Sass Henno kohtuasi – kõigile lugemiseks

Kõigile, kes tahavad kohtuasja ise lugeda – ma olen üsna kindel, et Sass Henno kaebab selle kuskile edasi, sest ta kaotas. Aga nüüd on vähemalt sellel naisel meie kõigi näol tugi olemas, eks! Sest pole vaja, et see pervo veel rahaliselt noort naist kohtuteega koormaks. We got u!

(Sorri, seda vb halb lugeda, tegin PDFist copy)

Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohus
Karina Kukkes
10. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

2-21-17962

Sass Henno hagi Kati* vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

10 500 eurot

24. oktoober 2024; 16. detsember 2024

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Hageja: Sass Henno (isikukood 38209132711), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Kostja: Kati* (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar

1. Jätta läbi vaatamata Sass Henno hagi Kati* vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks.

2. Jätta rahuldamata Sass Henno hagi Kati* vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

3. Jätta menetluskulud Sass Henno kanda.
4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Asendada kohtuotsuses Maria* nimi tähemärgiga.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

*Nimed muudetud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD
1. Sass Henno (hageja) esitas 17. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi Kati (kostja) vastu, milles

palus:

1) mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel;

2) kohustada kostjat avaldama oma Twitteri kontol XXX avalikult järgmise sisuga õienduse: „Mina, XXX, avaldasin oma Twitteri kontol XXX 12.05.2021 Sass Henno kohta valeväiteid. S. Henno ei ole ajanud alaealistele pervojuttu, objektiseerinud nende kehasid ega teinud midagi muud seksuaalselt kohatut. Erinevalt väidetust ei ole mul selle kohta ka tõendeid“;

3) kohustada kostjat eemaldama järgmised 12. mail 2021 kell 12:44 avaldatud postitused Twitteri kontolt XXX:

• „ei, sass, kõik need tüdrukud polnud täisealised. Sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-16 aastastele tüdrukutele. Mis sa nüüd kaitsema tuled, kui sa oled ise see, kelle eest neid kaitsema peab? (postitus 1);
• „ei ole väga okei 13-14 aastate kehasid objektiseerida, ei privaatselt ega sotsiaalmeedia kaudu, ise olles piisavalt vana, et nende isa olla“ (postitus 2);
• „olles ise neid näinud vestlusi s*ssi ja alaealiste vahel hakkas mul tõsiselt halb kuidas üks inimene võib endast 20 aastat noorematele selliseid asju öelda, samal ajal ise maailmale näidata kui päästja, kes naiste ja laste eest alati seisab. Mõtleks äkki enne oma luukeredele kapis?“ (postitus 3);
• „olen seda teemat kuulnud mitmelt erinevalt tüdrukult, kes olid tol hetkel ilmselgelt liiga noored ja rumalad, et midagi teha. Palun vaata hetkeks oma silmakirjalikku peegelpilti enne kui sa maailma päästma hakkad, jäta see nende hooleks, kellel on õigus sel teemal sõna võtta.“ (postitus 4);
• “Alaealised või just vaevu täisealiseks saanud noored ei mõista ise kui vale selline jutt voi seksuaalne ärakasutamine on, mõned isegi peavad seda suureks saavutuseks.” (postitus 5);
• „Kui sul on s*ssiga (või ükskõik kellega) sarnane kogemus, siis kutsun sind üles rääkima, kirjuta kasvõi mulle, sest sa ei ole üksi ja see pole sinu süü. #fucksasshenno” (postitus 6);
• “on screene ja tõestust aga nende ohvrite turvalisuse ja identiteedi kaitsmiseks otsustasintwitterisse avalikult üles mitte panna, sest ei räägi ainult enda eest“ (postitus 7).
  4) kostja avaldatud õiendus peab olema postitatud avalikult kostja Twitteri kontol XXX ning jääma

  sinna püsivalt või alternatiivselt vähemalt ühe aasta vältel.

