja mure nr 2: kust ma leian bugaboo donkey duo eestis kasutatult?
Mallukas
November 22, 2016Gaasidega proovi jalgadega võimelda, bugaboo kohta… ma otsiks soome turult
Karin
November 22, 2016Saaks ometigi tööle ja oma raha. 🙂
Mimi
November 22, 2016Me ühes paadis. Otsin meeleheitlikult tööd, aga tundub, et tööturg on vist täis. Sest ei tule kippu ega kõppu? Lisaks enese alandamine töötukassas, kus vaadatakse sind kui viimast luuserit. No ja siia lisada minu poolt veel kapriisne pubekas ja voila. Elu on lill! (My ass)
Jane
November 22, 2016Mu kolme kuune tirts streigib tissiga ja see ajab nii närvi. Põhjuseks see, et tema kaaluiive oli see kuu 600g ainult. Piima on, aga tema ei söö. Selline jant käib iga natukese aja tagant. Ahastus on peal juba.
Mallukas
November 22, 2016600g peaks ju normaalne olema?
Jane
November 22, 2016Pereõde vangutas pead ja arvas, et paari nädala pärast peaks hakkama juba juurikatega harjutama. Kuidagi ehmatas ära. Natuke vara pole või?
Muidu võttis ta üle kilo juurde.
Mammu
November 22, 2016600gr on jumala normaalne kaaluiive 3-kuusel. Koige rohkem kaalu tuleb juurde 1-2 kuu. Anna rahumeeli rinda edasi ilma juurikateta:))
Mallukas
November 22, 2016Mina arvan ka, et ära põe! 600 on jumala normaalne!
efka
November 22, 2016see oma pepu tähtsam ,teeb mulle hetkel suhteliselt nalja 😀
Nimelt käisin ma eile oma peput lappimas ,2 aastat sünnitusest möödas ja nüüd siis sain lõpuks ennast korda tehtud .Hetke mure ongi ,et kõnnin tibusammul ja istuda ei saa ,,wc´s käimisest ei hakka rääkimagi:D:D:D
Mallukas
November 22, 2016Mis su pepuga juhtus 😀
efka
November 22, 2016No 2 aastat tagasi sai vaakumsünnitus üle elatud 😀 ,Kõik oli liiga kitsas ,,midagi nad siis peale sünnitust mul seal tegid ,üldnarkoosis õmmeldi ühesõnaga kõik “kinni“.Aasta tagasi hakkasin imelikke sünnitusmoodi valusid pidevalt tundma ,,muidugi perearst algul ikka mu jutupeale rääkis ,et mul on gaasid:D:D:D:D..aga ei siis sai uuringutel käidud ja selgus ,et siiski olen alt katki veel ja nüüd siis saigi eile jälle operatsioonil käidud ja ehk nüüd siis on selle jamaga kõik 😀
Mallukas
November 22, 2016Ehk siis… sul õmmeldi perse kinni või :D?
Alina
November 22, 2016Muahhhahahaaaaaa..apppiii mul tuli püksi praegu =)
Sa ikka oskad Mallu!
Averiin
November 22, 2016Suurim mure? Ei olegi sellist õiget mure. Loodan vaid, et ülemus kinnitab mu puhkusesoovid järgmiseks aastaks kobisemata ära ja siis peaks laps olema kogu aeg terve, et saaks kenasti puhkusereisi makstud ning reisile minna tulevikus. Kõik muu on lihtsalt elu.
kaire
November 22, 2016minu suurim probleem hetkel on see,et tänu võlgadele ei saa ma oma perele jõule lubada ja see murrab mu südant,et mu poja peab sellpärast kannatama 🙁
tahaks talle pakkuda kõike aga elu on nii kallis meie jaoks ja sissetulekud on nii ,et saab aint mõningad tähtsamad asjad makstud, aga ikka osad maksed jäävad tegematta kuna muidu ei saaks süüagi osta …
Mallukas
November 22, 2016Mhhh, kui vana su pojuke on?
001
November 22, 2016Mure, et mille eest maksta lapse lasteaed ?
Aga eks see ka ajutine, kuni elu jälle korda saab…
Mallukas
November 22, 2016Kui selline mure on, siis äkki piskuga saan aidata, ehk kirjutad mulle?
Ta
November 22, 2016Oleks mul tõesti sinu probleemid vaid. 🙂
Mul tervise mured,raha mured,töö vaja ruttu leida jne. :/ Aga noh peab hakkama saama. 🙂
mina
November 22, 2016Minu suurim mure on minu võlad ,oleks aind keegi kes aitas ,kuidas neid võlgasi likvideerida………………….ei mõtle seda ,et keegi minu eest neid maksaks .
Essu
November 22, 2016Minu suurim ja ainuke probleem on see, et ma ei tea kas osta omale aurumopp või pesev tolmuimeja või varstolmuimeja. No ei suuda otsustada 😛 Õnneks muid muresid pole.
Essu
November 22, 2016Piinlik on lausa mõelda, millised väiksed mured mul on võrreldes teistega. Kahju hakkab inimestest 🙁
Mallukas
November 22, 2016Pesev tolmuimeja on lamp, mul on, kasutan ikka vaid tolmuimejana 😀
mann
November 22, 2016Oli sama mure, ostsin aurumopi,pettusin….
K
November 22, 2016Minu mure on see,et ma tahaks,et mu mureks oleks ka tita gaasidega võitlemine ja kaalu kogumine jne,aga mida pole,on tita ja teda ootan juba 4a
Mallukas
November 22, 2016No siis sa oled nii kaua oodanud, et varsti tuleb ta kindlasti!
Gerli
November 23, 2016Tahan sama “muret” (kaalu kogumist va :D), proovinud oleme 2 aastat…. keda ei tule on laps.
Ma
November 22, 2016Minu suurim mure on hetkel see, et sain rasedusdiabeedi diagnoosi ja nüüd pean hakkama hoolikalt tervislikku dieeti pidama ja neli korda päevas veresuhkrut mõõtma. See saab piinarikas olema, sest ma pole kunagi enda toitumist kontrollinud ja ega ma seda teha oska ka. Teoorias olen tugev, aga praktika ees on hirm. Õnneks on sünnitustähtajani ainult 7 nädalat jäänud ja pärast rasedust nii punktuaalne olema ei pea. Eriti vahva oleks see, kui tervislikust toitumisest saaks eluviis ja suudaksin sama rada ka pärast sünnitust käia. Kuigi kogu asja juures on üks eriti suur pluss: ilmselt saan enne sünnitust nüüd veel korra-kaks ultrahelisse! 😛
Kelli Vassiljev
November 22, 2016Minu meelest ei ole ultraheli mingi pluss, aga see on vaid minu arvamus. Mida vähem uh’si, seda parem 🙂
Ma
November 22, 2016Mis see UH sinu arvates halba teeb?
Mallukas
November 22, 2016Ma olin ka UHde üle nii rõõmus alati 😀
Ma
November 22, 2016Mina ka, sest ma tean, et UH on ohutu protseduur 🙂
Trips
November 22, 2016Kus sa tead, et UH on ohutu?
Minul ämmaemand ütles, et mida vähem ultrahelisi seda parem 🙂
Käta
November 22, 2016Mul tehti 12 Uh-d, laps täiesti terve
Ma
November 23, 2016Su ämmaemand eksis. Näidaku mulle tõenduspõhist materjali selle kohta, et UH kuidagi ohtlik on. Mina pole veel ühtki sellist teadusartiklit lugenud.
Kirke
November 22, 2016Rasedusdiabeet tõesti õudne 🙁 Loodan, et saad dieediga korda asja.
Endal dieet ei aidanud ja pidin lisaks mõõtmisele ka 5 korda päevas süstima :S
Uh on alati põnev 🙂
Ma
November 22, 2016Ma ise loodan ka dieediga korda saada, sest GTT polnud ka väga hull. Ainult viimane väärtus oli kõrgem – lubatud on kuni 8,5 mmol/l ja mul oli 9,7 mmol/l.
M
November 22, 2016Mul pole probleeme, ei saa väikseid asju probleemideks nimetada. Minu arust on probleemid alles siis kui neil pole lahendust 🙂 praegu on muidugi see, et mu titabeebi ei taha mitte kuidagi välja tulla. Ma ei tea kas seda saab nimetada probleemiks, sest kunagi ta ju tuleb ikka välja, muud üle tal ei jää. Aga noh nimetan siis pisi mureks/probleemiks, mis mul praegu on ? ? elu on elamiseks mitte muretsemiseks probleemide üle. Ma olen nii positiivne inimene, et mul on alati kõik hästi ja kui ka läheb midagi viltu siis alati saab kõik korda 😉
Aveli
November 22, 2016Minu oma ka ei taha välja tulla..:D
Agnes
November 22, 2016OMA KODU tahaks, see on suurim probleem hetkel 🙂
Aga olen õnnelik sest varsti varsti saab ka 😉
X
November 22, 2016Nälg on 🙁
K.
November 22, 2016Põdesin hiljuti ligi 1,5 kuud järjest mingit vastikut ekseemilaadset nahahaigust, mille tõttu mul oli isegi valus kõndida, sest see tegi haiget ja ajas sügelema kui riided vastu nahka hõõrusid. Õnneks nüüd olen paranenud, aga hinges on ikka väike mure, et see võib millalgi tagasi tulla. Igasuguste materiaalsete asjade pärast ei taha ma üldse muretseda, sest tervis on kõige olulisem.
Triinu
November 22, 2016Ilmselt see, et 2 kuu pärast abiellume ja esialgseat väikesest pulmast sai siiski suurem. Praegu ei ole selle jaoks midagi…isegi kleiti mitte. Ning see kuidas need asjad kõik orgunnida ongi kõige suurem mure.
Ja teisena see et kuidas küll oma kodu ära remontida ja millaö küll sinna sisse saab kolida.
Mallukas
November 22, 2016Ma võin kleiti laenata! 😀
G.
November 22, 2016Suurim mure on hetkel stress ja ajapuudus. Päevas lihtsalt pole piisavalt tunde, et jõuaks kõik oma tegemised ära teha. Ülikooli kõrvalt käin poolekohaga tööl ja seda siis peaaegu iga päev, kuna vahetused on lühikesed, ehk selline asi nagu vaba päev ei eksisteeri minu kalendris hetkel. Koolis mul õppimist ei ole, vaid suured praktilised tööd, mis on nii aeganõudvad, et ma iga nädal tegelen nendega vähemalt 10-20h ja ikka olen kuidagi maas! Töölt ei saa ära ka tulla, sest üür ju vajab maksmist ja süüa võiks kah iseenesest ? Kogu see kammajaa tekitab nii palju STRESSI, et jah… stress 24/7 on mu suurim mure hetkel (aga eks jõuludel saab vist puhata natuke.. Kuigi töö pärast ei saa isegi perega koju jõule veetma..)
Aga jällegi see on selline mööduv mure ja ma olen nagunii stressaja oma olemuselt, et jah.
Endale meeldib väga see mõte, et see kui kellelgi suuremad probleemid on ei tähenda, et sinu probleemid vähemtähtsamad oleks!
Marju
November 22, 2016Keskmine laps. Hetkel ootame mis diagnoosi saab. Meil suur probleem kõnega. Aga see on teisejärguline. Sest poiss on autist aga millise diagnoosiga. Ning vanim laps läks kooli ning ikka muretsed kuidas õppimisega on. Ning siis on meie pesamuna kes on 3 kuune ning tema tujud. Kuidas tal hea oleks et ei joriseks. Aga muidu polegi nagu erilisi muresid. Enamus on ikka seotud lastega. Aga jah nende hetke muredega ongi see et mure on mure ja mööduv.
Niion
November 22, 2016Minu hetke suurim probleem.. hmm. Mul on 2a laps ja 8kuune laps. Ja mu kõhul on suur song, mis ilmselt on pitsunud ja teeb põrguvalu. Ja mu põlv ei tööta, sest sellega juhtus midagi. Ja.. ma olen nende lastega üksi.. songaga opile ei saa, sest mul on lapsed. Ja põlvel ka ei saa puhata lasta, sest mul on lapsed. FML
Liisi
November 22, 2016Minu mure selles, et on läbipõlemine ja tööstress, mis viinud depressioonini. Suvel oli 4 nädalat puhkust, mille ajal tegin tööd, sest asendajat polnud. Võtaks haigulehe, aga kes siis arveid maksab? Ja nii ma tiksun olematute reservide peal.
Mallukas
November 22, 2016Aga kui sa kasvõi ühe nv ennast välja lülitad ja ala spasse läheksid, kas see ei aitaks?
Sjaabas
November 22, 2016Mine vanavanemate juurde ja lase end poputada – juhul kui selline võimalus on.
Neil hea meel – sul hea meel.
Kristin
November 22, 2016Minu probleem on sügavkülm, mille ukse ma ükspäev praokile unustasin ja nüüd on see kõik jääd täis… 😀
Janne
November 22, 2016Kõik peale tervise ja lähedaste tervise on ilma liialdamata pisimure! 2 kuud ootasin oma rinna ultraheli uuringu aega, mis oli põrgupiin! Läksin muretsemisega nii hoogu, et tihtipeale tabasin ennast nutmas….Teadmine, et rinnas on mingi tükk ning see lõpmatu teadmatuses ootamine…jube. Muudkui reklaamitakse, et naised tulge varajaseks diagnoosiks rinnakabinetti….kuid samas sealt edasi suunatakse lisauuringule, kuhu ikka saab alles kas 1,2 või enama kuu pärast! Õnneks esmaspäeval said mu piinarikkad ootamised läbi ja rinnas olev nn. tükk on piimanäärmete kogumik, mis on igati normaalne? Nii et hoidkem oma tervist! ?
