saksapreili aias
Aastaid tagasi ei olnud ma kunagi aias toimetanud. Ainukene koht, kus ma seda üldse teha oleks saanud, oli kasuisa ema juures Kohilas, aga kuna keegi mind ei käskinud (ja ma olin siis mingi paras pubekas ka), siis ma ei teinudki seal Kohilas suurt miskit. Põõsast sõin marju ja ükskord lükkasin kaks meetrit muruniidukit kah, et lihtsalt proovida, mis tunne on. Ei meeldinud, seega edasi tegi keegi teine.
Ma ei uskunud, et ma kunagi tunneksin huvi aiatööde vastu, aga nüüd olen ma isegi Facebookis Aiahoolikute grupis. Kuigi ma seal väga sõna ei võta, siis sellegipoolest vaatan ma huviga teiste aedasid ja alles täna küsisin ma seal esimest korda nõu. Teemal, et kas ma olen herneste külvamisega hiljaks jäänud. Selgus, et ei ole, seega hakkan sellega lausa täna õhtul tegelema. Selle pärast mul muuseas praegu vaba ja tubane hetk tekkiski, sest Kardo kaevab hetkel kompostihunniku põhjast toitainerikast mulda välja, et siis see meie tulevase hernepeenraga kenasti kokku segada. Kuna mina seda teha ei soovi, siis tulin hoopis tuppa Mari toitma.
Naljakas, et mõni päev tahan ma ainult arvutis passida ja diivanisse lohku istuda. Mõni päev ei saa aga õuest tuppagi, sest nii palju toredaid asju on teha! Näiteks täna ronisin ma juba kell 9 õue, et rohima hakata. Pagana naat oli mu kaunite tikrite ja sõstarde vahele kasvama hakanud, seega oli tagumine aeg see sealt ära korjata. Kuna nii palav oli, kandsin ma muidugi kleiti ja MUIDUGI suutsin ma kohe hommikul nõgestesse istuda. Mis siis muud, kui sügan täna muudkui perset ja askeldan.
Mul selline imelik asi ka, et ei suuda järjest kaua ühte asja teha. Seega natukene rohisin, tõmbasin tolmuimejaga maja üle, pesin põrandad, siis värvisin Mari mängumaja, panin pesu pesema, päevitasin, tegin tööd, värvisin toole ja esikupinki, pesin nõud ära, rohisin natukene veel, värvisin Mari söögitooli ära, peale mida ronisin jälle rohima. Ei tundu jube palju, aga näete, päev on juba õhtasse saanud. Ämm istus ka terve päeva aias ja puhusime juttu, et päris igav rabada poleks. Ühel hetkel ärgitas ta täitsa tühja koha pealt mu lootusi hauataguse elu olemasolu suhtes, sest ta ütles mulle rõõmsalt: “Oi, issi jõudis koju!”. Paraku ei olnud mu kauasurnud isa siiski 24 aastat peale koolemist koju naasenud, vaid see oli hoopis Kardo. Ei teagi nüüd, kuidas ämm nad nõnda segi ajada sai, aga noh, vanainimese asi.
Oii, minust saab ka ikka kunagi hea vanainimene. Ärkan kell 6 ja torman kohe õue “toimetama” nagu muttidemaailmas öeldakse. Täna olin ma samas oma tulevikumutiideaalile üsna lähedal. Asi siis kolm tundi varem ärgata oleks.
Aknalaud on mul juba praegu taimedest lookas, kiiremas korras oleks veel kasvuhoonet tarvis, et saaks tomatid sinna ümber toimetada. Lisaks on mul veel suured plaanid terrassile maitseainekastid ehitada. Huvitav, kas ma oskan saagida? Kui raske ikka saagida olla saab?
Ühesõnaga, tegemisi mul on. Teemasid, millest blogida, jagub ka, aga praegu tundub aed põnevam. Mari tahab ka enamuse ajast õues olla, mis siin toas ikka niiväga teha, kui õues saab ringi joosta ja liugu lasta ja batuudil karata ja liivakastis liivakooke teha. Nõnda me siis väljas olemegi.
Loodame siis, et ma järgmist postitust mahasaetud jalgadega ei kirjuta.
Tiina
May 10, 2016Eks sa teed ja toimetad ikka
enesetunde järgi. Loodan,et
rahmeldamisega liiga ei tee….sest
noh tead, sa ju ootad ikkagi titat 😀
Ja minu eksperdi silm ütleb,et teil
on ikkagi poja tulemas 😀 Jõudu,
jaksu ja tervist, tervele perele 😀
Mallukas
May 10, 2016Ainukene natukenegi raskem asi oli täna kivide ladumine Mari majakese “peenra” ümber, aga need tõin ka ükshaaval. Värvimine ja koristamine ei ole ju kontimurdev 🙂
No mai lõpus on jälle Šoisi külastus, eks näis, mis ta kostab 🙂
Reili
May 10, 2016Mul ka millegipärast selline tunne, et
poiss ikka tulemas 😀
Neiu
May 11, 2016100 % kindel, et tuleb ikka tüdruk,
poisi kõht pole selline 😉
M
May 10, 2016Kasuta see naat söögi vöi smuuti tegemisel
ära. Vitamiin kohe oma aiast hea vötta. 🙂
Mallukas
May 10, 2016Mul naati veel jalaga segada, mõtlesin jah sellest miskit teha 😀
Eve
May 11, 2016Kindlasti peab olema väike naat(mis alles
tärganud). Suured naadid ei kõlba söögiks.
Mallukas
May 11, 2016Selle tärkava naadiga pole ka muret, tärkab teist iga päev 😀
silvia
May 11, 2016Nii mõnus on sinult lugeda sellist tegusat ja eluga rahulolevat postitust:) Mäletan küll, kuidas ammu rääkisid kuidas kunagi midagi
teha ei tahtnud ja motivatsioon oli nullis. Good luck Mallu 🙂
anonüümne
May 11, 2016mina soovitaks terrassile hoopiski plastrexist kastid hankida maitsetaimede kasvatuseks. Palju vastupidavamd ja ei mingeid saage
ega kruvisid 🙂
Mallukas
May 11, 2016Saaks jalad alles jätta 😀
anonüümne
May 11, 2016muuhulgas seda ka jah 😀
iSiil
May 11, 2016Muuseas, kui tahad endale aastaringi
toiteainerikast mulda, siis tseki Facebookis
sellist lehte nagu Loomad Elutoas. On välja
mõeldud siuke vihmaussi kast, kuhu saad kõik
oma biojäätmed visata ja vastu mõnusat
toitainerikast manti taimedele. Kui sina sellest
oma blogis kirjutaksid, teeksid Eesti
ökovärgile küll suure heateo 🙂
Reili
May 11, 2016Kas tõesti veel inimesi, kes tõsimeeli seda
kõhukuju järgi soo ennustamist usuvad?