  Harju Maakohus edastas alluvuse järgi tsiviilasja lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hageja võttis 24. oktoobri 2024 eelistungil tagasi ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute

2

eemaldamise nõude. Samuti sõnastas hageja oma ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude selliselt, et kohus kohustaks kostjat avaldama omanimelisel Twitteri (praeguse nimega X) kontol avalikult õiendus.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 11. mail 2021 oma Twitteri kontol XXX üleskutse tekstiga „100 like ja ma exposen sass henno“. Sellele järgnesid 12. mail 2021 hageja maine kahjustamisele suunatud valesid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid sisaldavad postitused 1 – 7. Postituste kohaselt on kostja väidetavalt näinud seksuaalse alatooniga vestlusi hageja ja alaealiste vahel. Hageja on teravate lähisuhte- ja seksuaalvägivalla vastaste sõnavõttudega silma paistnud kodanikuaktivist. Hageja ei ole kunagi kahjustanud ühegi alaealise ega täisealise isiku seksuaalselt puutumist, ajanud lastele „pervojuttu“, „objektiseerinud“ neid ega teinud midagi muud sarnast, mida kostja tema kohta väidab.

Praegusel juhul on kostja valinud välja hageja enda rünnaku sihtmärgiks eesmärgiga kahjustada tema maine ja seada kahtluse alla tema võitlus lähisuhte- ja seksuaalvägivalla vastu. Kostjal on 924 jälgijat ja tema postitused on olnud avalikud. Kostja postitused tõmbasid ka meedia tähelepanu, kuivõrd portaal Elu24 avaldas artikli „Kirjanik Sass Henno karmide süüdistuste keskmes: laimajaid ähvardab kahjunõue“. Seda tuleb arvestada kahjuhüvitise määramisel.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Postitused ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjat on tugevalt häirinud hageja kahepalgeline tegevus. Hageja käsitleb ennast naiste õiguste eest võitlejana, kuid on samas pidanud vestlusi, mis ei ole kostja hinnangul 30 – aastasele mehele kohased. Hageja suhtles 2016. – 2017. aastatel alaealise tüdrukuga, kes oli tol ajal 15-16-aastane ja hageja ise oli vanuses 34 – 35. Hageja ja tüdruku vahelisest vestlusest nähtub, et hageja oli teadlik sellest, et tegemist on alaealisega. Sellest hoolimata pakkus hageja alaealisele tüdrukule alkoholi, aitas tal klubisse sisse pääseda, soovis kahekesi aega veeta, saatis flirtiva alatooniga sõnumeid, ning avaldas soovi teha surnud alaealisest tüdrukust topis, et temaga pimedas toas rääkida. Hageja on Twitteris välja paistnud oma vulgaarsete sõnavõttude poolest, mistõttu ei ole usutav, et postituses olev „fucksasshenno“ võiks hagejale tekitada negatiivseid emotsioone. Kostja jälgitajate arv on pigem väike ja kuigi postitused on avalikud, kaovad need tavaliselt üsna kiiresti peale tuleva infovoo sisse ära. Kostja ei ole postitusi Elu24-le edastanud. Lisaks eelnevale ei ole hageja uues sõnastuses nõude rahuldamine võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõude osas jätta läbi vaatamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja avaldas 11. mail 2021 oma Twitteri kontol XXX üleskutse „100 like ja ma exposen sass henno“ (dtl 68). Sellele järgnesid 12. mail 2021 postitused 1 – 7 (dtl 61 – 67). Küll on aga vaidlus selles, kas need postitused sisaldavad hageja kohta käivaid ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

5. Esmalt käsitleb kohus hageja nõude tagasivõtmist. Selliselt võttis hageja 24. oktoobri 2024 eelistungil tagasi ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõude, kuivõrd kostja on oma Twitteri konto kustutanud ja selliselt ka vastavad andmed ja väärtushinanngud eemaldanud.

3

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Kuivõrd hageja on ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõude tagasi võtnud, tuleb hagi jätta vastavas osas läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

6. Järgmisena käsitleb kohus hageja nõudeid kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist” negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Tõendamiskoormist on kohus selgitanud 5. septembri 2024 kohtukirjas.