Mallukas
November 22, 2016Huuuh, nii hea meel et sul kõik korras on!!
Kat
November 22, 2016Minu probleem on see,et raha ei ole.nagu reaalselt ka.kontol on 2.99 ja sellega tuleb siis kuu lõpuni elada.
Ja veel suurem mure on tervise pärast…kuna mu Pap test polnud korras. tehti lisa uuringud aga noh arst polnud just eriti positiivne minu olukorra suhtes .ja siin ma nüüd põen rahatuna ja arsti arvates parajalt sitas seisus.
Mallukas
November 22, 2016Issand jumal, kle mulle just tulid reklaamirahad, ma hea meelega natsa annaks sulle söögirahhi, kes nüüd 2.99ga elada saab?
Ma
November 22, 2016Las Mariann annab sulle mu kontaktid! Ehk pole see tervisemure nii hull midagi. Aitan nõuga. Kirjuta mulle julgesti! 🙂
Sjaabas
November 22, 2016Mind on ka hirmutatud arstide poolt, peale Pap testi tulemusi. VÄHIEELNE SEISUND. Lähed uksest välja, teel koju bussis plaanid juba kirstuostu ja kodus guugeldades saad teada, et see üsnaga tavaline olukord. Mulle prooviti ka emakakaelavähi vaktsiini pähe määrida – ei töötanud. Soovitan sinulgi lugeda sellega kaasnevaid ohte.
Igaljuhul, pea vastu. Minu puhul suutis minu oma organism sellest murest üle saada. Küllap ka sinu puhul üteldakse, et “tule poole aasta pärast uuesti”. 🙂
Raha sulle saata ei saa, aga head mõtted panen küll teele.
Mamm
November 23, 2016Vähieelne seisund kõlab ikkagi üsna hirmsalt. Minul teist aastat proovid korrast ära ja seekord polnud ka enam biopsia korras. Käisin operatsioonil ja ootan nüüd vastuseid. Samamoodi ütles õde, et vähieelne seisund ning mina ei julenud rohkem edasi küsida. Kui vajab edasist ravi, siis selle jätsingi uurimata – ma ei taha hetkel teada, mida see tähendab. Kõik võib lõpuks õnnelikult lõppeda, aga selles olukorras olles üsna stressirohke.
Ma
November 22, 2016Vähieelne seisund on ünsa tavaline muutus PAP testis ja neid vähieelseid seisundeid on ka mitu etappi. PAP testi võtmisega on selline konks, et alati ei pruugi saada kätte neid rakke, mis pole normaalsed rakud ja seepärast tulebki neid teste muudkui uuesti korrata ja vajadusel ka kolposkoopia teha, mis on selline protseduur, et emakakaelalt võetakse biposiaga tükk sellest kohast, mis arstile mikroskoobi all kõige vähem meeldib. See tükk saadetakse laborisse, mis annab täpsema vastuse. Emakakaelavähi vastane vaktsiin on igati asjakohane, sest kui naisel on organismis juba mõni HPV tüüp (HPV e inimese papilloomviirus, millel on väga palju erinevaid tüüpe, aga mõned neist põhjustavad emakakaelavähki), siis vaktsiin blokeerib selle viiruse edasise tegevuse ära ja inimene sellesse vähki ei haigestu.
Kat
November 22, 2016teate tegelikult mulle ei meeldi hädaldada aga muresid on mul ikka kuhjaga rohkem kui siia kirja panin aga ma saan siin vähemalt anonüümselt kirjutada ja kui keegi oskab ja tahab nõu anda siis aitäh juba ette 🙂
eelmine kuu sain palka 550€ pluss 100€ laste raha ,sellest läks 450€ arvete ja võlgade peale ja see kuu oli ka lapse sünnipäev mille peale läks raha,õnneks mu vanaema aitas mind selles osas aga ikkagi tahtsin ka lapsele kingi osta,õnneks on mu lapsed leplikud ja on õnnelikud ka 5€ kingi üle 🙂 et sellest veel vähe oleks otsutas mu auto, et tema ei taha ülevaatuselt läbi minna ja kõik…noh mis seal ikka otsisin kõige odavama variandi kuhu auto parandusse saada-töö tehakse küll tasuta aga jupid pidin ise ostma.
kõige selle juures on mul ka mure laste isa pärast kes on nii vahva sell,et ei kavatsegi kunagi alimente maksta…oleme lahus juba üle kahe aasta,,(kuna ta pettis mind ja sisi tegi sellest naisest veel minu sõbranna ka )ei tahtnud ta mulle lahutust ka anda..olin suht rahulik selle koha pealt sest paber on paber eksole aga lõpuks võtsin selle asja ikkagi käsile.ja kujutage te ette tema hakkas nõudma et enne ta lahutust ei anna kui olen alla kirjutanud tema koostatud lepingule kus olid sees igasugu vahvad punktid alustades sellest et pean talle kõiki tšekke näitama kui tema tahab ja lõpetades sellega et ta peab teadma minu majanduslikku seisu.arutasin teemat juristiga ja tema ütles et võin alla kirjutada aga hagi ka ikkagi esitada.noh sain lahutuse ja kujutage nüüd ette see härra lendas mulle selga et miks ma hagi esitasin kui meil olevat kokkulepe.kokkulepe kus tema väidab et mõlemad vanemad peavad lapsi võrdselt toetama aga tema toetus on olnud viimased kuud 20-50€ :/ ja nüüd hakkas ajama et hoopis mina pean teda üleval pidama ja et ta esitab minu vastu hagi ja hakkan lastele elatist maksma.tean et see on umbluu jutt aga närvid nii läbi juba sellest härplemisest. ja kui sellest veel vähe oleks olen ma olnud üle aasta suhtes uue mehega…kes jah,kurb tunnistada on vägivaldne mees…nii füüsilises kui ka vaimses mõttes….terror päevast päeva,ükskõik kus olin kas poes,tööl või lasteaias koguaeg oli probleem ja tema arvates lõin nagunii lit*i :/kuskil ma käija ei tohtinudtema valis kellega suhtlen jne.tüüpiline vägivaldse mehe käitumine eksole… noh sellele olukorrale tuli nüüd lahendus.ta sai 2 aastat reaalset vangistust. jah ma tean et siit tuleb kindlasti igasugu kommentaare .a la ise oled loll et sellisega koos oled ja et miks minema ei jalutanud jne.aga olgem ausad kes selles olukorras pole olnud ei tea mis tunne on elada hirmus. hirm oli isegi ära minna sest suure tõenäosusega leiab ta mu üles. ühiseid lapsi meil pole…selles olen ka mina süüdi,nii ta mulle ütles ,oleks olnud aga ma ei tea kust mul see julgus tuli tema soovile vastu hakata ja tegin selle raske otsuse ,eks naised mõistavad:( nüüd tundub ,et ta on muutunud aga kui varem ei julgetud mulle tema varasemaid tegusid rääkida siis tuleb neid ka tema sugulaste suust…see teeb haiget aga veel rohkem teeb haiget see et kuidas saab üks mees väita et ta armastab kui kõik tema teod on vastupidi sellele milline peaks üks armastus olema ? eks need manipulaatorid olegi osavad ümber sõrme keerajad. aga noh rääkides muutumisest siis minu arvates inimesed ja nende muutumised on nagu joonlaud…ta kas paindub ja paindub kuni lendab laksuga tagasi või siis paindub ja murdub…teatud käitumismallid jäävad igaveseks ja piisab vaid väiksest negatiivsest tõukest ja kõik on jälle nagu varem…
nüüd hakkan käima psühholoogi juures ja sain tänu perearsti soovitusele ka tasuta juristi aga tõsiselt kopp on nii ees…elada sellist elu ja ei oska kuhu poole joosta ka.üritan kõigest hingest olla positiivne-laste nimel,ei taha neile näidata et emme on inimvare kes tahaks lihtsalt päevast päeva pimedas teki all konutada.nende nimel rabelen kasvõi sitast läbi kus ma nagunii juba pooleteise jalaga vähemalt olen.
pole mul kunagi meestega vedanud nüüd olen sellest aru saanud,esimene pettis ja tõmbas mu võlgadesse ja teine oli sari tõukaja(loe:valetaja) ja psühh
(ps.enne panin teise e maili aadressi ,nüüd panen selle mida igapäevaselt kasutan.)
jutt sai raudselt segane aga jah sain hingelt ära mõned asjadki vähemalt 🙂
teile aga soovin murede lahenemist ja päikest pilvistesse päevadesse
ja kui keegi tahab edasi suhelda vms siis ma ei tea kuidas see kontaktide edastamine siin käib 🙁 igatahes oleks tore kellegagi rääkida kes erapooletu kogu asja suhtes 🙂
Ma
November 22, 2016Kas sa sotsiaalametis oled käinud? Sealt peaksid ka uurima, milliseid toetusi sa saaksid taotleda.
Kat
November 22, 2016Ei ole sinna veel jõudnud ja ei tea kas abigi saaks.töökoht on mul ju olemas ja teades seda kohalikku omavalistust ja eriti sotsiaalametit siis ei tea kui hästi seal läheks.hilja aegu käsisin seal oma puudega venna pärast ja no pole ma veel nii üleolevaid ametnike näinud:(
Helina
November 22, 2016Tundsin, et peaksin oma meili jagama 🙂
kirjuta mulle
tamme94@gmail.com
Päikest! 🙂
Gerli
November 23, 2016Minul on ka olnud vähieelne seisund. Ma olin suures stressis sellep…. mehega muretsesime… lugesin palju. Hakkasime isegi sellep taimetoitlasteks ja jätsin(me) suitsetamise maha!! Kadus ära. Jah see tekitas muret aga TÄNU sellele olukorrale ma muutsin ma eluviisi! Ja ma sain oma maovaludest lahti tänu suitsetamise maha jätmisele ja taimetoidule. Nii kui liha v saia söön, mul magu valutab! ma ennem poleks arvanud et lihatooted tekitavad mao valu. Ma pole küll täis taimetoitlane aga väldime teadlikult liha ja piimatooteid. Räägin oma kogemustest. Ma loodan et mul ei tule enam kunagi vähieelne seisund tagasi. Arvan et niisama see ei teki, nii see on.
K.
November 22, 2016Koduvahetus. Et saaks enda oma müüdud ja väljavalitud maja osta. Ja et kolimine läheks valutult. Muid muresid polegi.
Kelly
November 22, 2016Minul ikka see kõige tavalisem probleem- raha.. Laps saab kohe jaanuari lopus pooleteistaastaseks, ehk vanemahüvitis kaob ära. Nüüd ma siis vaevangi oma peakest sellega, et kuidas me edasi elama hakkame. Lapse lasteaeda panekuks on liiga vara, arvan et poiss pole valmis selleks veel. Oleme täielikult mähkmetest sõltuvad ja süüa/juua ka ise ei oska. Kandideerisin tööle ja hakkan öösel käima tõenäoliselt, kuigi ei tea millal ma siis magada saan..
Mallukas
November 22, 2016Minul läks Mari nii sõime, et ise süüa-juua ei osanud ja oli mähknetes, sai asja küll 🙂
Kirke
November 22, 2016Kõige suurem probleem on leida lahendus meie maja seisukorrale .
Elame vanas majas kahe lapsega (2 aastane ja teine 10 kuune )
Tingimused on üpris kesised , paljud kindlasti küsiksid miks me kolisime siis sellisesse kohta või ütleksid et ise valisime sellise elu 🙂
Aga noh kui on unistus siis oled nõus kõigega.
Meie unistus on elada maal majas 🙂
Majas pole vett ega kanalisatsiooni, joogi vee toome tünnidega ämma juurest. Pesu vee võtame kaevust . Eks see tuulele ka puhu ühest otsast sisse ja teisest välja aga selle sai lahendatud veidikese villa ja teibiga 🙂
No jaa vana maja tööd on palju. Eks ajaga saab ka vaikselt nokitseda 🙂
Birx
November 22, 2016Tean mida sa tunned, meil läks kaev kah katki, nüüd tuleb kõik vesi tuua ja osta, sulatasime lund lausa 😀
Peame vist lund ostma hakkama
Hiired kah majas, jne jne jne kanalisatsiooni ka pole aga ehk kevadel kaevata ja teha siis saab.. Läheb üle ja paremaks
Kirke
November 22, 2016Hiired on meil kerge asi. Kuna hoiame toitu sahvris ( külmkappi ei ole lihtsalt) siis need hiired jooksevad ja näksivad seal pidevalt.
Rotid võiksid ära kaduda need teevad kõige suuremat kahju 😀
Laura
November 22, 2016Mu suurim mure on praegu ühteaegu pisike ja hirmus suur – tahaks juba oma lapse liigutusi tunda! Praegu küll 18. nädal, nii et muretsemiseks pole põhjust, aga ikkagi ei jõua ära oodata. Vahepeal nagu oleks, aga see ongi selline, et … ei teagi nüüd, kas päriselt ka laps või lihtsalt gaasid ja soovmõtlemine. 😀 Tahaks ikka niimoodi, et saaks kindel olla. Ma olen igapäevaselt niiiii tänulik ja õnnelik, et reaalselt selline “mure” ongi kõige suurem!
