printsess ja tema kingitused

Jah, ma olen täiesti kursis, et lapsi tuleb õpetada väärtustama enda asju ja seetõttu peaks tal neid olema vähe. Ma olen aru saanud, et muidu…harjub laps ära ja ei hinda oma elus mitte kunagi mitte midagi? Või mis see põhjus oligi. No ütleme nii, et teoorias ma võin seda kõike teada, aga praktikas rakendamine on omaette ooper.
Ma lihtsalt füüsiliselt ei saa poes käia, ilma et ma Marile ka midagi ostaksin. Kui mulle jääb silma vähegi midagi, mis talle meeldida võiks, siis koju see minuga tuleb ja jutul lõpp. Eriti niru on aga siis, kui ma ostan mitu asja ja poes hullult mõtlen, et eiii, korraga ma talle küll neid kätte ei anna. Ja mis on tulemus? KOHE kui ma Mari näen, siis valan ma ta kingitustega üle ja heldin, kuidas ta muudkui “oooooo” ahhetab. Muidugi ei tea ta siis kohe millega mängima hakata ja seetõttu üldine vaimustus nagu lahustub kõikide asjade peale võrdselt ära, selle asemel, et ühe asjaga täiega mängima hakata.
Täna saabusin ma koju siis Maša ja Karu rongilego, Nemo pusle, kalamängu, suure “karvase” palli, puidust Maša pusle ja P.o.P trikooga. Esimese hooga andsin kätte ainult lilla pallikese, millega me natsa mängisime. Mul oli plaan, et Mari sööb ilusti ära ja kuni ta sööb, siis ma panen ta basseini vee, et uus trikoo selga panna.
Paraku oli plaan ilus, aga ega see ei tähendanud seda, et üks neiu siin mu plaanidega nõustub. See tähendab, et palliga ta mängis hea meelega ja sööma hakkas kah alguses päris tublisti, seda siis nii kauaks, kuni ilmus Lotte, kes tegi Marile selgeks, et kindlasti peab ka tema proovida saama, mis sorti söögiga tegu on. Ega Mari kade tüdruk pole.
Suuremaks läks meievaheline probleem siis, kui mina leidsin, et Mari võiks trikoo selga panna ja vette minna. Mari aga leidis, et riietega vanni EI minda ja kraapis endal südantlõhestavalt trikood ära, et ikka vette saaks. Ma lihtsalt aru ei saa. Ta on sada korda täisriides vanni roninud, aga nüüd trikooga preilil vette minna ei kõlvanud. Nuttis ja kiskus seda seljast, kuni ma lihtsalt alla andsin. Peate lihtsalt leppima minuu sõnaga, et see sobis valatult.
Kogu säärase intriigi peale kadus Maril üldse solistamise tuju ära ja nõnda tuli ta tuppa, kust ta aknalaualt ülejäänud kingihunniku avastas. “Ooooooooo” kilkas ta ja haaras esimesena lego (link) järele. Ma ei jõudnud seda kokkugi panna, kui ta juba pusle (link) järgi krabas ja “ati!” nõudis. Et te teaksite, siis ma eeldan, et see tähendab “lahti!”.
Et te jumala eest ei arvaks, et Mari muudkui naeratus suul ringi jookseb, siis ma näitan teile vahelduseks ühte pilti, kus ta minu meelest on täpselt sellise näoga, et kui sa emmekene nüüd KOHEMAID ei tee seda, mida ma tahan siis… oiiiii kurja! Tegelikult ta teeb sellist nägu siis, kui ta puslejuppi suht valesse kohta pressib ja see jultunult sinna ei lähe. Siis selle asemel, et paremat kohta otsida, proovib ta labaselt füüsilise jõuga selle paika suruda.
See viimane kalamäng on küll totaalne pettumus! Ma mäletasin lapsepõlvest taolist mängu, kus õnge otsas oli magnet ja nii sai kala kätte, siin on aga väga ludud “õnged” mille otsas on mingi konksulaadne asi, millega Maril ei õnnestunud ühtegi kala kätte saada. Isegi mul oli ausalt öeldes raskusi ja esimese 5 minutiga lagunes üks õng sootuks ära. Seega, kui keegi teab, kust osta sellist ÕIGET kalamängu, magnetiga, siis öelge mulle. Otseloomulikult tahan ma seda Marile kinkida 😀
Ma lihtsalt ei tea ise ka, mis mul viga on, aga no ma ei saa poest koju tulla, ilma, et mul mingi nukuvanker või hüppeloom või Tark Plastiliin näpus poleks. Viimane on muuseas selline tore asi, et seda näppides on nõus Mari (tulutult) potil istuma, seega ma ostsin talle täna teise veel. Pildit unustasin ta lihtsalt välja.