7. Kohtu hinnangul tuleb praeguse vaidluse lahendamisel arvestada järgmist. Kohus lahendab praeguses asjas tsiviilvaidlust ega anna hageja käitumisele karistusõiguslikku hinnangut. Küll aga sõltub vaidluse lahendamine eetilisest hinnangust hageja käitumisele. Hageja on kirjanik, kes on aktiivselt võtnud sõna seksuaal- ja suhtevägivalla, samuti naiste ja laste õiguste teemal. Kostja postitused olid ajendatud hageja kohta avaldatud artiklist „Sass Henno lahkus 5Miinusest pea 20 aastat nooremate tüdrukute tõttu: mulle meeldis, et nad olid täisealised!“ (dtl 67). Kostja on postituste tegemisel tuginenud hageja ja alaealise tüdruku Maria vahelistele Messengeri vestlustele (dtl 114 – 130). Kostja ise ei olnud vestluses osalenud. Hageja omakorda ei ole vastu vaielnud sellele, et tema ja Maria vahel Messengeri vestlused on aset leidnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ja Maria vahelist vestlust tuleb hinnata kogumis ning selliselt, nagu seda mõistaks keskmine mõistlik isik.

8. Kostja on kirjutanud hageja kohta järgmise postituse: „ei, sass, kõik need tüdrukud polnud täisealised. Sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-16 aastastele tüdrukutele. Mis sa nüüd kaitsema tuled, kui sa oled ise see, kelle eest neid kaitsema peab?“ (postitus 1; dtl 67). Hageja on tuginenud sellele, et tema au teotav on see, et ta on ajanud pervojuttu 14 – 16- aastastele ning et alaealisi peaks tema eest kaitsma.

4

9. Kostja on kirjutanud hageja kohta ka järgmise postituse: „ei ole väga okei 13-14 aastate kehasid objektiseerida, ei privaatselt ega sotsiaalmeedia kaudu, ise olles piisavalt vana, et nende isa olla“ (postitus 2; dtl 66). Hageja tugineb sellele, et tema au teotav on see, et ta on käsitlenud 13 – 14- aastaseid naisi objektidena.

10. Samuti on kostja kirjutanud järgmise postituse: „olles ise neid näinud vestlusi s*ssi ja alaealiste vahel hakkas mul tõsiselt halb kuidas üks inimene võib endast 20 aastat noorematele selliseid asju öelda, samal ajal ise maailmale näidata kui päästja, kes naiste ja laste eest alati seisab. Mõtleks äkki enne oma luukeredele kapis?“ (postitus 3; dtl 63). Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kuigi hagis on ta tuginenud sellele, et neid vestlusi ei ole olnud, siis praeguseks ajaks on need vestlused kohtule esitatud. Seega ei tugine hageja sellele, et selliseid vestlusi pole üldse olnud. Küll aga tugineb hageja sellele, et tema au teotavaks väärtushinnanguks on see, et ta on pidanud alaealistega vestlusi, millest hakkab halb. Samuti on kostja kasutanud mitmust, püüdes näidata, et hageja on suhelnud mitme alaealisega.

11. Kostja on kirjutanud ka järgmist: „olen seda teemat kuulnud mitmelt erinevalt tüdrukult, kes olid tol hetkel ilmselgelt liiga noored ja rumalad, et midagi teha. Palun vaata hetkeks oma silmakirjalikku peegelpilti enne kui sa maailma päästma hakkad, jäta see nende hooleks, kellel on õigus sel teemal sõna võtta.“ (postitus 4; dtl 64). Hageja tugineb sellele, et tema au teotav on see, justkui poleks tal õigust teatud teemadel sõna võtta ning et hageja on vääritult käitunud noorte naistega. Samuti on kostja kasutanud mitmust, püüdes näidata, justkui oleks hagejal mitu ohvrit.