A4
November 22, 2016Mure on et tööd võiks leida..pole kyll vàga pikalt töötu olnud (sept. alates) aga oma raha tahaks ka teenida. Endal paha et mees peab kogu raha teenima ja mina aidata ei saa..lastega kõik korras ja roosad ja rõõmsad..aga yhe palgaga elada ja makze maksta ja pangalaenu..seda jààb vàheks 🙁
Lisaks oma nàonahk on niii kehvas seisus st homme yritan nahaarstile helistada kuhu saab nagunii alles mõne kuu pàrast.
Ahjaaa KÕIGE SUUREM MURE ON MIDA LASTELE JÕULUDEKS KINKIDA 😀 pole seda ressurssi ka nii palju et suuurt osta aga ei tea yldse mis see olema peaks. Mànguasju enam ei tahaks koju sest vanaema-vanaisad nagunii kingivad
L
November 22, 2016Ma mäletan lapsepõlves, kui suured need mured tundusid, mis tollal olid. Vahepeal oli nagu füüsiliselt raske juba olla 😀 Põhiliselt kooliga seoses mured või sõpradega. Ja ma olin veel täiesti viieline õpilane… Naljakas mõelda nüüd.
Paistab, et põhilised suured mured täiskasvanueas, mis enim tähelepanu pälvivad on ikka tervise ja rahadega seoses vaadates tutvusringkonda. Vanemad ja lähedasemad inimesed on pikalt raskemalt haiged olnud, samuti raha vähe. Muidugi väga kahju ja tahaks aidata rohkem, kui praegu suudan. Endal pole ka tööd ega raha, nii et töö leidmine oleks küll suur asi. Tervisemured annavad tunda. Ja noh krooniline ajapuudus oma ettevõtmistega ühele poole saamiseks.
Aga ma nagu ei tunne muret enam või see pigem ei koorma mind enam. Kõik võibki väga sitasti olla, aga olen pigem sellise kaine mõistusega. Enamus probleeme on siiski mööduvad. Ja möödumatutega ma olen juba leppinud, et see on uus reaalsus ja igapäevaelu. Ma arvan, et praegu ma olen isegi õnnelikum või lihtsalt rahu leidnud eluga, kui aastaid tagasi, mil elu vähemalt idee poolest oli üsnagi murevaba.
Diana
November 22, 2016Mure. Minu mured on niiiii tühised võrreldes sellega mis teiste eludes toimub.
1) mul pole lapsele jõulukinki ja raha ka pole.
2) tahaks hirmsasti armastust aga olen üksik.
3) töö tahab aegajalt maha tappa.
Aga teate. Mu tuttavatel põles maja maha ja kindlustust pole. Ma võin lapsele selle kingi ise teha ja oma kujutletava peikaga edasi deitida ning mul vähemalt on töökoht aga südames tean, et minu probleemid siiski on ikka poisikesed täiesti põlenud maja või tervisemurede kõrval. Seega pea püsti printsess! Muidu võib kroon maha kukkuda!
Birx
November 22, 2016Mis lapsele kinkida tahad, ma võin su lapsele ehk miskit saata ja kinkida. Tead seda lauset, kui endale pole aga teistele tuleb ikka anda. 😉 kirjuta mulle kui päriselt abi soovid birgit9467@gmail.com
Mallukas
November 22, 2016Mina võin ka aidata 🙂
R.
November 22, 2016Saime pangast juba positiivse pangalaenu otsuse ja nüüd üks kaasomanikest otsustas ikka, et soovib meie unistuste kodu ära osta ja nüüd ootame, kas ta saab selleks ise laenu või ei. Päris nõme tunne, kuid teisalt saan sellest kaasomanikust aru – ju see on ka tema unistuse kodu. Aga krt, oleks võinud siis selle teadmiseni jõuda enne, kui maja
Töö on pingeline ja kooli sessioonideks on paaaaaaaaalju õppida. Probleemiks on pidev kuklas olev pinge ja teadmine, kui palju teha on.
Ohh, kuidas tahaks lihtsalt puhata. 🙂
R.
November 22, 2016enne, kui maja müüki panid*
Birx
November 22, 2016Rahu ja vaikust ning rohkem positiivseid inimesi tahaks enda ümber. Raha jm jamadega saan hakkama!
Enamus on kibestunud või kahepalgelised oinad… Kurb selle juures see, et nö lähedased need 🙁
Kuna nad sellised on siis otsustasime jõulud ainult oma perega veeta, meid 4 kokku. Üks pisike laps teine suurem. Ja sellest tekkis selline tüli, et me ei soovi neid jõuluks külla 🙁 aga ma ju ei taha, tahan rahu ja vaikust.
M
November 22, 2016Muresid küll otseselt pole. Pigem kurbus- peaaegu 11aastane kass lahkus meie seast nädal tagasi. Täna sain tuha kätte. Ja noh, stress on, sest keska tundub suht ajaraiskamine hetkel olevat.
Aga, Mallu, siin on nii paljudel mure, et pole raha, et lapsele kinki osta jms. Äkki teeks väikese üleskutse, et kellel on võimalust, siis saadab kingi/raha? Häid inimesi ju on ja jõuludel ikka tavaliselt aidatakse rohkem 🙂 Üheskoos saaks kindlasti paljusid aidata 🙂
Mallukas
November 22, 2016Ma ise mõtlesin sama asja teha!
Birx
November 22, 2016Ma saadaks parem kingi sest ahh ütlen otse, mõni lausa lunib raha mis on inetu 🙁
Laura
November 23, 2016Mina ka ileks nõus jõulukingi või söögikotiga kedagi aitama !
Anneli
November 22, 2016Minu mure on see, et tahaks rasedaks jääda, aga siiani pole see mitte õnnestunud. Proovin seda endal mitte kinnisideeks mõelda, aga see raske. Raske just sellepärast kuna rasedad või väikeste beebidega lapsed tekitavad kadedust ja tunde, et mis mul viga on, et mina rasedaks ei ole veel jäänud. ? Lohutan end mõttega, et ehk ei ole veel minu aeg aga see tekitab uue küsimuse, et millal siis on minu aeg.
Dii
November 22, 2016Mul on palju muresid, kõige peale mõtlemine, tekitab peavalusid 🙁
Olen vaene nagu kirikurott..
Üliõpilase staatuse pere kõrvalt valisin ise, soovisin vaid õppida!!
Tööle hetkel algklassi lapse kõrvalt ei julge minna, seega rahatu kuni kevad/suveni kindlasti!
Ega osalise tööajaga eriti tööpakkumisi pole ka!
Reedel sain inkassost põntsu, hambaravi arve oli pikalt maksmata!
Olen ise süüdi, unustasin, tean, nüüd pean seda graafiku alusel kuidagi maksma..leiaks kasvõi mingi kodukoristus töö endale 🙁
Järgmine mure, 4aastat ootan oma teist imet, käin ivf ravil mehe rahadega, et beebsut saada..see kõik mõjub laastavalt 🙁 hing nutab valust, emotsioonid keevad üle pea!!
Aga saan hakkama, pere on kõrval, mees on toeks, kodu on, kõik on olemas, kuid minul pole oma raha 🙁
Talv ei meeldi, kuna riided/ jalatsid on nii kallid, eriti lasteriided, lapse riiete suurusi ajan taga tikutulega, et kuskiltki odavamalt saada!!
Ühesõnaga hakkas kergem, jagatud mure on pool muret!!
Ilus kodu on, söök laual on, aga hing nutab, sest kurta pole kellegile..ei soovi haletsust!! Ainult, et keegi mõistaks ja ütleks mõne hea sõna!!
D
November 22, 2016Kui elad nt Tallinnas, siis hetkel ( 14-26nov) selline laada taoline asi liivalaia swedbank vastas, kus on laste riided väga odavalt, samuti täiskasvanute omad, mingi rootsi kraam vist 🙂 täpselt ei tea, aga nägin reklaami. Ehk on natukenegi abiks!
M
November 22, 2016Kuulutus küll 2 nädalat vana, kuid kui Tallinnast pärit oled, siis siin on osalise tööajaga pakkumine: https://www.facebook.com/Westman24h/ ehk pakub huvi (oli sponsitud facebookis just samal ajal, kui postitust vaatasin) 🙂
Birgit
November 23, 2016Vaata järgi goworkabit lehekülg. Sealt saad endale võtta tööampse. Pakkumisi tuleb koguaeg juurde ja on nii päevaseid kui öiseid vahetusi. Saad natukene lisaraha teenida omale.
Disny
November 22, 2016Muidu elu nagu elu ikka. Kool jne. Aga kurat, sorry võtab vanduma, tahaks oma load kätte saada, sõit argis ja lisa tunnid enne seda on nii mõtetult kallid. Üritan stippi hoida, et mitte vanematelt küsida(niikuinii maksid autokooli kinni). Argiga pean ise hakkama saama. 1 korra kukkusin läbi. Nüüd läheb jälle kopsakas raha! Lahe -.- . Aga sõita vaja, tahaks käia koolis vahepeal autoga või lihtsalt ringi sõita. No kuradima load :D:D
Üks probleem veel, kas see just minu probleem on aga sõltub minust. Nimelt mu neljajalgne tibi on ülekaaluline. Alla oleks vaja saada 400g. No kuidagi ei saa jagu sellest. :D:D
Marge
November 22, 2016mingil põhjusel oma mutesi kirja panema hakates, tundsin et mis kuradi mõtetud mured mul on…. maailmas on palju Suuremaid muresi. Ehk siis ma ei kurda parem sest kui on mure tuleb sellega toime tulla ja mure tuleb lahendada 🙂
Alla
November 22, 2016Mine metsa, tuletasid mulle meelde selle postitusega, et mul on buss tellimata laupäevaks 😀
Hetkel suurim probleem on abikaasa sünnipäev, selle pidamine ja organiseerimine. No püha issand, kuidas inimesele selgeks teha, et teised inimesed ei söö ega joo nii palju, kui ta võtta tahab … me sööme pärast 3 päeva veel kogu seda värki.
Aga siis on küllaltki palju teisi probleeme ja viimastel päevadel mõtlengi, et võtke need mu käest ära, nii ära tüütas. Tahaks olla lihtsalt inimene, lihtsalt olla.
Igaühe jaoks on omad probleemid suurimad ja tüütavamad, aga noh .. mis siin ikka võrrelda.
Marianna
November 22, 2016Minul kui üksikemal on neid muresid omajagu..aga lihtsalt imelik oleks neid kurta..Kõige suurem mure hetkel on jõulukingid lastele..:) Üks tahab Hacthimali, mis maksab päris kopsaka summa ja hetkel 5 kuusele printsessile ei teagi veel mida kinkida.Mõtlen, mille arvelt ja kust saaks kokku hoida…kuid kuuse alla ju miskit panema peab..Muidu suurem laps küsib miks pisemal kinki pole 🙂
Helina
November 22, 2016Eks raha ole põhimureks. Kust raha saab, et ära elada saaks, et ei peaks võlgades elama – ei oleks kellelegi võlgu, elaks hästi ära oma rahadega ja tuleks toime ka edaspidi. Kuidas reisi muudeks kulutusteks raha kokku kraapida(lennupileteid on suht mõttetu tühistada, täit raha ei saa tagasi). Millal ja kust me mu elukaaslasele uue mobiili saame, seda oleks vaja ASAP. Aga sobivaid pakkumisi soodsa hinnaga on väga raske leida ja eks erinevad töökellaajad ja -päevad ka segavad ses suhtes, et ei saa asju ajada, kui mu telefon tema käes on.
Huhh, miks peab jõuludel kõikidele pereliikmetele kingid tegema, me äsja ju kolisime eraldi, ei saa oodata noorelt perelt nii palju või noh, midagi sümboolset ehk saab ära teha, aga ikkagi, tahaks rahast sõltumatut elu 🙂
Ja peatselt lähenev sünnipäev, kas on üldse rahaliselt võimalik paari asjagi saada?
Okei, jahm, kõik keerleb r a h a ümber.
Ragne
November 22, 2016Probleem nr 1: mul on 0 beebiasja ja ta sünnib juba mõne kuu pärast.
Probleem nr 2: meil on nii väike kodu, et siia ei mahugi ühtegi asja ostma.
Probleem nr 3: ma sünnitan enne kui kooliaasta lõpeb ja põen eksamite pärast, ma ei saa magada ka, kui mul mingeid tähtsaid võlgu kooli ees on.
Mitte probleem aga väga suur mure nr 1: mu isa parim sõber on viina pudel, mistõttu pole tal korralikku peret, kodu ja kõik ta sõbradki on jooma käigus saadud. Igal aastal jõuludel on ta üksi, kuna ta on aastate jooksul inimesed nii välja vihastanud, et jõululauda teda enam ei kutsuta. Kuna me oleme mehega ka alati jõuludel rändurid ja viibime kas tema või minu pere juures, siis ei ole minul õigust teda kuskile kutsuda ja ausalt ei taha ka, iga inimene kellel on joodikust tuttav ilmselt teab miks. Aga mu süda jookseb alati verd kui me jõululaupäeval üksteisele helistame ja ma tean, et ta on ihuüksi, vaatab telekat ja vaid unistab toredast perest ümber uhke jõululaua…
Ragne
November 22, 2016Ahnii, probleem nr 4: elan välismaal ja kõik mu lähedasemad sõbrad eestis. Kardan, et pärast beebi sündi langen masendusse, kuna mul ei ole siin ühtegi head sõbrannat kellega vahest juttugi rääkida või mõnikord külla kutsuda. Mees ongi praegu mu parim sõber aga see pole ikka see.