Ja siis ma imestan, et miks mul raha kogu aeg nii vähe on 😀
Kuidas teil nende kingituste ostmisega on? Suudate ennast paremini taltsutada?
Käbi
June 30, 2016Taibulas jms poodides on neid magnetiga kalamänge suur valik. Mulle meeldib see:
http://www.taibula.ee/group/vaikestele-melissa-and-doug/puua-ja-loenda-kalapuugimang
Aga no enda lohutuseks võid ju öelda, et enamus sinuostetud mänge on lapsele kasulikud 🙂 Mängides laps õpib 🙂
Mul on kodus 2 last ja miljon mänguasja aga ma ei ütleks, et nad nendest ei hooli. Keda siis veel hellitada, kui mitte lapsi 🙂
Mallukas
June 30, 2016See ei ole ka eriti see, mis ma mõtlen. Selline kalapusle magnetiga tal juba on, ma mõtlen just seda, mis keerleks. Mul lapsena oli 😀
E4
June 30, 2016Ooojaaa…roosa ja sai nupust üles
keerata 🙂
Dje
June 30, 2016Ilmselt on natuke vale loomi ja lapsi võrrelda, aga kuna
mul täitsa enda lastega veel kogemusi pole, ainult oma
mususe kassiga, siis võin öelda, et tema olen ma küll ära
hellitanud. Mida iganes vinget ma poes näen, selle peab
ta saama. Mänguasjadest kuni treat’ideni välja. Ei tea,
mis siis saama hakkab, kui veel kunagi lapse peaks
saama ?
Maria
June 30, 2016No minu lapsel on mänguasju küll ja veel ja jagub koerale ka närimiseks. Midagi lahedat näen ja raha on
siis ikka ostan, aga muidu ei ole sellist ostmishullust :D.
LiZ
June 30, 2016Täpselt sama haige olen 😀
Endal ka tütar ja paar kuud Marist noorem.
Absoluutselt igakord on vaja midagi poest kaasa osta.
Lähen võibolla paki piima ja pätsi leiva järele, aga
kindlasti leian lapsele ka midagi, mida “hädasti” vaja
oleks. Ise olen eelnevalt kodus ostnud mõnelt
netilehelt talle midagi ja ka homme leian kindlasti
miskit, mis vajab lunastamist. Kohutav … ma tean
samamoodi, et ei peaks ja võibolla rikub see lapse ära
ja tema ju miskit ise ei nõua. Ju see ongi mingi emade
ravimatu haigus 😀
Mallukas
June 30, 2016Ma ennast lohutan ju sellele, et kõiki asju peab tulevikus KAHELE jaguma 😀
LiZ
June 30, 2016Tunnen kaasa, sest kui kaks last majas, siis
tegelikult tekivad poes uued mõtted, mida
esimesele, mida teisele jne 😀 Ma muidugi
kindlalt ei tea öelda, sest meil üks laps aga
kunutan ette ma oleks kahega vist sama hull 😀
Käbi
June 30, 2016kahega on veel hullem… sest mõlemale peab midagi välja nuputama 😀
Triin
June 30, 2016Minu tütreke on 10 kuune ja minagi tahan
talle koguaeg midagi osta niiet varsti on
mänguasju rohkem kui ruumi??
H
June 30, 2016Mul mingi aeg viskas üle see hull ületarbimine, mis igalt poolt vastu vaatab. Enamus vist väga ei hooli sellest kui palju mõttetuid
pakendeid jms asju nende tõttu loodusesse satub. Ise ostan lastele jõulude ja sünnipäeva ajal kingid, jooksvalt ehk mingeid
kunsti-vms tarbeid. Riideid ja muid tarbeesemeid püüan ka mitte liialt osta. Eks rõõmu valmistab neile küll kui midagi saavad, aga
usun, et see rõõm on suurem kui see igapäevane pole. Pealegi kui maja asju täis siis nagunii kõigega ei jõua mängida.
Mallukas
June 30, 2016Ma nõustun sinuga 100%, aga poes elan ikka muud elu 😀
Ee
June 30, 2016Eks tunned, et midagi on kunagi vajaka jaanud su
tegemistes. Klassikaline kompenseerimise tunne, mis
muud.