12. Lisaks on kostja kirjutanud: „Alaealised või just vaevu täisealiseks saanud noored ei mõista ise kui vale selline jutt voi seksuaalne ärakasutamine on, mõned isegi peavad seda suureks saavutuseks.” (postitus 5; dtl 63). Hageja tugineb sellele, et tema au teotav on see, et seda võib mõista selliselt, et hageja on kedagi seksuaalselt ära kasutanud.

13. Kostja on kirjutanud ka järgmist: „Kui sul on s*ssiga (või ükskõik kellega) sarnane kogemus, siis kutsun sind üles rääkima, kirjuta kasvõi mulle, sest sa ei ole üksi ja see pole sinu süü. #fucksasshenno“ (postitus 6; dtl 61). Hageja tugineb, et tema au teotav on ingliskeelne roppus „fuck“.

14. Lisaks on kostja kirjutanud: „on screene ja tõestust aga nende ohvrite turvalisuse ja identiteedi kaitsmiseks otsustasin twitterisse avalikult üles mitte panna, sest ei räägi ainult enda eest“ (postitus 7; dtl 61). Hageja tugineb sellele, et kostja kasutab mitmust, püüdes näidata, justkui oleks hagejal mitu ohvrit.

15. Kohtu hinnangul on kostja avaldanud hageja järgmised väärtushinnangud. Esmalt on väärtushinnanguks „pervojuttu“ ajamine. Selliselt on kostja omistanud hagejale negatiivse hinnangu (hageja kui isik, kes ajab alaealistele perverset ehk seksuaalses mõttes kummalist, loomuvastast, pahelist juttu). Samal põhjusel on ebakohaseks väärtushinnanguks ka see, et hageja on pidanud alaealistega vestlusi, millest hakkab halb. Samuti on väärtushinnanguks see, et alaealisi peaks hageja eest kaitsma (ehk üldiselt ei tohiks alaealised hagejaga suhelda). Siinkohal ei ole kohtu hinnangul mõeldud seda, et hageja on alaealistele füüsiliselt ohtlik (nt on kuriteo toime pannud). Kostja on avaldanud hageja kohta väärtushinnangu, et hageja ei ole kohaselt käitunud noorte naistega, ning et hageja ei tohiks naiste ja lastega seotud teemadel sõna võtta. Samuti on väärtushinnanguks see, et hageja on objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid.Ingliskeelne roppus „fuck“ ei ole faktiväide ega väärtushinnang. Mitmes postituses on kostja avaldanud, et hageja on suhelnud mitme alaealisega. Viimane on kohtu hinnangul aga faktiväide – selliselt saab kontrollida, kas hageja on suhelnud mitme alaealisega.

16. Kohus on eelnevalt leidnud, et praeguse vaidluse lahendamine sõltub eetilisest hinnangust hageja käitumisele ning ka sellest, kuidas keskmine mõistlik isik pidi mõistma hageja ja Maria vahelisi vestlusi. Kohtule on esitatud vestlused oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 (dtl 114 –

5

130). Sellel ajal oli hageja 34 – 35 – aastane (hageja on sündinud septembris 1982) ja Maria 15 – 16 – aastane (sündinud novembris 2001). Kohtu hinnangul oli hageja teadlik sellest, et Maria on alaealine. Selliselt on hageja kirjutanud Mariale: „jah, ja ööseks sa niikuinii ju ära ei tohi jääda“ (dtl 116), samas on Maria kirjutanud hagejale: „tsauu, ma tahaks tohutult tulla, aga ma räägin enda vanematega läbi, et mis nad arvavad, kui sa minu eest vastutaksid“ /…./ „Nii, rääkisin vanematega ka ära, tulen siis Tartusse reedel, aga ööbin sugulase pool“ (dtl 118). Olukorras, kus isik on täisealine, ei pea ta eelduslikult oma vanematega ööbimise osas läbi rääkima, samuti ei pea täisealise isiku eest keegi vastutama.

Hageja on ka kirjutanud: „Kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles et ma pean nyyd vangi minema :D“ (dtl 128). Kuigi vestluste toimumise ajal ei olnud Maria 13 – aastane, viitab hageja sõnastus kohtu hinnangul siiski sellele, et hageja oli tütarlapse alaealisusest teadlik. Kui hageja oleks arvanud, et Maria on täisealine, ei oleks ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks hageja kasvõi naljatades viitama vangiminekule.