Probleem nr 5: olen lapsepõlves omandanud mingisuguse põlguse oma ema vastu ja nüüd on väga raske mul temaga aega veeta. Tema ei tea et ma nii tunnen ja ma ei taha talle haiget teha, aga ma kritiseerin oma peas pea kõike mis ta teeb, ma ei suuda tema seltskonnas olla minaise ega talle otsa vaadata. Ma näen temast ainult halbu unenägusid ning ma pole kindel, kust kohast see kõik tuleb…
Alina
November 22, 2016Appiii.. see jutt emast nagu minu peast.
Kurb ..
Ma mõtlesin ma ainuke selline, samas on mul väga kurb, et mul sellised tunded on. Aga ei saa kuidagi ka teisiti.
Muidugi ema ei tea, et ta mulle sellise tunde tema vastu on põhjustanud oma käitumisega kunagi.
L
November 22, 2016Uuh, seda isa teemat oli jube raske lugeda, sest tean täpselt mida sa tunned 🙁 Praegu tagasi mõeldes tuleb iga jumala kord nutt peale, kui mõtlen kui kohutavalt kurb ja üksi ta võis olla. Olin küll üpriski noor kui kogu ta elu väga kiiresti hakkas allamäge minema alkoholi pärast ja ei osanud teda kahjuks tol ajal aidata, puhaku ta rahus 🙁
Katrin
November 22, 2016minu suurim probleem on hetkel see, et olen haiguslehel ja kurat, see on ju rahalises mõttes luksus, mida saavad endale lubada vaid rikkad! meie vabariigis 3 esimest päeva ei tasustata. Ma lihtsalt PEAN homse päevaga terveks saama!
t..
November 22, 2016Minu probleemid.. Tööd pole siin kolkas, oma kodu pole. Ise olen abielus, aga elame emaga ühes üürikorteris. 🙁 Oma kodu tahaks me mõlemad väga, et saada ka teine laps. Esimesest 8a möödas. Vanus peksab juba peale, aga mida sa teed kui kuskil elada pole. 🙁
Laenu ei saa, sest autolaen kükitab veel aasta ees, auto ise aga seisab, mootor kottis! Muide, juhtus see 700km kodust eemal, ei ole just odav lõbu Poolast Eesti täiesti kasutu auto transportimine.. Kuhu läksid ka kõik meie säästud. Üle pika aja läksime puhkusele, aga välja kukkus nii kuis alati. Terve reisi eelarve oli 300 eur, kuid kokku läks see maksma üle 1000 pluss katkine auto. 🙁 Uus kasutatud mootor läheks 1200 eur(ainult unistame sellest). Tagatipuks läks mehe autol genekas ka katki eile(kusjuures sai alles toda ka remonditud hoolduse korras üle 300euro), millega iga päev tööl käib, see õnneks 200 eurone mats, AGA huvitav kust see peale selliseid pauke veel võtta on?
Ega rohkem vist polegi midagi. Elu nagu lill. Jõulud, pillid ja auto kindlustused vaja ka veel teha detsembris.
Meie pere suurimaks probleemiks on raha puudumine. 🙁
Birx
November 22, 2016Kui auto on kasutu siis saab autokindlustust peatada. Mis sa maksad kui ta ei sõida!
Anastassia
November 22, 2016Muresid nagu pole, elu on ilus. Aga tahaks lahti saada stressist, mis tekkis kehas peale seda, kui avastati emakaväline rasedus. Ehk siis füüsiliselt olen terve, aga vaimselt mitte väga.
Elis
November 22, 2016Aitab. Vàga hàsti kkt nimeline psûhhoteraapia. Proovi ja luban et làheb kergemaks. Teraapiale kulutatud raha on alati kôige vàhem kahetsusvààrne kulutus?
Pille
November 22, 2016Oeh… Lugedes teiste inimeste muresid, tunduvad enda omad kas puhas kättevõtmise asi või pisiasjad.
A
November 22, 2016Suurim mure on mehe tervis. Kas vähiravi mõjub ja kas ta saab terveks, kas ta näeb oma last kasvamas ja kas laps saab kasvada koos isaga?
Kõik muu on ületatav. Kui tervist ei ole, ei ole sul midagi.
Täna tahaksin ma küll öelda, et oleks mul teiste mured. 🙁
Mallukas
November 22, 2016Soovin teile kõike head ja saadan positiivsed mõtted teele!
Mured jah..
November 22, 2016Lugesin teiste kommentaare ja hirmus ikka, mis elu elatakse.. ega endalgi elu lill pole. Nüüd siis noorena tehtud lollused hakkavad kätte maksma, esiteks oma idiootse peaga sai võetud eimäletaisegimitu sms laenu. Nüûd öeldi töökohast, et raske minuga.. tõmbas ikka hirmu nahavahele.. aga saan aru, ise süüdi. Ilmselt ei jõudnud see enne kohale, sest siiamaani elasin nii, et need mulle ette ei jäänud, aga nüüd tuleb hakata oma asju lahendama. Samamoodi lollipeaga võetud mees, kuigi kõik oli silme all 3 aastat tagasi, siis nüüd jõudis see pãrale või hakkasin nüüd mõtlema, ei teagi. Igatahes tahan abielu lahutada, aga pole kerge kui pole kuskile minna elama, pole võtta raha kui tööjuures öeldakse, et ei taheta väga mulle lepingut anda.. ja mul on veel alla 3 aastane laps.. lähen ju lapsega, aga kuhu? sain pakkumise teise linna kolida, siis vaja mul tööd sinna. kuhu ma saan esmasp reedeni oma krdi võlgadega.. ilma paberiteta.. töö saaksin aga esmasp reedeni väga raske saada, et siis miinimumist välja tuleks.. ja kui saaks isegi rohkem palka siis läheb see ikkagi mu võlgadeks. samas hea, saab neid vähemaks aga kuidas nii kaua elada mitu aastat? lapsel asju vaja, ise tahaks ka vahest kinder munagi lapsele osta..
oijah.. yks variant on muidugi praegust elu edasi elada, kannatada kuidagi see sitt välja, vaikselt maksta oma laene kuidagigi, agaaaa ma ei suuda, sellise inimesega, ohjumal.
ja samas siin linnas mu töö on super, palk on super, tahetakse mind kui töölist väga..
oeh raske on!
ja kui möelda teistpidi mure, mis nii m9nelgi siin, siis võiks ju kaaaaalusta ka ometi alla saada 😀 miks ma ei või muretsemisest alla võtta, mind ajab hoopis sööma
grete
November 22, 2016kui nad sind väga tööliseks tahavad, siis miks nad sulle lepingut ei anna ja ütlevad, et sinuga raske on?
Vesper
November 23, 2016Mõtlesin ka sama 😀
Mured jah..
November 23, 2016sest praegu saan mustalt tööl käia, hiljem nad peavad mu võlgu tasuma, mina jään rahast ilma – nad justkui tahaks head, et ma saaks ikka kõik palga kätte, nad ei taha võlglast kui sellist endale juurde, sest ma pole seal ainus, aga risk on suur vahele jääda.
ma mõtlesin juba öösel välja, et kysin ikkagi lepingu ja maksku siis mis peavad maksma ãra ja eks ma kannatan selle jura siin välja. ma ei saa kolida mujale ja elada lapsega yksi, sest nt täna öö veetsin oksekausiga lapse kõrval ja no kui oleks pidanud tööle minema, oleks paha olnud, vähemalt kui elan siin edasi siis ei pea muretsema kui tööpäevi ära ütlen.
laste nimel ju tulebki kannatada eks?!
liblikas
November 22, 2016ma parem enda probleemidest ei räägi sest neid on NII PALJU, et. vahepeal kaob isegi eluisu ära aga sellele ma mõelda ei saa sest, mul on väike laps.. ja mõelge mis elu see on kui sa oled 22 ja sul on juba praegu Niii palju probleeme- masendav. Probleeemid on alati rahas ja ainult rahas ja võlgades ja lollis mehes, keda ma maha jätta ei saa, sest mul pole võimalustki seda teha. Pean oma miinimumi eest 3 inimest üleval pidama, lapsele asju ostma ja makse maksma :S oh jah miks neid probleeme peab nii palju selles elus olema. oleksin võinud liblikana sündida 😀
grete
November 22, 2016kui maha jätaksid, siis oleks ainult kahte inimest vaja üleval pidada?
Merilin
November 22, 2016Ma loodan, et Küll kõik teie probleemid korda saavad! Elu teeb alati omad korrektuurid. Mitte, et minul probleeme poleks, vaid ma lihtsalt ise ka leian, et väga paljudel inimestel on palju rohkem ja sügavamaid probleeme kui minul. Positiivsust! Küll kõik õgveneb.
NB! Mallukas, ma tean täpselt, mis selle mähkmejamaga kaasneb, sain küll oma poisid 2- aastaselt mähkmevabaks, aga probleemid olid üsna samad. Siin ei aita muud, kui ära kadunud mähkmed ja raudsed närvid. Nii nädal aega või nii. Hetkel võib küll tunduda, et Marit see ei huvita ja küll ta ikka mõne mähkme leiab või oma häda nurka teeb, aga siis peaks tekitama olukorra, kus ta mähkmeid ei leia, vaid poti ja vetsupaberi. Siinkohal aitab “karm armastus” 😀
tupsulotu
November 22, 20163 aastat emakakaela muutusi
4 aastat viljatusediagnoosiga
palju toidutalumatusi, sellest tulenevalt kopp ees toiduga seonduvast
suur anatoomia eksam ja liiga vähe aega õppida
saada aeg geneetiku juurde
Mhm
November 22, 2016Kõige suurem mure on mul õe laste pärast,kes läksid magama tühja kõhuga.Süda lausa murdub,kui kuuled läbi telefoni,et külmkapis on vaid hapukurki.Maksmata kolme kuu elekter nii,et varsti võtakse see ka ära…Aga proovin teda ikkagi kuidagi aidata,sest lapsed ei pea kannatam tühja kõhtu.
Mallukas
November 22, 2016Kas su õde elab Tallinnas? Miks ta Toidupanga poole ei pöördu?
Liis
November 22, 2016Kõlab nagu minu lapsepõlv. Elasime pikalt ilma elektrita. Polnud kõige hullem asi maailmas. Nälg on halvem.
Mhm
November 22, 2016Ta ei ela Tallinnas.Keeruline on see olukord aga tuleb hakkama saada.
Evelin
November 22, 2016Ma saadaks küll lastele söögikoti! Kui soovi on siis palun kirjuta oma mailiaadress!
Mhm
November 22, 2016kame113@hot.ee
Birx
November 22, 2016Sorry kui tobe küsimus aga miks sa ise oma õde ei aita?
Mhm
November 23, 2016Muidugi ma aitan,sest ta on ju minu õde.Kirjutasin mille pärast muretsen ja ei arvagi,et keegi peaks aitama.
Birx
November 23, 2016Ei, ei mitte üldse ei küsinud halva pärast, teisi tuleb ikka aidata kui on võimalik 😉 lihtsalt lugesin välja, nii ja tekkis küsimus… Ära pahanda nüüd
Mhm
November 23, 2016Ei ma ei pahanda:) Viimati muretsesin ühele tema lapsele saapad,et lumes potastega ei peaks laps külmetama.Nüüd sebin lastele jõuliks kinke,et mingigi jõulurõõm tuleks.Ma tõesti muretsen tema pere pärast juba rohkem,kui enda.Mul on ka lapsed aga saan hakkama.Mõtlengi,et kõigest saab üle!
Liis
November 22, 2016Mu elu oli just mure mure otsas, aga nüüd on juba palju parem. Sain lõpuks tööle. Nüüd ainuke mure kool. Varsti praktika kaitsmine, aga mul pole vastavad paberid korras. Ütleks, et praegu päris hea aeg. Edu kõigile, kes alles rabelevad. Küll minu mägi ka ükskord tipu ületab ja alla poole :-).
Mai
November 22, 2016Ikka see kõikse tavalisem probleem – raha ei ole. Mõtlen ja mõistan küll, et on inimesi ja peresid, kelle majanduslik olukord on minu omast veel nutusem aga sellele vaatamata kahjuks mõtted mu rahakotti ei täida. Tegelikult kurb, et omal ajal sai niiiiiiii palju tunde, nädalaid, kuid ja aastaid õppimise alla hakkama pandud. Ei, isegi mitte õppimise. Hoopis see sai saatuslikuks, et ajasin taga igasuguseid pabereid. “Olulised” ja mitte-nii-olulised-paberid… Vaatan täna enda sõpru, tuttavaid ja nende perekondasid ning kõik nad elavad oluliselt paremini kui mina. Suurem enamus nendest läksid peale põhi- ja/või keskkooli kutsekasse või lihtsalt tööd tegema. Mina läksin ülikooli. Elasin sel ajal vaeselt lootes, et kui vähemalt magister käes siis leian endale korralikult tasustatud erialase (niivõrd-kuivõrd erialase) töö ja hakkan elama nagu normaalne inimene. Võib-olla lausa, et paremini kui keskmine inimene. Kõik eeldused olid olemas kuniks argipäev pärale jõudis ja ma enda erialast tööd tehes esimese kahe aastaga läbi põlesin. NII. VALE. VALIK!!!!!!! Tänaseks töötan juba aastaid klienditeenindussektoris nagu iga teine minust kümme või isegi kakskümmend aastat noorem tütarlaps. Enne seda tegin veel tööd koristajana erinevates kontorites peale sealsete inimeste tööpäeva lõppu. Mille nimel ma seda kõike tegin? Selleks, et tasuda enda pisukesest palgast kommunaalid ja seejärel kuu lõpuni pihus sente veeretada? ÕPPIDA oleksin ma võinud ka iseseisvalt ja omal käel.
