Rohkem enesekindlust, inimesed!
Mult on küsitud, et kuidas sa nii enesekindel ja julge oled. See on naljakas küsimus, sest ma ise ei mõtle, et ma oleks väga enesekindel ja julge. Seetähendab, et ma võin OLLA küll, aga ma ei mõtle selle peale kunagi.
Minu jaoks on tavaline, et kui ma midagi arvan, eriti veel TULIHINGELISELT arvan, siis ma ei karda seda teistele öelda. Miks ma peaks? Ma olen omast arust väga hea argumenteerija ja muidugi ma tahan oma arvamust avaldada. Mul on nii palju emotsioone, seega ma arvan lihtsalt paljudest asjadest midagi tulihingeliselt.
Pean tunnistama, et mõnikord on nii, et ma paiskan midagi suust välja, kaitsen tulihingeliselt oma seisukohta ja hiljem on mul sellest teemast jumala suva, või siis ma mõistan, et ma olen ennast natukene teisiti väljendanud, kui ma tahtnud oleks. Aga ega ma jumala eest teinekord siis asju rohkem läbi ei mõtle 😀 Ikka pläts ja pauh, kõik suust välja ja KOHE!
Tavalised inimesed vist nii ei tee, sest nad mõtlevad enne läbi, mida nad arvavad ja mõtlevad. Ma ainult ütlen ja siis mõtlen :)) Aga ega ma ju paha pärast. Mulle lihtsalt tundub, et a)iga minu mõte on oluline, b) et ma olen ilgelt naljakas.
Eks see vist lapsepõlvest kaasa tuli, ma juba siis olin selline, et kunagi vait ei jäänud ja muudkui vudisin ringi ja ajasin mingit soga suust välja. Näiteks sõitsin ma pisikesena tihti Pärnust Tallinna üksinda. Ema on rääkind, et tihtipeale kui ta mulle bussijaama vastu tuli, hakkasid mingid mehed temaga rääkima, sest ma olin bussis nendega juttu puhunud ja rääkinud, et mul on blond emme ja issi on surnud. 😀
Kunagi käisime me mingi motovendadega koos grillimas (no mu vanemad on muusikud, või noh, kasuisa on, seega meil oli alati külas värvikas seltskond) ja ma ajasin ühe suure venna nutma, sest ma käisin talt küsimas, et miks ta nii kole on ja miks tal on seljas nii kole koeranahast vest. Jube südametu ja mõnitav olin ma juba pisikese tüdrukuna.
Jumal tänatud, et ma olin pisike siis, kui ma seda olin. Hiljaaegu sattusin youtube’is mingi väikse tüdruku otsa, kes üritas teha ilublogi vms. Ta oli jumala püüdlik, enesekindel ja noh muidugi oli see video suht…algeline 😀 Ja saate aru, iga video all oli sada postitust, et kle tapa ennast ära, jubedad videod jne. Jube ju! Mis jääb selle tüdruku enesekindlusest nii alles? Samas ta tegi neid muudkui edasi, olenemata sõimust, seega on ehk vast lootust 😀
Ma olen kindel, et kui minu ajal oleks mul tulnud mõte teha videosid ja kui mul oleks olnud VÕIMALUSI neid nii teha, siis ma oleks neid täiega teinud. Sama uhkelt ja enesekindlalt. Aga ma ei tea, mis sellest järgi jäänud oleks pärast sellist sõimu. Minu õnneks ma youtube’i asju ei teinud, vaid mõtlesin ise välja tantse ja etendusi ja kirjutasin “ajalehte” ja esinesin vanematele ja nende sõpradele. Ja kõik naersid ja kiitsid, et küll ma olen naljakas ja ju siis nii see enesekindlus tuli. Ma arvan 😀
Ja nüüd ma olen juba vana eit ja nüüd mind need kommentaarid ei kõiguta. Ja sellega ma tahan öelda, et kõikidel peaks olema ükskõik, mida teised inimesed neist arvavad ja räägivad. Ma ei saa aru, kuidas ei olegi?
Mis vahet seal on, mida teised sinust arvavad? Minu elu küll ei muuda see, et mingid debiilikud kuskil kommenteerivad, et ma olen loll ja mõttetu. Sest ma tean, et ma imetark ja võrratu 😀 Kuidas saab mingi võõras seda teadmist minust kõigutada? Sest MINA TEAN, et ta eksib.