Samuti on hageja aidanud Marial ööklubisse sisse saada (ööklubidesse ei lasta alaealisi isikuid). Selliselt on hageja kirjutanud: „/…/ muidu kui mu panuseks jääbki su ajurakkude tapmine viinaga või club tartus ringi aelemine, või sind kuskil hõlma all pidudele sisse viimine …/…/ (dtl 124). Kohus ei pea usutavaks hageja selgitust, et „hõlma all pidudele sisse viimine“ tähendas tütarlapse tasuta peole viimist. Kui Maria oleks olnud täisealine, oleks hageja saanud teda panna külaliste nimekirja (nö listi) ja ta oleks selliselt ka klubisse saanud.

Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kohus ei anna hinnangut Maria käitumisele, kuivõrd vestluste toimumise ajal oli viimane 15 – 16 – aastane ehk tegemist oli väga noore inimesega. Samuti ei ole Maria ka vaidluse pool.

17. Kohus on seisukohal, et kui tegemist oleks kahe täiskasvanu vahelise vestlusega (näiteks oleksid mõlemad vestluskaaslased 30 – aastased), ei saa sellist vestlust pidada „pervojutuks“. Praegusel juhul on tegemist aga 34 – 35 – aastase mehe ja 15 – 16 – aastase tütarlapse vahelise vestlusega. Hageja on kirjutanud Mariale järgmist: „kui tagasi tulen, võiks proovida kuidas on kainelt ja kahekesi olla, mitte täis ja tohutu seltskonnaga:D kõlab liiga hull plaan? Läheks chilliks mingi kubijas v mis mingi rahulikum teema oleks?“ (dtl 116)“, „ muidu saaksin su laup võrru viia ka ja enda juures majutada jms:) (dtl 118); „Sa oled nii hot ikka, et valus hakkab 😀 (dtl 122); „Kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“ (dtl 122); „jep, ja kui sul midagi midaiganes sellist vaja on, let me know, ma aitan. muidu kui mu panuseks jääbki su ajurakkude tapmine viinaga või club tartus ringi aelemine, või sind kuskil hõlma all pidudele sisse viimine, siis see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna kohta:D (dtl 124); „Kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles et ma pean nyyd vangi minema :D“ (dtl 128). Hageja saatis Mariale ka nö musi-emotikoni ja kirjutas, et „see oli läbi une musi:D“ ja „Ma olen vist armunud“ (dtl 130).

18. Kohtu hinnangul nähtub vestlusest üheselt hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi Maria vastu. Hageja on avaldanud soovi veeta alaealise tütarlapsega kahekesi koos aega, on teinud temale komplimente ja saatnud musi-emotikone, samuti tuleb vestlusest välja see, et hageja on ostnud Mariale (kes oli tol ajal alaealine) alkoholi ja aidanud tal klubisse sisse saada. Kohus on seisukohal, et vestlusi lugedes ei saanud keskmisele mõistlikule isikule (kelleks oli ka kostja) jääda teistsugust muljet. Kohtu hinnangul on küsitav, kas hageja väljendus „/…/ siis see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna kohta“ on seotud hageja valmisolekuga toetada Maria loomingut (vt hageja selgitus, dtl 180 – 182) ja kuidas võis sellest aru saada kostja, kes ei olnud vestluse osaline. Samuti ei saanud kostjale kui kõrvalisele isikule olla teada hageja sulest pärit luuletus „Rikaste topis“. Hageja avaldatud soov alaealise tütarlapse suunal „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“ võibki mõjuda kõrvalvaajatele

6

pehmelt öeldes kummastavalt ning ka Maria ise on reageerinud sellele sõnadega „Ma ütleks, et see on creepy“ (eesti keeles ebameeldiv, judisemapanev).