Täna on 22.11, mul on kümnendal palgapäev ja mul on pangaarvel umbes-täpselt 20euri. Kõrgharitud inimese luksuslik elu.
Alina
November 22, 2016Täitsa kurb =(
Marian
November 22, 2016Kõrgemat sorti kehakaal ja magamatus
???.
Qbbi
November 22, 2016Lugesin mehe päevikut. Arutleb, et võiks abielu lahutada või end ära tappa. Juba pool aastat tagasi, minu teise raseduse ajal. Olin sel ajal õnnelik ja rahulolev… nüüd ka kui laps paarikuune. Mees endiselt täiesti tavaline, ainult stressiolukorras jäme ja ülekeev.
Inga
November 23, 2016Miks sa siis ometi midagi ette ei võta? Sa tead, et su mees on omadega nii puntras, et on peaaegu valmis endalt elu võtma ja sa lihtsalt ootad?!? Räägi temaga! Kui tal on millegi pärast nii suured pinged siis sinu, kui tema partneri, kohus on teda toetada ja aidata. Ka vaimselt! Või sa soovidki, et see nii läheks ja su lapsed jääks isata?…
Pille
November 22, 2016Minu elu põhiprobleemid on seotud isikuomadustega, mida mul pole ning mida ma endas kuidagi arendada ei oska või ei suuda. Nende puuduvate isikuomaduste taha jääb nii mõnigi unistus või elumuutus, mida ma teha tahaksin, aga………. .
Õnneks elu täitis peale 8 aastat mu suurima unistuse saada laps, ja nüüd saada teinegi veel:) See on juba päris hästi. Emarollis olen õnnelik ja rahul, kuid neid rolle on siin elus ju rohkem. Majanduslikud probleemid veel ei kimbuta. Eks alati võiks paremini olla, aga kõige hullem pole. Niikaua kui majandada oskan ja ära elame, pole mulle oluline, kui palju või vähe seda rahakest on. Palju rohkem masendab, et ma tegelikult ei tea ikka veel, mida ma siin elus teha tahaksin. Milles ma võiksin hea ja andekas olla. Olen küll käinud kõrgkoolides, aga õppinud täiesti valesid asju. Ok, läheks siis uuesti õppima, aga mida?? Pff.
Ja noh. Kuidagi isiklikus elus tundub ka, et koostoimimist, õnne ja rahulolu on vajaka, just partneri osas.
Igapäevaselt ma nende asjade üle muidugi enam pead ei vaeva, kuid probleemid on nad siiski. Igapäevased probleemid on mõttetud, enamasti materiaalsed ja tegelikult kergesti lahendatavad, kui veidi plaanida, kuskilt pihta hakata ja tegutseda.
Maarja
November 22, 2016Armastan oma tööd aga nagu ikka,kahte head asja ei saa.Armastatud töödja head palka.Olen leppinud väikese palgaga,kuna hingerahu maksab ka midagi.Aga seetöttu peab minu kallis kaasa tegema tööd rohkem,et saaks arved makstud ja elatud.Mul igakord sisimas kripeldab ja närib,kui ta kurdab,et talle ta töö ei meeldi ja raha kulub köik arvetele.See on minu selline sisemine näriv probleem iga kuu kümnendal kuupäeval:).
Eve
November 22, 2016Suurim mure või tegelikult unistus on enda isiklik eluase kuid see jääbki unistuseks kui imet ei juhtu…..olen juba aastaid vahelduva eduga depressiooniga kimpus ja ravin end,mul 2 erivajadustega neiut,vanem sünnist saati just vaimse puudega ja ei parane ning teda tuleb kasvatada-hooldada igavesti ja noorem raskelt põetud haiguse tagajärjel kuid tema tasapisi paraneb.Temal oli haiguse ajal olukord nii hull,et isegi elustati ning oli koomas kuid siiski sai haigusest võitu ja paraneb,aasta jäi ka kooli vahele ning õppimine ikka tohutu mure….kaotas haigusega mälu.Kasvatan oma lapsi juba 14.5a üksinda peale seda kui laste isa päevapealt me juurest minema kõndis,kõik need aastad olen pm üksi oma laste ja nende haiguste ja operatsioonidega võidelnud,vanemal mitmeid neid olnud.Elan üürikrteris ja siin leping vaid augusti lõpuni,mis edasi ei tea,samuti mure,et vanem tüdruk lõpetab kevadel koolis oma viimase lisa aasta ja kuidas temaga edasi,kas saab päevakeskusesse või kas oleks kunagi lootust teda hooldekodusse saada….nooremal peaks põhikooli lõpetamine olema kuid mis sellest välja tuleb,ei tea…võitleme ka tema masendushoogudega.Sel suvel sain esimest korda kõigi nende aastate jooksul 3 päevaks kodust emale,Soome kooliõe juurde,tegi sõidu välja ning üks väga hea inimene võttis hoida mu vanema neiu seniks….pole mul ei sugulasi ega sõpru,kes aitaks,ise ma liikuma ei pääse ja koju külla ammu enam keegi peale paari inimese ei tule samuti pole võimalik tööle minna…..Kuu tagasi tekkis vanemal neiul song ootamatult ja käisime opil,see kuu 18ndal käis noorem neiu mandliopil ja tuleva kuu 9ndal peaks mul endal mandliopp olema kuidas peale mu oppi hakkama saame ,ei tea samuti pole mul õrna aimu kuhu saaksin päevaks paariks vanema neiu kuni ise haiglas olen……maksud vaja maksta ja okt-nov oli neiudel sünnad sinna kulus ka lisaraha,detsembris jõulud ja soovika ka kuidagi neiusid rõõmustada……kõige suurem mure ikka laste tulevik ja elukoha värk ning üha rohkem tunne,et enam ei jõua üksi kõike seda koormat kanda eks muresid ole kõigil ja mu omad pole vist veel kõige hullemad,kindlasti pole!Päikest kõigile teile ja tänan lugemast! 😉
Eve
November 22, 2016Ja jooksev mure vee l see,et küttepuud hakkavad otsa saama…ohh jahh,küll saab kuidagi hakkama
Käta
November 22, 2016Mtte, et röömustaks kellegi muredevpärast aga neid lugedes tunduvad enda omad veel tühisemad!
Aitaks kui saaks ..
M-L M
November 22, 2016Mina tahaks aidata, materiaalselt. Mitte küll ilmselt suure summaga, aga kui oleks ehk veel kedagi, siis vast oleks juba abiks küll.
Eve
November 25, 2016Oli see vastus Evele mõeldud?
Kriss
November 23, 2016Kas teil natuke abi riiete näol oleks vaja? Mul oleks pakkuda natuke 34-38 suuruseid (uusi ja vähe kantud) pluss jalatseid 38 ja 39 numbreid (talvejalatseid ei ole). Saadaksin postiga kui vaja. Kirjuta kreegikivi@yahoo.com
Eve
November 25, 2016Oli see vastus Evele nüüd mõeldud?
Kriss
December 3, 2016Ikka jah Evele 🙂 kirjuta mulle emailile!
mann
November 22, 2016Ei taha keksida,aga kui järele mõelda hoolgea, siis polegi suuri probleeme. Selline väike on (titekilod), aga see saab ka peagi lahenduse 😉
MariLiis
November 22, 2016Minu “mure” on pigem see, et ma mõtlen “muresid” endale välja.
Mul on kaks ideaalset last (kes ei lase öösel ega päeval magada juhhei), ilus kodus ja kui ma nüüd lõpuni aus olen, siis ideaalne ja hea mees. Jah, on kodulaen, on paar järelmaksu, aga söön hästi ja kõik asjad on olemas!
Mõni päev tundub magamatus jube mure ja probleem. Aga kui nüüd järgi mõelda, siis see möödub ja ma olen jumala kindel, et enamus võtaks mu magamata ööd ja annaks enda mured mulle.
Ja mul on nii kurb lugeda, et nii mõnigi laps jääb rahapuudusest ilma jõulukingita. Mul pole küll ülevoolavalt palju raha, aga olen igati valmis kellelegi mõne kingi ostma!
Gerli
November 22, 2016+1
Kaisa
November 22, 2016Issand, täitsa kurb meel tuleb peale siin osasid kommentaare lugedes. 🙁
Selles mõttes on mul vedanud, et mul on vähemalt oma kodu. Mida aastaid edasi, seda rohkem ma aru saan kui väga sellega vedanud on. Ja hea elukaaslane.
Ainuke mure ongi, et tööd ei ole. 🙁 Olin välismaal ja nüüd 2 kuud juba tööotsingutel. Erialast tööd leidnud ei ole, nii et vaatan ka muid valdkondi. Aga siiamaani pole õnneks läinud.
Õnneks on mingi tagavara ikka olemas, millest elada aga no kauaks sedagi jätkub kui tööd ei saa. :/
Xsena
November 22, 2016Suurem probleem on vist väike elamine 39 ruutmeetrit ja elame praegu 5 kesi varsti 6 kesi ja kass..ja teine mure et võiks korteris teha nii palju remonti ara et vannituba oleks vannitoa nägu ja hallituse vaba…. aga noh kõik on raha taga kinni …ma ei utle et lastel oleks millegist puudus voi nii lihtsalt maja meil vana ja seinte vahel niiskus ..vaja seinu lammutada aga see paras kammaija ja siis noh suurema korteri jaoks ei ole voimelised me maksma mingi 400 euri omanikule pluss kommunaalid…praegu kui lastekodu laps siis maksan ainult.kommunaale… ja kahjuks panka laenu ka ei saa et elamist osta omale kuna sissetuleks ei ole piisavalt suur…ja ei tohi olla uhtegi jarelmaksu….
Mer
November 23, 2016Kas ma saan õigesti aru, et teil on juba kolm last ja neljas sündimas?
Kui jah, siis palun selgita mulle, miks ometi?!?! Ilmselgelt on nii suur pere teie jaoks majanduslikult liig mis liig.
Jaa, loomulikult ei ole tõeline kodu ainult ruum, aga see 39 ruutu on ikka väga väike pind nii suurele perele.
Xsena
November 24, 2016Juhtus näpukas 59 ruutmeetrit 🙂 miks kohe on liig,mis liig ? Me ei sünnita lapsi riigile vaid ikka endale …ja ma arvan , et me pole ainukesed kellel ei ole taga taskus kohe võta 400 euri anda seda omanikule siis veel tagastusraha sama palju ja kommunaalid … pealegi lastel on ka firma riided seljas siis käivad trennides ja muu selline … sa nagu piiluks mu rahakotti sisse ja tead palju me abikaasaga teenime 😀 ?
Triinnnn
November 23, 2016Vot siin tekib küsimus, miks on vaja teha niipalju lapsi, kui ei ole piisavalt ressursse ja elamistingimusi ? Mikss ? Miks inimesed ei mõtle sellele??
Xsena
November 24, 2016Vastasin juba eelmisele kommentaarile 😀 kui on nii huvitav 🙂
A.
November 22, 2016Tahaks rasedaks jääda aga paar a. juba tulutut üritamist:'(.
Kerttu
November 22, 2016Teist last tahaks 🙁
Kaks kurva lõpuga rasedust jääb sellesse aastasse, näis mis uus aasta toob.
Gerli
November 22, 2016Jäta vana aastaga hüvasti ja uuel aastal läheb kõik hästi 🙂
Oh mured mured mured ...
November 22, 2016Tead ma ei teagi, kuidas ma olen oma elus sellisele punktini jõudnud, et ma liht tunnen , et ma ei taha, ei oska ja ei jõua ?. Tahaks liht haihtuda .
Mul kodus pea 2aastane laps ja 6kuune beebi . Elu peaks ju ilus ja tore olema. Aga mul on paras põrgu siin. Pisemal on meeletud gaasid viimased 6 kuud olnud, minu uni ongi ainult 3-4h ööpäevas, too vanem laps, ainult jonnib, ükskõik , mida ta ka ei teeks, ta röögib ja jonnib. Täitsa mures olen, et kas temast saab üldse kunagi normaalset inimest ?.
elan kogu oma stressi mehe peale välja ja olen väga mures ks oma suhte pärast, sest kaua sa ikka kannatad laste kisa pluss näägutavat ja ulguvat naist . Ta ütleb küll koguaeg , et peame üle elama selle raske aja , aga sellel ei tundu lõppu tulevat. Aina hullemaks läheb ?.
Tihti mõtlen, et millega olen sellise elu ära teeninud, olen ju alati teisi aidanud ja üleüldse hea inimene olnud, aga mind kohtleb saatus nagu kaltsu.
Tervis läheb ka aina halvemaks . Mõni päev on tunne, et ei suuda kätki tõsta, aga arvan ise, et see kõik magamatusest ?.
Aga ega ma ei teagi, kas need kuuluvad murede alla, Vb liht tundun vingun koduperenaine , aga ausalt öeldes, kuradi raske on see lapsevanema roll, eriti kui lapsed rahutud ja pöörased on ?.
D.