Ja kui ma mõnikord hakkan kahtlema, siis ma lihtsalt loen oma blogi kommentaare, vaatan kodus ringi ja veendun, et ma ilmselgelt pean lahe olema, kui mul nii lahedad lugejad ja peika ja laps ja kassid on!
Aitüma teile ja rohkem enesekindlust inimesed! Te olete seda ju väärt :))
Andra
November 15, 2013Mallu, be my life coach 😀
Kairi
November 15, 2013Mida rohkem sinust räägitakse seda lahedam/ huvitavam sa oled!
G
November 15, 2013Tead, pean mainima et minul oli küll enesekindlusega suuri hädasid, mind väga häiris kui keegi midagi ebameeldivat mu kohta ütles,läksin alati elu leili, nüüd aga paar-päeva tagasi tegin endale ASKI, nii proovimise mõttes.Ma poleks uskunudki et seda kõike seal nii rahuliku südamega võtan, pigem on naljakaks muutunud inimeste ebameeldivad ütlused. Nüüd lihtsalt ootan seal küsimusi ja itsitan omaette kui keegi midagi ütleb 😀 Ja noo vastu on ka päris hea öelda, tekib kohe selline uhke tunne 😀
G
November 15, 2013Tähendab pidin sinna lisama ka selle, et sa oled just kui motivatsiooniks mul ees 😀 Su postitused on nii vinged, need annavad tahtmist, jõudu ja jaksu et neile ebameeldivatele kommentaaridele ja asjadele vastu seista :p Issand nüüd ma vist jätan nii hullu mulje 😀 Sa vast saad aru mida ma mõtlen, ühesõnaga sa oled vinge 😀 !
Kadri
November 15, 2013Kuna ma olen pisikesest külakesest pärit, kus ühes otsas peeretasid ja teises juttude põhjal si**usid püksi, siis ilmselt olen kah saanud paksu naha . Mul on sügavalt ükskõik mida inimesed minust arvavad, ning leian ka, et senikaua kuni meil on sõnavabadus – on mul õigus ka seda avaldada . Kuigi nüüd varajastes 20+ leian, et mõned asjad jätan pigem ütlemata. Ma lihtsalt ei viitsi , sest mul on nii savi mida mõni kanakari kaagutab , mul omal tahab elu elamist ja sellest ju ei muutu midagi , kui ma häälekalt väljendan oma arvamust, mis lõppkokkuvõttes midagi ei muuda 🙂
Seen
November 15, 2013Mulle tundub, et vahe ongi selles, et kas sa elad endale või teistele. Kui sa elad teistele, siis jäädki elulõpuni yritama kõigile meeldida, aga on fakt, et see on absoluutselt võimatu. Tuleb lihtsalt teha seda, mis endale meeldib ja siis ei huvita kui keegi maha teeb sinu tegevust, sest SIND teeb see tegevus õnnelikuks ja ainult seda ju vaja ongi. Võtame näiteks muusiku. Ta võib yritada teha kõige mainstreamimat asja ja meeldida võimalikult suurele protsendile, aga muusikas sa ei saa kõigile meeldida. Võimatu. Ikka on keegi, kellele lihtsalt see stiil ei meeldi, või see lugu ei kõneta teda jne. Ja siis ongi ju kaks varianti: a) sa teed muusikat, mis endale ei meeldi ja sul on ikka vihkajaid ja halvasti ytlejaid või b) sa teed muusikat, mis sulle endale meeldib, mis sind õnnelikuks teeb ja sul on ikka vihkajaid ja halvasti ytlejaid. Vahe on selles, et kui asi sind ennast õnnelikuks teeb, siis muu enam ei huvitagi. (See on see kui seljataga magamata öö.. Ainult istuks ja filosofeeriks ja kõik mõtted tunduvad pärlid ja siis järsku on need mõtted hoopis banaanid. Okei see loogika läks vist kaduma.. ma jään vait nyyd ausõna. Tsau.) 😀
katri
November 15, 2013Õige suhtumine, pole kellegi asi, mida mõtled ja mida ütled. Pai Sinu emale, kes on osanud Sinust enesekindla naise kasvatada.