19. Eelnevat arvestades ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja avaldatud väärtushinnangud oleksid ebakohased. „Pervojutt“ ei tähenda kohtu hinnangul tingimata kummalisi seksuaalakte, nagu on kohtuistungil leidnud hageja. Arvestades hageja ja Maria vanust ja nende vanusevahet ning vestluste sisu võib sellist vestlust pidada „pervojutuks“ ning seda lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul hakata halb. Siinkohal nõustub kohus kostjaga selles, et kui sellist vestlust peaks lugema näiteks lapsevanem, võib tal tekkida mõte, et alaealisi tuleks kaitsta hageja eest. Praeguses olukorras ei saa hageja käitumist pidada kohaseks või väärikaks käitumiseks. Kohus rõhutab, et ei anna hageja käitumisele karistusõiguslikku hinnangut ega analüüsi, milline oli seksuaalse enesemääramise piir vestluste toimumise ajal. Ka olukorras, kus 15 – aastase tütarlapse ja 34 – aastase mehe suhe oli sel ajal karistusõiguslikus mõttes lubatud, ei tähenda see kohtu hinnangul seda, et kostja on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid.

20. Kostja on postitustes avaldanud väärtushinnangut, mille kohaselt ei tohiks hageja naiste ja lastega seotud teemadel sõna võtta („samal ajal ise maalilmale näidata kui päästja, kes naiste ja laste eest alati seisab. Mõtleks äkki enne oma luukeredele kapis?“; „palun vaata hetkeks oma silmakirjalikku peegelpilti enne kui sa maailma päästma hakkad, jäta see nende hooleks, kellel on õigus sel teemal sõna võtta“). Kohus peab vajalikuks märkida, et ei anna praegusel juhul hinnangut sellele, kas hageja võib või ei või naiste ja lastega seotud teemadel sõna võtta. Eesti riigis kehtib sõnavabadus ning hageja võib avaldada oma arvamust temale meelepärastel teemadel. Küll aga tuleb vaidluse lahendamiseks kohtul anda hinnang sellele, kas kostja väärtushinnangut tuleb pidada ebakohaseks. Siinkohal tuleb kohtu hinnangul arvestada, et hageja on väga teravalt ja aktiivselt võtnud nendel teemadel sõna. Samas on hageja, olles ise 34 – 35 – aastane, suhelnud ning näidanud üles romantilist ja seksuaalset laadi huvi tol ajal 15 – 16 – aastase tütarlapse suhtes. Sellises olukorras ei saa kostja väärtushinnangut pidada ebakohaseks.

21. Kohus nõustub kostjaga selles, et postitus 5 ei ole seotud konkreetselt hagejaga. Kostja postitus puudutab olukorda, kus alaealisega hakkab suhtlema temast oluliselt vanem tuntud isik, ning alaealine on sellest tähelepanust meelitatud ega pruugi aru saada, et see pole õige. Kohtu hinnangul on kostja postituses kajastanud üldisemat ühiskonnas olevat probleemi. Kuivõrd postitus ei ole seotud hagejaga, ei saa see olla tema au teotav.

22. Kohus on eelnevalt leidnud, et ingliskeelne roppus „fuck“ faktiväide ega väärtushinnang. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Seega ei saanud kostja kasutatud sõna „fuck“ hageja isiklike õigusi rikkuda. Ka olukorras, kus isikliku õiguse rikkumine oleks muul moel (mitte ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega) võimalik, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ise kasutab vulgaarseid väljendeid ning ka tema sõnavaras ei ole sõna „fuck“ haruldane (dtl 132 – 148). Eelneva tõttu ei saa sellist väljendust pidada hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks.