Mallukas
June 30, 2016Ma olen Marile neid asju kuhjanud sünnist saati, ei tea siis mida ma kompenseerin. Mis mul tegemata jäi ta eostamisel 😀
MP
June 30, 2016Kommenteerija mõtles pigem seda, et
mida sul endal lapsepõlves puudu jäi,
mida tahtsid, aga ei saanud vms.
mitte sel ajal kui sai Mari eostatud
ja nüüd siis tagantjärgi ostad
igasugu asju, mitte endale, vaid
lapsele. 🙂 Mina ise arvan sama, et
pole mõtet üle tarbida ja liialt
hulluks minna asjade soetamisega, aga
ma pole mingi ütleja, kuna mul endal
lapsi pole, siis ei tea kuidas ise
käituksin, kui mul oleks(id) laps(ed). 🙂
Mallukas
June 30, 2016Muuseas mulle ei tule küll pähe, et mul midagi jubedalt puudu oleks olnud lapsena 😀
MP
June 30, 2016Ja mina olen selle poolt, et kui
tekib ja on neid mänguasju ja
igasuguseid muid vidinaid saanud
liialt palju ja nendega ei mängita ja
ei vajata, siis võiks need anda
nendele, kellel pole üldse midagi.
Minu perekonnas on nii tehtud, et
mänguasjad millega ei mängita enam ja
mis on veel täiesti korralikud, siis
oleme ära sorteerinud ja viinud
kellegile, kes siis ise omakorda viib
need neile, kellel pole. Selline
väike heategu, aga teeb alati meele
rõõmsaks nii meil, kui saajal. 🙂
Mallukas
June 30, 2016Ma annan pidevalt asju ära. Nii enda kui Mari omi.
E
June 30, 2016Vabandust aga sa ‘ee’ oled ikka uskumatult
opakas. See, et vanem oma lapsest hoolib, teda
jumaldab ja tahab talle kõike parimat on sinu
jaoks kohe negatiivne asi. See kui sinu
käitumismustrit taolised asjad iseloomustavas
ei tähenda, et pead teistele samuti taolisi
“diagnoose” külge kleepima.
Terje
June 30, 2016Mina ostsin Alüksnes kalamängu. Puidust ja magnetiga! Maksis
4eurot.
mimps
June 30, 2016See kohutav asjade üleküllus muideks takistab väga
laste arengut.
Maarja
June 30, 2016Ma ei tea mis mul viga on, aga ma just ei osta oma
lapsele mänguasju (rongaema eks :D). Mitte et ma ei
tahaks ja kade oleks, vaid ma näen oma õe lapse pealt
et liiga palju mänguasju on ainult nuhtluseks..kõik
kohad neid täis ja laps ei hoia ka neid üldse. Ja vaadata
kuidas mu õde ostab lapsele mänguasja mida ta
soovinud on, siis teine reaktsioon peale “ooo-d” on, et
järgmisena ma tahan seda ja seda 😀 😀 no tere tore,
ütleks siis kasvõi aitäh ja mängiks oma uue asjaga, aga
ei unistab juba järgmisest 😀 õudne 😀
Ühesõnaga ma ostan ainult siis kui näen, et lapse
arengule kasulik või kui kuskil külas on mingi
mänguasi millega talle tõesti meeldib mängida 🙂
Loodan et jääb ka nii ja ei tule mingit hullust peale 😀
äkki siis hoiab ka asju rohkem 😀
J
June 30, 2016Ma nunnutasin ka oma esimest. Ikkagi esimene ju.
Ükshetk kui enam nônda ei saanud siis nàitas iseloomu.
Usun et sain ôigel ajal veel joone alla tômmata, ma ei tea
mis laps temast oleks saanud ?
Kaire
June 30, 2016Mina olen samasugune rongaema. Leian lihtsalt, et liigne kola piirab lapse
oma fantaasia arengut. Ja poiss suudab tõesti suvalisest asjast endale
mida iganes ette kujutada. Ise kiidab juurde, et mängult see on too.
Noomi
June 30, 2016Ostan kõik talle ära, teistele ei jäta mitte midagi-
päriselt ?
Altius
June 30, 2016minu lastel võiks selline ema olla, nad oleksid nii sillas 😀 endal mul õnneks niipalju raha ei ole, igakord imestan, kui kallid, ja suht
mõttetud, on mõned lasteasjad. Nüüd saavad sünnipäevaks raha ja ostku ise omale neid kalleid vidinaid. Üksi poes käies ma neile
ei osta, aga kui lapsed kaasas, siis oskavad nad mu ära rääkida, kui väga neil seda või toda vaja on 😀
Krisel
June 30, 2016Kuna ma ise lapsepölves eriti midagi ei saanud siis oma poistele ostan kyll pidevalt igast asju millega arvan, et neil tore oleks
mängida. Löpptulemus on muidugi see, et paari kuu pärast sorteerime mänguasju ja viime osad olla, möne aja pärast saab need
uuesti yles tuua ja teised alla viia 🙂
Kristel
June 30, 2016Karupoeg Puhh’ist sain minapuidust
magnetiga kalamängu.