Oma enesekindluse leidsin alles kolmekümnendates üles, kuna vanemate ja ühe teatud õpetaja suhtumine jätsid pikaks ajaks sügava jälje. Lapsi tuleb kiita ja innustada 🙂
Kätu
November 15, 2013Tead? Vot seda postitust mul oligi hetkel vaja lugeda. Olen hetkel saanud hunnikute viisi minujaoks seletamatut sõimu,koledaid ja haavavaid sõnu .. omaarust olen mõistlik ema, abivalmis ja muud .. aga samas, kui mind ei sallita, okei, mis ma ikka teha saan, sest laps tahab kasvatamist ning noh, elu elamist 🙂
Lasen selle saasta ilusti ühest kõrvast sisse ja teisest välja .. ja üritan mitte end sellest kõigutada lasta 🙂
Peaasi, et ma ise endaga rahul olen 🙂
Aitäh, Mallu!!
Johanna
November 15, 2013õige suhtumine. minul enesekindlust veidi napib, kuid olen seda hakanud tasapisi leidma. samuti ei oska ma hästi otse öelda, sest ei taha kedagi solvata. kusjuures huvitav, et mina olin lapsena sinuga sarnane, mulle meeldis alati esineda ja tähelepanu keskpunktis olla, aga vanemas eas kadus see soov ja enesekindlus kuhugi ära. sinu blogi lugedes olen aina enam hakanud mõistma, et elan tõesti AINULT endale ja nüüd lausa otsin olukordi, kus ma saaks ennast proovile panna ja midagi otse välja öelda (see ei pea isegi midagi negatiivset olema). seega aitäh sulle, mallu, et sa mu elu mingil määral paremaks muutnud oled 🙂
Aili
November 15, 2013Olen isegi veendunud, et enesekindlusest mul puudu ei jää. See avaldub ennekõike väga kõrges eneseiroonias ja julges suuvärgis, mida siiani ei ole keegi mulle julgenud otse näkku vähemalt maha laita (peale mu ema, kes leiab, et ma võiksin veidi daamilikum olla).
Eks kõige hullema hoobi eneseindlusele annavadki tegelikult igasugused anonüümseks jäävad inimesed, kes oma kodu seinte vahel julgelt sõna võtavad, kui aga päriselus kohtuks, oleks kõigil kök-mök.
Keegi vist isegi mainis su rinnaimetamise postituses, et nägi sind kord poes eemalt ja oleks “seda ja toda tahtnud öelda”, kommentaaris võttis küll julgelt sõna ja sittus hinge, aga päriselus oligi üks suur tükikestega peer.
Tulebki vaadata peeglisse ja otsa inimestele kes on sinu sõbrad ning saad aru, et muud ei olegi vaja, sest ilmselgelt nendele inimestele lähed sa ikkagi peale ja midagi peab siis ju enda suhtumises õigesti olema 😀
kah ema
November 15, 2013mind tegelikult mõneti huvitab, mis inimesed minust arvavad…samas võiks öelda, et võhivõõrastest on mul pohhui, kuid lähedaste arvamusest pole pohh…
egas ma ise olen ka päris terava ütlemisega, kui mulle miskit ei meeldi.
alles hiljuti olin poes, olin just kassas ja järgmine klient ronis konkreetselt selga. hommik oli nagunii pees, ja kui mul jama tuju, siis saavad kõik kes ette jäävad oma käitumisega. niisiis küsisin üsna teravalt: kas tahad maksta mu eest või? krt sa ronid selga?…ok, nagu siil podises ja tõmbas pool meetrit eemale 😀 aga sellest mulle ei piisanud. hetk hiljem oli tema kord maksta, ja ta ei jõudnud ära oodata sekundit et ma oma lapse mähkupaki eest võtaksin, ja lükkas selle nahhaalselt kõrvale. vot see ajas ka keema ja ütlesin et kas on tõesti nii raske oodata kui asjad eest võetakse? tädike ei jõudnud oma üüberpisikest käekotti käes hoida, pidi letile toetama…
mõni peab seda ülbuseks, mõni selleks, et ma ei lase endaga ebaviisakalt käituda ja seisan enese eest… arvaku mis tahes…
eks see enesekindlus olene ka sellest, mis tuju hetkel on. ühel korral käskisin laste mänguväljakul ühel emal omale elu hankida ja teiste tervise rikkumise järele jätta. suitsetas laste juures. siis oli ka kõik hommikust saati tuksi läinud ja too ema sai siis sajaga.
samas eks ole ka selliseid “sinusuguseid” inimesi vaja (kui nii võib öelda), kes on väljas teiste samamoodi mõtlejate eest, kes püüavad murda müüte ja muuta arvamusi millegi suhtes (nt rinnaga toitmine) . ja see kellele ei sobi see…hoidku oma arvamus endale ja olgu kuss 🙂 .