23. Kostja on avaldanud väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid. Siinkohal tugineb kostja hageja reaktsioonile Maria postitatud bikiinifotole (dtl 126), kui hageja on 24. oktoobril 2017 kirjutanud Mariale järgmist: „Kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles et ma pean nyyd vangi minema :D“ (dtl 128). Kostja on selgitanud, et lähtus hageja märgitud vanusest ega arvutanud, kui vana Maria tol ajal tegelikult oli. Hageja on selgitanud, et see oli mõeldud naljana ja selge on see, et Maria ei olnud tol ajal 13 – aastane. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Vestluse toimumise ajal oli Maria 16 – aastane, mitte 13 – aastane. Eelnevalt on kohus leidnud, et konkreetne vestlus viitab hageja teadlikkusele tütarlapse alaealisusest. Kohus peab usutavaks, et postituse tegemisel lähtus kostja ekslikult hageja postituses märgitud vanusest, mitte ei kontrollinud Maria vanust. Kohtu järeldust ei mõjuta asjaolu,

7

kas ja kui sõbrannad kostja ja Maria olid. Kuigi hageja sõnum alaealisele on seksuaalse alatooniga, ei saa sellest järeldada, et hageja on käsitlenud noore naise keha objektina. Seega on kostja avaldanud ebakohase väärtushinnangu.

24. Kostja on avaldanud mitmes postituses, et hageja on suhelnud mitme alaealisega. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tegemist on faktiväitega, kuivõrd seda saab kontrollida. Kostja on kohtule esitanud hageja ja tol ajal alaealise Maria vahelise vestluse. Ka kohtuistungil on kostja selgitanud, et kuigi ta uuris mitme tütarlapse käest, oli vaid Maria nõus oma kirjavahetust talle andma. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja on suhelnud mitme alaealisega ning on avaldanud vale faktiväite.

25. Samas ei anna üksnes otsuse p-s 23 nimetatud ebakohase väärtushinnangu ja p-s 24 nimetatud ebaõige faktiväite avaldamine kohtu hinnangul alust hagi rahuldamiseks.

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 3 järgi ei loeta hoolimata lõigetes 1 ja 2 sätestatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

26. Kohtupraktikas on leitud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (vt nt Riigikohtu 10. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 10).

Samuti on kohtupraktikas leitud, et ka juhul, kui VÕS § 1047 lg 3 alusel on tegu eelduslikult õigusvastane, tuleb kohtul teha kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1047 suhtes üldsätteks oleva VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (vt nt Riigikohtu 12. märtsi 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 13).

27. Kohus on seisukohal, et arvestades praeguse vaidluse asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid ei ole kostja avaldatud ebakohase väärtushinnangu ja ebaõige faktiväite avaldamine selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 teise lause tähenduses, mis peaks andma õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

28. Eelneva tõttu jätab kohus hageja hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

29. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust.

8

Praegusel juhul jätab kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtusthinnangute eemaldamiseks.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud.

Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida ta üritas hagiga saavutada, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13 ja seal viidatud 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Selliselt ongi praegusel juhul poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, ning kelle kanda tuleks jätta menetluskulud.

30. Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul ei ole kostja kustutanud postitused 1 – 7, vaid on kustutanud enda Twitteri konto XXX. Kohtuistungil selgitas kostja, et konto oli tehtud nooruses ja see polnud selline nimetus, millega kostja sooviks tegutseda. Olukorras, kus kostja on oma Twitteri konto kustutanud ning sellega on kadunud ka postitused, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohal, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Lisaks sellele on kostja menetluses hageja nõuetele vastu vaielnud ning olnud läbivalt seisukohal, et tegemist ei olnud ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangutega.

Eelneva tõttu tuleb jätta ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõudega seotud kulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda.

31. Ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega seotud kulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Praegusel juhul oli poolte vahel intensiivne vaidlus ning arvestades vaidluse asjaolusid on alust arvata, et otsus kaevatakse edasi. Eelneva tõttu leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

33. Kohus on 20. juuli 2023 määrusega kuulutanud menetluse kinniseks osaks, mis puudutab Maria nime ja muid isikuandmeid ning keelanud menetlusosalistel nende avaldamine kolmandatele isikutele.

TsMS § 462 lg 1 tulenevalt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

9

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Arvestades seda, et kohus on kuulutanud menetluse kinniseks osas, mis puudutab Maria nime ja muid isikuandmeid, asendab kohus omal algatusel kohtuotsuses Maria nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik

10