November 22, 2016I got 99 problems and money could solve at least 86 of them. Minu elulugu ?
monsa
November 23, 2016Rahamured on põhilised ja nii kurnavad. Eriti suhtele. Koguaeg on hirm ja hirmus elada on hirmus. Paar aastat tagasi hakkasin vaatama,et mu kallil mehel on midagi viga. Joomised venisid tihti järgmisse päeva ja isegi veel sealt edasi. Ta muutus vaenulikuks,ei rääkinud minuga eriti,kodus olles aind karjus. Ta töötas puhkusteta 3 a 10-12 h päevas ja tihti nädalavahetustel ja komandeeringutes. Meie suhe hakkas katki minema. Paar korda tulin töölt ära poole päeva pealt sest kardsin et ta end surnuks joonud jne. Vahepeal ei läinud tööle ka enam .Noor 30 a mees oli väga sügavas depresioonis. Lõpuks hakkas rääkima,et tööl käib vastumeelselt. 10 a ühe ameti peal pluss hull ülemus kes puhkust ei anna. Kuidagi läbi häda lubati 1 nädal,teisel päeval kutsuti tööle tagasi. Eks ta muidugi ise ka veidi süüdi,ta pehme loomuga ja ei seisa enda eest. Ütles,et tahab töölt ära tulla ja elu muutust…just olime lõpetanud talu järelmaksu..1,5 a iga kuu 500€ eraisikule sest pangast võtta ei tahtnud. Otsustasime maale kolida. Minu palk oli tol ajal 600€. Nii me läksime. Kuu ajaga kolisime ära..hullud kui praegu mõtlen. Aga süüa vaja,asju vaja. 600€ jäi 200€ peale makse ja laene alles. Mida teha? Mees asus maal tööd otsima ja selgus ,et see pea võimatu ülessanne kui tahta rohkem kui miinimumi. Samal ajal leidsin taluniku kellelt sai odavalt piima ja tasuta üleaja leiba/sai,sebisin 5 kana,muretsesin keldri kartuli ja juurikad. Korjasin marju,seeni tegin hoidiseid. Ja elasime,nälga ei jäänud. Mees leidis töö väga toreda mehe juures,pm kahe mehega firma . Töökoht asus küll tartus ja 80km kaugusel,rongiga tuli iga päev käia ja raudteejaama kõndida 4 km aga see oli parem kui ei midagi. Elu läks paremaks. Vahepeal taheti maja käest võtta kuna laenud jäid maksmata,siis helistasime ja palusime uut maksegrasfikut..võlg oli oluliselt suurem kui enne aga vähemalt jäeti maja alles. Tulime välja sellest. Nüüd elamegi maal,autot pole ja mees on tartus tööl käinud aasta. Mina olen titaga kodune kuid käin ka tartus sõbrannadel külas. Õhtuti jalutame läbi metsa koos koju ja oleme ütlemata õnnelikud. Samas meie ligidal elab pere kes on näljas sest tööd siin ei ole,tartu ju liiga kaugel,pereema kodus süüa teha/vaaritada ei viidsi(tean et lihtsalt ei viidsi),üleaja asju nemad põhimõtteliselt ei tarbi ja kõik teised on kõiged süüdi. Rääkisime eile ja kaebasin korra,et kana käitub imelikult. Ta ütles mulle ;”Oh oleks mul sinu mured! Meie peame abirahadest elama ja ei saa mune süüa”.
Hakkasin naerma ja ütlesin,et mul pole muresi. Tõesti enam pole.
Laura
November 23, 2016Niii tublid ! Hea on lugeda et keegi ikka suudab august välja ronida 🙂 ainult edu edaspidiseks ☺
Birx
November 22, 2016Targutaks veidi kah siis juba….
Vähe raha? Õpetasin oma lapsele, et ka 1€ on raha ja mitte väike sest kui ikka kõht tühi on siis saab ju lahtist kartulit osta millest saab nt praekartuleid teha ja söönuks.
Samuti saab ühe euri eest ka piima ja leiba nt jne. Ehk ärge hinnake raha summasi valesti.
Võib ka saada pakk vorsti ja leiba
Jah pole just see kõige parem toit võibolla aga siiski toit!!
Efq
November 22, 2016Mured, mured ja mured…
Probleemid probleemide otsa…
Võibolla on vaja end tühjaks kirjutada, vb ei muuda see midagi.
Kõrvalt vaadates on hea elu : 4toaline korter(laenuga ostetud), uhke vw perse all, kolm kaunist last ja mees…
aga see mis toimub koduseinte vahel on ulme…
lapsed vanuses 9a, 2,9a ja 1a.
Kaks suuremat siis plikad ja väiksem on kaua oodatud poeg.
Nii.. ostsime korteri poolteist aastat tagasi ja hakkasid mured pihta. Algul pigistasin silmad kinni, arvasin et kolimis järgne stress… mida aeg edasi seda hullemaks läks.
Minul paanikahood, tuju kõikumised olid igapäevased… pärast sünnitust aga muutus asi hullemaks. Kõik kolm last minu õlul… magamata ööd, söömata päevad… mees kh lõi bloki ette, sest rikkusin tema tuju enda tujuga ära! Oeh, siis tuli välja, naistearsti juures, et mul on sügav depressioon… sain anti.tablad, nüüd närin neid. See selleks, saan ju oma tujudega nüüd peaaegu ise hakkama. Aga suurim probleem on laste tervis…
saate aru, selle aasta sees olen juba poisiga 2x haiglas istunud mingi hingamisteede värgi pärast. Kunagi ei saa otsest vastust mis viga oli… aga laps ei saanud piisavalt hapniku! Esimene kord oli ta 3 kuune! Meid viidi kiirabiga raplast tallinna… see oli päris hirmutav. Nüüd kui poiss juba aastane hakkasin oma perearstiga seda arutama, sest järjekordselt on KÕIK KOLM LAST HAIGED! Minul endal polnud 3 päeva hääldki!
Aga igaljuhul arstiga jõudsime järeldusele, et kas poiss on astmaatik vms või on kõiges süüdi meie korter. Sest tuleb välja, et sellele korterile on aknad valesti ette pandud. Ja kuna korter on maja välisseinas, siis kaks magamistuba lihtsalt hallitavad 🙁
Mul tuleb nutt peale, kui näen seda seina. Pealt vaadates pole üldse nii hull aga kes teab mis seal kipsi taga peidus on…
Mees võttis täna haamri kätte ja lõi augu seina, et teada saada kui hull asi seal on. Aga vill on ees, millest pole loomulikult kasu! Ja nüüd ongi minu magamistoas auk seinas, seinad ja lagi hallitavad, lapsed ja meie haiged, remondi jaoks raha pole, ja kuhugi mujale elama minna kh pole, et lastel tervis paraneks.
Olen mõelnud ka kodutundele, aga kes aitab pere, kes nii “uhkelt” elab?! Mees ju saab korraliku palka, mina veel vanemahüvitist… peaks ju ära elama ja ülegi jääma… aga ei,arvetele läheb üle 800€, seal siis lasteaed, järelmaksud, laenud, küte ja kommunaalid jnejne.
Kõige idiootlikum on see, et oktoobri eest maksime kütte eest üle 70€ kui õigesti mäletan… ja ma veel kütsin õliradikatega tube, sest nii krdi külm oli. Ja kui veel miinuskraadid tulevad on see summa üle 150€, kui mitte rohkem veel. Aga mille eest me maksame? Saan aru jh et suur korter, aga sellise summa eest võiks ju natukenegi sooja saada…
Õnneks saime mehega suhte korda, vähemalt praegu. See oli ikka väga hullult karidele jooksnud.
Vanema plika isa ei taha lapsest kuuldagi! Kohtuga taotlesin ainuõiguse ja nüüd kannab ta minu nime.
Keskmine plika on ära hellitatud, tahab ja peab saama… enam ei saa, sest nüüd on emme ja issi jõud ühendanud, mitte nagu enne.
Poeg on tragi õppima… ainult turnib, ronib ja ronib. Ennast pole ollagi aga emme ajab täitsa hulluks…
ja emme… mina… kes istub ja ootab praegu telefon näpuvahel und, ei suuda uskuda, et see kõik toimub minuga. Ma siiani uskusin, et olen hea inimene. Ma aitan palju teisi, nii nagu oskan. Tihti olen üle oma varju hüpanud, et teistele headmeelt teha… ma siiani olen mõelnud enne teistele kui endale, aga miks?!?! Miks minuga nii siis läinud on?! Miks ma olen pidanud üle elama 4 ärakukkumist(kõik just siis kui sain teada, et ootan last! Nad kõik olid plaanitud!), lastega haiguste jada, mehega tervise probleemid(mis puudutasid ka mind), endal tervise probleemid… lihtsalt appiiii…
alles täna hommikul ma avasin silmad ja sulgesin uuesti, sest ei ta lihtsalt ärgata… väga raske on tõusta ja loota, et tänane päev on eilsest parem, sest keda me lollitame… ei ole ju!
Üks probleem kaob, tuleb teine ja täidab selle koha… suletud nõiaring!
Aga mis ma halan, mul on ju siiski kolm imekaunist last, keda ma meeletult armastan! Mees,auto ja oma kodu! Olgu milline ta tahes! Minu on ikka minu!
H.
November 23, 2016Miks te korteriomanikuga ühendust ei võtnud, kui ilmnesid varjatud puudused? See hallitus on tõsine probleem.
Efq
November 23, 2016Tagant järgi tarkus on ikka see kõige parem…
enne ütlen ausalt polnud tahtmist, jõudu ja oskust midagi ette võtta.
Nüüd aga asjad liiguvad vaikselt, ma ei tea küll kuhu poole veel aga liiguvad. Eks annan endast parima, et kõik korda saaks.
Tundub, et oligi vaja tühjaks rääkida, sest täna on natuke kergem olla…
Acca
November 23, 2016Mis on minu probleem või mure? Minu kõige suurem mure on samuti seotud rahaga nagu teistelgi. Elasin paar kuud välismaal ja nüüd olen Eestis tagasi, aga nüüd on vaja kiiremas korras töö leida. Makse on vaja maksta ja samas tahaks ju jõulude ajal ka midagi head oma perele kinkida. Samuti pean ma leidma ka motivatsiooni, et enda bakatöö kevadeks lõpuni valmis teha ja saaks selle mais ära kaitsta. Eks tuleb edasi rühkida ja loota, et asjad laabuvad.
Ketu
November 23, 2016Olen kolm aastat depressiooniga kimpus olnud, ei tundu paremaks minevat. Lugedes teiste probleeme saan isegi aru, et minu oma ei ole kõige suurem. Palju edu teistele!
D3
November 23, 2016Emal on vähk ja üsna karm seis. Hea sõbranna suri hiljuti vähki. Elamine laguneb, tööl olen sunnitud tegema ületunde ja veel nipet-näpet. Viimaseid asju ei peagi nagu eriti probleemiks võrreldes kahe esimesega.
Naine
November 23, 2016Ega suuri probleeme otseselt polegi. Pidevalt lihtsalt hingab kuklasse see et kas ma saan see kuu üüri makstud või mitte… või siis millise arve ja mismoodi ma saaks järgmisesse kuusse nihverdada. Kuna sööma peab ju ka. Tööd me mehega füüsiliselt ei jõua teha niipalju, muidu tööd oleks küll aga no elu tahab elamist, lapsed tahavad tähelepanu jne. Ja odavamat korterit lihtsalt ka ei ole võimalik leida aga samas on pangalaenu jaoks meie palgad liiga väikesed et linna korterit osta. Pankade tore loogika – me näeme küll et te maksate nii palju üüri aga poole väiksema pangalaenu kuumakse jaoks teil äkki raha ei ole.
Kuhugi karupee asulasse ka kolida ei taha (kui just maja ei saaks). Kogu elu, sõbrad, töö jmt on linnas.
Aga õnneks on mul väga armastav mees, toredad lapsed ja tervis kõigil korras. Kuidagi rahaliselt ära elab siis saab ju hakkama kah. Hoian lihtsalt pöialt et suuremat pakast ei tuleks (küttearve mõttes)
PIRGIT
November 23, 2016Üüri korter müüakse maha ja pole elada kuskil . Pean Pärnu tagasi kolima.
Kiisukeauh
November 23, 2016Ma tahan lõpuks leida töö. Ametliku. Olen väsinud igasugu susserdamistest, vassimistest ja valetamistest. Terve see aasta on nagu üks õudusunenägu.
Töötasin üle 5 aasta juveelikaupluses klienditeenindajana ja tegin ka juhataja tööd. Kõik oli kena, kuni aasta alguses otsustasin tuludeklaratsiooni tegema hakata. Tulemuseks oli üle 250 euro tagasi. Mis mõttes?! Ma olin töötanud ju terve eelneva aasta ühes firmas, polnud olnud haiguslehel või mõnel muul moel puudunud. Kuidas see siis võimalik on? Tuli välja, et ma olevat eelmisel aastal vaid 3 kuud ametlikult töötanud! Ma pidin suurest ehmatusest toolilt maha kukkuma. Muidugi võtsin ühendust omanikuga. Ajas mingit totaalselt soga suust välja aga no vähemalt maksis tagantjärgi mu maksud ära. Igal juhul kui Maksuamet mul uuesti tuludeklaratsiooni teha käskis siis oli kõik kenasti nullis.
Järgmine pauk oli see, et palgapäeval helistas omanik ja ütles, et kle võta oma palk ise šeifist ja tee selle kohta summa, kuupäeva ja allkirjaga sissekanne kassaraamatusse. Mis mõttes? Unustasid mulle palga üle kanda?! See pole ju loogiline! Ok. Mõtlesin, et üks kuu. Mis seal ikka. Aga see muutuski reegliks. Iga kuu palgapäeval pidin võtma oma summa ise šeifist.