kk
November 15, 2013No üks asi on olla enesekindel ja endast mitte üle lasta sõita, aga teine asi on lihtsalt ebaviisakalt sõimamine, kui miski halvasti on. Mõlemal juhul tegid sina seda teist. Miks on vaja kohe räuskama hakata? Võib ju ilust, kuid konkreetselti öelda ja pärast karmimad sõnad kasutusele võtta, näed ise ka targem välja ja võetakse sind rohkem tõsiselt kah. Ja kui sul on halb tuju, pole teised selles süüdi ju. Õpi oma tujusid taltsutama, on elu ka ilusam 🙂
Mallukas
November 15, 2013Millisel mõlemal juhul siis?
Petra
November 15, 2013Ei lase endaga ebaviisakalt käituda, aga ise käitud küll?!
Saan aru, et sind ajas närvi kui teine selga ronis, aga oleks saanud ju ka viisakalt või huumoriga seda talle selgeks teha.
Rohkem viisakust ja tolerantset käitumist, mitte sellist Eestile omast tüüpilist nähvamist.
Endal oli paha tuju ja sellega tekitasid ka teisele paha tuju. Pärast lahkusite sündmustkohast mõlemad pahas tujus. Teistmoodi käitumine oleks teie mõlema tuju paremaks teinud ja naeratuse suule.
Proovi järgmine kord järgi kui ei usu 🙂
Mallukas
November 15, 2013Ma ükskord nägin, kuidas üks mees samamoodi nähvas vanatädikesele. Nii kurb oli 🙁
thejanette
November 15, 2013Mina teen pai sulle selle eest, et sa niimoodi kasvada oled osanud.
Laura
November 15, 2013Teemast välja, aga Mallu palun räägi oma vankrist. Noh, marki ja värvi me teame kõik, aga nüüd oled sa kindlasti juba Mariga palju jalutanud ja oskad kommenteerida selle vankri miinuseid/plusse.
Meil läheb ka vankri ostuks, ja kaldun hetkel sama vankri poole ning oleksgi hea kui keegi, kes seda juba kasutanud on, oskaks hinnata ;).
Aitähh!
Mallukas
November 15, 2013Ok, homme proovin kirjutada 🙂
K.
November 15, 2013Enesekindel võib olla, kuid oma enesekindlust ei ole õige ka teiste arvelt tõsta (ebaviisakas käitumine, teiste maha tegemine, sõimamine).Ma ei usu, et rikkalik sõnavara kedagi veel enesekindlaks teeb. Muidugi ei tohi lasta endale pähe istuda kuid inimene peab teadma kuidas on õige ja kuidas mitte. Arvan, et ei ole ilus suvalisele inimesele halvasti öelda, sest “Ma olen ju nii enesekindel ja ütlen mida ma tahan”. Internetis oleme me kõik väga enesekindlad ja julgeme öelda nii hästi kui ka halvasti kuid siiski võiks kasvõi korraks mõelda teise inimese tunnetele- äkki tema ei ole nii enesekindel, äkki teda need kohatud märkused haavasid ja ta ei julge enam iial oma suud lahti teha….
Olen ise väga emotsionaalne inimene. Mäletan korda kui olin veel väike ja mängu käigus ütlesin ühele lapsele halvasti asja eest mida tema muuta ei saa… Hiljem oli mul mitu nädalat nii halb ja tahtsin temalt meeletult vabandust paluda. Mul olid sellised süümekad- tegelikult on siiani. Ja see seik võttis mult suure koguse “enesekindlust” sellist enesekindlust, et ütlen seda, mida sülg suhu toob. Nüüd ma ikka enne mõtlen mida ütlen ja kui olen ka halvasti öelnud on mul alati endal väga halb tunne sees…. ja kui tunnen, et olen eksinud siis alati vabandan.
Võib-olla see näitab, et ma ei ole väga enesekindel, kuid ma ei taha olla ka teiste tunnete terrorist. tahaks kulgeda ja elada rahulikult omas tempos. Mul ei ole vaja intriige või kuskile jõuda teiste tunnetel trampides.
Mulle väga meeldis kk (15. nov 2013, 5:29 p.l.) kommentaar. Olen täpselt sama meelt 🙂
Mallukas
November 15, 2013Ma ei tunne, et ma trambiks kellegi tunnetel. Kui olen nii tundnud, siis olen samuti vabandanud 🙂
K.