Mallukas
June 30, 2016Sa mõtled sellise pusle? Selline meil juba on.
Marlen
June 30, 2016Mul on lastel see kalamäng,
magnetiga..üleskeeratav ja kalade suud käivad
kinni-lahti, ole ainult mihkel ja õigel hetkel oma
magnetõngega kohal..konsumist pärit
Mallukas
June 30, 2016Kas sa ostsid ammu või alles?
Kerli
June 30, 2016Mina sain sellise üleskeeratava ÕIGE kalamängu
Maximast. Samuti olen turul näinud ja aliexpressis ka
olemas 😀
Mallukas
June 30, 2016Krt ma otsin alist :D!
Siret
June 30, 2016Võib-olla keegi juba kirjutas, ei lugenud kõike läbi aga
ma nägin Maxima XX poes seda magnstitega
kalamängu nagu vanasti olid need
Mallukas
June 30, 2016Tänud!
Keiti
June 30, 2016Ostsin ka täna selle kalamängu ja pettusin.
Müüja käest veel küsisin, et soovin magnetiga,
aga koju jõudes oli miskit muud. Koduekstras
on need pisikesed ringikujulised, mida saab
nupust üles keerata.
Evelin Merisalu
June 30, 2016http://pood.karupoegpuhh.ee/beebikaubad/3602-kalam%C3%A4ngu-pusle-magnetiga.html
see pole küll selline .. aga tundub üpris huvitav ja selline .. teistsugune 🙂
Mallukas
June 30, 2016Meil on see kalamäng 😀
Mar
June 30, 2016Kui mul raha puu otsas kasvaks, siis ma vast ostaks
koguaeg lapsele midagi. Aga on vist juhtunud nii, et
kuus ühe mänguasja saab. Ja iga kord see ei ole midagi
uut, ostan ka kasutatult.
Meriliis
June 30, 2016Nagu keegi juba mainis siis Konsumist. Ma oma preilile
sain ka samast ketist aga a ja o poest ☺️ Aga konsumis
nägin hiljem ka. Suhtkoht pisike kuid lapsele paras ja
maksis mingi 2 euro kanti ? Minu laps on vaimustuses
?
Aga olen ka see hull ostan-lapsele-kõik-mis-vähegi-
meeldida-võiks emme ??
meow
June 30, 2016Kuna mul laps alles 5-kuune ja ei oska veel
mänguasjadest väga vaimustada, siis mul sellist
ostuhullust veel pole. Küll aga ei saa ma vist kordki nii
poes käidud, et ma talle mingit riidehilpu ei ostaks
Kaidi
June 30, 2016Ei ,ei ja veelkord ei on minupoolt arvamus mänguasjade üleküllusele ??!
Oma 8 aastasele pojale olen ostnud mänguasju väga minimaalselt ,
Sest absoluutselt piisab nendest ,
mida kuhjadena küllaldaselt sugulaste – sõprade poolt kingitakse sünnipäevaks- jõuludeks !
Seevastu näen ,kuidas sugulaste kolmele tütrele ostetakse viimne kui üks värviline plastmassist
Vidin või PARBI , mida pliksid vähegi soovivad .
Kui neile külla minna ,siis on maja põrand kaetud ühtlaselt poolkatkiste mänguasjadega ja
Preilid vinguvad emme sabas ,et IGAVIGAVIGAV on ! Neil muide puudub selle asjadeuputuse
tulemusena igasugune fantaasiapojake , et mingisugust mängu omavahel välja mõelda ? !
Eva
July 1, 2016Kalamängu magnetiga ostsin paar nädalat tagasi
Tigerist 7€. Minu laps jumaldab seda mängu 🙂
Aga mis kinkidesse puutub, siis ega see vist väga kasulik
ei ole jah. Ma ise olen vastupidine, eile oli lapse sünna ja
kinkisin õhupalli talle. Teadsin, et vanavanemad toovad
ju ka kingitusi ja ei tahtnud teda üle erutada. Muidu
toon talle uusi mänguasju ca kord kuus või harvemgi. Ja
neid annan ka siis kätte, kui näen, et tal tõesti paduigav
ja mitu päeva vihma sajab või muul põhjusel pikalt toas
oleme.