Hakkasin uut töökohta otsima, sest mingeid muutusi ses osas ei toimunud ja mingeid selgitusi ma ei saanud. Ja ärge arvake, et ma ei küsinud. Aga omanik oli nagu korralikult väljakoolitatud poliitik. Sooja auru suust küll tuli aga oma küsimustele selgeid vastuseid ei saanudki. Juuliks olid närvid sellisest jamast juba täiesti läbi. Ma ei suutnud enam öösiti magadagi. See kõik hakkas kohutavalt tervise peale. Lõpuks oli selge, et mingeid positiivseid muutuseid firmas tulemas ei ole ja aeg on edasi liikuda. Vahepeal olin aktiivselt tööd otsinud aga no mitte midagi mõistlikku saada polnud. Miinimupalga peale ka minna ei tahtnud aga paremaid tol hetkel saada polnud. Otsisin edasi. Saatsin CV-sid ja kandideerimisavaldusi ja käisin töövestlustel. Lõpuks leidsin töö, mis tundus mulle sobivat. Palka lubati ka nii nagu küsisin. Kirjutasin vanasse töökohta lahkumisavalduse. Sellele ei reageeritud. Selge. Tuli leida muu lahendus. Uuel töökohal oli neil kiire ja neil polnud aega mind lõpmatuseni oodata. Seega ei näinud muud lahendust, kui minna nõu küsima Töökaitsesse. Töökaitse istungil mõisteti endiselt tööandjalt välja ka minu saamata jäänud palk. Mis on muide mul siiani saamata! Meil on lihtsalt nii “maru asjalikud seadused”, mis võimaldavad lõpmatuseni sellega venitada. Esimese palga sain uuest töökohast 15. septembril. 2 kuud olin olnud ilma ühegi sissetulekuta! Uus töö meeldis aga oli väga pingeline ja raske. Väga pikad tööpäevad, päevas tuli 18 000 sammu “lõdva randmega” ära ja lisaks oli veel see jama, et kuna neil oli pidev töötajate puudus, siis tuli rabada mitmel kohal. Tervis ei pidanud vastu 🙁 Kirjutasin lahkumisavalduse.
Leidsin uue töö ja nüüd loodan, et vähemalt selles firmas on kõik aus ja ametlik ja ma ei pea ühe palga eest mitme inimese tööd ära tegema. Vahepeal oli küll selline masendus juba peal, et mõtlesin päris siiralt, et jääks magama ega ei tõusekski enam iial üles 🙁 Nii, et väga raske aasta on olnud. Aga kunagi peab ju ometi paremaks ka minema?! Öeldakse ju, et peale vihma tuleb alati päike välja! Minul kestis vihmaperiood lihtsalt üle mõistuse pikalt. Nüüd ootan, et uus aasta toob midagi head ja meeldivat. Kompensatsiooniks eelmise aasta eest 😀
Mari
November 23, 2016Mina olen põhimõtteliselt sama asja üle elanud.. Ma juba kardan siinset tööturgu..Minu lugu on ka hästi pikk ja piinarikas….
Kiisukeauh
November 23, 2016Täiesti masendav tegelikult mis praegu Eestis tööturul toimub. 🙁 Kuna olen terve see aasta praktiliselt aktiivselt tööd otsinud siis no võta üks ja viska teist. Tallinnas väidetavalt on vähemalt palgad vähe suuremad. Siin, Tartus on aga olukord üsna lootusetu 🙁
Õnnetu ema
November 23, 2016Oh jah, lugedes teiste probleeme, siis tahakski öelda, et oleks mul sinu probleemid.
Midagi pole hullemat kui kasvatada last, kes ei saa kunagi terveks ja täisväärtuslikku elu elada.
Liisu
November 23, 2016Istun ja loen siin teiste muresid. On inimesi kellele on tõesti tõsine mure/mured. Kahju kuid südames loodan, et Teil kõigil läheb ainult paremuse poole 🙂
Ei taha küll halada ega midagi kuid lugedes siin mõningaid kommentaare töökoha ja palga kohta siis lubage midagi rääkida.
Elan vähe väiksemas linnas kui Tallinn või Pärnu… Käin tööl 12h ja suvel tuleb vahest ka rohkem tunde… Töö on raske, istuda 12h ei saa peale lõunapausi, jooksed ringi ja tassid asju, viid 20kg-30kg kaste mööda treppi teisele korrusele, võtad kaupa vastu, kontrollid, vead kauba omale kohale, paned välja, teenindad kliente, oled turvamees, koristaja, kliendi nõustaja. Ja niimoodi pea iga päev.. Ja oh üllatust PALK on miinimum… Miks ma seda teen, et oleks raha. Saan oma maksud makstud, söögi lauale, mehele midagi osta ja ka endale midagi lubada. Ei hala, et palk väike(kuigi on loomulikult) aga kui ma mõtlen mis ma selle raha eest tehtud saan, ostetud makstud siis olen selle üle õnnelik, et ma niipaljugi saan. Ja siin väikelinnas polegi suuremat võimalust rohkem teenida kuna inimestel tööd vaja siis maksame miinimumi. Tahtsin sellega sinnamaani jõuda, et kes kirjutasid, et raha vähe, töö kehv siis mõelge natuke ja tehke kasvõi ise selleks midagi, et ei oleks nii kehv. Ma olen väiksena istund kodus ema juures nii, et tuba külm, elektrit polnud, süüa polnud kuna ema ei raatsind tööle minna.. Sellepeale teen mina kõike vastupidi, et vähemalt midagigi oleks. Oman oma elamist ja seda tänu pangalaenule, ei maksa seda ei minu mees ega keegi teine peale MINU.Oman ka autot millele ostan enamus ajast ikka ise kütust ja teen kindlustuse, ülevaatuse kui vaja. Ja seda kõigest MIINIMUM palgaga.
triinu
November 23, 2016Pärast seda kui ma aasta-kahega elasin läbi abielulahutuse, vähi, ütlesin lahti kogu oma perekonnast ja veel mõnest toksilisest suhtest, tulin välja alkoholismist ja sügavast sügavast depressioonist, siis kõik olmeprobleemid on tundunud nii tühised, et ma ei oskagi enam nagu muretseda. Ikka juhtub mingit kräppi ja aeg-ajalt kuskilt valutab, aga ega ma ei eeldagi, et ma peaks elama nagu printsess. Tuleb lihtsalt pead mitte norgu lasta ja tunda rõõmu ka igast väikesest a
Maria
November 23, 2016Minu probleemiks on 7 aastat kestnud buliimia- millest ma ei oska enam kuidagi loobuda. Päevas võib minna söögile 30-200 eurot. Nüüd olen pea 10 tuhat kiirlaene votnud, et lihtsalt süüa. Tulin suurest stressist töölt ara ja pole kuu aega laenu osamakseid tagastanud. Ähvardavad hetkel veel kõigest inkassoga.
Alates 9 aastasest on mul diagnoositud sügav depressioon.. Mis siis vahest kaob ja tagasi tuleb. Ja eelmine aasta augustis diagnoositi mul ärevushäire- sellega nüüd vähemalt seletan oma niiöelda kuuma verega naise mulje. Viimasel ajal on mul raske isegi poe järjekorras seista inimestega..
Sõbrannasid mul enam pole-aga kui aus olla nii ongi parem! Pole elus ühtegi õiget sõbrannat olnud.
Alkohol aitab korraks- kuni siis on hommik või üle joon ja tekivad halvad mõtted.
Igatahes hakkas veidi parem kirjutades seda välja 😀
liina
November 23, 2016Kas see on päriselt tõsiselt nii, 10 tuhat laenu? Olen sinu kommentaari peale pool päeva mõelnud, kirjutad, et sul on diagnoositud depressioon ja ärevushäire st, et sa ikkagi kuskilt otsast oled arsti juurde jõudnud? Ravimeid midagi saad? Kas oma buliimiast ja võlgadest pole kellegile midagi rääkinud? Peaksid. Sellises seisundis on see ilmselt väga raske, aga vaata ennast korraks kõrvalt – kuhu sa niimoodi välja jõuad, see on ju aeglane suitsiid. Otsi palun abi endale, eelkõige arstilt. Ühtegi lähedast pereliiget ka ei ole?
Salme-Marta
November 23, 2016Tõsi on. See “oleksmulsinuprobleemid” on üdilollakas jutt, selgelt üleoleva ja halvustava tooniga. Keegi ei tea teiste valu, hirmu, ahastust, pinget. Me kõik elame o m a elu. Seesama oma elu, on kõigi jaoks vägaväga erinev, sel on mitu värvi, tahku ja muud mõõdet. Pluss takkaotsa veel omadus, kuidas keegi asja võtab. Üks läheb läbi, nagu siga rukkist, teine tõmbleb ja heitleb samas olukorras sada aastat ja muudab ka kõik teised enda ümber selle eest vastutavaks.
Ah. Üks lõputu jura. Mind küll ei huvita tegelikult sellised teiste inimeste olmemured. Ega ma ei lähe kümne hättasattunud sugulase võlgasid tasuma ega pane oma elamist panti. Ma ei oska aidata, kui tuttav kurdab, et elu on sitt, lapsed nii tihti tõbised, mees joob, ämm on vastik ja tal endal närvid persses, sest mehe endine elukaaslane muudkui tüütab ja tahab ka nende rahakotist osa saada….ja nii edasijaniiedasi. Sellepärast ma kergelt hoian eemale, kui mõni väga oma muredega näkku lendab. Minu lapsed tahaksid ka rohkemat võibolla. Rohkem, veel rohkem kaasaegseid tehnikavidinaid, vaheaegadel emaisaga soojamaareise, moodsamaid riideid, paremaid saapaid, rohkem taskuraha, ägedamat toasisustust. Aga nad teavad, nagu minagi, mida on mõistlik tahta. Teavad sedagi, et üle omaenda kodu ja pere ning tervise pole midagi siin ilmas. Kui kõik on enamvähem mõistuse juures ja käed-jalad liiguvad – see on juba ülim. Ü L I M. Kõik muu on tuhk ja tolm, mis tegelikult ka ei vääri, et ennast selle nimel puruks pingutatakse.
Surmahädas olijaid olen küll aidanud ja reaalselt ka toetanud. Oma pisukeste võimaluste kohaselt.
Nipitiritiris
November 23, 2016Meie pere murdis maha mehe raske haigestumine. Ma ei ole siiani suutnud leppida sellega,et minu meest varsti enam ei ole. Me oleme nii kokku kasvanud ja mul pole tulnud pähegi tema juurest minema kõndida. Ma olen talle toeks kuni lõpuni… Raske on näha teda hääbumas. Mitte kuidagi ei võta mõistus kinni,et lõpuks ta ikkagi läheb.. Kuidas sa seda lapsele seletad? Ma olen üle elanud lapsepõlve vägivalla,joodikust vanema,1 vanema surma,kui väike olin. Mind on süüdistatud paljudes asjades alusetult,olen kolki saanud nii mis hirmus. Kõige selle järel diagnoositi raske depressioon ja nüüd veel see kaaaa.. Mind ikka raputatakse korralikult,kuid,mis sellest. Kõige raskem on minu kallil mehel,tema peab kannatama! Nii,et jah,mina mõtlen küll vahel,et oleks mul minu sõbrannade probleemid. Ma oleks nõus,et mu mees oleks teise naisega varvast lasknud või lihtsalt ringi laaberdanud või,et armastust üldse poleks,aga,et meie ühine tulevik saabki varsti otsa!? Seda ma ootasin alles pensionieas,mitte nii noorelt.. Elu tuleb austada!
Pille
November 23, 2016Ma jäin alla 2-aastasega mõned aastad tagasi leseks, mees suri väga noorelt vähki. Vat see oli põrgu ja loksutas mõned asjad ikka väga paika – mis on oluline ja mis mitte. AGA
Minu probleem on see, et nüüd kui elu on veidi stabiilsemaks muutunud, ma, kuramus, ei suuda jälle vahet teha, mis on tõsised probleemid ja mis ei ole. Millal ma mõistuse pähe võtan? Kas on jälle uut matsu vaja või?
Tead...
November 23, 2016Lugesin siin mõnda kommentaari ja kohati on minu mured naeruväärsed. Aga, siiski minu ja meie pere jaoks suur mure. Kui ma tavaliselt olen suht muretu, siis iga aasta lõpp, viimased 4 aastat, on kohutavad. Minu mees töötab Soomes ning ülemus pole see kuu palka välja maksnud. Arved+pangalaen on kokku 500€, kaart miinustes (kohe saab läbi ka auto kindlustus, elan linnast väljas, autoga sõita ei saa. Laps käib linnas lasteaias) Kohe on kuu lõpp ja uue kuu alguses uued arved, mis duubeldavad olukorda. Aasta alguses proovis mees mujal tööl olla, kuid sattus selliste firmade otsa, mis ei kannata trükimusta. Vana firma kutsus ta tagasi. Pool aastat tulid palgad nagu kella värk. Vahest lausa mõni päev varem. Kõik oli korras ja nüüd…Kolm nädalat istus mees kodus. Detsembri palk ei tule ka väga suur 🙁 Ja iga aasta lõpp keerab ära. Niipalju ülemus kraapis kokku, et mees tagasi saaks tööle. Silmastsilma ikka parem suhelda ja ehk saab mingit lisa teenitud, või rahad liikuma, et palga ikka kätte saab. Samas võlgu ei jää firma kunagi, lihtsalt nüüd on hilinenud palk ja vist hilineb veel. 5ndal oli palgapäev, 20ndal ennako (avansipäev) Pole näinud kumbagi. Jüulud tulevad kurvad. Ei saa laps kinki, ega ka keegi teine. Sest kui ükskord palk tuleb, läheb kõik arvete alla, et edasi elada saaks 🙁 Mehe vend ja isa on meile kokku võlgu 800€ (ei saa nad ka ära maksta, sest ei saa ju palka) Lisaks mehe teine vend, kes töötab mujal ja elab muud elu, on meile 4 aastat võlgu olnud 1500€. Raha kätte ei saa. Koguaeg räägib, et raha pole. Kehvasti vennike ei ela. Kaks kuud tagasi tegi mõnitava ülekande, 4,29€. Rohkem talt pole laekunud. Kas on mingit kohta, mis sisse nõuaks eraisikute võlgasid? Otsest märki võlast pole, on ainult tunnistajad. Oh…Vähemalt sain selle endast välja. Pole mul kuskile kurta ja anonüümselt kommenteerida ja välja elada on kõige parem 🙂
Melissa
November 23, 2016Loen su tekstist välja, et mees käib tööl ja laps on juba nii suur, et käib lasteaias. Rahamured näivad olevat üsna tõsised. Su mees pingutab, et perel oleks hea. Mida teed sina oma pere jaoks? Kas sina käid tööl või oled muiduleivasööja? Juhul, kui sa ise tööl ei käi ja sul mingit mõjuvat põhjust mitte tööl käia pole, siis selmet vinguda, tuleb ka sul endal tööle minna. Kaks palka on ikka kaks palka.