November 15, 2013ei mõelnud ka otseselt sind… Pigem mõtlesin teistele enda arust nii enesekindlatele inimestele…
kk
November 15, 2013Mitte sina Mallu, vaid see kommenteerija, kellele ma vastasin, kah ema. (Ma ei saanud su kommile otse vastata millegipärast…)
Mallukas
November 15, 2013Ma sain aru jah 😀
kah ema
November 16, 2013minu pihta ikka minu pihta….ega vahest on tegelikult nii et lohtsalt tuleb selline käratamine. õnneks on seda väga väga harva. öelgu kestahes et ta on eluaeg nagu tukunui olnud ja pole mitte iiiialgi hetkeemotsiooni ajel midagi öelnud…ma ei usuks seda…ükskõik kellele…vanematele,õdedele vendadele, poes kellegile, elukaaslasele…kellele iganes. ma leian et me kõik võime rääkida mis on õige kuid kahjuks alati ei käitu nii…
Oimakas
November 19, 2013ma näitasin kunagi vargale keelt trollis, olin ikka jube ebaviisakas 😀
aga ma ei osanud ka muud teha, olin vist 12 umbes ja mittttee keeeeegi ei öelnud talle midagi ega takistanud. Ühesõnaga tüüp jäi mulle vahele mu seljakotis tuhnimisega … ma ei tea miks keele näitamine parima relvana tundus 😀 igatahes läks ta kohe maha ja mu nokia 5110 oli ikka kotis alles. Vb oli se natuke juba mõttetu ja vana mudel ka tema jaoks.
Trollis oli veel üks tore intsident ühe “enesekindla” bimboga kunagi. Tsikk astus oma tikk-kontsaga mulle otsa varbasse, ma isegi ei jõudnud mõelda midagi, kui ta juba kisendas “et mis ma pean nüüd vabandama su ees väää” 😀 Ei osanud muud teha kui naerda läbi valupisarate. Kust sellised trossid tulevad? 😀
kk
November 15, 2013Need mõlemad juhud on see situatsioon kassas ja teine mänguväljakul…
kk
November 15, 2013Ah, ok, arvasin, et sa arvasid, et ma sind ründan.
kah ema
November 16, 2013selle manguväljakusituatsiooni kohta jäi tegelikult mainimata,et esimesel korral utlesingi et ehk saaks eemal suitsetada. selle peale vastati et õues ei tee see lastele midagi ja tuul on üleüldse teiselt poolt. et nemad võivad suitsu teha kus soovivad. siis utlesin et pole vaja väikeste laste tervist rikkuda ja pole raske paar sammu eemale hoida. selle peale saadeti mind silmade pööritades musta auku mille peale mul kihvatas ja siis käskisin neil elu hankida alles. poe situatsiooni kohta pole miskit oelda. onneks juhtub seda üliharva.
Oimakas
November 19, 2013kui võimalik, siis ma lähen suitsuga isegi teisele poole teed, kui näen, et lapsed tulevad või hoian üldse hinge kinni, kui keegi möödub rääkimata siis lasteväljakule suitsetama minemisest…Aga ma pole eriti enesekindel inimene ka 😀
Printsess
November 16, 2013Enesekindlus on oluline asi. Või siis pigem paks nahk. Saatejuhina töötades olen seda aina enam mõistnud, et kui kõike peaks südamesse võtma, mida sinust arvatakse, siis oleks vist ammu juba pisarates. Tegelikult sellised asjad teevad ainult tugevamaks ja naljalt juba rivist välja ei vii. Pealegi öeldakse, et mida vanemaks saad, seda rohkem mõistad, et see tõesti ongi niimoodi – oma elu elad sa ainult iseendale. Ja kui keegi arvabki, et sa oled mõttetu, siis juba enda teadmine, et sa seda pole, viib palju edasi.
Mallu, täpselt nagu su blogi puhulgi. Kui sa kõigile meeldiksid, siis poleks see blogi suguni nii vinge, sest siis see oleks igavam. Mida inimesed oma elus otsivad? Skandaali, draamat. Eriti sellist, kus vaieldakse erinevate teemade üle. Vahel ma loen mõnda blogi, kus on kõik nii roosamannavahulik, et ma tahaksin lihtsalt karjuda. Kõik ei saa alati nii positiivne olla. Kui kõik postitused aga ongi sellised, siis on suur üledoos roosamannavahust või üritatakse näidata, et kõik on super.
Printsess
November 16, 2013Sugugi*, mitte suguni 😀