Keit
July 1, 2016Minul on ka ostmise haigus. Ma ei suuda toidupoest ka nii ära tulla, et lapsele mõnda asjakest ei osta. Ja nii seda mõttetut träna on
ikka kogunenud kõvasti. Aga mõlemad mu lapsed tõesti mängivad oma asjadega palju ja seetõttu pole kahju ka osta 🙂
Aix
July 1, 2016http://pood.karupoegpuhh.ee/lauamangud/4707-l%C3%B5bus-kalam%C3%A4ng.html
Meil on selline – ostetud küll paar
aastat tagasi- aga töötab siiani
korralikult.
Salve tn 2a pood super— alati saab
mängu enne ostu proovida jne.
mann
July 1, 2016Kuigi su soov lapsele rõõmu valmistad
on üllas võid sa talle niimoodi
karuteene teha
Lugemist
:https://www.theguardian.com/global/2015/sep/01/depriving-your-kids-of-toys-great-idea
Käts
July 1, 2016Mina ostan rohkem riideid, praegu veel selline vanus
et nagunii plastpudel või puuklots on huvitavam kui
mingi hingehinda maksev FisherPrice karussell (mille
ostsin) või üliarmas mänguasi (ka mõttetult kallis ja
ostsin).
Aga riiete ostmisega ei saa endalegi pidama, proovi
siis mitte osta väikseid armsaid riideid TÜDRUKULE..
Olen küll üritanud mõistlik olla ja ostnud suuremaid
riideid, seega praegusel hetkel poleks sügiseni ühtegi
uut asja vajagi.. Kuni ma jälle poodi lähen või hakkab
HM supersale, no siis on jälle KÕIKE vaja.
Ja siis nuputan paar nädalat enne “palgapäeva” et
kurat KUHU see raha jälle kadus..
Aga vähemalt laps on ilusti riides ja saab instas mõned
laikid eks. #materialgirl
Hellu
July 1, 2016Mulle meeldib ka lapsele midagi vahvat alati otsida/osta. Ämm räägib ammu,et meil rohkem mänguasju,kui lasteaias. Tegelikult
võib see vist isegi tõsi olla :).
Aga ma pole kõiki asju talle kohe kätte andnud. Mul eraldi kast tutikate asjadega, kus hea midagi võtta. Nt vahepeal oli meie
kohalikus Säästumarketis sellised suuremad aurod 50 senti/tk. Ostsin suurest rõõmust u 15 autot. Nüüd kui tal mõni vanem
katki on läinud, olen selle katkise kohe ära visanud ja talle pärast sealt kastist uue andnud.
r
July 1, 2016asjad, asjad, asjad. kõik need minutid, mis sa poes neid asju valisid oleksid saanud selle võrra varem kodus olla nt… isiklikult ma
suht vihkan poode, teen just kiire ringi ära, et mitte viibida selles meeletus asjade külluses. see on minu jaoks ahistav. muidu
arvan, et kui me kõik ostaks ainult asju, mida me vajame, oleks maailm kordades parem paik. liigtarbimine on meie ühiskonna
suurim probleem.
võidab see kellel on surres rohkem asju… (aga mälestused? emotsioonid? individuaalne areng? õnn?)
Janne
July 1, 2016Mina olen sama “haige”. Endale ei
raatsi, aga laps peab alati saama.
Näide: käisin sõbrannale taksot
sõitmas ja minul oli laps kaasas.
Istus siis ühes poes olles
jalgrattale ja hakkas mööda poodi
vurama. Eks ma siis lõpuks tulingi
selle rattaga sealt lõpuks koju
(mainimist tahab veel see, et tal
just kevadel oli ostetud ratas, aga
väntamine kuidagi raske,. Uuega vurab
kenasti ringi).
Täna käisin emale sünnipäevaks uut
tolmuimejat ostmas ja laps leidis
Elsa&Anna 75 eurised nukud. Muidugi
oli tal neid vaja, aga jah täna ei
pidanud mu rahakott sellisele
väljaminekule avastu. Sai kleepsud ja
peeretava lima.
Karina
July 5, 2016Ostad küll lapsele, samas eks sind ennast ka vast alateadlikult need asjad ka huvitavad. Ma ise olen ka veel üsna noor ja mõelnud,
et kui ma peaks lapse saama siis võib olla tekib sama olukord, et ostan juba puht sellepärast talle asju, et ise tahaks ka neid uurida
ja nendega mängida. 😀