Tead...
November 23, 2016Mul on laps puudega. See mõjutab minu tööle minekut. Pole sellist tööd saada, mis oleks 8sast-5ni ja nvd vabad. Lisaks elan sellises kohas, kus lihtsalt ei ole tööd.
Tead...
November 23, 2016Ma ei kirjutanud seda kommentaari vingumise eesmärgil. Ma üldse ei vingu. Lugesin siit mõnd kommentaari ning rahamuredes olevaid inimesi on mitu. Jagasin vaid enda hetke olukorda. See on mööduv nähe. Me oleme ennem hakkama saanud ja saame edasi ka hakkama. Neil, kel on palgad/tööd korras, on hea teistele ninapeale visata, et ou…mine tööle! (Ma ei ütle seda selleks, et siit mingi tüli jälle üles kerkiks. Ei ole tülitseja tüüp) Aga nii paraku on. Loodan, et mul ka mingi hetk veab, saan tööle ja peret samuti rahaliselt abistada 🙂
Birx
November 23, 2016Ma olen üks nendest vähestest inimestest kes võin täie tõsidusega öelda, et no ei ole mitte mingeid probleeme. Elu on täielik lill. Ma pole elus veel nii rahulolev ja probleemidevaba olnud kui nűüd. Olen tänulik ia väikse asja eest mis mul olemas on. Ainult võib olla kõige tűütum asi on üks väike terviseprobleem millega maadle tükimat aega. Muidu kõik muu suurepärane.
Efka
November 23, 2016Mõni nädal tagasi oli mu aine mure see, et rasedusega liiga palju juurde ei võtaks ( arst lubas gtt saata) praeguseks on minu ainuke mure see, et minu 31n sündinud beebi ilusti kosuks ja kasvaks. Ehk on lootust jõuluks koju saada uue ilmakodanikuga oma teise 1.7a lapse juurde keda nüüd lihtsalt nii vähe näinud olen.
N33
November 23, 2016Mõne kuu pärast sünnitus ees, mida väga kardan. Eelmine oli väga raske ja tüsistused väga pikaaajalised ja valusad. Aasta läks. Lisaks pooleli remont ja see venib ja venib, kuna raha ei tule nii peale nagu algul arvestasime. Pole normaalset kohta kus end pesta, asjad mööda elamist laiali – ootavad garderoobi ja kappe. Kui laps sünnib 10 päeva peale ametliku tähtaega jään korralikust emapalgast ilma. Kui õigel ajal, siis see aitaks meid tohutult palju. Eelmine läks palju üle aja. Kaalu juba praegu liiga palju, kardan varsti ei jõua üldse liikuda. Ja nii mitu kuud ees veel. Iga päev maadleb toiduga. Samas, asun et need probleemid ei ole tegelikult nii hullud ja mööduvad varem või hiljem. Kõige kõige tähtsam, et mu kallid oleks terved ja meie uus beebi oleks terve – kõik muu on pisiasi. No olgu – tegelt oleks kena kui ise ka peale sünnitust terve oleksin ja kiirelt paranesin.
Vupsik
November 23, 2016kuidas su lapse sünniaja edasi lükkumisest su emapalk oleneb? lihtsalt tunnen huvi, sest omal umbes samal ajal tähtaeg (2 kuu pärast). Dekreedirahad saad siis ikka ju 2016 järgi ja kuna emapalk hakkab peale dekreedi lõppu, siis see sul ju jääb eniveis 2017 järgi. ei?
Vupsik
November 23, 2016sorri, tähendab dekreet 2015 järgi ja emapalk 2016 järgi. sorri.
Rita
November 23, 2016Emapalka hakatakse ju maksma peale dekreedi lõppu. Dekreedi algust saad valida sõltuvalt tähtajast, mille ämmaemand on määranud. See ei mängi ju mingit rolli kas laps sünnib tähtajast varem või hiljem. Lihtsalt sa pead vaatama millal sul on kasulik dekreeti jääda, et emapalk hakkaks sulle sobival ajal jooksma. Või mis?
Mairi
November 23, 2016Mulle tundub, et tema rahad sõltuvad äkki sellest, kas teine laps sünnib enne esimese 2,5-aastaseks saamist? Sellest oleneb emapalk küll väga palju.
K
November 23, 2016Hetke suurim mure süvenenud iiveldus, rasedust 10+4 (esimene rasedus). Seni on iiveldanud kergelt. Tuli süüa tihemini ja elas üle iivelduse, ei oksendanud. Eile õhtus lisandusid peavalud, oksendamine ja külmavärinad aegajalt. Palavikku pole. Hetkel pole juba 24h midagi sees püsinud, isegi suures koguses vesi tuleb oksendades välja. Mõtlen mida teha, kas püüda magada ja vaadata, mis seis hommikul on või minna kohe vastuvõtu tuppa tilga alla… Oh, kus tahaks end normaalselt tunda.
Päike
November 23, 2016Ainuke tähtis probleem on oma kodu otsimise ja saamisega. Oleme noored ja pank ei taha laenu anda. See vast ainuke selline, tõsisem.
Assu
November 23, 2016Minu hetke suurim probleem on see, et tahaks oma kodu aga pappi pole.
S
November 23, 2016Elu nagu lill! 28n rase, mees kaitseväes kuine sissetulek 227euri. Firma on mehele 900euri võlgu. Üleval vaja pidada korter ja talu + kaks kassi. Täna käisin autoga mehaaniku juures remont läheks 1000+ euri lisaks tuleb homme korstnapühkija ja ma ei imesta kui ma saan kütmis keelu, sest ahi on hullemini läbi kui läti raha. Aga ega ma ei kurda vahest istun nagu täna omaette suures majas ja nutan sest muud ei oska teha. ?
Kk
November 24, 2016Kui nüüd mõelda siis mul muresid ptüi-ptüi polegi. Kõik on olemas – kodu, armastav abikaasa, kolm kassi, riided ning toit. Nüüd tahaks tööd saada aga kuna mitu aastat on see ebaõnnestunud (oleme elanud abikaasa palgast, tagasihoidlikult aga siiski hästi) siis otsustasin, et võtan selle riski ning proovin hakata ise enda tööandjaks! Õnneks mees on ka toetav ning kuna teab, et see mida ma plaanin teha, teeb mu õnnelikuks siis on nõus veel natukene ühe palga peal elada 😀
Tahaks beebit ka.. Samas jällegi tahaks natukene suuremat majandusliku kindlust kui 10€ kuu lõpus kontol haha. Seega lisamotivatsioon enda äriks 🙂
D
November 24, 2016Loen siin teiste muresid ja tahan vaid öelda, et kõik (enamus) neist on mööduv. Endal on mul praegu nii palju tõsiseid muresid, et kui mõnegi neist kirja paneksin.. inimesed ei usuks. Olge tublid ja pea püsti edasi! 🙂
Pjootr
November 24, 2016Hmm.. minu mureks on mu ema, kellel on leukeemia. Õnneks on tal see variant, kus saab vähirakke vaos hoida ravimeid võttes.. aga iial ei tea kuidas need toimivad.. ja ma tunnen ennast halvasti kuna ei saa temaga koos olla (elan ameerikas). See on minu kõige suurem mure 🙁
Teine mure ugghh.. mallu ma pean lihtsalt sulle helistama ja rääkima sellest.. pikk jutt, sitt jutt, aga lõppkokkuvõttes hea jutt.. ?
Piret
November 24, 2016Kui vanad lapsed on. Mul on poisist üle talvesaapad ja kindlasti leiaks veel midagi.
Piret
November 24, 2016See käis siis sellele vastusele:
Mhm
22. november 2016, 21:18
Mhm
November 24, 2016Tal on tütred:)
Kristin
November 24, 2016Tere! Tegelikult on selliseid teemasid väga ,väga vahel vaja. Eile olin täielikus masekas, et näe homme pangamaksu päev ja raha pole kontol piisavalt. Küll ma olen luuser jne. Lugesin siis siinseid muresid ja sain aru, et ma pole ainus ja see ongi elu. Mina sattusin rattasse tervise pärast võetud laenust. Lihtsalt oli vaja kreeme, arste jne mida haigekassa tasuta ei anna .
Täna olen rõõmsam, sest võtsin ennast kokku, panin pea tööle ja müüsin paar asja maha ja homseks raha olemas.
Lisaks mõtlesin siin öeldud sõnadele , et tee head ja sul on ka hea. Ostsin täna tööle suure koguse kaupa ja alles õhtul arvet vaadates nägin, et arvel kogus liiga väike. VAhe oma 50 eur. Läksin peale tööd poest läbi ja otsisin proua ülesse ja lasin lisaarve teha. See rõõm mis inimese silmist mulle vastu vaatas tegi mu hingele nii head 😀 Koduteel olin viisakas liikleja ja sain autotuledega lausa 6 x tänatud. ilus päev täna ja usun, et homme on veel toredam.
Igatahes õppetund saadud- ole rahul sellega mis sul on, tee head ja sa saad hakkama!
Lila
November 24, 2016Ma usun, et kirjutan paljude üliõpilaste eest.
Hakkan kooli lõpetama ja pean keskenduma lõputööle. Samal ajal käin juba erialasel tööl, et ära elada. On samal ajal lõpupraktika, lõputöö kirjutamine pluss tööl käimine. Tahaks ainult koolile pühenduda, aga siis ei ole raha et elada. Tahaks rohkem tööl käia, et ei peaks praekartulit nii palju sööma ja et oleks raha ka lõbusaid asju vabal ajal teha, üliõpilaselu nautida. Aga kui käin tööl rohkem, siis ei jõua lõputööga valmis, ei lõpeta kooli ja ei hakka kunagi väärilist palka saama.
Surnud ring ja tean, et paljudel üliõpilastel on raske endaga toime tulla. Eriti kui teenin poole koha eest 350€ palka ja ei saa toetust riigilt, kuna nad arvestavad ka mu vanemate sissetulekut.
Olen terve nelja aasta vältel töötanud kooli kõrvalt ja innustan teisi üliõpilasi vastu pidama! Koguge suvel raha, et sügisel saaks murevabalt kooliga alustada! Leidke tasakaal töö ja kooli vahel. Ärge andke kooliga alla, sest te ju teate, et saate lõpetades kõrgemat palka. Veenge oma vanemaid teid toetama kooli ajal, lubades peale lõpetamist olla neile vajadusel toeks. Elage koledates ühikates ja käige kaltsukates riideid otsimas, sest kommuuni elu õpetab teistega arvestama ja väike rahakott säästma.
Paindlikud töökohad on näiteks promo- või müügitöö, cateringi töö, eramajade või kontorite koristamine, öötöö baarides, klubides.
Kui mina sain hakkama, saate teie ka. Ei jõua oma 1000€ õe palka ära oodata. Võidukalt lõpuni!
Saladus
November 25, 2016Tere kõigile.
Minu suuremad mured raiuvad mul peas iga päev.
Saaks vaid oma isikliku kodu soetada, kunagine eluasemelaen kaelas ( saaks sellest kuidagi lahti, maja müüdud panga poolt ära ). Müüdi kuna tekkisid makse raskused jäin dekreeti ja polnud võimalik tasuda. Sel ajal kui elasin koos teise lapse isaga, oli tema töötu.
Oeh, saaks vaid need soovid täide kuidagi…
Olen 3 lapse ema ja üritan asjadega toime tulla…
Loodan siiralt, et kõik kellel on suurem või väiksem mure, saavad lahenduse! Jaksu ja jõudu!
Saladus
November 25, 2016Kõrini on üüri korterites elamisest. 🙁
Aivar
November 26, 2016Mul on parim sõber, kes alati ütles mulle seda lauset : oleks mul sinu probleemid. Peale seda kui sai teada, mis probleemid on, pole kordagi seda enam õelnud ???
Anneli
December 6, 2016Minu suurimaks probleemiks on hetkel see et olles 2 lapsega üksikema olen suutnud oma minevikus niipalju vigu ja nüüd varjutavad need mu elu……kaelani võlgades ja kui saaks aega tagasi keerata siis teeks ma palju asju teisiti et mitte olla sellises jamas nagu praegu. See on nii masendav lihtsalt…….